Obsah (5)

§ 424§ 184§ 64§ 73§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. november 2021.a Tallinn Kriminaalasja number 1-21-3586 Kohtukoosseis Orvi Koik, Julia Katškovskaja ja Ivi

§ 424lg 1, § 184 lg 1 järgi Pärnu Maakohtu 8.

oktoobri 2021.a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatava Raigo Sõkkali kaitsja Vahur Krinal Prokurör Aarne Pruus Kriminaalasi Süüdistatav Raigo Sõkkal, isikukood: 38610284216; elukoht: XXX; kodakondsus: EV kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: XXX; töökoht: XXX; ei oma kehtivat kriminaalkaristust Kaitsja Vahur Krinal Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Pärnu Maakohtu

1. oktoobri 2021 otsus kriminaalasjas nr 1-21-3586 muutmata. Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata. Määrata Rüütli Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Raigo Sõkkalile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 97,20 eurot (sh käibemaks). Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Raigo Sõkkalilt Eesti Vabariigi kasuks välja 97,20 eurot. Makseinfo koos arveldusarve ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse 1 eraldi dokumendina. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. SÜÜDISTUS:
2. Raigo Sõkkalit süüdistatakse selles, et tema, omandas ebaseaduslikult kohtueelses menetluses tuvastamata kohas tuvastamata isikult ja täpselt tuvastamata ajal kuid enne 07.10.2020 suures koguses narkootilist ainet: psilotsiini/psilotsübiini sisaldavaid seened, amfetamiini, kanepi, mida valdas kuni 07.10.
3. 07.10.2020 kella 23:50 ajal peatati politseiametnike poolt Rapla linnas Tallinna mnt 18 juures suunaga Järvakandi poole Raigo Sõkkali poolt juhitud mootorsõiduk Volvo V70 registreerimismärgiga XXXXXX ning teostati 08.10.2020 kell 01:17 - 01:50 mootorsõiduki vallasasja läbivaatus, mille käigus leiti sõiduki tagumisel istmel olnud mustast kotist valget värvi plastikust kaanega tops, milles 5,18 grammi pruuni värvi narkootilist ainet psilotsiini/psilotsübiini sisalduvaid seene massi tükid; minigripp kilekott milles 24,62 grammi narkootilist ainet psilotsiini/psilotsübiini sisalduvaid seene massi tükid; minigripp kott, milles valge pulber massiga 0,73 grammi sisaldusega 23% amfetamiinsulfaati, milles sisaldus 0,12 grammi amfetamiini ja kaks toru valge aine jääkidega; metallist vasekarva taimepurusti kanepi jääkidega ning sõiduki keskkonsoolist halli värvi rohelise kaanega topsik, milles 1,50 g kanepit, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus 13% Narkootilised ained psilotsiini/psilotsübiini sisaldavaid seened, kanep ja amfetamiin kuuluvad vastavalt Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Nimetatud ainete käitlemiseks puudus Raigo Sõkkalil selleks õigustav luba. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kohtutoksikoloogiaekspert on märkinud, et kümnele isikule narkootilise joobe tekitamiseks piisab keskmiselt 15 grammist psilotsiini/psilotsübiini sisaldavatest seentest, 7,5 grammist kanepist ja 1,3 grammist amfetamiinist. Raigo Sõkkali poolt käideldud 29,8 grammist narkootilisest ainest psilotsiini/psilotsübiini sisaldavatest seentest, 1,50 grammist kanepist ja, 0,12 grammist narkootilisest ainest amfetamiin piisab, et tekitada narkojoove keskmiselt vähemalt 21 inimesele. Seega, käideldes ebaseaduslikult suures koguses narkootilisi aineid, pani Raigo Sõkkal toime

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.1 Raigo Sõkkalit süüdistatakse selles, et tema juhtis 07.10.2020 kella 23:50 ajal Rapla linnas Tallinna mnt 18 juures suunaga Järvakandi poole mootorsõidukit Volvo V70 registreerimismärgiga XXXXXX, olles joobeseisundis, mis väljendus selles, et tema vereproovist leiti narkootilist ainet amfetamiin, tetrahüdrokannabinool (THC) ja metaboliit 2 (THC-COOH), mille tarvitamisest esines tal narkojoove, mis väljendus selles, et tema kehalistes ja psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides avaldusid väliselt tajutavad häired ja muutused. Juhtides mootorsõidukit narkojoobes rikkus Raigo Sõkkal LS § 33 lg 11 p 2, mis sätestab, et juhil on keelatud juhtida mootorsõidukit joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis ning LS 69 lg 1, mis sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 1 kohaselt tuvastatakse joobeseisund korrakaitseseaduses sätestatud korras. Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 1 ja 2 kohaselt on joobeseisundi liigid: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega, juhtides mootorsõidukit narkootilise aine tarvitamisest tingitud joobeseisundis, pani Raigo Sõkkal toime

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU OTSUS:

1. Pärnu Maakohtu
2. oktoobri 2021 kohtuotsusega üldmenetluses tunnistati Raigo Sõkkal süüdi

§ 184lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks vangistus 1 aasta.

Raigo Sõkkal tunnistati süüdi

§ 424

lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks vangistus 6 kuud.

§ 64lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks vangistus 1 aasta 6 kuud.

Kohaldati

§ 73lg 1, 3 sätteid katseajaga 2 aastat.

2.1 Sama otsusega lahendati ka lisakaristuse, menetluskulude ja asitõenditega seonduv. APELLATSIOON: 3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava Raigo Sõkkali kaitsja Vahur Krinal. Kaitsja taotleb tühistada Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja 08.10.2021.a. otsus ja teha uus otsus, millega Raigo Sõkkal

§ 184

lg 1 ja

§ 424lg 1 järgi õigeks mõista.

3.1 Kaitsja leiab, et Raigo Sõkkali süü ei ole üheselt tuvastatud ja tõestatud ning ta tuleks

§ 184

lg 1 ja

§ 424lg 1 järgi õigeks mõista.

Tõendatud ei ole narkootilise aine suur kogus. Autost leitud seente puhul ei ole kindel ega kindlaks tehtud kui suur on/oli narkootilise aine sisaldus nendes konkreetsetes kuivatatud seentes. Eksperdi hinnangul võib kaks erinevat seent anda erineva tulemuse toimeaine osas. Raigo Sõkkal pakkis kuivatatud seened kuude kotti arvestusega, et üks kott on ühe doosi jagu talle endale tarvitamiseks. Äärmisel juhul saab teha meelevaldse järelduse, et narkootiline aine oli pakitud kuute kotti kuue inimese jaoks. Nii või naa ei ole tegemist suure kogusega. 3.2 Samuti ei ole üheselt tõestatud ega tuvastatud Raigo Sõkkali joove. Narkojoobe tuvastamiseks on arst-kohtutoksikoloogiaekspert MT väljastanud hinnangu, mis kujunes välja kuu aega toimunust hiljem, aluseks eelkõige Raigo Sõkkali käitumine polikliinikus. Ainuke objektiivne tõend on Raigo Sõkkali poolt samal päeval kanepi tarvitamise tunnistamine. 3 KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

1. Kohtukolleegium tutvunud toimiku materjalidega, maakohtu otsuse, kaitsja apellatsioonis toodud väidetega, asub alljärgnevale seisukohale. 4.1 Esitatud apellatsioonis taotleb kaitsja maakohtu poolt käsitletud tõenditest tehtud järelduste ümberhindamist ja süüdistatava Raigo Sõkkali õigeksmõistmist temale inkrimineeritud kuritegudes. Kohtukolleegium ei nõustu apellatsioonis toodud järeldusega, et kohus on hinnanud tõendeid valesti ja rikkunud KrMS § 61 lg 2 sätestatut. Maakohus on hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse järgi. Asjaolu, et kaitsja ei ole nõus maakohtu poolt tõendite hindamisel tehtud järeldusega ei anna alust tuvastada, et maakohus poleks tõendeid hinnanud. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et KrMS § 61 lg 1 ei välista igasugust tõendite omavahelist astmestamist, vaid keelab ühtede tõendite eelistamise teistele aprioorselt, neid kogumis hindamata. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab aga tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda. See, kas kohus on pidanud mingit tõendit teisega võrreldes eelistatuks aprioorselt või on jõudnud sellele järeldusele tõendeid kogumis hinnates, on tuvastatav kohtuotsuse põhjenduste alusel (Vt RKKKo nr 3-1-1-88-06, 3-1-1-407). Kohtukolleegium ei pea vajalikuks uuesti tõendite analüüsi korrata ja leiab, et maakohus ei ole rikkunud tõendite kogumis hindamise põhimõtet. 4.2 Maakohtu otsusest nähtub üheselt, et kohtule esitatud tõendeid on kohus hinnanud kogumis, hinnanud esitatud tõendite usaldusväärsust ning otsuses toodud sellekohased põhjendused on piisavad. Kohtukolleegium juhib tähelepanu ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-17-03 väljendanud seisukohale, mille kohaselt kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Lisaks sellele on Riigikohtu kriminaalkolleegium otsuses nr 3-1-1-77-05 märkinud, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Kohtukolleegium leiab, et nii esitatud apellatsiooni väidete kui maakohtu otsuses sisalduva põhjalike tõendite analüüsi pinnalt (tl 120-125) ei ole võimalik leida veenvaid argumente maakohtu otsuse tühistamiseks ja süüdistatava Raigo Sõkkali õigeksmõistmiseks temale inkrimineeritud kuritegudes. Kohtukolleegium nõustudes maakohtu otsuse põhjenduste ja järeldustega, ei pea neid KrMS § 342 lg 3 p 1 sätestatud õigust kasutades täies mahus vajalikuks korrata, vaid piirdub hinnangu andmisega apellatsioonides esitatud peamistele väidetele.
2. Kaitsja asub seisukohale, et tõendatud ei ole narkootilise aine suur kogus. Leitud seente puhul ei ole kindlaks tehtud kui suur on/oli narkootilise aine sisaldus nendes konkreetsetes kuivatatud seentes. Kolleegium sellise kaitsja seisukohaga ei nõustu. Kohtupraktika kohaselt peab narkootilise ja psühhotroopse aine suure koguse hindamisel lähtuma NPALS § 31 lg-st
3. Kõnealuse sätte järgi on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab 4 narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Riigikohus on olnud järjekindlalt ka arvamusel, et vaadeldava sätte mõttes tuleb suure koguse tuvastamiseks võtta esmalt seisukoht, missugune on konkreetse aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele isikule. Seejuures peab üldjuhul aluseks võtma puhta, mitte segatud aine koguse. Seega on oluline tuvastada, millises koguses narkootilist ainet isik käitles ning kas sellest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele isikule (viimati RKKKo nr 1-19-2627, p 21 koos edasiste viidetega). 5.1 Vaidlus puudub selles, et süüdistatava Raigo Sõkkali sõiduautost leitud 5,18 grammi ja 24,62 grammi kuivatatud seened sisaldasid psilotsiini/psilotsübiini, mis on kindlaks tehtud ekspertiisiaktis nr 20E-AN1409 märgitud eksperdi arvamusega (tl 56-59). Üheselt on maakohtu poolt tuvastatud, missugune on psilotsiini/psilotsübiini kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele isikule. Psilotsiini/psilotsübiini sisalduvate seente puhul on narkojoobe tekitamise keskmine ühekordne annus 1,5 grammi (tl 60-62, 69-72). Seejuures jätab kaitsja tähelepanuta, et kohtupraktika kohaselt võib narkootilise aine suure koguse tuvastamisel asjasse puutuvaks tõendiks pidada eeskätt samas või teises kriminaalasjas koostatud narkootilise või psühhotroopse aine mõju käsitlevat ekspertiisiakti, eksperdi antud ütlust ekspertiisiakti selgitamisel, asjatundja ütlust, aga ka dokumentaalset tõendit, milles kajastub või mis tugineb eksperdi või asjatundja arvamusele (vt RKKKo nr 3-1-1-95-16, p 24). Seega ei hälbi NPALS § 31 lg-st 3 ega ka senisest kohtupraktikast võimalus mõnel erandjuhul tuvastada narkootilise või psühhotroopse aine suur kogus puhta aine kogust kindlaks määramata. See, et leitud kuivatatud seentest piisas joobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule on tõendatud ekspertiisiaktis nr 21E-LÕX0049 toodud eksperdiarvamusega (tl 63-65), et 24,62 grammi psilotsiini/psilotsübiini sisaldavatest seentest piisab narkojoobe tekitamiseks umbes 12-25 inimesele, keskmiselt umbes 16 inimesele. Maakohus on lisaks viidanud ka ekspert MT kohtuistungil antud selgitusele, mille kaitsja mugavalt tähelepanuta jätab. 5.2 Nõustuda saab maakohtuga ka selles, et vastavalt arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisiaktis nr 21E-LÕX0049 nähtub, et juba ainuüksi 24,62 grammist narkootilist ainet psilotsiini/psilotsübiini sisaldavad seened moodustavad suure koguse, kuid kokku oli psilotsiini/psilotsübiini sisaldavaid seeni 29,8 grammi (24,62 grammi ja 5,18 grammi). Kaitsja ei ole viidanud ühelegi tõendile, millest nähtuks, et süüdistatava poolt käideldud ainetest ei piisa narkojoobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et süüdistusversiooni ümberlükkamiseks ei piisa paljasõnaliste süüdistusversiooni kritiseerivate argumentide esitamisest, vaid enda kaitseversiooni tuleb ka aktiivselt tõendada. Kaitsjal oli seega õigus taotleda omalt poolt näiteks asjatundja vms isiku kaasamist, kes võiksid anda mingit olulist teavet tuvastamaks, millist psilotsiini/psilotsübiini sisaldavat seene kogust oleks vaja selleks, et põhjustada narkojoovet vähemalt kümnele inimesele, et kinnitada kaitse esitatud versiooni või lükata ümber esitatud süüdistusversioon, kuid ilmselgelt oli see vastuolus valitud kaitsetaktikaga. Õiguste kasutamata jätmine ei saa olla, aga aluseks hilisemale apellatsiooni esitamisele. Lisaks tuleb märkida, et antud juhu ei ole tegemist olukorraga, kus narkootilise või psühhotroopse aine käitlemine seisneb kümne annuse või seda piiri napilt ületava koguse käitlemisega. 5.3 Raigo Sõkkali süüditunnistamist

§ 184

lg 1 järgi ei välista ka kaitsja väide, et kuna süüdistatav pakkis kuivatatud seened kuude erinevasse kotti, oli tegemist kuue doosiga, mistõttu ei ole tegemist suure kogusega. Tuleb märkida, et selline kaitsja väide on ainetu, kuna antud juhul on kindlaks tehtud kohtutoksikoloogia ekspertiisiga mitmest grammist psilotsiini/psilotsübiini sisaldavatest seentest piisab kümnele inimesele narkojoobe 5 tekitamiseks. Seega pole tegemist olukorraga, kus minigripp kotti pakitud kogust tuleks/saaks võrdsustada ühe narkojoobe tekitamiseks vajaliku annusega. Seejuures ei olnud autost leitud kõik seene massi tükid pakendatud n-ö doosideks, vaid üks osa seentest oli valget värvi kaanega plastikus topsis. Kokkuvõtvalt on maakohus üheselt tuvastanud, et süüdistatav Raigo Sõkkal käitles narkootilist ainet psilotsiini/psilotsübiini sisaldavaid seeni ning tõsikindlat on tuvastamist leidnud, et sellest kogusest oleks piisanud narkojoobe tekitamiseks enam kui kümnele inimesele, mistõttu on maakohus õigustatult Raigo Sõkkali süüdi tunnistanud

§ 184lg 1 järgi.

6. Kolleegiumil tuleb märkida, et maakohu otsus Raigo Sõkkali süüditunnistamises

§ 424

lg 1 järgi ei põhine oletustel ning nõustuda ei saa kaitsjaga, et üheselt ei ole tõendatud ega tuvastatud Raigo Sõkkali joove. Kaitsja jätab tähelepanuta, et narkojoove on üheselt tuvastatud arstkohtutoksikoloogiaeksperdi MT hinnanguga joobeseisundi olemasolu kohta, mis omakorda põhines mitte ainult terviseseisundi kirjeldamise aktil, nagu kaitsja väidab, vaid ka joobeseisundi tuvastamise saatekiri, uuringuaktil 1581T, millega tõendatud, et Raigo Sõkkalil 08.10.2020 kell 00.45 võetud vereproovist leiti amfetamiini, tetrahüdrokannabinooli (THC) ja metaboliiti (THC-COOH) (tl 23). Lisaks on indikaatorvahendi kasutamise protokolliga tuvastatud Raigo Sõkkalil positiivne näit THC- le ja amfetamiinile ja joobeseisundile viitavad tunnused (tl 22). Kaitsja argument, et arst-kohtutoksikoloogiaeksperdi MT hinnang joobeseisundi olemasolu kohta on antud alles 13.11.2020, jääb tagajärjetuks, kuna korrakaitseseaduses (KorS § 41 lg- tes 12-14) pole sätestatud ajalist piiri, millise tähtaja jooksul tuleb anda hinnang isiku joobeseisundi olemasolu või selle puudumise kohta. Seejuures on hinnang antud ainult kuu hiljem peale toimunud sündmust, mistõttu ei ole alust jaatada, et hinnangu andmisega oleks kuidagi põhjendamatult viivitatud. Süüdistatava Raigo Sõkkali narkojoobe tuvastamine on toimunud vastavalt seadusele ning kaitsja selline etteheide on alusetu. Võttes arvesse kõike ülaltoodut, leiab kohtukolleegium, et Raigo Sõkkali käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 424lg 1 järgi.

7. Mõistetud karistusi pole apellatsioonis vaidlustatud.

§ 184lg 1 sanktsioon näeb ette ühe-kuni kümneaastase vangistuse.

Maakohus on Raigo Sõkkalit karistanud

§ 184

lg 1 järgi vangistusega 1 aasta, mis on sanktsiooni alammääras.

§ 424lg 1 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Maakohus on Raigo Sõkkalit karistanud

§ 424lg 1 järgi vangistusega 6 kuud, mis jääb sanktsiooni alammäära lähedale.

Maakohus on põhjendanud süüdlasele mõistetavat karistust kooskõlas

§ 56

sätestatuga ning ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis annaks aluse otsuse tühistamiseks ning süüdlasele uue karistuse mõistmiseks. Kaitsja mingeid argumente liitkaristuse osas ei esita, kuid ka liitkaristuse mõistmisel kolleegium mingeid rikkumisi ei tuvastanud. Kolleegium nõustub maakohtu otsuses toodud põhjendustega ka

§ 73sätete kohaldamise osas.

1. Apellatsioonis ei ole ka lisakaristust puudutavas osas mingeid argumente esitatud, kuid ringkonnakohus peab vajalikus märkida, et ka lisakaristuse kohaldamise osas kolleegium rikkumisi ei tuvastanud.
2. Viimasena peatub kolleegium apellatsioonimenetluse kuludel. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale määratud tasu menetluskulu. 6 Apellatsioonimenetluse kulu on Raigo Sõkkalile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi kulu. Raigo Sõkkali kaitsja Vahur Krinal esitas taotluse, mille kohaselt kulus tal kohtuotsuse analüüsiks ja apellatsiooni koostamiseks 90 minutit. Seega on apellatsioonimenetluse kulud 81 eurot, millele lisandub käibemaks 16,20 eurot, kokku summas 97,20 eurot. Kaitsja taotlus apellatsioonimenetluses tehtud toimingute eest tasu hüvitamiseks on seega põhjendatud ning kuulub rahuldamisele koos käibemaksuga kokku summas 97,20 eurot. Rüütli Advokaadibüroo kasuks tuleb välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt 97,20 eurot. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides on apellatsioon esitatud. Kuna kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse Raigo Sõkkali suhtes muutmata ning kaitsja apellatsioon oli esitatud süüdistatava huvides, siis jäävad menetluskulud süüdistatava kanda.
3. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1; § 342 lg 3 p 1 jätab kolleegium Pärnu Maakohtu
4. oktoobri 2021.a otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 7