2-21-14736/9

2-21-14736 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 25.11.

1. a, Võru kohtumaja Põlva maja Tsiviilasja number 2-21-14736 Tsiviilasi S. L. hagi M. L. vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: S. L. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Kostja: M. L. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi aeg 16.11.
2. a RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada.
4. Lahutada S. L. ja M. L. abielu, mis sõlmiti xx.xx.xxxx. a xxxxxxxxxxxxxxxxxxx.
5. Toimetada käesolev kohtuotsus kätte pooltele ja pärast jõustumist edastada poolte perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. S. L. esitas 20.09.2021x. a kohtule hagiavalduse M. L. vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu xxxxxxxxxxxxxxxxxxx xx. detsembril xxxx. a. Abielusuhted aga lõppesid
7. aastal usalduse puudumise tõttu. Kuna kostja ei näe vajadust ja on keeldunud abielu kohtuväliselt perekonnaseisuasutuses lahutamast, siis oli sunnitud hageja pöörduma vastava nõudega kohtu poole.
8. Kohus võttis hagi 23.09.
9. a määrusega menetlusse ja määras kostjale tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks.
10. Kostja, M. L. , esitas 05.10.
11. a kohtule kirjaliku vastuse, milles teatas, et on nõus abielu lahutusega, kuid ei ole nõus kohtumenetlusega, sest leiab, et asja saaks lahendada kompromissi teel.
12. 16.11.
13. a toimus asja arutamiseks kohtuistung, kus pooled isiklikult osalesid. Hageja jäi hagiavalduses esitatud nõude juurde ja palus kohtul poolte abielu lahutada. Hageja leidis, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ning ta teatas, et ei soovi kostjaga abieluliste suhete taastamist ega aega leppimiseks. Hageja seletas täiendavalt, et pooled elavad küll ühel kinnistul xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, aga elavad seal erinevate katuste all. Hageja elab elamu juurdeehituses ja ühiselt kostjaga kasutab elamu kööki. Hageja väitel aga ei ela nad kostjaga koos nagu mees ja naine ning nende abielulised suhted lõppesid juba
14. aasta kevadel. Pooled suhtlevad omavahel kui majanaabrid. Kostja võttis hagi õigeks. Kostja nõustus hagejaga, et pooled elavad ühel kinnistul, aga erinevates ruumides ning nende abielulised suhted on lõppenud. Kostja avaldas, et tema peab võimalikuks poolte leppimist, aga kui hageja sellel mõtet ei näe, siis nõustub abielu lahutamisega. KOHTU SEISUKOHT
15. Kohus leiab, et hagi on võimalik rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Vastavalt TsMS § 440 lg-le 4 ei ole kohus abieluasjas hagi õigeksvõtuga seotud. Antud juhul on kostja tema vastu esitatud abielu lahutamise hagi õigeks võtnud. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis annaksid alust jätta kostja õigeksvõtt vastu võtmata. Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 67 lg-le 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 näeb ette, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus tegi kindlaks, et hageja S. L. ja kostja M. L. abielu sõlmiti xx.xx.xxxx. a xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et nende abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Pooled elavad küll ühel kinnistul, kuid abielulist kooselu nende vahel enam ei ole. Kostja võttis abielu lahutamise nõude õigeks ega esitanud nõudele vastuväiteid. Hageja teatas kohtuistungil, et ei soovi kostjaga abieluliste suhete taastamist ega aega leppimiseks. Kostja avaldas, et tema peab võimalikuks poolte leppimist, aga kui hageja sellel mõtet ei näe, siis nõustub abielu lahutamisega. Kuna kumbki pooltest ei ole avaldanud kindlat soovi abielusuhete taastamiseks, siis ei pea kohus mõistlikuks ega vajalikuks võtta tarvitusele abinõusid poolte lepitamiseks. 2 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et poolte abielu lahutamise eeldused on täidetud ja abielu tuleb lahutada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 455 lg 2 alusel saadab kohus kohtuotsuse jõustumisel selle ärakirja rahvastikuregistripidajale poolte perekonnaseisukannetes registris muudatuste tegemiseks. Menetluskulude jaotus
16. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Antud juhul lahendas kohus abielu lahutamise hagi, seega TsMS § 164 lg 1 alusel tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Teadaolevaks menetluskuluks on hageja poolt hagilt tasutud riigilõiv, mis jääb hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 3