Obsah (17)

§ 657§ 652§ 654§ 5§ 363§ 230§ 392§ 394§ 436§ 633§ 45§ 162§ 171§ 174§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Gea Lepik, Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht 30.11.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-19-16375 K

§ 657lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata.

31.

§ 652

lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate 5 2-19-16375 faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta.

1. Maakohus asus vaidlustatud otsuses õigesti seisukohale, et kostja pidi tõendama, et tal oli õigus 17.04.2019 avaldusega leping üles öelda. Õige on maakohtu järeldus, et tõendamata on nii see, et kostja võis VÕS § 196 lg-te 1 ja 2 järgi lepingu üles öelda, kui ka see, et lepingu ülesütlemine lepingu p-de 6.2 ja 6.6.2 järgi on kehtiv.
2. Erinevalt kostjast on kolleegium seisukohal, et maakohus on jõudnud käsunduslepingut ja selles toodud ülesütlemise aluseid analüüsides õigetele järeldustele ning kohaldanud õigesti asjakohast materiaalõigust. Kohtu hinnang hagis esiletoodud asjaoludele ja nende kinnitamiseks esitatud tõenditele on olnud igakülgne, täielik ja objektiivne. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Maakohus on läbi viinud nõuetekohase eelmenetluse ja arutanud pooltega piisavas mahus nii tõendamiskoormust kui õiguse kohaldamisega seonduvat. Kolleegiumil ei ole alust anda käsitletud lepingusätetele teistsugust hinnangut, kohaldada materiaalõigust teisti ega kujundada nõude aluseks olevate asjaolude suhtes maakohtu järeldustega võrreldes erinevat seisukohta. Kuna esimese astme kohus on kostja kõigile seisukohtadele piisava selgusega vastanud ja ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega täies ulatuses, ei pea kolleegium

§ 654lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.

Apellatsioonkaebuses viidatud menetlusnormide rikkumist, s.o asjaolude ja tõendite ebaõiget hindamist, ringkonnakohus esimese astme kohtu töös ei tuvastanud.

1. Kolleegium nõustub maakohtuga, et tõendamata on kostja väide, mida ta kordab apellatsioonkaebuses, et tal oli õigus lepingu p 6.6.2 alusel leping erakorraliselt üles öelda, kuna Y muutus osaliselt töövõimetuks ja käitus lepingut täites ebaadekvaatselt. Selle väite kohta on konkreetsed asjaolud esile toomata, rääkimata nende tõendamisest. Lisaks märgib kolleegium, et isegi kui Y oleks olnud töövõimetu, siis oleksid lepingut saanud täita teised lepingus kokkulepitud isikud. Tuginedes lepingu ülesütlemisele VÕS § 196 lg 1 alusel, ei ole kostja esile toonud, millist konkreetset kohustust hageja rikkus.
2. Seoses apellatsioonkaebuse etteheitega, et maakohus tuvastas ebaõigesti asjaolusid ja hindas tõendeid, peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (

§ 5lg-d 1 ja 2, § 7).

Kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud peavad

§ 363lg 1 p 2 ja § 394 lg 2 p 3 järgi esile tooma pooled.

Esiletoodud asjaolu peab hagimenetluses vaidluse korral tõendama pool, kes sellele tugineb (

§ 230lg 1 esimene lause).

Kohus saab

§ 392

lg 3 järgi küsida pooltelt selgitusi.

§ 394

lg 2 p 3 järgi peab kostja vastuses hagile muuhulgas teatama kõik oma taotlused ja väited ning tõendid iga faktilise väite tõendamiseks. Pooled peavad oma menetlusõigusi kasutama heauskselt, see tähendab ka seda, et kõik väited ja vastuväited tuleb esitada õigeaegselt ja lubatav ei ole teiste menetlusosaliste eksitamine. 36.

§ 230

lg-s 1 sätestatud üldise tõendamiskoormuse kohaselt võib pool kasutada vastaspoole väite tõrjumiseks kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni tõendama kohustatud pool ei ole oma väiteid tõendanud. Kuivõrd hageja tõi esile, et ta ei ole pooltevahelist lepingut rikkunud ja tema hinnangul puudus kostjal alus lepingu ülesütlemiseks ka lepingu p 6.6.2 järgi, pidi kostja, kes tugines lepingu rikkumisele ja Y töövõimetusele, esile tooma lepingu rikkumise ja Y töövõimetuse kohta asjaolud ja esitama oma väiteid kinnitavad tõendid. Vastavalt

§-dele 329 ja 330 pidi kostja kõik asjassepuutuvad tõendid esitama maakohtule võimalikult varakult. Kostjale anti maakohtus korduvalt võimalus tuua esile 6 2-19-16375 asjaolud ja esitada tõendid. Kostja seda võimalust ei kasutanud, tuues põhjuseks tõrked tõendite tõlkimisel seoses COVID-19 levikuga, samas täpsustamata, mida ta oli tõlgete saamiseks teinud ja milles tõrked täpselt seisnesid. 37. Kostja pahameel selle üle, et kohus tuvastas ebaõigesti asjaolusid ja hindas tõendeid, ei ole põhjendatud.

§ 436

lg 3 kohaselt võib kohus tugineda otsust tehes ainult neile ajaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada ning sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt ei või kohus tugineda asjaoludele, mida ei ole menetluses arutatud. Kuivõrd kostja lepingu ülesütlemise aluseks olevaid asjaolusid, peale üldsõnalise väite Y võimetuse kohta oma kohustusi täita, maakohtus esile ei toonud, ei saanud maakohus otsuses neid analüüsida ja hinnata. 38. Ka apellatsioonkaebuses ei toonud kostja esile lepingu ülesütlemise aluseks olevaid asjaolusid ega esitanud tõendeid, viidates jätkuvalt COVID-19 kriisile. Alles 10.11.2021, vahetult enne ringkonnakohtu istungit esitas kostja kohtukõne teesid, milles on esile toodud uued asjaolud, mida saaks tõenäoliselt seostada võimalike lepingu ülesütlemise kaasa toonud hagejapoolsete rikkumistega, ning uued tõendid koos tõlgetega. Ringkonnakohus jättis

§ 633

lg-tele 4 ja 5 tuginedes kohtuistungil kostja esitatud taotluse tõendite esitamiseks rahuldamata ja tõendid vastu võtmata. 39.

§ 633

lg-te 4 ja 5 alusel ei saa ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendamisel arvestada uusi asjaolusid, mille kostja on kohtukõne teesides esitanud ja millele viitas kostja seaduslik esindaja oma seletuses. Otsuse tegemisel saab ringkonnakohus

§ 652

lg 1 järgi lähtuda ainult nendest asjaoludest, mille on maakohus tuvastanud, välja arvatud, kui esineb mõjuv põhjus uute asjaolude esitamiseks apellatsiooniastmes.

§ 652

lg 4 teine lause sätestab, et kui pool uue asjaolu esitamise lubatavust ei põhjenda, jätab kohus selle tähelepanuta.

§ 394

lg 2 p 3 järgi oli kostjal kohustus vastuses hagile, mille ta esitas maakohtule 10.12.2019, tuua esile lepingu ülesütlemise aluseks olevad asjaolud. Maakohus juhtis mitmel korral kostja tähelepanu sellele, et tema vastuväited on üldsõnalised. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses ega ringkonnakohtu istungil esitanud asjakohast põhjendust, miks ringkonnakohtus esmakordselt esitatud asjaolusid ja tõendeid esimese astme kohtule kaalumiseks ei esitatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kohtumenetluses põhjendatud viivitada vaidluse all olevate asjaolude esile toomisega ligikaudu kaks aastat. Asjaolude esiletoomiseks ei olnud lepingulisel esindajal vaja tingimata välisriigis asuva kliendi seadusliku esindajaga vahetult kokku saada või tõendeid tõlkida. Tänapäevaste erinevate sidevahendite abil on võimalik infot vahetada ka muud moodi. Ringkonnakohut ei veena kostja põhjendus, et asjaolud jäid maakohtu menetluses ja apellatsioonkaebuses esile toomata COVID-19 kriisi tõttu. Seega jätab kolleegium kohtukõne teesides esmakordselt esitatud väited ja kostja seadusliku esindaja selgitused tähelepanuta.

1. Eeltoodut arvesse võttes jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.
2. Lõpetuseks peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada kostjale, et kolleegiumi hinnangul ei ole tema esindaja käitumine menetluses vastanud advokaadi kutsetegevuses eeldatavale standardile. Advokatuuriseadusest (AdvS) tuleneb advokaadi kohustus kasutada kliendi huvides kõiki seadusega kooskõlas olevaid vahendeid ja viise, säilitades kutseau ja väärikuse (AdvS § 44 lg 1 p 1). VÕS § 620 lg 1 järgi peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama paragrahvi teise lõike järgi peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt 7 2-19-16375 tunnustatud kutseoskuste tasemel. Eelnimetatud sätetest tuleneb esindajale kohustus tegutseda kõigiti esindatava huvides.
3. Asja materjalidest nähtuvalt palus kostja lepinguline esindaja maakohtus korduvalt pikendada asjaolude ja tõendite, sh tõlgete, esitamise tähtaega, jättes need siiski maakohtule esitamata ja põhjendamata, miks seda pole võimalik teha, mistõttu võisid kostja huvide kaitsmiseks vajalikud asjaolud ja tõendid jääda kohtule esitamata. Kostja lepinguline esindaja palus mitmel korral vahetult enne kohtuistungit see edasi lükata, seejuures ühel korral põhjendades edasilükkamist enda haigusega, jättes tõendi haiguse kohta esitamata, ning viimasele maakohtu istungile jättis esindaja etteteatamata ilmumata. Seega on esindaja jätnud esindatava huvid kaitseta ja venitanud kohtumenetlust. Kuigi maakohus ei ole kaalunud

§ 45

lg 2 järgi esindaja kõrvaldamist, peab ringkonnakohus siiski vajalikuks juhtida tähelepanu puudustele kostja lepingulise esindaja käitumises praeguses menetluses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 43. Seoses hagi rahuldamisega on maakohus õigesti jätnud menetluskulud

§ 162

lg 1 järgi kostja kanda ja määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses menetluskulude suurust vaidlustanud. 44. Ringkonnakohtu menetluskulud tuleb seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätta

§ 171lg 1 järgi apellandi (kostja) kanda.

45.

§ 174

lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 46. Hageja (vastustaja) menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja on kandnud apellatsiooniastmes menetluskulusid 400 eurot (käibemaksuta), mis moodustub esindajatasust 4 tunni töö eest tunnitasuga 100 eurot (käibemaksuta), millele lisandub 10.11.2021 kohtuistungil osalemise kulu vastavalt istungi ajalisele kestvusele. 47.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on olnud vajalikud ja põhjendatud. Toimikust nähtuvalt on hageja esindaja koostanud vastuse apellatsioonkaebusele, milleks ta pidi tutvuma maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebusega. Arvestades kaebuse ja vastuse sisu ja mahtu, saab vastuse koostamiseks kulunud aega 2 tundi lugeda vajalikuks ja põhjendatuks. Menetluskulude nimekirja järgi kulus kohtuistungiks valmistumiseks kokku 2 tundi. Kuivõrd algselt planeeriti kohtuistung 13.10.2021 ja vahetult enne istungi toimumist esitas apellant taotluse istungi edasilükkamiseks, siis on põhjendatud, et põhiosas toimus kostja lepingulisel esindajal istungiks ettevalmistus 13.10.2021 ning 10.11.2021 oli vajalik asja materjal veelkord üle vaadata. Ringkonnakohus loeb põhjendatuks ajakuluks 1 tund 30 minutit 13.10.2021 ja 30 minutit 10.11.2021. Istung kestis 1 tund. Kokku on seega hageja õigusabi osutamise põhjendatud ajakulu 5 tundi. 48. Lisaks õigusabitoimingute vajalikkusele ja põhjendatusele tuleb kohtul hinnata ka ühe tööühiku, s.t esindaja tunnitasu põhjendatust. Riigikohus on leidnud, et tunnitasu põhjendatuse hindamisel on asjakohane lähtuda mh tsiviilasja keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist. Kolleegium peab hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistlikuks ja

§ 175lg 1 mõttes põhjendatuks.

Hagejale tuleb hüvitada menetluskulud ilma käibemaksuta. 8 2-19-16375 49. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagejale hüvitamisele menetluskulu 500 eurot. Hageja on esitanud ka

§ 177

lg-le 4 vastava taotluse, mille ringkonnakohus rahuldab ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kuulub alates käesoleva lahendi jõustumisest väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 50.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 9