← Eesti

1-18-7014/54

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

  1. oktoober 2021 Kohtuasja number 1-18-7014 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas ja Ingeri Tamm Kohtuasi Jaan Pillai (isikukood 38211062723) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
  2. septembri 2021 määrus Määruskaebuse esitaja Jaan Pillai kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumets Teised määruskaebemenetluse pooled prokuratuur, esindaja Lõuna abiprokurör Meelis Juursoo Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Ringkonnaprokuratuuri RESOLUTSIOON
  3. Jätta Tartu Maakohtu
  4. septembri 2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
  5. Määrata Osaühingule Advokaadibüroo In Jure määruskaebemenetluses Jaan Pillaile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 97,20 eurot, sealhulgas käibemaks 16,20 eurot.
  6. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Jaan Pillailt Eesti Vabariigi kasuks välja 97,20 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täielikult täitmata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
  7. Tartu Maakohtu
  8. novembri 2018 otsusega tunnistati Jaan Pillai süüdi karistusseadustiku (KarS) § 118 lg 1 p 1 järgi ning teda karistati 4 aasta pikkuse vangistusega. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel vähendati vangistust 2 aasta ja 8 kuuni. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka J. Pillai kahtlustatavana kinnipidamise aeg ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 2 aastat 7 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti vangistus tingimisi 3-aastase katseajaga täitmisele pööramata ning J. Pillai allutati käitumiskontrollile. Käitumiskontrolli ajal kohustati teda järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning lisaks keelati tal KarS § 75 lg 2 p 2 alusel alkoholi tarvitamine.
  9. Tartu Maakohtu
  10. novembri 2019 määrusega pöörati J. Pillai vangistus täitmisele. Karistuse kandmisele ilmus ta
  11. märtsil 2020 ning karistusaeg lõppeb
  12. oktoobril
  14. Tartu Vangla esitas
  15. juunil 2021 Tartu Maakohtule materjalid J. Pillai tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
  16. Tartu Vangla ega prokuratuur J. Pillai vabastamist ei toeta. Vaidlustatud kohtumäärus
  17. Tartu Maakohus jättis
  18. septembri 2021 määrusega J. Pillai tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
  19. Formaalsed eeldused J. Pillai vabastamiseks on täidetud.
  20. J. Pillail on vabaduses olemas kindel elukoht, mis sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Vangistuses on ta käitunud õiguspäraselt, tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi, ta on osalenud vangla majandustöödel ning on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Iseenesest on positiivne seegi, et J. Pillail on olemas lähedaste toetus – sellele tema ennetähtaegset vabastamist siiski rajada ei saa, sest suhted perekonnaliikmetega olid tal korras ka enne kuriteo toimepanemist. Seega ei hoia lähedaste toetus ja abi J. Pillai kuritegelikku käitumist ära.
  21. Selge murekoht on J. Pillai seaduskuulekuse seisukohalt alkohol. Materjalidest nähtuvalt alustas ta alkoholi tarvitamist 16-aastaselt sõpradega, tarvitades veini ja õlut 2–3 annust korraga 2–3 korda nädalas. Vestluse ajal vanglas väitis J. Pillai, et alustas alkoholi tarvitamisega 18-aastaselt, samas on tema ema kinnitanud, et poeg alustas alkoholi tarvitamist 16-aastaselt koos isaga. Viimase aasta jooksul tarbis J. Pillai enda sõnul alkoholi 2–3 korda nädalas, peamiselt viina. Tema viimane kuritegu on toime pandud alkoholijoobes – sõbra vastu, kellega koos joodi. Esmalt allutati J. Pillai katseajale. Ta rikkus katseaja kohustusi, tarbides alkoholi ja kutsudes välja eritalituse ilma põhjuseta. Vangla iseloomustuse kohaselt J. Pillai hetkel alkoholi tarvitamist probleemseks ei pea ning ei leia seoseid alkoholi tarvitamise ja kriminaalse käitumise vahel. Ta väidab, et on tegelenud alkoholiprobleemiga, kuid tõendid selle kohta ei ole. Samuti väidab ta, et suudab tööl käies alkoholist loobuda – varasemalt töö siiski tal alkoholi tarvitamist takistanud ei ole. Ka pisendab J. Pillai tarbitud koguseid ning süüdistab teisi enda alkoholiprobleemides. Kohtuistungil avaldas J. Pillai, et oli natuke joobes ja läks küll kaklema, kuid kannatanu oli samuti joonud ning kuritarvitas tema suhtes rusikaid. Enam ta selliste isikutega koos ei ole, läheb teise elu peale, tahab naise võtta ja pere luua. Jalavõru ajal ta alkoholi ei tarvita ja pärast seda hakkab ta alkoholi tarvitama mõõdukalt. Sellest saab järeldada, et J. Pillai endiselt pisendab oma rolli toimepandud kuriteos ega mõista alkoholi tarvitamise ja kuritegude toimepanemise vahelist seost.
  22. Vangla iseloomustusest nähtub, et J. Pillaid on kriminaalkorras karistatud üksteist korda, vanglas viibib ta neljandat korda. Varasemad vägivallaga seotud kuriteod on olnud vastuhakk võimuesindajale ning röövimine. Neljal korral on J. Pillaid karistatud avalike ja salajaste varguste eest, ühel korral võltsitud maksevahendi ja väärtpaberi käsitlemise, huligaansuse, samuti saadud vara omandamise, hoidmine ja turustamise eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on sõltuvusainete kasutamine ja soov saada majanduslikku kasu. Kuriteod on aja jooksul muutunud vägivaldsemaks ning tagajärjed raskemaks, lisandunud on relva kasutamine. Seega on ilmselge, et 2

(5)alkoholi tarvitamine on J. Pillai puhul kuriteo toimepanemise soodusfaktoriks – alkoholi juues tõuseb tema agressiivsus ja kaob tema võime oma käitumist kontrollida. Seetõttu võib tema käitumine suure tõenäosusega päädida uue ning ka vägivaldse kuriteo toimepanekuga. Eeldused on selleks olemas, sest kinnipeetav on avaldanud soovi elama asuda ema juurde, kus elab ka ema elukaaslane E.R. . Määrusest, millega käesolev karistus täitmisele pöörati, ilmneb väga selgelt, kuidas nii E.R. kui ka mitmed teised inimesed on J. Pillai käitumise (joobnuna ähvardab vägivallaga) tõttu pidanud abi saamiseks pöörduma politsei poole. Seetõttu ei pea kohus hoolimata lähedaste nõusolekust õigeks ka J. Pillai elukohavalikut. J. Pillai on alkoholi kuritarvitaja, kelle ütlustest ei nähtu vähimalgi määral soovi teha joovastiga igavaseks lõpparve. Samuti ei nähtu J. Pillai ütlustest ega kohtule esitatud materjalidest, et tal oleks selge ja kindel kavatsus liituda mõne sõltuvust käsitleva ravi- või rehabilitatsiooniprogrammiga. Alkoholi ja kuritegeliku käitumise seoste nägemise eiramine toob varem või hiljem kaasa uued rikkumised, kusjuures välistatud pole ka uued ja veelgi raskemad kuriteod. Kõik eelnev kõneleb tõsiasjast, et J. Pillai ei ole motiveeritud oma probleemidega süvitsi tegelema ning see muudab ta jätkuvalt ohtlikuks. Määruskaebus
  1. Maakohtu määruse peale esitas J. Pillai kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumets määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja J. Pillai vabastamist. Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
  2. Maakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes, kuna hindas tõendeid ja asjaolusid valikuliselt ning jättis määruse nõuetekohaselt põhistamata. Kohtu põhjendused on formaalsed. Kohus jättis arvestamata J. Pillai puhul esinevad positiivsed asjaolud. Põhjendatud ei ole seda, miks kindel elukoht, töökoht ning toetavad lähedased ei taga J. Pillai õiguskuulekat käitumist vabaduses elektroonilise valve all. Lähedaste toetus on kaitsja arvates eriti oluline isiku resotsialiseerumise seisukohalt – ühes vangistuses avaldunud positiivsete arengutega annab see alust arvata, et J. Pillai käitumises on toimunud muutused ning kinnistunud sotsiaalprogrammis õpitu. Kohus ei põhjendanud, miks ei peaks uskuma muutusi J. Pillai käitumises. Kohus keskendus liigselt ja põhjendamatult J. Pillai käitumisele enne vangistusse sattumist ning tema alkoholiprobleemile. Formaalselt kohaldas kohus vääralt KarS § 74 lg 4, kuna ei põhjendanud, miks ära kantud karistus ei ole oma eesmärki täitnud – ehkki J. Pillail puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on läbinud programmid, tema suhtumine oma kuritegudesse on tauniv ning ta on seadnud endale elus uued eesmärgid. Ei ole põhjust kahelda, et J. Pillai suudab seekord hoiduda uute kuritegude toimepanemisest.
  3. Nõustuda ei saa sellega, et J. Pillai pisendab oma rolli toimepandus ega näe alkoholi tarvitamise ja kuritegude toimepanemise vahelist seost. Ta näeb ja tunnistab probleemi olemasolu ning võimalusi, kuidas sellest pahest vabaneda. J. Pillail on olemas tõsikindel motivatsioon oma eluga edasiminekuks, pere loomiseks ja töömehe karjääriks, mis hoiaks teda eemal alkoholist ning kuritegelikust eluviisist. J. Pillai on väga selgelt väljendanud seda sooviga enam mitte kunagi trellide taha sattuda. Sotsiaalprogrammis on ta tegelenud oma probleemidega süvitsi ning on leidnud võimalused oma käitumist muuta.
  4. Kaitsja on veendunud, et J. Pillai puhul on ära kantud karistus ning talle erinevate lisakohustuste määramine abiks uute kuritegude toimepanemise riskide maandamisel. Vangla iseloomustusest nähtub, et J. Pillai on teinud vangistuses olulisi järeldusi ning on kujundanud selged käitumisreeglid vabanemise korral, nõustudes elektroonilise valvega. Maakohtu seisukohtades puudub analüüs elektroonilise valve võimaliku tagatise kohta. Kaitsja hinnangul on vabanemine elektroonilise valve alla tagatiseks alkoholi tarvitamise ja uute kuritegude ära hoidmisele ning isiku seaduskuulekale käitumisele. 3
(5)Ringkonnakohtu seisukoht
  1. J. Pillai ennetähtaegne vangistusest vabastamine oleneb KarS § 76 lg 4 alusel antavast hinnangust ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste olemasolule. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
  3. J. Pillaid on karistatud raske vägivallakuriteo eest: ta lõi tüli käigus sõpra kaheksal korral noaga, pannes nõnda ohvri elu ohtu. Seetõttu on temalt ka edaspidi karta rasket laadi (vägivalla)kuritegusid ja seetõttu peab tema uue kuriteo tõenäosus olema väga väike. Maakohus seda ei leidnud ja ringkonnakohtu hinnangul ei saa sellises otsustuses näha kaalutlusviga; ka on maakohtu välja toodud põhjendused igati piisavad ja asjakohased.
  4. Ringkonnakohus ei jaga kaitsja seisukohta, et maakohus jättis positiivsed asjaolud arvestamata. Kohus tõi positiivsed asjaolud välja, kuid hindas negatiivseid asjaolusid kaalukamateks. Seejuures põhjendas kohus ka igati asjakohaselt, miks ei saa iseenesest positiivsest lähedaste toetusest kuigivõrd olulisi järeldusi teha. Seda põhjusel, et lähedaste toetus oli J. Pillail olemas ka varem, kuid see tema kuritegelikku käitumist ära ei hoidnud. Kuigi määruskaebuses lisab kaitsja täiendava positiivse asjaoluna J. Pillail töökoha olemasolu, ei muuda seegi vabastamist põhjendatuks. Seda põhjusel, et töökoha kinnituseks ei ole materjalides ühtegi tõendit. Pelgalt J. Pillai väide maakohtu istungil, et tal on töökoht olemas, kuigivõrd palju ei maksa.
  5. Vangla iseloomustusest nähtub, et J. Pillai viibib vangistuses neljandat korda. Seega on ilmne, et varem ei ole vanglakaristus kui selline teda õiguskuulekusele suunanud. Seetõttu pole ka kuigivõrd alust arvata, et viljakaks osutub praegune vangistus.
  6. Ei ole põhjust arvata sedagi, et käitumiskontrolliga suudetakse J. Pillaist lähtuvat uute kuritegude ohtu piisavalt maandada. Nimelt anti J. Pillaile praeguses kriminaalasjas esmalt võimalus viibida vabaduses. Seda võimalust ta aga ei kasutanud: ta rikkus nii registreerimiskohustust kui ka alkoholi tarvitamise keeldu. Nii võib toimuda ka tulevikus ja lõppastmes võib J. Pillai panna toime uue kuriteo.
  7. Peamine uute kuritegude riskitegur on alkohol. Praeguse vangistuse aluseks oleva kuriteo pani ta toime alkoholijoobes.
  8. novembri 2019 vangistuse täitmisele pööramise määrusest nähtuvalt on alkohol tinginud J. Pillai ohtlikku käitumist hiljemgi:
  9. juunil 2019 selgitasid J. Pillaiga koos olnud inimesed politseile, et J. Pillai oli vehkinud kirve ja noaga – seepeale viis politsei alkoholijoobes olnud J. Pillai kainenema. Vangla iseloomustusest saab järeldada, et J. Pillai kaldus alkoholi liigtarvitama, kusjuures alkoholi tarvitamist alustas ta juba alaealisena. Kuna J. Pillai ei suutnud alkoholi tarvitamisest hoiduda ka katseajal alkoholi tarvitamise keelu tingimustes, on alust pidada tema tarbimist probleemseks. Erinevalt kaitsjast ei näe ringkonnakohus, et J. Pillai ise probleemi mõistaks ja oleks valmis alkoholi tarvitamisest hoiduma. Nagu maakohus asjakohaselt märkis, on täheldatav see, et J. Pillai pisendab oma alkoholi tarvitamisega seonduvat. Sellele viitab esmalt asjaolu, et vanglas ja maakohtu istungil selgitas J. Pillai oma varasemat tarvitamissagedust erinevalt. Teiseks süüdistab ta enda alkoholi tarvitamises teisi (sõber sundis teda jooma) ning alkoholi tarvitamise ja kuritegeliku käitumise vahelist seost ta ei näe. Samuti tõi ta maakohtu istungil välja, et viimane kriminaalhooldus ei läinud hästi, kuna oli haige, võttis köharohtu ja puhus 0,33 välja. Samas nähtub
  10. novembri 2019 määrusest, et alkoholi tarvitamist tuli tal 4
(5)kriminaalhoolduse ajal ette korduvalt ning usutavaks ei saa pidada ka köharohu põhjendust. Tuleviku mõttes on aga olulisim J. Pillai poolt maakohtu istungil öeldu: „…tuleb vähem tarvitada alkoholi ja tööajal ei tohiks üldse võtta“. See näitab, et J. Pillail ei olegi plaanis alkoholi tarvitamisest täielikult loobuda. Alkoholi tarvitamist jätkates esineb aga märkimisväärne risk vägivaldse käitumise kordumiseks.
  1. Maakohus viitas igati asjakohaselt ka sellele, et üheks kuritegude ohuteguriks on ka elama minek E.R. i juurde: J. Pillail on juba olnud E.R. iga vägivaldsusele kalduvaid konflikte – ja halbade asjaolude kokkusattumise korral võib J. Pillai E.R. i suhtes ka reaalset vägivalda kasutada.
  2. Ei ole põhjust uskuda, et J. Pillai kuritegeliku käitumise riski võiks piisavalt maandada elektrooniline valve. Nimelt on elektrooniline valve alkohooliku (alkoholi kuritarvitaja) jaoks juba iseenesest väheefektiivne. Esiteks ei takista see valve kuidagi alkoholi tarvitamist kui sellist. Teiseks aga võib kurjategijal kaduda joobe tõttu igasugune kriitikameel – ja seetõttu ei hoia teda valvenõudeid rikkumast ka teadmine, et kunagi tulevikus võidakse teda sellise rikkumise eest sanktsioneerida.
  3. Seetõttu tuleb teha J. Pillai suhtes negatiivne ohuprognoos, mida ei ole võimalik kriminaalhoolduse ja elektroonilise valvega piisavalt maandada.
  4. Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
  5. septembri 2021 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
  6. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja märgib, et maakohtu määrusega tutvumisele kulus tal 60 minutit ja määruskaebuse koostamisele 60 minutit. Selle eest soovib ta tasu 108 eurot, millele lisandub käibemaks 21,60 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud osaliselt. Põhjendatuks ei saa pidada maakohtu määrusega tutvumisele kulunud aega. Arvestades maakohtu põhjenduste mahtu, ei saanud nendega tutvumine võtta aega kauem kui 30 minutit. Kuna määruskaebuse koostamisele kulunud aega võib pidada põhjendatuks, tuleb kaitsja põhjendatud ajakuluks lugeda kokku 90 minutit. Sellele vastavaks tasuks on 81 eurot, millele lisandub käibemaks 16,20 eurot. Selles ulatuses tuleb kaitsja taotlus rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu J. Pillailt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.