← Eesti

3-21-2838/2

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-2838 Määruse kuupäev 10.12.2021 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi Aarne Tiiki riigi õigusabi taotlus Menetlusosalised Taotleja – Aar

) § 15 lg 8, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 204 lg 1). Muud selgitused Määrus toimetatakse taotlejale kätte. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

  1. Aarne Tiiki esitas Tartu Halduskohtule 18.11.2021 allkirjastatud riigi õigusabi taotluse, mis saabus kohtule 08.12.
  2. Taotleja märgib, et ta soovib riigi õigusabi halduskohtule kahju hüvitamise kaebuse esitamisel. Taotluse kohaselt taotles A. Tiiki Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist seoses sellega, et kuigi talle oli eelnevalt antud võimalus kasutada treppidel liikumise asemel lifti, siis sunniti teda liikuma treppidel ning taotleja komistas ja kukkus haige jala peale. Taotleja tundis füüsilist valu ja pidi seetõttu veel 2 kuud karkudel kõndima. Taotleja on vanglalt saanud vastuse enda kahjunõudele ja soovib esitada kaebuse halduskohtule ning vajab selleks juriidilist abi. Taotleja märgib asjast tuleneva võimaliku kasuna rahalise kasu saamise.
  3. Arvestades taotluses toodud selgitusi, tõlgendab kohus taotlust nii, et see on esitatud riigi õigusabi saamiseks kohtule kaebuse esitamiseks ehk taotleja esindamiseks halduskohtumenetluses ja õigusdokumendi koostamiseks (

§ 4lg 3 p-d 5 ja 8).

3. Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (

§ 6lg 1).

Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus.

§ 7

lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

  1. Taotlusest võib järeldada, et Viru Vangla jättis taotleja esitatud kahjunõude seoses vanglas trepil kukkumisega rahuldamata, mistõttu palub taotleja määrata endale riigi õigusabi korras esindaja, et ta saaks esitada kohtule hüvitamiskaebuse. Taotleja küll märgib, et vajab juriidilist 3-21-2838 abi, kuid ei ole esitanud selgitusi selle kohta, miks ta leiab, et ei saa kaebuse esitamisega kohtule iseseisvalt hakkama.
  2. Kuna taotleja on pöördunud iseseisvalt kahjunõudega vangla poole, ei näe kohus takistusi, millest tulenevalt ei oleks ta võimeline esitama kohtule iseseisvalt ka kaebust ning kirjeldama selles ise kaebuse aluseks olevaid asjaolusid. Ka kohtule esitatud riigi õigusabi taotluses on taotleja kahju hüvitamise aluseks olnud asjaolusid selgelt ja arusaadavalt kirjeldanud. Kohus selgitab, et halduskohtule kaebuse esitamisel ei tule taotlejal esitada õiguslikke põhjendusi ning piisab sellest, kui taotleja esitab selge nõude ning toob välja faktilised asjaolud ja oma seisukohad. Lisaks kehtib halduskohtumenetluses uurimispõhimõte (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Seetõttu ei ole esmatähtis, et taotlejal oleksid juriidilised teadmised. Halduskohus selgitab vajadusel ka omal initsiatiivil välja asjaolusid ja kogub tõendeid ning vajadusel kohus suunab ja abistab taotlejat. Õigust kohaldab alati kohus, sh selgitab kohus välja kohaldamisele kuuluvad seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika.
  3. Kuna taotleja tahe on suunatud halduskohtule kahju hüvitamise kaebuse esitamisele, siis välistab riigi õigusabi taotluse rahuldamise ka

§ 7

lg 1 p 6, mille kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Taotluses märgitud asjaoludest ei nähtu, et asja suhtes võiks esineda tungiv avalik huvi.

  1. Seoses kohtule hüvitamiskaebuse esitamisega selgitab kohus veel täiendavalt, et mittevaralise kahju all mõistetakse isiku valu ja kannatusi ning neid saab isik tajuda ainult isikliku kogemuse kaudu. Taotleja õiguste rikkumise intensiivsus sõltub suuresti sellest, millisena taotleja olukorda tajus. Oma isiklike kogemuste kirjeldamiseks ei pea taotlejal olema õigusalaseid või muid eriteadmisi. Ka sel põhjusel leiab kohus, et taotleja on võimeline esitama iseseisvalt kohtule hüvitamiskaebuse.
  2. Eelnevat arvestades ei ole kohtu hinnangul taotlejale riigi õigusabi andmine vajalik ega põhjendatud. Seega jääb riigi õigusabi taotlus

§ 7lg 1 p-de 1 ja 6 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.