KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev
- detsember 2021 Kohtuasja number 1-19-10275 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Kohtuasi Jako Orava (isikukood 37806176011) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja)
- novembri 2021 määrus Määruskaebuse esitaja süüdimõistetu Jako Orav Teised määruskaebemenetluse prokuratuur, esindaja Lõuna pooled abiprokurör Valdo Gerassimov Asja läbivaatamise viis Ringkonnaprokuratuuri kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
- novembri 2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
- Tartu Maakohtu
- märtsi 2020 otsusega tunnistati Jako Orav süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 9 järgi ning teda karistati 1-aastase vangistusega. KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks J. Oravale Tartu Ringkonnakohtu
- mai 2019 otsusega KarS § 184 lg 1 järgi mõistetud karistusega, mida suurendati KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel J. Oravale Harju Maakohtu
- juuni 2018 otsusega mõistetud karistusega. Lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti J. Oravale 6 aastat 6 kuud ja 17 päeva vangistust. Varasemalt mõistetud rahaline karistus summas 600 eurot jäeti iseseisvale täitmisele. Vangistuse kandmise aja algust arvati
- juunist 2018 ning karistusaeg lõppeb
- detsembril
- Tartu Vangla esitas
- oktoobril 2021 Tartu Maakohtule materjalid J. Orava tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
- Tartu Vangla ega prokuratuur J. Orava vabastamist ei toeta. Vaidlustatud kohtumäärus
- Tartu Maakohus jättis
- novembri 2021 määrusega J. Orava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
- Formaalsed eeldused J. Orava vabastamiseks on täidetud.
- On positiivne, et J. Oraval on vabanemisel võimalik elama asuda Samaaria Eesti Misjon MTÜle kuuluvasse Pärnu Turvakodusse. Kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt pakutakse Samaaria Eesti Misjoni MTÜ-le kuuluvates turvakodudes vanglast vabanenud isikutele võimalust osaleda 6- kuni 12-kuulises alkoholi- ja narkosõltuvuse taastumise programmis koos majutus- ja nõustumisteenusega. Positiivne on ka see, et J. Orav on osalenud vangla tööhõives, on omandanud keevitaja kutse, on läbinud erinevad sotsiaalprogrammid, tal puuduvad distsiplinaarkaristused ning vabaduses on tal olemas lähedaste toetus.
- Negatiivsena tuleb arvestada, et J. Oravat on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ning ta on korduvalt olnud kriminaalhooldusel. J. Orav ei ole suutnud täita talle määratud kriminaalhoolduse nõudeid ja karistused on täitmisele pööratud. Kohtuistungil avaldas J. Orav, et varasemad kriminaalhooldused ebaõnnestusid, kuna talle ei määratud lisakohustusi. Kohus leiab, et isikule määratud lisakohustused ei taga kriminaalhoolduse nõuetekohast läbimist, kuna nende rikkumine on samuti määravaks karistuse täitmisele pööramise otsustamisel. Vabanemisel puudub J. Oraval kindel töökoht ja seega ka seaduslik sissetulek, samas kui tal on suured võlakohustused.
- J. Orava kuritegude toimepanemise riski suurendab narkootikumide tarvitamine. Karistuse kandmise ajal ei ole J. Orav narkootikume tarvitanud range järelevalve tõttu ja seega on tal olnud võimalus elada sõltuvusvaba elu. Nii on olnud vaid vangistuse kandmise ajal ning kohtul puudub veendumus, et vabadusse siirdudes suudab J. Orav narkootikumide tarvitamisest hoiduda.
- Kuigi J. Orava puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles negatiivseid tegureid, mistõttu ei ole J. Orava ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Määruskaebus
- Maakohtu määruse peale esitas J. Orav määruskaebuse, milles märgib kokkuvõtlikult järgmist. Vabastamata jätmine ei ole põhjendatud, kuna maakohtu põhjendused on alusetud. J. Orav tuleks ennetähtaegselt koos elektroonilise valve kohaldamisega Samaaria turvakodusse vabastada. Selle jaoks on täidetud kõik tingimused. Kohtu põhjendus, et vabanedes puudub J. Oraval töökoht, on paljasõnaline. Vabanedes on J. Oraval kohustus võtta end Töötukassas arvele ning kuna ta on omandanud keevitaja kutse, ei ole tal probleemi töökoha leidmisega. Ta soovib end keevitaja erialal täiendada, asuda tööle ning tasuda oma võlgu. Tal ei ole enam tahtmist narkootikume tarvitada. Turvakodus ja elektroonilisele valvele allutatuna saab teda igal ajahetkel kontrollida. Ringkonnakohtu seisukoht
- J. Orava ennetähtaegne vangistusest vabastamine oleneb KarS § 76 lg 4 alusel antavast hinnangust ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste olemasolule. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli 2017 määrus asjas nr 32
(4)1-1-12-17, p 16) Ringkonnakohus leiab, et J. Oravat vabastamata jättes ei teinud maakohus ühtegi ilmset kaalutlusviga.
- Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid.
- J. Orava suhtes esineb mitmeid positiivsed asjaolusid. Siiski nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et need positiivsed asjaolud ei ole piisavalt kaalukad võrreldes negatiivsete asjaoludega. J. Orava suhtes tuleb teha negatiivne retsidiivsusprognoos ja see ei võimalda tema ennetähtaegset vabastamist.
- J. Oraval on viis kehtivat kriminaalkaristust ning vangistust kannab ta seitsmendat korda. Temale mõistetud vangistust on varem jäetud tingimisi katseajaga täitmisele pööramata ning vangistust on asendatud ka üldkasuliku tööga, kuid katseajal ja üldkasuliku töö tegemise ajal jätkas J. Orav kuritegude toimepanemist. See näitab, et varem ei ole vangistus ega ka karistuse kandmiseks antud kergemad võimalused J. Oravale vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud. Kuna üldjuhul kipuvad inimesed tulevikus käituma nii, nagu nad käitusid minevikus, tuleb juba seetõttu J. Orava retsidiivsusriski pidada suureks ning ennetähtaegse vabastamisega kaasneva käitumiskontrolli distsiplineerivat mõju kaheldavaks. J. Orav arvates ebaõnnestusid tema varasemad kriminaalhooldused seetõttu, et talle ei määratud lisakohustusi. Sarnaselt maakohtuga ei näe ka ringkonnakohus, et lisakohustuste määramine võiks tagada J. Orava õiguskuulekuse: J. Orava kriminaalne aktiivsus on olnud sedavõrd kõrge, et tema puhul pole alust pidada lisakohustusi piisavalt efektiivseteks.
- Kuna peamiselt on J. Orav pannud kuritegusid toime majanduslikel põhjustel, tuleb tema vabastamisjärgset majanduslikku olukorda pidada oluliseks uue kuriteo riskiteguriks. Maakohus viitas õigustatult sellele, et vabanedes puudub J. Oraval kindel töökoht ja sissetulek, samas kui tal on suures summas tasumata võlgu. Kuigi määruskaebuses viitab J. Orav sellele, et ennetähtaegse vabastamise korral saab talle määrata kohustuse võtta end Töötukassas arvele ning samuti on ta omandanud vangistuses keevitaja kutse, mis aitab tal töökohta leida, ei pea ringkonnakohus seda kuriteoriskide maandamise seisukohalt piisavaks. Hoolimata omandatud kutsest ei pruugi J. Orav koheselt endale töökohta leida ning võib seetõttu jätkata majanduslikel põhjustel kuritegude toimepanemist. Tõsi, ka lähedased on nõus teda majanduslikult toetama. Kuna J. Orava lähedased elatuvad aga ise pensionist, ei pruugi nende võimalikust toest piisata. Ka töökoha leidmisel ei pruugi J. Orava majanduslikud võimalused vastata tema ootustele. Kuna J. Oraval on palju võlgu, on tõenäoline, et osa tema ametlikust sissetulekust võivad kohtutäiturid võtta ära tema võlgnevuste katteks. Seetõttu võib ta hakata teenima lisaraha juba harjumuspärasel viisil, s.o kuritegusid toime pannes.
- Ohtu uute kuritegude toimepanemiseks suurendab ka J. Orava varasem narkootikumide tarvitamine. Narkootikume tarvitas ta enne vangistust pikka aega ning pani nendega seoses toime ka kuritegusid. On küll positiivne, et vanglas on J. Orav läbinud sõltuvuskäitumisega seonduvad tegevused, ta tunnistab oma sõltuvusprobleemi ja on motiveeritud sellega tegelema. Siiski ei saa arvestamata jätta, et vangla iseloomustuse kohaselt tegi J. Orav positiivseid tulevikuplaane ka varasemate vangistuste ajal, kuid ei suutnud neid plaane järgida. Kuna vangistuses on narkootikumide tarvitamine keeruline, on seal lihtne teha plaane vabaduses narkootikumidest hoidumist. Paraku ei pruugi reaalne narkootikumidest hoidumine olla vabaduses sama lihtne. Seetõttu tuleb ka J. Orava puhul arvestada riskiga, et vabaduses jätkab ta narkootikumide tarvitamist ning paneb selle mõjul toime uued kuriteod. Ei ole piisavat kindlust, et seda riski maandab piisavalt vabaduses turvakodusse asumine ja võimalus läbida sõltuvuskäitumisega 3
(4)seonduvaid tegevusi. Turvakodu ei saa J. Orava tegevust piirata ega tema käitumise eest vastutada. Seega võib ta jätkata narkootikumide tarvitamist vaatamata turvakodus viibimisele.
- J. Orava kuritegeliku käitumise riske ei saa piisavalt maandada ka elektroonilise valve kohaldamisega. Seda põhjusel, et elektroonilisele valvele allutatud isikut ei saa pidevalt ja igakülgselt kontrollida. Elektrooniline valve tagab vaid teadmise sellest, kui isik lahkub kindlaksmääratud liikumisraadiusest. Isiku suhtlemist kodustes tingimustes elektrooniline valve ei piira. Seetõttu oleks J. Oraval võimalik jätkata elektroonilisele valvele allutatuna teistega suhtlemist ja nende kaudu näiteks ka narkootikumide käitlemist. Kuna vangla iseloomustuse kohaselt käitles J. Orav väidetavalt ka varem narkootikume osaliselt just teiste isikute survel, ei saa välistada sellise surve jätkumist. Samuti ei saa tähelepanuta jätta, et ka J. Orava abikaasa on olnud narkootikumidega kimpus ning varem tarvitasid nad narkootikume koos. Kuigi maakohtu istungil väitis J. Orav, et tema abikaasa saab hetkel metadooniravi, ei saa välistada, et abikaasa võib kogeda tagasilangust. Kui tema jätkab narkootikumide tarvitamist, võib see soodustada ka J. Orava tarvitamist.
- Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
- novembri 2021 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)