← Eesti

3-21-1973/7

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-1973 Määruse kuupäev

  1. september 2021 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Oleg Poltraki kaebus Tartu Vangla kohustamiseks kontrollida
  2. juuli
  3. a videosalvestisi RESOLUTSIOON
  4. Liita haldusasjad nr 3-21-1973 ja 3-21-2040 ühte menetlusse.
  5. Liidetud haldusasja menetleda haldusasjana nr 3-21-
  6. Tagastada Oleg Poltraki kaebus. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni p 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Oleg Poltrak (kaebaja) esitas
  8. juulil 2021 Tartu Vanglale avalduse, milles palus vaadata videokaamerate salvestisi
  9. juuli
  10. a kella 00.00 kuni 04.00 kohta sektoris S7 kaebaja kambri nr 403 juures ning teatada kaebajale, mis seal toimus. Kaebaja selgitab, et uinus südaööl normaalse enesetundega, aga kui ta kell 04.00 ärkas, oli tal halb enesetunne ja kambri põrandal oli valge pulber või prügi. Kaebaja soovib teada, milline ametnik eelkirjeldatut tegi.
  11. Tartu Vangla selgitas
  12. juuli
  13. a vastusega nr 2-5/656-2 kaebajale, et tutvus videokaamera salvestistega kaebaja välja toodud ajavahemiku kohta ning teatas kaebajale, milline ametnik eluosakonnas sel ajal ringkäike tegi. Ametnik ei pannud kaebaja kambrisse midagi, vaid teostas tavapärast ringkäiku, mille raames vaatas vaateavast kaebaja kambrisse.
  14. Kaebaja esitas
  15. juulil 2021 vanglale eelnimetatud vastuse peale vaide, milles palus uuesti videosalvestisi kontrollida.
  16. Kaebaja esitas
  17. augustil 2021 Tartu Halduskohtule teabenõudena pealkirjastatud avalduse (registreeriti haldusasjana nr 3-21-1973), milles soovib teada, millal vangla tema
  18. juuli
  19. a vaidele vastab. Kaebajal on juba mitu kuud tõsised terviseprobleemid ning ta kahtlustab, 3-21-1973 et need on tingitud vangla tegevusest. Kaebaja soovib seoses eeltooduga pöörduda kohtusse, kuid tal peaks selleks olemas olema vangla vastus tema vaidele.
  20. Tartu Vangla esitas
  21. septembril ja
  22. septembril 2021 vastusena kohtunõudele haldusasjas nr 3-21-1973 kaebaja
  23. juuli
  24. a avalduse, vangla
  25. juuli
  26. a vastuse nr 2-5/656-2 ja kaebaja
  27. juuli
  28. a vaide. Ühtlasi teatas vangla, et lahendas kaebaja
  29. juuli
  30. a vaide
  31. septembri
  32. a vaideotsusega nr 1-11/263-2, millega jättis vaide rahuldamata. Vangla esitas kohtule ka vastava vaideotsuse.
  33. Kaebaja esitas
  34. septembril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla
  35. septembri
  36. a vaideotsuse nr 1-11/263-2 peale (registreeriti haldusasjana nr 3-21-2040). Kaebaja palub uuesti otsustada ja kontrollida videokaamera salvestisi
  37. juuli
  38. a kella 00.00 kuni 04.00 kohta sektori 7 kambri nr 403 juures. Kaebaja palub veenduda, et koridoris oli kõik korras ning et ametnik ei eksinud videosalvestiste vaatlusel. Kaebaja viitab ka võimalikule videosalvestiste võltsitusele ja ekspertiisi vajadusele. Kaebaja soovib teada, kas ta saab ise salvestistega tutvuda. Kaebaja palub talle teatada haldusasja number, et ta saaks tasuda riigilõivu. KOHTU SEISUKOHT
  39. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 48 lg 1 sätestab, et kui sama kohtu menetluses on ühel ajal mitu asja, milles on samad pooled või milles on kaebuse esitanud üks kaebaja eri vastustajate vastu või mitu kaebajat sama vastustaja vastu, võib kohus liita kaebused ühte menetlusse tingimusel, et nende nõuded oleks võinud sama seadustiku § 19 lg 1 ja § 37 lg 3 kohaselt esitada ühes kaebuses ning kaebuste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist. Kuna haldusasjades nr 3-21-1973 ja 3-21-2040 on samad pooled ning haldusasjades esitatud kaebused puudutavad sama vaidlust, siis on kaebuste liitmine lubatav. Halduskohus liidab haldusasjad nr 3-21-1973 ja 3-21-2040 ühte menetlusse. Liidetud haldusasja menetleb kohus haldusasjana nr 3-21-
  40. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt kohtule esitatud avaldusi nende sisust lähtudes vastavalt kaebaja tegelikult tahtele. Kuigi kaebaja
  41. augustil 2021 kohtule esitatud avaldus on pealkirjastatud teabenõudena, väljendab kaebaja rahulolematust Tartu Vangla tegevuse osas, mistõttu saab kohus aru, et tegemist ei ole teabenõudega, vaid vangla tegevuse peale esitatud kaebusega. Kaebaja soovib
  42. augusti
  43. a kaebuses teada, millal vangla tema
  44. juuli
  45. a vaide lahendab, ning väljendab rahulolematust vastuse viibimise osas. Kohus saab aru, et kaebaja soovib kohtult teavet vaide lahendamise aja kohta, et vaidlustada kohtus eelnimetatud vaide esemeks olevat vangla tegevust. Kaebaja avab vangla vastava tegevuse
  46. septembril 2021 kohtule esitatud kaebuses, mille esitamise ajaks oli vangla ka tema
  47. juuli
  48. a vaide lahendanud. Kaebaja ei väljenda
  49. septembri
  50. a kaebuses, et sooviks vaidlustada tema
  51. juuli
  52. a vaidele hilinenult vastamist. Kaebaja
  53. augusti ja
  54. septembri
  55. a kaebuste koos tõlgendamisel on arusaadav, et kaebaja soovib vaidlustada vangla tegevust videosalvestiste vaatlemisel ning et kaebaja eesmärgiks on vangla poolt salvestiste kontrollimine. Seega tõlgendab kohus, et kaebaja on esitanud kaebuse HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel vangla kohustamiseks kontrollida sektori 7 kambri nr 403 juures olevate videokaamerate salvestisi
  56. juuli
  57. a ajavahemiku kell 00.00 kuni 04.00 kohta.
  58. Kohtu hinnangul kuulub kaebus tagastamisele tulenevalt HKMS § 121 lg 2 p-st 21, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 2 3-21-1973
  59. Tartu Vangla
  60. juuli
  61. a vastusest nr 2-5/656-2 nähtub, et vangla on kaebaja kirjeldatud videokaamera salvestistega tutvunud. Ühtlasi on vangla kaebajale selgitanud, mida salvestisi vaadelnud ametnik salvestistelt tuvastas. Asjaolu, et vangla ei kontrolli kaebaja soovil videosalvestisi uuesti, ei saa pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Kaebaja ebakindlus vangla ühekordse kontrolli korrektsuses ei saa kaebajale ülemääraseid ebameeldivusi põhjustada. Samuti ei ole kaebuse rahuldamine tõenäoline. Kohus ei võta seisukohta, kas kaebajal on üldse õigus kohtulikult kaebuses kirjeldatud toimingu sooritamist nõuda, kuivõrd see ei ole käesolevas asjas määrava tähendusega. Vangla on juba kaebaja soovitud toimingu sooritanud ja videosalvestisi vaadelnud ning seega ei ole vangla kaebaja subjektiivseid õigusi rikkunud. Vangla on videosalvestiste vaatlusega veendunud, et
  62. juulil 2021 kell 00.00 kuni 04.00 ei ole vanglaametnikud kaebaja kambrisse midagi teda kahjustavat paigutanud ega kaebajale sellega terviseprobleeme tekitada saanud. Kohtul puudub põhjus vangla selgituste tõepärasuses kahelda ning arvata, et ametnik on videosalvestiste kontrollimisel eksinud või et vaadeldud salvestised on võltsingud. Kaebaja sellekohased väited on alusetud. Sel põhjusel ei esine alust vangla kohustamiseks kontrollida
  63. juuli
  64. a videosalvestisi uuesti.
  65. Eelnevast tulenevalt tagastab kohus Oleg Poltraki kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
  66. Seoses kaebaja küsimusega, kas tal on võimalik videosalvestistega tutvuda, selgitab kohus, et üldjuhul kinnipeetaval selleks õigus puudub. Avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 9 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjelduse kohta. Kuna videosalvestiste vaatlus võimaldaks kaebajal näha Tartu Vanglas paiknevate kaamerate vaateulatust ja vaatenurki, sisaldavad salvestised teavet turvasüsteemide kohta. Teabe kaebajale avalikustamine ohustab vangla julgeolekut, kuivõrd annab kaebajale võimaluse tegutseda väljaspool kaamera vaateulatust. Seega on tegemist juurdepääsupiiranguga teabega, mille kaebajale avalikustamine ei ole põhjendatud. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.