Obsah (10)

§ 424§ 426§ 173§ 174§ 168§ 138§ 144§ 175§ 218§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-18-16654 Määruse tegemise aeg ja koht 24. september 2021, Jõhvi kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi K. J. ja K. J. hagiavaldus K. J. vastu ela

§ 424lg 1 alusel.

1. Kostja nõustus 21.09.2021 vastuses menetluse lõpetamisega ja palus jätta menetluskulud hagejate kanda. Kostja on seisukohal, et asjaolu, et hagejate puhul on tegemist alaealiste lastega, ei takista menetluskulude hagejate kanda jätmist. Kostja palub määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus tsiviilasjas nr 2-18-16654 ja mõista K. J.ilt ja K. J.ilt solidaarselt välja K. J.i kasuks 2175 eurot ja kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2. Viru Maakohus andis 21.09.2021 hagejatele tähtaja kostja menetluskuludele seisukoha esitamiseks. Hagejate esindaja kohtu poolt määratud tähtajaks seisukohta ei esitanud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3. Maakohus, tutvunud tsiviilasja toimikus olevate materjalidega, leidis, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata.
4. Viru Maakohtu menetluses on K. J. ja K. J. hagiavaldus K. J. vastu elatise nõudes.

§ 424

lg 1 kohaselt võib hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kohtule esitatud hagi tagasivõtmise avaldus toimetatakse kätte kostjale, kui tagasivõtmiseks on vajalik tema nõusolek. Kui kostja ei esita vastuväidet avalduse kättetoimetamisest alates kümne päeva jooksul, loetakse et ta on nõusoleku andnud. Hageja on esitanud kohtule hagi tagasivõtmise taotluse 31.08.2021 ja kostja on hagi tagasivõtmisega 21.09.2021 nõustunud. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes

§-st 423 lg 1 p 2 jätab kohus hagi elatise nõudes läbi vaatamata.

1. Kuivõrd hageja on võtnud hagi tagasi ning kostja on sellega nõustunud ning kohus jätab hagiavalduse läbi vaatamata, tühistab kohus tsiviilasja arutamiseks 27.09.2021 kell 14.00 määratud kohtuistungi.
2. Kohus selgitab, et

§ 426

lg 1 kohaselt loetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulud 11.

§ 173

lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lõike 1 esimese lause kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Maakohus leiab, et menetluskulude rahalise suuruse määramine kujutab ennast kohtu diskretsiooniõigust. Kohus ei analüüsi iga nimekirjas oleva menetluskulu vajalikkust ja põhjendatust eraldi, vaid annab kogumis hinnangu esitatud menetluskuludele suurusele. 12.

§ 168

lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

§ 168

lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, 2 välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Eelnimetatud sätete mõtteks on, et menetluse lõpetamisel kannab menetluskulud pool, kes kohtuvaidluse põhjustas. Seega

§ 168lg 4 kohaselt tuleks jätta kostja menetluskulud hagejate kanda.

Kostja palub menetluskulude hagejate kanda jätmist. Hagejad ei ole menetluskulude jaotusele vastuväidet esitanud. Kohus nõustub kostjaga ja leiab, et menetluse asjaolusid arvestades on põhjendatud jätta menetluskulud

§ 168lg 4 alusel hagejate kanda.

13.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab kohus menetlust lõpetavas määruses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. 14.

§ 138

lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-11514, p 11). Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostjat esindas menetluses vandeadvokaat Merilin Ojasaar, kes vastab

§ 218sätestatud nõuetele.

1. Kostja on esitanud 21.09.2021 menetluskulude nimekirja (dtl 211-217), mille kohaselt on kostja menetluskuluks õigusteenuse kulu 2 175 eurot koos käibemaksuga. Kostjat esindas vandeadvokaat Merilin Ojasaar 12 tunni ja 5 minuti ulatuses, tunnitasu määraga 150 eurot millele lisandub käibemaks. Hagejad ei ole kostja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.
2. Kohus leiab, et kostja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus arvestab menetluskulude väljamõistmisel sellega, et millises ulatuses on osutatud õigusabi seotud menetluse ajalise kestvusega, menetluse keerukusega ja menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o kohtule põhjendatud ja sisuliste menetlusdokumentide koostamine, kohtuistungiks valmistumine ja istungil osalemine. Kostja poolt esitatud menetluskulude nimekirjas loetletud toimingud on kohtu hinnangul esitatud määras (kokku 12 tundi ja 5 minutit) põhjendatud ja vajalikud.
3. Kostja taotleb õigusabi eest tasu määraga 150 eurot ühe töötunni eest. Tasu taotletavas määras on sarnane Riigikohtu praktika seisukohtades keskmiselt mõistlikuks peetud lepingulise esindaja tasumäärale, mis on 120 eurot ilma ja koos käibemaksuga (vt nt Riigikohtu 01.10.
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; Riigikohtu 13.11.
5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13), samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (
6. oktoobri
7. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-198-13). Mõistlikuks tunnitasu määraks on Riigikohtu praktika kohaselt peetud 160-170 eurot tunnis (vt RK 3-2-1-159-16, p 24). Ka hagejad ei ole esitanud vastuväiteid kostja lepingulise esindaja taotletava tasumäära suurusele. Kohus loeb kostja esindaja tunnitasu määra 150 eurot (lisandub käibemaks) põhjendatuks ja vajalikuks, tegemist on sarnase õigusteenuse eest makstava keskmise tasuga. Seega on kohtu hinnangul käesolevas menetluses kostja lepingulise esindaja õigusabitasu koos käibemaksuga summas 2 175 eurot (150 eurot x 12h 5 min, lisandub käibemaks) põhjendatud ja vajalik.
8. Eeltoodu alusel mõistab kohus hagejatelt kostja kasuks välja menetluskulud kokku koos käibemaksuga summas 2 175 eurot. 19.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest 3 kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on menetluskulude nimekirjas nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab kostja taotluse ja mõistab hagejatelt kostja kasuks viivise menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 20.

178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik Osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu lahendiga 4