1-15-7069/90

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. detsember 2021 Kohtuasja number 1-15-7069 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Ingeri Tamm Kohtuasi Rainer Viidingu (isikukood 38107190376) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. novembri 2021 määrus Määruskaebuse esitaja Rainer Viidingu kaitsja vandeadvokaadi abi Kristjan Lee Menetluse vorm kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Jätta Rainer Viidingu kaitsja vandeadvokaadi abi Kristjan Lee määruskaebus läbi vaatamata.
4. Määrata Osaühingule Sikuti Advokaadibüroo Rainer Viidingule määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 129,60 eurot, sealhulgas käibemaks 21,60 eurot.
5. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Rainer Viidingult Eesti Vabariigi kasuks välja 129,60 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täielikult täitmata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA
6. Rainer Viiding tunnistati Harju Maakohtu
7. detsembri 2015 otsusega süüdi vägistamises karistusseadustiku (KarS) § 141 lg 2 p-de 1 ja 6, kehalises väärkohtlemises KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3, mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises KarS § 424 ning võõra asja rikkumises KarS § 203 järgi. R. Viidingut karistati 13 aastase liitvangistusega. Karistusaja alguseks loeti
8. aprill 2015 ja vangistusaeg lõpeb
9. aprillil
11. Tartu Maakohus jättis
12. novembri 2021 määrusega R. Viidingu tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamata. Lühidalt selgub määrusest järgmist. Vangistust kannab R. Viiding juba mitmendat korda. Praegust vangistust kannab ta oma alaealise kasutütre korduva vägistamise, oma laste ja kasulaste kehalise väärkohtlemise, võõra asja rikkumise ning mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Kuritegude toimepanemist soodustas alkoholi liigtarvitamine. Vabanemisel on R. Viidingul olemas kindel elukoht rehabilitatsioonikeskuses ning täidetud on elektroonilise valve kohaldamise tingimused. Samuti on R. Viidingul olemas plaanid vabaduses oma elu korraldamiseks. R. Viidingut toetab tema ema, kes on vangla iseloomustusest nähtuvalt seda meelt, et R. Viiding kuritegusid toime pannud ei ole. Teiste lähikondsetega on R. Viidingu suhted pigem halvad. Viimati käisid lähedased teda vanglas vaatamas
13. aastal. R. Viidingul on kehtiv distsiplinaarkaristus ametnike korraldustele allumatuse eest. Samuti on tema suhtes korduvalt rakendatud julgeolekuabinõusid, sest ta on olnud ametnike suhtes agressiivne. On vähetõenäoline, et isik, kes ei suuda kehtivat korda järgida isegi range järelevalve tingimustes, tuleks õiguskuulekalt toime vabaduses. Individuaalset täitmiskava on R. Viiding täitnud rahuldavalt. Keskhariduse ja kutse omandamine on mitmel korral küll pooleli jäänud, kuid hetkel õpib R. Viiding jälle puidupingitöölise erialal. Samuti osaleb ta vangla majandustöödel. Ta on osalenud arvukates sotsiaalprogrammides, mille läbimine on valdavalt läinud edukalt. Oma kuritegusid ta samas täies ulatuses ei tunnista. Täpsemalt ei tunnista ta seksuaalkuritegu ega võõra asja rikkumist – kehalist väärkohtlemist tunnistab ta vaid osaliselt. Ka kohtuistungil väitis R. Viiding, et lastega seoses tal anomaaliaid ei esinenud. Kuna R. Viiding ei ole pärast kuue ja poole aasta pikkust vangistust ning arvukates resotsialiseerivates tegevustes osalemist mõistnud, mida ta on valesti teinud ja milles seisneb tema vastutus, ei ole tema karistuse eesmärgid ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud. Arvestades, et seksuaalsüütegude toimepanemine on eelkõige tingitud toimepanija isikust tulenevatest asjaoludest, on just süüdimõistetu arusaam keelatust ja lubatust määrava tähtsusega tema ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel. R. Viidingu suhtumine ei veena, et temast tulenevad kuriteoriskid on maandatud.
14. R. Viidingu kaitsja vandeadvokaadi abi Kristjan Lee esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, taotledes maakohtu määruse tühistamist ja R. Viidingu ennetähtaegset vabastamist. Kaebuse argumendid on lühidalt järgmised. Kohus jättis arvestamata R. Viidingu suhtes esinevad positiivsed asjaolud. R. Viiding on läbinud hulgaliselt sotsiaalprogramme ja viimase programmi läbimisel leidis psühholoog, et R. Viiding on motiveeritud nii sisemiselt kui välimiselt. R. Viiding soovib leida lahendust eelnevate kuritegude asjaolude mõistmiseks, et ennetada samasuguseid olukordi. R. Viiding oli valmis kuriteo asjaolusid analüüsima ja mõistis, milliseid pikaajalisi vaimseid kannatusi võivad kuriteod kannatanutele kaasa tuua. Ta oskas näha seoseid oma varasema käitumise ja seksuaalkuriteo vahel. Kuigi kuriteo analüüsimine oli hüpoteetilisel lähenemisel keeruline, andis R. Viiding siiski endast parima. Ta oskas välja tuua kuriteo motiivid ja vallandava sündmuse, kuritegu õigustavad mõttevead, sündmuste ahela ning ohvri vastupanu ületamise. Samuti oskas ta välja tuua, millised probleemid tal Hea Elu mudeli valdkondades varasemalt esinesid ning hüpoteetilisel lähenemisel oskas neid seostada ka kuriteoga. R. Viiding teadvustab, et muutuste elluviimine ning elu kujundamine on peamiselt tema enda kätes. On alust järeldada, et R. Viiding on oluliselt edasi arenenud, on mõistnud kuritegude olemust ning on aru saanud tekitatud kahjust. Ta on positiivselt meelestatud ja tal on motivatsioon ning tahe jätkata psühholoogi nõustamisteenusega ka elektroonilise valve all. Samuti on R. Viiding mõistnud ja teadvustanud oma alkoholiprobleemi ega soovi enam alkoholi tarbida. Ta tahab elektroonilise valve all tegeleda süvendatult alkoholivastase raviga. Vabaduses on R. Viidingule tagatud elukoht ning tugi rehabilitatsiooni- ja adaptsioonikeskuses Uus Põlvkond. Tal on võimalik asuda keskuses tööle ja saada keskuse kaudu tööd ka kokkuleppeliste tööandjate juures. Tal on kõik eluks vajalik olemas. Ta on näidanud üles tahet ja motivatsiooni omandada haridus ning erinevad kutseoskused tööturul toime tulekuks. Ta asus õppima puidupingitöölise erialal ning on vanglas osalenud majandustöödel. Kuna kohtuistungil ei suutnud R. Viiding seoses ärevuse ja pingega enda seisukohti piisavalt selgelt esitada, võis kohtule jääda vale arusaam. R. Viiding kahetseb oma tegusid ja on mõistnud nende tagajärgi. Talle tuleks anda võimalus tõestada, et ta on suuteline oma varasematest tegudest õppima, tegelema alkoholiraviga, täitma talle pandud kohustusi ning käituma õiguskuulekalt. Kaitsja on seisukohal, et käitumiskontroll, elektrooniline 2