← Eesti

3-21-2169/4

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-2169 Määruse kuupäev

  1. september 2021 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Nikita Belani kaebus Tartu Vangla
  2. juuli
  3. a käskkirja nr 2-21/1-2/126 tühistamiseks RESOLUTSIOON
  4. Võtta asja materjalide juurde Nikita Belani vanglasisese vabakasutuskonto väljavõte ajavahemiku
  5. mai 2021 kuni
  6. september 2021 kohta.
  7. Tagastada Nikita Belani kaebus. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Tartu Vangla kohaldas
  9. juuli
  10. a käskkirjaga nr 2-21/1-2/126 Nikita Belani (kaebaja) suhtes alates
  11. juulist 2021 täiendavaid julgeolekuabinõusid ning lõpetas nende kohaldamise
  12. septembri
  13. a käskkirjaga nr 2-21/1-2/
  15. Kaebaja esitas
  16. septembril 2021 Tartu Vanglale võõrkeelse vaide, milles soovib vaidlustada juba lõpetatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist.
  17. Tartu Vangla jättis
  18. septembri
  19. a otsusega nr 1-11/273-3 kaebaja
  20. septembri
  21. a võõrkeelse vaide menetlusse võtmata ning tagastas selle kaebajale. Vangla tugineb Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 6 ja § 52 lg-le 1, haldusmenetluse seaduse (HMS) § 20 lg-le 1 ning § 21 lg-tele 1 ja 2, keeleseaduse § 12 lg-le 1 ning justiitsministri
  22. novembri
  23. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 491 lg-tele 1, 2 ja
  24. Vangla põhjendab, et kaebajal oli
  25. septembri
  26. a seisuga isikuarvel vabu vahendeid ligikaudu 177 eurot, mille eest ta saaks tõlkekulud tasuda, kuid kaebaja keeldus tõlketeenuse eest maksmast. Samuti on kaebajale riigikeele tasemeks määratud B1, mille ta omandas
  27. a. Kaebaja on varasemalt esitanud pöördumisi ka eesti keeles. Seega võib tema võimalusi dokumentide tõlkimiseks pidada piisavaks. 3-21-2169
  28. Kaebaja esitas
  29. septembril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles soovib vaidlustada tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. Kaebaja selgitab, et keeldus vaide eesti keelde tõlkimisest, kuna tal ei ole selle jaoks raha. Kaebajal on olemasolevat raha vaja toidu ja vitamiinide jaoks. KOHTU SEISUKOHT
  30. Kohus tõlgendab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-st 4 tulenevalt kohtule esitatud kaebust vastavalt kaebaja tegelikule tahtele. Kaebaja väljendab kaebuses rahulolematust tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise osas ning kaebusele on lisatud kohtueelse menetluse materjalid, mis kajastavad kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist, nende lõpetamist ning täiendavate julgeolekuabinõude rakendamisega seonduvat vaidemenetlust. Seega saab kohus aru, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 1 alusel Tartu Vangla
  31. juuli
  32. a käskkirja nr 2-21/1-2/126 tühistamist. Tegemist on kaebaja õiguste kaitseks kõige tõhusama nõudega.
  33. Kohtu hinnangul kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, mille kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
  34. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja tühistamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud vangistusseaduse § 11 lg-s 5, mis sätestab, et kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
  35. Kaebuse esitamine kohtule on vaide tagastamisel lubatav üksnes siis, kui haldusorgan on vaide tagastanud õigusvastaselt (Riigikohtu halduskolleegiumi
  36. oktoobri
  37. a määrus asjas nr 3-3-1-30-12, p 18;
  38. septembri
  39. a määrus asjas nr 3-18-32, p 10). Kui vaie tagastatakse kinnipeetavale õiguspäraselt, siis puudub tal kohtu poole pöördumise õigus, sest ta ei ole kohustuslikku kohtueelset menetlust nõuetekohaselt läbinud.
  40. Kohus leiab, et Tartu Vangla on praegusel juhul kaebaja
  41. septembri
  42. a vaide
  43. septembri
  44. a otsusega nr 1-11/273-3 õiguspäraselt tagastanud. 9.
  45. HMS § 20 lg 1 kohaselt on haldusmenetluse keel eesti keel. VSkE § 491 lg 1 sätestab, et vangla saadab võõrkeelsed vaided koos lisadega enne menetlusse võtmist tõlkijale, kellega on sõlmitud leping. Sama paragrahvi lg-d 2 ja 3 näevad ette, et enne võõrkeelse dokumendi vastuvõtmist võtab vangla kinnipeetavalt allkirja nõusoleku kohta, et võõrkeelse dokumendi tõlkimisele kulunud summa arvestatakse tema vanglasiseselt isikuarvelt maha. Tasu makstakse tõlkija esitatud arve alusel. Tõlketeenuste hinnakiri ja tasu arvutamise kord tehakse kinnipeetavale teatavaks enne allkirja võtmist. Kui kinnipeetav keeldub nõusoleku andmisest, kuid tal on vanglasisesel isikuarvel olemas vahendid teenuse eest tasumiseks, edastatakse kinnipeetava võõrkeelne dokument menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses 2 3-21-2169 kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi. 9.
  46. Tartu Vangla
  47. septembri
  48. a otsuse nr 1-11/273-3 kohaselt oli kaebajal
  49. septembri
  50. a seisuga isikuarvel piisavalt vabu vahendeid tõlkekulude tasumiseks. Vangla väidet kinnitab kohtu tehtud väljavõte kaebaja vabakasutuskontost ajavahemiku
  51. mai 2021 kuni
  52. september 2021 kohta, mille kohus võtab HKMS § 62 lg 2 alusel haldusasja materjalide juurde. Kohtul puudub alus kahelda selles, et vangla selgitas kaebajale
  53. septembril 2021 tõlkimise protsessi ning küsis kaebajalt nõusolekut vaide tõlkimisega seotud kulude kandmiseks, kuid kaebaja keeldust sellest. Kaebaja kinnitab tõlkekulude kandmisest keeldumist ka kohtule esitatud kaebuses. Asjaolu, et kaebaja keeldus tõlkekulude kandmisest, kuna soovis vabu rahalisi vahendeid kasutada teisel otstarbel, ei oma tähtsust. Kuna kaebajal oli piisavalt vabu vahendeid tõlkekulude eest tasumiseks, kuid ta keeldus sellest, siis on Tartu Vangla
  54. septembri
  55. a otsus nr 1-11/273-3 jätta kaebaja võõrkeelne vaie menetlusse võtmata õiguspärane. Vangla on eelnimetatud otsuses nõuetekohaselt vaide tagastamist põhjendanud ning kaebajale uuesti ka vaide tõlkimise protsessi selgitanud.
  56. Seega ei ole kaebaja kohustuslikku kohtueelset menetlust nõuetekohaselt läbinud ning kohus tagastab Nikita Belani kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
  57. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.