) § 121 lg 2 p 2,3,
lg 1,
lg 1 p 3,
oktoobril 2021.a Ringkonnaprokurör Raul Heido Kannatanud R. K. – esitas tsiviilhagi S. K., S. R., K. M. – ei esitanud tsiviilhagi S. K. eestkostja XXX Vallavalitsuse esindaja E. M. Kannatanu eestkostja Anu Pärtel – riigi õigusabi osutamise korras Kaitsja vandeadvokaat Süüdistatav KAUPO KALM isikukood 36610212714, XXX kodanik asukoht vahistatuna eelvangistuses emakeel XXX, XXX XXX XXX, XXX kriminaalkorras karistamata 15.-17.09.2020 oli kinni peetud väärteoasjas, mis nüüdseks on kriminaalasi
lg 1 järgi (I, 40) 13.05.2021 peeti kahtlustatavana kinni (II, 139-141) 15.05.2021 vahistati (II, 164-171) 07.07.2021 pikendati vahistamist kuni 13.09.2021 (II, 194-197) 14.05.2021 esitas taotluse lühimenetluse kohaldamiseks (I, 23) 15.05.2021 kohaldati suhtlemispiirangud (II, 176-178) 31.08.2021 anti kohtu alla ning tõkend vahistamine ja suhtlemispiirangud jäeti muutmata (III, 2-4) 1 RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Kaupo Kalm
Süüdi tunnistada Kaupo Kalm
Süüdi tunnistada Kaupo Kalm
Süüdi tunnistada Kaupo Kalm
lg 1 järgi ja karistuseks mõista 5 (viis) kuud vangistust.
lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ja liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõista Kaupo Kalmule 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 3 aastat 6 kuud vangistust 1/3 võrra, s.o 1 (ühe) aasta 2 (kahe) kuu vangistuse võrra ja mõista Kaupo Kalmule karistuseks 2 (kaks) aastat 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata Kaupo Kalmu eelvangistuses 15.-17.09.2020 viibitud 3 päeva karistusaja hulka. Karistusest jääb kanda 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 1 alusel arvata Kaupo Kalmu eelvangistuses alates 13.05.2021.a kuni käesoleva ajani viibitud aeg karistusaja hulka ja lugeda 2 aasta 3 kuu 27 päeva vangistuse kandmise alguseks 13.05.2021.a. Kaupo Kalmu suhtes kohaldatud tõkend vahistamine kaotab kehtivuse kohtuotsuse jõustumisest, mil Kaupo Kalm jätkab kinnipidamisasutuses talle karistuseks mõistetud vangistuse kandmist. Kaupo Kalmu suhtes kohaldatud suhtlemispiirangud kaotavad kehtivise kohtuotsuse kuulutamisest. Jätta rahuldamata süüdistatava Kaupo Kalmu 29.10.2021.a kohtuistungil kirjalikult esitatud ja tema poolt suuliselt kohtuistungil ette kantud taotlus (III, 38-42) vahistamisega seonduvate kahjude hüvitamiseks. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 alusel jätta süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud Kaupo Kalmu kanda. Kaitsja taotlus, jätta KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskulust riigi kanda, jätta rahuldamata, kuna vangistuses tööle asudes on Kaupo Kalmul võimalik süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev menetluskulu aegamööda vangistuse ajal saadavast sissetulekust ära tasuda. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Kaupo Kalmult riigituludesse menetluskuluna kokku 2186.20€ (kaks tuhat ükssada kaheksakümmend kuus eurot kakskümmend senti), milline summa koosneb järgmistest kuludest: 14€ joobe tuvastamise kulu (I, 41; KrMS § 175 lg 1 p 3), 515€ ekspertiisikulu (I, 12; II, 137; KrMS § 175 lg 1 p 3), 392.40€ riigi õigusabi kulu kohtueelses menetluses (II; 172-175, 198-200, 229-231; KrMS § 175 lg 1 p 4), 388.80€ riigi õigusabi kulu kohtumenetluses (KrMS § 175 lg 1 p 4), 876€ sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2). Menetluskulu 2186.20€ € tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga 99921700044935 ühele järgmistest kontonumbritest: 2 SEB PANK EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 Selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-21-5838, menetluskulu 29.10.2021.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2, KrMS § 412 lg 3 – menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest 1 kuu jooksul tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsus võlgnevuste sissenõudmiseks kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Süüdistatava Kaupo Kalmu kaitsja vandeadvokaat Anu Pärteli 29.10.2021.a taotluse alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo In Jure (asukoht Tartus Riia tn 15b) kasuks 388.80€ (kolmsada kaheksakümmend kaheksa eurot kaheksakümmend senti, sellest käibemaks on 64.80€) vandeadvokaat Anu Pärteli süüdistatava Kaupo Kalmu kaitsjana riigi õigusabi osutamise korras kohtumenetluses kriminaalasja lühimenetluses menetlemisel osutatud õigusabi eest. TSIVIILHAGI Kannatanu R. K. (K.) tsiviilhagi (I, 69-72) kokku 3000€ kahju hüvitamiseks rahuldada ja välja mõista Kaupo Kalmult kannatanu R. K. kasuks: 1500€ (üks tuhat viissada eurot) varalise kahju hüvitamiseks, 1500€ (üks tuhat viissada eurot) mittevaralise kahju hüvitamiseks. ASITÕENDID JA MUUD ESEMED, KONFISKEERIMINE KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumise järgselt kriminaalasja juurde toimikusse kõik salvestised (asuvad CD-R ja DVD-R plaatidel ümbrikes: I, 184-190). KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel jätta kõik kohtueelse menetluse käigus tagastatu need esemed tagasi saanud isikute seaduslikku valdusesse, kasutusse ning käsutusse ning juhul kui tagastatu oli asitõendi staatuses, siis vabastada tagastatu asitõendi staatusest. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel vabastada asitõendi staatusest Kaupo Kalmule vanglasse isiklike asjade hulka tagastatud 2 ammunoolt, 5 nooleotsa, võti, tühi padrunikarp (II, 122).
MS § 126 lg 3 p 4 alusel konfiskeerida ja hävitada koera tapmiseks kasutatud ammunool (pakend nr 1; 09.08.2021.a aktiga nr 21ATH11791 antud hoiule Lõuna prefektuuri asitõendite hoidlasse: I, 84).
,
MS § 126 lg 3 p 4 alusel konfiskeerida ja hävitada tulirelvaekspertiisi (II, 130-138) järgselt kohtueelsele menetlejale tagastatud tulirelvaosad ja laskemoon (16.08.2021.a aktiga nr 150/21 antud hoiule Lõuna prefektuuri: II, 228). Jätta kriminaalasja juurde toimikusse kannatanu K. M. ja tunnistaja K. R. andmed. KOHTUOTSUSE EDASTAMINE JA TEAVITUSED Kohtuotsus edastada prokurörile, kannatanutele S. K. (K.; XXX: I, 101), S. R. (R.; XXX: I, 10), K. M. (M.; XXX: I, 138), R. K. (K.; XXX: I, 65), kannatanu S. K. eestkostjale XXX Vallavalitsuse esindajale E. M. (M.; XXX: I, 113), süüdistatava kaitsjale ning kinnipidamisasutusele, millises vahistatud süüdistatav viibib. Süüdistatavale edastada kohtuotsus koos makseinfoga. Kannatanute S. K. (I, 107), S. R. (I, 12), K. M. (I, 138) ja R. K. (I, 67) ning kannatanu S. K. eestkostja XXX Vallavalitsuse esindaja E. M. (I, 115) soovil teavitada neid Kaupo Kalmu 3 vahi alt vabastamisest, ennetähtaegselt vanglast vabanemisest ning kinnipidamisasutusest põgenemisest. Kohtuotsuse jõustumisest tekib tsiviilhagi esitanud kannatanul õigus pöörduda kas ise või enda esindaja kaudu vabalt valitud kohtutäituri poole tsiviilhaginõude võlgnikult Kaupo Kalmult sissenõudmiseks. Jõustunud ja jõustumise märkega kohtuotsust kohtutäituri poole pöördumiseks on võimalik küsida kas elektroonselt kohtu menetlusposti aadressilt või siis tulla ise Tartu kohtumajja sellele kantseleisse järele. Jõustunud kohtuotsus edastada: süüdimõistetu asukohajärgsele kinnipidamisasutusele vangistuse täideviimiseks, Politsei- ja Piirivalveametile Lõuna prefektuuri seal asuvate asitõendite osas, Maksu- ja Tolliametile menetluskulu käsitlevas osas. EDASIKAEBAMISE KORD Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal KrMS § 318 lg 1 alusel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon. KrMS § 318 lg 3 p 2 alusel ei saa prokuratuur apellatsiooni esitada lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kohtuotsuse resolutiivosas oli kajastatud, et tervikuna koostatakse kohtuotsus hiljemalt 15. novembriks 2021.a kella 16-ks juhul, kui pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest või kui vähemalt üks kohtumenetluse pool esitas apellatsiooniteatise KrMS § 319 lg 1 mõttes. 15.11.2021.a määrusega muutis kohus selle aja ära ja määras kohtuotsuse pooltele kohtus kantselei kaudu kättesaadavaks tegemise ajaks 16. november 2021 kell 16. KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul tervikotsuse teatavakstegemisest arvates. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, siis kohtuotsuse põhiosa KrMS § 315 lg 7 alusel ei koostata. PÕHIOSA 30.08.2021.a saabus kohtusse lühimenetluses menetlemiseks kriminaalasi Kaupo Kalmu süüdistuses karistusseadustiku (
) § 121 lg 2 p 2,3,
lg 1,
lg 1 p 3,
Lühimenetluse kohaldamise taotluse esitas Kaupo Kalm 14.05.2021.a (I, 23). 31.08.2021.a anti Kaupo Kalm kohtu alla ja kriminaalasja määrati menetleda 29.10.2021.a kohtuistungil lühimenetluses. 29.10.2021.a kohtuistung toimus. Kohtuistungil taotles süüdistatav Kaupo Kalm enda ülekuulamist. 29.10.2021.a kohtuistungil kuulati Kaupo Kalm süüdistatavana üle. 29.10.2021.a tegi kohus Kaupo Kalmu suhtes lühimenetluses talle esitatud süüdistustes süüdimõistva kohtuotsuse. Süüdistus
lg 2 p 2,3 järgi 4
Süüdistuse kohaselt kasutas Kaupo Kalm isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus korduvalt XXX eramus füüsilist vägivalda oma XXX S. K. (K.) suhtes: 14.09.2020.a õhtusel ajal haaras Kaupo Kalm kinni S. K. juustest ning tiris teda puhketoast kööki, põhjustades sellega kannatanule füüsilist valu; 11.05.2021.a hommikusel ajal lükkas Kaupo Kalm S. K. seljaga vastu magamistoa aknalauda, põhjustades sellega kannatanule füüsilist valu; 13.05.2021.a varahommikul lõi Kaupo Kalm ühel korral vastu S. K. vasaku jala säärt, misjärel lõi Kaupo Kalm kannatanut ühel korral jalaga kõhtu ning võttis lapse püksid, millega lõi kannatanut ühel korral seljapiirkonda ning seejärel lõi tekiga korduvalt vastu selga. Sellele järgnevalt võttis Kaupo Kalm taldriku ning üritas sellega kannatanut lüüa, aga kannatanu haaras taldrikust kinni ning viskas selle kraanikaussi. Pärast seda haaras Kaupo Kalm laua pealt kausi ja lõi sellega kannatanut vastu paremat õlga ja vastu paremat käsivart. Sellise tegevusega põhjustas Kaupo Kalm S. K. füüsilist valu ning tervisekahjustused: selja alaosa ja vaagna kontusiooni, randme ja käe muude osade ning kõhu külgseina kontusiooni, sääre pindmised vigastused. Sellise tegevusega põhjustas Kaupo Kalm kannatanule füüsilist valu. Veel süüdistatakse Kaupo Kalmu selles, et tema 14.09.2020.a õhtul XXX eramus isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus lõi oma XXX S. R. (R.) ühel korral rusikaga vastu kõhtu, mille tagajärjel kannatanu kukkus seljaga vastu kaminat nii, et lõi pea vastu kaminat, kukkus maha ja temal tekkis lühiajaline teadvusekadu. Sellise tegevusega põhjustas Kaupo Kalm kannatanule füüsilist valu. Veel süüdistatakse Kaupo Kalmu selles, et tema 13.05.2021.a kella 21:31 paiku XXX juures Kaupo Kalm haaras vasaku käega kinni XXX vabatahtliku K. M. vasakust randmest ja väänas seda, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu. Süüdistuse kohaselt pani Kaupo Kalm eelkirjeldatud käitumisega toime
lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise isiku tervise kahjustamise, valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. Kaupo Kalm ei ole ennast senini vägivallakuritegude toimepanemise süüdistustes süüdi tunnistanud. Kohtu hinnangul on eelnimetatud Kaupo Kalmule esitatud kehalise väärkohtlemise süüdistused põhjendatud. 14.09.2020.a vägivallakuriteod Selle kohta, et Kaupo Kalm 14.09.2020.a õhtusel ajal kasutas enda kodus füüsilist vägivalda, on 14.09.2020.a kella 22:21 ajal registreeritud juhtum (I, 2-3), millest nähtub, et XXX oli XXX Kaupo Kalmul ja S. K. tüli, mille käigus helistati Häirekeskusesse, kaklus, Kaupo Kalmul joove 0,11 mg/l, mees sakutas XXX juustest, taustal suur lärm, karjumine, helistaja soovib politseid kohale, XXX XXX S. K. soovib mehe juurest teadmata kuhu ära kolida, kohal ka XXX S. R., kellega tüli ja kes soovis Kalmude XXX Ü. lahkuda oma elukohta, mida takistas Kaupo Kalm, mille käigus müksas XXX S. R., kellel vigastusi pole (I, 2). S. R. lahkus koos oma XXX XXX R. taksoga (I, 2). Täideti lähisuhtevägivalla infoleht (I, 2). Asja kohta olemas videosalvestis (I, 2). Politseipatrulli 14.09.2020.a teenistuslehelt (I, 4) nähtub eeltoodule samasisuline info, politsei oli kohal kell 22:21, tehti videosalvestised. 5 14.09.2020.a lähisuhtevägivalla infolehe (I, 5) kohaselt on kannatanuks S. K., kes on XXX ja XXX. Vägivallatsejaks on kajastatud Kaupo Kalm, kes alkoholijoobe tunnustega ja kes tiris XXX tüli käigus juustest. Eeltooduga on kooskõlas 04.03.2021.a asitõendi vaatlusprotokollist (I, 6-7) nähtuv selle kohta, et 14.09.2020.a õhtul käis politseipatrull väljakutse peale Kaupo Kalmu ja S. K. elukohas XXX ning selle käigus patrullpolitseiniku I. T. vormikaameraga salvestati sündmuskohta ajavahemikul kell 22:40:34-22:46:33 (videosalvestis DVD-R plaadil ümbrikus: I, 188). Selle videosalvestise vaatlust kajastataksegi 04.03.2021.a asitõendi vaatlusprotokollis (I, 6-7), millest muuhulgas nähtub, et Kaupo Kalm tunnistab seda, et haaras korraks XXX juustest, Kaupo Kalmul kontrolliti alkoholijoovet ja näiduks oli 0.11 mg/l, kohal oli ka S. K. ema S. R., kellega Kaupo Kalmul tüli; kohal ka S. K. XXX esimesest abielust. Sellega on kooskõlas kannatanu S. K. 14.05.2021.a ütlustest nähtuv selle kohta, et 14.09.2020.a kodus XXX XXX sünnipäeva tähistades olid külas XXX S. ja XXX R. ning kodus oli XXX Kaupo, kellega oli tüli, mäletab, et hiljem pea valutas ja valus oli juukseid kammida, millest sai aru, et Kaupo oli juustest tirinud (I, 104), Kaupo oli tollel päeval purjus, jõi puskarit (I, 104). Eeltooduga on kooskõlas ka 05.03.2021.a asitõendi vaatlusprotokollist (I, 8) nähtuv selle kohta, et 14.09.2020.a helistati S. R. kasutuses olevalt telefonilt Häirekeskusesse kolmel korral: kell 22:17:06, kell 22:33:14 ja kell 23:13:06, millised kõned salvestati ning neid telefonikõnede helisalvestisi selles protokollis vaadeldaksegi (3 helisalvestist CD-R plaadil ümbrikus: I, 187). Naisterahvast helistaja avaldas esimese ja teise kõne ajal kodukakluse XXX Kaupo Kalmu majas XXX, taustal karjumine, naisterahvas palub kohale tulla (I, 8). Kolmanda kõne ajal on kuulda helistaja kisa, taustal meesterahva ja teise naisterahva karjumine, helistaja karjub: „appi, kallale“, siis kuulda veel karjumist ja taustal meeshääl: „sa lähed minema praegu kohe, võta takso ja sõida koju“ ning kõne lõpeb (I, 8p). 19.02.2021.a registreeriti Politsei- ja Piirivalveametis S. R. avaldus 14.09.2020.a kohta (I, 9), milles S. R. avaldab, et käis 14.09.2020.a koos XXX R. külas tema XXX S. K. perel XXX, õhtul tuli S. abikaasa Kaupo Kalm purjus peaga koju, toimus kaklus Kaupo ja tema naise vahel, millele läks vahele, aga sai selle tagajärjel kannatada, kuna Kaupo Kalm lõi talle rusikaga kõhtu, mille tagajärjel kukkus vastu kaminat, püsti tõustes oli uimane, jalad, selg ja kõht olid valusad, kutsus välja politseipatrulli, soovib löömise eest Kaupo Kalmu karistamist (I, 9). Selles avalduses mainib S. R., et Kaupo Kalmul on kodus tulirelv (I, 9). Eeltooduga on kooskõlas kannatanu S. R. 09.03.2021.a antud ütlused (I, 10-12) selle kohta, et 14.09.2020.a enda XXX XXX S. K. koos XXX R. R. külas käies oli Kaupo Kalm õhtul koju tulles alkoholi tarbinud ja kui S. oli Kaupole laristamist ette heitnud, siis Kaupo vihastas ja väänas S. kätt nii, et S. põlvitas maha ja karjus, ilmselt valust, mispeale läks ise Kaupo juurde ja hakkas Kaupot ära tõmbama, kuid Kaupo tõmbas haardest lahti (I, 11). S. R. ütluste kohaselt läks ta siis magamistuppa ja helistas 112 ja kutsus politsei, politsei tulekuni kestis S. ja Kaupo vaheline tüli edasi, ametnike tulles rahunes asi maha ja nad läksid ära, kuid ametnike lahkudes tekkis S. ja Kaupol uuesti sõnelus, Kaupo lõi üks kord S. lahtise käega, S. kukkus elutoa põrandale maha ja Kaupo ütles talle, et sina lits lähed raudteejaama magama (I, 11). S. R. ütluste kohaselt lõi Kaupo talle siis rusikaga ühel korral kõhtu, millisest löögist kukkus seljaga ja peaga vastu kaminat, millest tundis valu ja silme ees läks mustaks, uuesti maast püsti saades helistas 112 ja kutsus politsei, patrull tuli tagasi ja jäi veel sinna, kui taksoga koos R. lahkusid (I, 11). Asjaolud, et S. K. on XXX ja tema XXX oli Kaupo Kalm, on tõendatud ka XXX Vallavalitsuse 22.03.2021.a vastuskirjaga (I, 15-17) kohtueelsele menetlejale. Vallavalitsuse avaldatu kohaselt on nad Kalmude peret abistanud, nõustanud ja toetanud igapäevatoimingutes, lapse 6 kasvatamise ning ametiasutustega seonduvates küsimustes. Pere on võetud erilise jälgimise alla alates XXX Ü. K. sünnist XXX.a. Eelkajastatud tõenditega kogumis on tõendatud, et 14.09.2020.a oli S. K. ja tema XXX S. R. tüli alkoholijoobes Kaupo Kalmuga, kes tüli käigus muutus agressiivseks, tiris XXX S. K. juustest ja põhjustas sellega S. K. valu ning enda XXX S. R. lõi rusikaga kõhtu, mille tagajärjel XXX kukkus maha peaga vastu kaminat, kaotas lühiajaliselt teadvuse ning põhjustas S. R. füüsilist valu. Kuigi Kaupo Kalm ei ole ennast 14.09.2020.a XXX S. K. ja XXX S. R. suhtes vägivallakuritegude toimepanemises süüdi tunnistanud, on ülejäänud tõendite kogumiga Kaupo Kalmu süü tõendatud. Osas, millises Kaupo Kalmu ütlused lahknevad teistest tõenditest, lähtub kohas omavahel kooskõlas olevast tõendite kogumist. 04.03.2021.a asitõendi vaatlusprotokollis (I, 6-7) kajastatu kohaselt võttis Kaupo Kalm ka ise politseipatrulli kohal käimise ajal vormikaamera salvestiselt nähtuvalt õigeks, et haaras XXX juustest. Neil asjaoludel pole kohtul kahtlust selles, et Kaupo Kalm tiris 14.09.2021.a XXX S. K. tüli käigus juustest ja põhjustas talle sellega valu. Kaupo Kalmu käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. 11.05.2021.a vägivallakuritegu Kannatanu S. K. 14.05.2021.a antud ütlustega on tõendatud, et 11.05.2021.a hommikusel ajal lükkas alkoholijoobes Kaupo Kalm oma XXX S. K. nende elukohas XXX seljaga vastu magamistoa aknalauda, põhjustades sellega S. K. füüsilist valu (I, 103). S. K. ütluste kohaselt ei tea ta, miks abikaasa Kaupo Kalm on jooma hakanud ja miks ta nii käitub (I, 103). S. K. ütluste kohaselt on sellises olukorras toetanud teda XXX, aidanud last lasteaeda viia, toonud süüa ning XXX on määrnud talle XXX ja lapsele ka teise XXX (I, 103). S. K. eestkostja XXX Vallavalitsuse esindaja E. M. ütluste kohaselt on S. K. alates 04.06.2021.a XXX valla XXX varasem XXX Kaupo Kalm vahistati (I, 114), Kaupo Kalm oli S. K. XXX XXX. aastast (I, 114), S. ja K. XXX XXX.a, ja Kaupo tõi siis S. XXX valda elama, varem elas S. vanemate juures XXX (I, 114), XXX vallas oli S. XXX valla poolt lühiajaliselt kodutöötaja, kes aitas ja näitas S., kuidas kodu korras hoida (I, 114), kõige rohkem on Kalmude perega vallast kokkupuuteid olnud XXX. E. M. ütluste kohaselt käis viimati pere juures XXX (I, 114). E. M. andis ütlused 01.07.2021.a (I, 113). Selle aja seisuga asus S. K. E. M. kinnitusel koos XXX (I, 115). Kannatanu S. K. ütlustega selle kohta, et Kaupo Kalm lükkas ta vastu magamistoa aknalauda, põhjustades sellega S. K. füüsilist valu, on kooskõlas XXX 14.05.2021.a epikriisist (I, 105-106) nähtuv selle kohta, et 14.05.2021.a vastuvõtul kaebas S. K. alaseljavalu (I, 106) ja tal tuvastati selja alaosa ja vaagna kontusioon (I, 105; kontusioon ehk põrutus on löögi või kokkupõrke (väline jõud) järel tekkinud vigastus). Kannatanu S. K. ütlustega ja XXX epikriisiga on kooskõlas S. K. poolt enda elukohas XXX K. M. 13.05.2021.a avaldatu, mille K. M. enda telefoniga videosalvestas. 14.05.2021.a K. M. antud ütluste kohaselt kutsus S. K. ta 13.05.2021.a tuppa, kus rääkisid juttu, mille käigus küsis S. K., kas ta on nõus enda filmimisega ja enda jutu videosse rääkima ning S. K. oli sellega nõus (I, 130). Seda K. M. poolt tema telefoniga 13.05.2021.a S. K. tehtud videosalvestist on vaadeldud 14.05.2021.a asitõendi vaatlusprotokollis (I, 139-148; videosalvestis DVD-R plaadil ümbrikus: I, 185). Sellest protokollist nähtub muuhulgas, et S. K. viitas muu jutu käigus voodi kõrval asuvale aknalauale, mille vastu mees teda selgrooga lõi (I, 139; foto nr 1: I, 140), ja siis ütles S. K., et nüüd on tal seljavigastus (I, 139; foto nr 2: I, 141). XXX epikriisiga ja kannatanu S. K. ütlustega ning S. K. poolt enda elukohas XXX K. M. 13.05.2021.a avaldatuga on kooskõlas 13.05.2021.a Kalmude kodus käinud politsei vormikaamera videosalvestistelt nähtuv, mis on kajastatud 14.05.2021.a asitõendi vaatlusprotokollis (I, 151-156; videosalvestis DVD-R plaadil ümbrikus: I, 184). 7 Videosalvestiselt nähtub, et S. K. räägib, et XXX on nõus ta enda juurde võtma, aga XXX pole autot, et talle järgi tulla (I, 151). Veel avaldab S. K., et Kaupo Kalm lõi teda vastu aknalauda seljaga (I, 151). Eelkajastatud tõenditega kogumis on tõendatud, et 11.05.2021.a hommikusel ajal lükkas alkoholijoobes Kaupo Kalm S. K. nende elukohas XXX seljaga vastu magamistoa aknalauda, põhjustades sellega S. K. füüsilist valu. Kuigi Kaupo Kalm ei ole ennast XXX suhtes 11.05.2021.a vägivallakuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud, on ülejäänud tõendite kogumiga Kaupo Kalmu süü tõendatud. Osas, millises Kaupo Kalmu ütlused lahknevad teistest tõenditest, lähtub kohas omavahel kooskõlas olevast tõendite kogumist, millega on Kaupo Kalmu enda süüd eitavad ütlused veenvalt ümber lükatud. Kaupo Kalmu käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. 13.05.2021.a Sigrit Kalmu suhtes vägivallakuriteo toimepanemine XXX 14.05.2021.a epikriisiga (I, 105-106) on tõendatud, et 14.05.2021.a vastuvõtul kaebas S. K. alaseljavalu (I, 106) ja tal tuvastati selja alaosa ja vaagna kontusioon ehk põrutus (I, 105). Epikriisist nähtuvalt kaebas S. K. 14.05.2021.a veel valu vasaku randme piirkonnas ja seda, et eile öösel kella 3 ajal XXX lõi alkoholijoobes XXX talle jalaga kõhtu ning peksis erinevate riietega, jalanõudega ja savist kausiga, mille tulemusena sai pihta kõhule, paremale käele ja õlale, misjärel jättis XXX ta õue ukse taha külmetama (I, 106). Epikriisiga on tõendatud, et 14.05.2021.a tuvastati S. K. XX veel randme ja käe muude osade ning kõhu külgseina kontusioon (põrutus) ja sääre muud pindmised vigastused (I, 105). XXX epikriisiga on kooskõlas S. K. 14.05.2021.a ütlused selle kohta, et vihane Kaupo Kalm hakkas kodus asju loopima ja karjuma ning ründama, lõi oma jalaga talle vastu vasaku jala säärt, millest tundis valu (I, 103); edasi lõi XXX Kaupo Kalm talle ühel korral jalaga kõhtu, siis võttis XXX XXX püksid ja lõi nende pükstega talle ühel korral tugevalt vastu selga, siis võttis XXX Kaupo Kalm teki ja lõi sellega mitmel korral selga, seejärel tahtis Kaupo Kalm teda lüüa laua pealt võetud taldrikuga, kuid sai sellest kinni haarata ja viskas taldriku kraanikaussi, seejärel võttis Kaupo Kalm laua pealt kausi ja lõi sellega talle ühel korral vastu paremat õlga ja vastu pahemat käsivart, misjärel võttis Kaupo Kalm temast kinni ja viskas ta öösärgi väel toast välja (I, 103); tahtis tuppa tagasi saada, kuid Kaupo Kalm ei lubanud teda tuppa (I, 103); Kaupo Kalmu löömistest tundis tugevat füüsilist valu, nuttis (I, 103). XXX epikriisiga ja kannatanu S. K. ütlustega on kooskõlas S. K. poolt enda elukohas XXX K. M. 13.05.2021.a avaldatu, mille K. M. enda telefoniga videosalvestas. 14.05.2021.a K. M. antud ütluste kohaselt kutsus S. K. ta 13.05.2021.a tuppa, kus rääkisid juttu, mille käigus küsis S. K., kas ta on nõus enda filmimisega ja enda jutu videosse rääkima ning S. K. oli sellega nõus (I, 130). Seda K. M. poolt tema telefoniga 13.05.2021.a S. K. tehtud videosalvestist on vaadeldud 14.05.2021.a asitõendi vaatlusprotokollis (I, 139-148; videosalvestis DVD-R plaadil ümbrikus: I, 185). Sellest protokollist nähtub muuhulgas, kuidas S. K. avaldab, et mees lõi teda jalaga kõhtu ja viitab käega kõhupiirkonda (I, 139; foto nr 3: I, 142); peale seda S. K. sõnul peksis mees teda XXX pükstega, seejärel viitab S. K. jalaga põrandal olevale vaibale ja ütleb, et mees peksis teda ka sellega (I, 139; foto nr 5: I, 144), peale seda lõi S. K. sõnul mees ka XXX kummikutega ja S. K. näitab, kuidas mees XXX kummikuga viskas, seejärel tõukas mees XXX eemale (I, 139), S. K. ütleb, et tal oli valus ja palus, et mees XXX rahule jätaks (I, 139); S. K. ütleb, et on juba 4 aastat mehe vägivalda kannatanud (I, 139); peale seda võttis mees S. K. sõnul taldriku ja tahtis teda sellega peksta (I, 139-140), siis võttis mees väikse kausi ja peksis teda sellega, samal ajal viitab S. K. vasaku käega oma parema õla piirkonnale ja vasaku käega parema käe randmele (I, 140; fotod nr 8 ja 9: I, 147-148); S. K. sõnul tal siiamaani parema käe randmepiirkond valutab (I, 140), seejärel räägib S. K., et mees viskas ta peale seda öösärgi väel uksest välja (I, 140); S. K. ütleb, et tal oli väga külm ja tal on XXX (I, 140), mees ei lasknud 8 tal tuppa tulla (I, 140); seejärel räägib S. K., et see on juba viies või kuues päev, millal mees juua täis peaga koju tuleb (I, 140). XXX epikriisiga ja kannatanu S. K. ütlustega ning S. K. poolt enda elukohas XXX K. M. 13.05.2021.a avaldatuga on kooskõlas 13.05.2021.a Kalmude kodus käinud politsei vormikaamera videosalvestistelt nähtuv, mis on kajastatud 14.05.2021.a asitõendi vaatlusprotokollis (I, 151-156; videosalvestis DVD-R plaadil ümbrikus: I, 184). Videosalvestiselt nähtub, et S. K. räägib, et XXX on nõus ta enda juurde võtma, aga XXX pole autot, et talle järgi tulla (I, 151); veel räägib S. K., et Kaupo Kalm lõi teda jalaga kõhtu, Kaupo on 3-4 päeva joonud, Kaupo võttis ukse tagant XXX püksid ja peksis teda julmalt, Kaupo võttis köögi põrandal maas oleva vaiba ja peksis teda sellega edasi, lõpuks võttis Kaupo Kalm kausi ja lõi talle sellega parema õla ja parema randme piirkonda ning ranne valutab tal senini (I, 151). Eelkajastatud tõenditega kogumis on tõendatud, et 13.05.2021.a varahommikul lõi Kaupo Kalm vastu oma XXX S. K. vasaku jala säärt, misjärel lõi Kaupo Kalm oma XXX S. K. jalaga kõhtu ning võttis XXX püksid, millega lõi S. K. seljapiirkonda ning seejärel lõi S. K. tekiga vastu selga. Sellele järgnevalt võttis Kaupo Kalm taldriku ning üritas sellega kannatanut lüüa, mis aga ebaõnnestus. Pärast seda haaras Kaupo Kalm laua pealt kausi ja lõi sellega kannatanut vastu paremat õlga ja vastu paremat käsivart. Sellise tegevusega põhjustas Kaupo Kalm S. K. füüsilist valu ning tervisekahjustused: selja alaosa ja vaagna kontusiooni (põrutuse), randme ja käe muude osade ning kõhu külgseina kontusiooni (põrutuse), sääre pindmised vigastused. Sellise tegevusega põhjustas Kaupo Kalm kannatanule füüsilist valu. Kuigi Kaupo Kalm ei ole ennast XXX suhtes 13.05.2021.a vägivallakuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud, on ülejäänud tõendite kogumiga Kaupo Kalmu süü tõendatud. Osas, millises Kaupo Kalmu ütlused lahknevad teistest tõenditest, lähtub kohas omavahel kooskõlas olevast tõendite kogumist, millega on Kaupo Kalmu enda süüd eitavad ütlused veenvalt ümber lükatud. Kaupo Kalmu käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. 13.05.2021.a K. M. suhtes vägivallakuriteo toimepanemine 14.05.2021.a kannatanu K. M. ütluste kohaselt on ta XXX XXX ja 13.05.2021.a viibis XXX seoses R. K. kuuluva koera tapmisega 09.05.2021.a ning sellega seoses käis 13.05.2021.a ka Kaupo Kalmu kodus (I, 129); 13.05.2021.a õhtul koju tulles oli Kaupo Kalm tugevas joobes (I, 130), teadis, et Kaupo Kalm oli hiljuti koera ära tapnud (I, 130), kartis, et Kaupo Kalm võib ka tema ammuga maha lasta, mistõttu liikus õue ja Kaupo Kalm hakkas tal järel liikuma, korrutades mitu korda, et kas arvad teda vaene olevat ja proovid näidata, et ta ei saa hakkama (I, 130); Kaupo Kalm liikus kogu aeg järel ja oli väga häälekas (I, 130). K. M. ütluste kohaselt jõudis ta enda autosse ja sõitis eemale ning helistas kella 20:35 paiku Häirekeskusesse ja jäi politseid ootama, politsei ja kiirabi tulid kohale (I, 130); politsei- ja kiirabitöötajad ütlesid mõlemad, et see on neile tuttav pere ja nad käivad seal iga nädal (I, 130), Kaupo Kalm oli politseinikega väga agressiivne (I, 130); Kaupo Kalm hoidis paremas käes rihma küljes väikest koera, tõstis koera kaela pidi rihmast mitu korda üles ja poos koera (I, 130-131); palus koera endale üleandmist, ka politseinikud ütlesid Kaupo Kalmule, et ta ei piinaks koera ja lõpuks lasigi Kaupo Kalm koera rihmast lahti (I, 131). K. M. ütluste kohaselt hoidis ta koera endal süles ja tahtis koera enda bussi panna, kus tal oli koerapuur (I, 131), samal ajal oli Kaupo Kalm kogu aeg sabas ja käitus agressiivselt, alguses seisis bussil ukse ees ja ei lasknud seda lahti teha, kus käis korralik jauramine (I, 131), lõpuks sai koera siiski autosse puuri pandud ja hakkas küljeust kinni tõmbama, samal hetkel oli Kaupo Kalm ka seal ukse juures ja haaras tal parema käe randmepiirkonnast ja väänas seda tugevalt, millest tundis valu (I, 131), sellesse sekkus politsei, mispeale lasi Kaupo Kalm tema randme lahti ja ta sai bussiukse kinni panna (I, 131); siis läks märuliks, Kaupo Kalm ei allunud politseile, kes üritas tal käsi raudu panna, sekkus ka naaber, kes aitas politseil Kaupo Kalmu maha väänata ja käerauad peale panna ning lõpuks viidi Kaupo Kalm minema (I, 131). K. M. ütluste kohaselt hakkasid nad S. K. koos toas tema asju 9 pakkima ning saatis siis S., XXX ja koera politseibussi, kes nad S. XXX juurde toimetas (I, 131). K. M. ütlustega on kooskõlas 14.05.2021.a asitõendi vaatlusprotokollist (I, 149-150; helisalvestised CD-R plaadil ümbrikus: I, 187) nähtuv selle kohta, et K. M. helistas 13.05.2021.a kahel korral Häirekeskusesse, esimesel korral kell 20:39:50 ja teisel korral kell 20:44:41, andes teada abi vajavast XXX S. K., kellel on XXX ning mehest Kaupo Kalmust, kelle XXX on, mees silmini purjus; mees vägivaldne ja kõne ajal tekkis XXX ja XX, teataja hinnangul on naisele vajalik kiirabi; naine võib hakata kohe mehelt peksa saama; naine nõus turvakodusse minema, kuid võib hakata kartma, kuna mees kodus tagasi; teataja sõnul olid naisel tema juuresolekul XXX, XXX ja ta hakkas kokku kukkuma; abi vajav naine näitas talle enda jalgu, et tal on XXX; naine ja XXX kodus näljas; naine rääkis talle enda mehe vägivallast; kinnistul palju koduloomi, kes on kõik naise hooldada. Kannatanu K. M. ütlustega ja 14.05.2021.a asitõendi vaatlusprotokollis (I, 149-150; helisalvestised CD-R plaadil ümbrikus: I, 187) vaadeldud kahe K. M. 13.05.2021.a Häirekeskusesse tehtud kõnega on kooskõlas 13.05.2021.a K. kodus käinud politsei vormikaamera videosalvestistelt nähtuv, mis on kajastatud 14.05.2021.a asitõendi vaatlusprotokollis (I, 151-156; videosalvestis DVD-R plaadil ümbrikus: I, 184). Videosalvestiselt nähtub, et S. K. soovib turvakodusse minna, Kaupo Kalm on agressiivne, karjub muuhulgas: „Kas te arvate, et meil ei ole süüa vä? Meil on 100 korda rohkem süüa kui teil elu jooksul kokku üldse olnud on. Meil on 1000 pakki makarone ja 50 kilo liha“ (I, 153); Kaupo Kalm sikutab rihma otsa olevat koera nii, et koera käpad on maast lahti (I, 153); XXX esindaja K. M. palub Kaupo Kalmul koera talle üle anda, kuid Kaupo ei ole nõus koera loovutama, patrullpolitseinik palub Kaupol koera üle anda, kuna Kaupo Kalm poob koera rihmaga, K. M. palub koera loovutada, kuna koer on hirmul ja Kaupo Kalm poob koera (I, 153); hetk hiljem saab K. M. koera enda valdusesse ja püüab seda valges sõidukis olevasse puuri paigutada (I, 153-154), Kaupo Kalm viitab patrullpolitseinik L. käes olevale taserile ja ütleb: „Sa võid seda panna, aga arvesta sellega, et kui sa korra seda kasutad, siis saad sa nihukse laksu vastu molli, et elu aeg oled vigane“ (I, 154); patrull annab Kaupo Kalmule korralduse sõiduki juurest eemale minna, sest XXX vaatab ja kardab, kuid Kaupo Kalm korraldusele ei allu; kell 21:31:09 ütleb Kaupo Kalm patrullpolitseinikele: „Minge putsi, ma löön teil mõlemal mollid sisse. Tahate näha veel.“ (I, 154) Kell 21:31:19 paigutab K. M. koera sõidukis olevasse puuri ning Kaupo Kalm haarab vasaku käega K. M. vasaku käe randmest ja väänab K. M. kätt (I, 154: foto: I, 155), järgnevalt takistab Kaupo Kalm K. M. sõiduki küljeust sulgeda ning osutab patrullile vastupanu (I, 154), toimunut vaatab pealt Kaupo Kalmu XXX (I, 154; foto: I, 156); patrullpolitseinikud paigaldavad vastupanu osutavale Kaupo Kalmule käerauad ning Kaupo Kalm paigutatakse politseibussi (I, 154). Kannatanu K. M. ütlustega, 14.05.2021.a asitõendi vaatlusprotokollis (I, 149-150; helisalvestised CD-R plaadil ümbrikus: I, 187) vaadeldud kahe K. M. 13.05.2021.a Häirekeskusesse tehtud kõnega ja 13.05.2021.a Kalmude kodus käinud politsei vormikaamera videosalvestistelt nähtuvaga (I, 151-156; videosalvestis DVD-R plaadil ümbrikus: I, 184) on kooskõlas tunnistaja E. J. ütlused selle kohta, et Kaupo Kalm väärkohtles koera ja K. M. soovis temalt koera seetõttu ära võtta ning nende vahel tekkis rüselus ja Kaupo Kalm tekitas K. M. käele kriimustused (I, 158); sündmust nägi pealt Kalmude XXX Ü. K. (I, 158); toimetasid S. K., Ü. K. ja nende koera XXX, kus XXX patrull võttis nad vastu ja toimetas S. K. XXX juurde (I, 158). Eelkajastatud tõenditega kogumis on tõendatud, et Kaupo Kalm 13.05.2021.a kella 21:31 paiku võttis XXX juures käega kinni XXX XXX K. M. randmest ja väänas seda, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu. 10 Kuigi Kaupo Kalm ei ole ennast K. M. suhtes 13.05.2021.a vägivallakuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud, on ülejäänud tõendite kogumiga Kaupo Kalmu süü tõendatud. Osas, millises Kaupo Kalmu ütlused lahknevad teistest tõenditest, lähtub kohas omavahel kooskõlas olevast tõendite kogumist, millega on Kaupo Kalmu enda süüd eitavad ütlused veenvalt ümber lükatud. Kaupo Kalmu käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Vägivallakuritegude kokkuvõte Vägivallakuritegude toimepanemine XXX S. K., XXX S. R. ja K. M. suhtes on kvalifitseeritav
lg 2 p 2,3 järgi, s.o teise isiku tervise kahjustamisena, valu tekitava kehalise väärkohtlemisena, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. Asjaolu, et 29.10.2021.a lühimenetluse kohtuistungile ilmunud S. K. avaldas seal poolehoidu enda vahistatud XXX suhtes ja soovis tema vahi alt vabastamist, öeldes selleks lahti ka kõigist enda varasematest ütlustest, ei muuda kohtu hinnangul Kaupo Kalmu toimepandut tema XXX suhtes olematuks. Asjas on teisi usaldusväärseid tõendeid, mis Kaupo Kalmu süüd enda XXX suhtes vägivallakuritegude toimepanemises tõendavad ja millised haakuvad ka S. K. kohtueelses menetluses antud ütlustega. Kuna lühimenetluses kannatanuid ja tunnistajaid üle ei kuulata ning kannatanut S. K. ei kuulatud lühimenetluses üle ka 29.10.2021.a kohtuistungil, siis ei välistanud kohus S. K. kohtueelses menetluses antud ütlusi tõendite kogumist. Inimlikult on kohtule arusaadav ja mõistetav, et XXX ootab enda vanglas viibivat XXX ja XXX koju ning on valmis selleks istungil ka XXX suhtes toetust avaldama, kuid kohtu hinnangul pole see piisav, et jätta S. K. kohtueelses menetluses kannatanuna antud ütlused üldse tõendite kogumist välja ja need teiste hulgast välistada. Süüdistatav Kaupo Kalm jäi kohtus lühimenetluse kohaldamise taotluse juurde. Neil asjaoludel polnud lühimenetluses võimalik kannatanut S. K. üle kuulata ja tema ütluste usaldusväärsust 29.10.2021.a kohtuistungil kontrollida. Kohtule jäi üksnes võimalus kõrvutada S. K. kohtueelses menetluses antud ütlusi teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kohtul ei ole alust kahelda selles, et Kaupo Kalm on olnud enda XXX S. K. suhtes vägivaldne. Sellele, et Kalmude XXX on olnud vägivalda ka enne süüdistuses kirjeldatud tegusid, viitavad muuhulgas ka XXX.a fikseeritud juhtumid (I, 165-171) ja asjaolu, et ta on lähisuhtevägivalla tõttu viibinud XXX XXX.a kolmel korral (I, 176-177). Sellele, et Kalmude XXX pole olnud kunagi omavahelised suhted korras, mehele on omane XXX kodust ka ukse taha tõsta, mees käib kodust väljas joomas, peres pole süüa, XXX riideid, XXX on avaldanud mehe vägivaldsust tema ja XXX suhtes, viitavad ka Kalmude XXX A. M. ütlused (I, 117-120) ja A. M. poolt tema ülekuulamisprotokollile lisatud telefonisuhtlus tema ja S. K. vahel (I, 121-127), millest muuhulgas nähtub, et mees on koju tulles agressiivne, karjub ja ähvardab, mehel jagub raha sagedaseks alkoholitarbimiseks, kuid raha enda perele koju toidu toomiseks ei jagu, pere sageli näljas, naine pekstud ja kardab meest, mees käib kallal nii naisel kui ka lapsel. Süüdistus
lg 1 järgi
lg 1 järgi süüdistatakse Kaupo Kalmu (Kalm) selles, et tema XXX juhtis XXX bussipeatuse juures mopeedautot XXX registreerimisnumbriga XXX, olles alkoholijoobes, kuna alkoholisisaldus tema veres oli 1,77 mg/g kohta. Kaupo Kalm rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis, ja LS § 69 lg 2 p 1 sätteid, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi. Süüdistuse kohaselt pani Kaupo Kalm eelkirjeldatud käitumisega toime
Kohtu hinnangul on eelnimetatud Kaupo Kalmule esitatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise süüdistus põhjendatud. 11 Selle kohta, et alkoholijoobes Kaupo Kalm juhtis XXX.a XXX halli värvi mopeedautot XXX registreerimisnumbriga XXX, on XXX.a XXX registreeritud juhtum (I, 25-27), millest nähtub, et mõisast suvilate poole on 3 autot – hall mopeedauto, hall kaubik ja hall maastur, tõmbavad ühte autot välja ja kõik inimesed/juhid nende ümber on väga joobes; XXX sõiduk väljas, leitud, vastutav kasutaja K.Kalm joobes, aga kohal kaine juht. 15.09.2020.a teenistuslehtedelt (I, 28-30) nähtuv on eeltooduga kooskõlas. Täiendavalt nähtub, et 15.09.2020.a kella 19:19 ajal antud XXX bussipeatuse juures käega peatumismärguanne rollerautole registreerimisnumbriga XXX, mis ei peatunud; koheselt järgnesid sõidukile, andsid peatumismärguande nii vilkurite kui ka helisignaaliga, kuid sõiduk jätkas teekonda suvilate vahelt luha peale ja luhalt ühe talu hoovi ja sealt kaudu sai eest ära; siis tuli teade, et rammis liiklusmärki, järgnesid jälgede suunas ja leidsid sõiduki XXX talu hoovis, sõiduki kõrval seda juhtinud Kaupo Kalm, kes agressiivne, kasutatud käeraudu, sõiduk teisaldatud tasulisse parklasse ja Kaupo Kalm kõrvaldatud juhtimiselt, isik Raja 31 ekspertiisi. Veel nähtub, et 15.09.2020.a kell 19:28 registreeritud teatajalt saabunud info, et XXX nägi teataja, kuidas politsei ajas põllu peal taga rollerautot, rollerauto sõitis vastu liiklusmärki, inimene väljas, seisab auto kõrval; kell 19:36 isik käes, viiakse ekspertiisi; kell 19:47 sõiduki teisaldus Tartusse Tähe 106 tasulisse parklasse; juhtimiselt kõrvaldatud Kaupo Kalm, teataja K. R.. Eeltooduga on kooskõlas ka 23.01.2021.a asitõendi vaatlusprotokollist (I, 31-34) nähtuv selle kohta, et 15.09.2020.a kell 19:24:52 helistati K. R. kasutuses olevalt telefonilt Häirekeskusesse, milline kõne salvestati ning seda telefonikõne helisalvestist selles protokollis vaadeldaksegi (helisalvestis DVD-R plaadil ümbrikus: I, 190). Helistaja ütleb enda nimeks K. R. ja avaldab, et XXX külas politsei poolt taga aetud rollerauto sõitis XXX külas enne suvilate piirkonda vastu liiklusmärgi posti ja juht kõndis seal ümber rollerauto. Helistaja kinnitab, et nägi ka sellele eelnevalt seda, kui sama rollerauto sõitis põllu peale, tegi põllu peal mitu tiiru, politsei sõitis järgi ja üks politseinik hakkas järgi jooksma, politseiautol oli raske põllu peal sõita, rollerautol olid numbrimärgid maha kakutud. Helistaja avaldab, et lähedal on XXX bussipeatus, bussipeatuse juurest paarsada meetrit asub liiklusmärgi vastu sõitnud rollerauto. 15.09.2020.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (I, 35) on tõendatud, et 15.09.2020.a kell 19:30 kõrvaldati Kaupo Kalm mopeedauto XXX registreerimisnumbriga XXX juhtimiselt kuni kaineks saamiseni. 15.09.2020 teisaldati S. K. kuuluv sõiduk XXX registreerimisnumbriga XXX (I, 64) Tartus Tähe 106A hoiukohta (I, 36). Sõiduk avariiline (I, 36). Eelkajastatud tõenditega on kooskõlas tunnistaja E. J. ütlused (I, 37-38) selle kohta, et oli 15.09.2020.a teenistuses koos patrullpolitseinikuga J. L., kui kuulsid kella 17:49 ajal, et liikluspatrullile anti väljakutse XXX külla, kus auto on kraavi sõitnud ja seltskond tõmbab sõidukit välja ning kõik on joobes (I, 38), otsustasid minna sündmuskohale, kohale jõudes polnud seal ühtegi sõidukit (I, 38), tuli lisainfo, et tegemist on rollerautoga (I, 38), andsid juhtimiskeskusele ja liikluspatrullile teada, et selle autoga sõidab Kaupo Kalm ja andsid teada ka Kaupo Kalmu elukoha (I, 38). Tunnistaja E. J. ütluste kohaselt läksid nad seejärel kontrollima Kaupo Kalmu elukohta, kuid seal Kaupo Kalmu polnud (I, 38), liikluspatrullid leidsid rollerauto XXX juurest ja rollerauto anti üle kainele juhile (I, 38). E. J. ütluste kohselt läksid nad siis liiklusjärelevalvet tegema XXX suvilate juurde, XXX bussipeatuse juurde, kuulsid seal lähenemas rollerauto häält, kell 19:19 andis rollerautole käega peatusmismärguande ja nägi, et roolis oli Kaupo Kalm, juht sõidukit ei peatanud ja sõitis suvilate vahelt luha peale, panid tööle sinised-punased vilkurid ja helisignaali, järgnesid rollerautole politseibussiga mööda luhta kuni ta pööras tagasi tee suunas, lõikasid tal politseibussiga tee ära, vljusid mõlemad politseibussist, et füüsiliselt sõiduk peatada, kuna kiirus oli väike, kuid Kaupo Kalm keeras ootamatult eemale luha taha otsa (I, 38). E. J. ütluste kohaselt järgnes ta Kaupo Kalmule jalgsi, Kaupo Kalm sõitis luha tagant osast üle kraavi truubi lähedalasuva maja hoovi ja sealt teed pidi edasi (I, 38), J. L. jooksis sinna suunas järele, ise läks 12 bussiga Kaupo Kalmu elukohta XXX, J. L. jõudis ka sinna Kaupo Kalmu kodu juurde, aga Kaupot koju ei jõudnud ja sõiduki jäljed läksid tagant suure maantee peale (I, 38), sõitsid uuesti XXX bussipeatusesse ja seal tuli inimene ütlema, et rollerauto on liiklusmärgi pikali sõitnud, aga selle liiklusmärgi juures sõidukit ei olnud ja jäljed suundusid XXX poole (I, 38), läksid uuesti XXX tallu, kust kõik alguse sai ja nägid, et sõiduki jäljed läksid ka sinna (I, 38), rollerauto oli sõitnud läbi hoovi põõsa taha ja seal juures olid Kaupo Kalm, S. K. ja XXX (I, 38), läksid nende juurde ja palusid Kaupo Kalmul tulla politseibussi, kuid Kaupo ei suutnud omal jalal kõndida ja pidid teda toetama (I, 38), politseibussini jõudes muutus Kaupo Kalm väga agressiivseks ning paigaldasid talle kell 19:30 käerauad, isiku paigutasid politseibussi, kohale tuli veel kaks patrulli (I, 38), kuna isik oli agressiivne, siis ei olnud võimalik joovet mõõta, teine patrull toimetas Kaupo Kalmu ekspertiisi (I, 38), enne ekspertiisi sai teine patrull Kaupo Kalmu indikaatorvahendisse puhuma ja näiduks oli 0,73 mg/l kohta (I, 38), rollerautos alkoholipudeleid ei täheldanud (I, 38). E. J. ütluste kohaselt Kaupo Kalm nende juuresolekul ei joonud, ei söönud ja ei suitsetanud (I, 38). Eelkajastatud tõenditega on kooskõlas ka tunnistaja J. L. (L.) ütlused (I, 47-49) koos nende juurde kuuluvate fotodega (I, 50-53) selle kohta, et oli 15.09.2020.a teenistuses koos patrullpolitseinikuga E. J., kui kuulsid kell 17:49 väljakutset, et XXX külas on rollerauto kraavi sõitnud (I, 48), teadsid, et antud piirkonnas on ainult üks rollerauto (I, 48), kohale jõudes ei olnud enam kedagi kraavis (I, 48), kuulsid, et teine patrull andis teada, et leidsid avarii teinud rollerauto XXX hoovist ning selle juures oli joobes Kaupo Kalm (I, 48). J. L. ütluste kohaselt ei olnud võimalik sõiduki juhtimist tuvastada ja rollerauto võtmed anti kaine isiku kätte (I, 48), seejärel läksid liiklusjärelevalvet tegema XXX suvilate juurde, XXX bussipeatuse juurde (I, 48), olid mõlemad E. J. patrullsõidukist väljas, kui kuulsid XXX poolt lähenemas rollerauto häält, nähtavale ilmus ilma tuledeta halli värvi rollerauto, millele E. J. andis kell 19:19 käega peatumismärguande (I, 48), seda nähes lisas rollerauto juht kuuldavalt gaasi ja sõitis mööda, otse edasi, roolis oli tööalaselt tuttav Kaupo Kalm, kes oli autos üksinda (I, 48). Tunnistaja J. L. ütluste kohaselt läksid nad koheselt politseibussi ja lülitas sisse sinise-punase vilkuri ning erilise helisignaali ja sõitsid rollerautole järgi, rollerauto ei peatunud ja sõitis majade vahel ning sealt luha peale, sõitsid alguses luha peale järgi, siis keeras rollerauto ringi ja võttis suuna tagasi, mispeale sõitsid politseibussiga tagasi kohta, kust olid luha peale sisse sõitnud ja jättis sinna politseibussi seisma, tulid politseibussist välja (I, 48), arvasid, et see on ainuke sissepääs luhale (I, 48), rollerauto tegi samal ajal luha peal tiire ja sõitis siis luha taha otsa, sealt üle truubi oma elukoha suunas ja kadus silmapiirilt (I, 48); oli kuulda, et rollerauto sõidab oma elukoha poole (I, 48); liikus ka jala K.Kalmu elukoha poole, mis asub luhast umbes 700-800 meetri kaugusel, sinna jõudes oli E. J. juba seal (I, 48), siis tuli üks naisterahvas, kes ütles, et nägi rollerautot vastu märki sõitmas, läksid sinna kohta, aga rollerautot seal enam polnud, liiklusmärgi post oli kõver ja märgi juures maas olid sõiduki jäljed, mis läksid XXX keskuse suunas (I, 48), otsustasid kontrollida talu hoovi, kust sõiduk oli oma sõitu alustanud (I, 48), sõitsid läbi XXX hoovi ja nägid talu kõrvalhoonete ning põõsa taga varjus halli värvi rollerautot, mille ees pikali maas oli Kaupo Kalm, Kaupo juures olid tema XXX S. K. ja XXX (I, 48), S. K. eemaldus koos XXX ja lahkus kohe koha pealt (I, 48), Kaupo Kalm ei suutnud oma joobe tõttu püsti tulla, vigastusi tal ei olnud, aitasid ta püsti ja talutasid politseibussi juurde, kus Kaupo Kalm muutus agressiivseks ja keeldus igasugusest koostööst, kasutasid tema suhtes füüsilist jõudu ja paigaldasid talle käerauad, teine patrull toimetas Kaupo Kalmu Tartusse ekspertiisi joobe tuvastamiseks (I, 48), vaatasid kohapeal rollerauto üle, sõidukil oli kadunud tagumine number ja esiots oli kergelt mõlgitud, tegid sõidukist fotod, sõidukis sees ja selle ümbruses ei olnud ühtegi alkoholipudelit, sõiduk teisaldati Tähe 106 parklasse (I, 48). J. L. tunnistajana ülekuulamise protokollile lisatud fotodelt (I, 50-53) nähtub, et halli värvi neljarattalise sõiduki esiosa on kergelt mõlkis, sõiduk küljelt nähtavalt pritsmetega määrdumisjälgedega, tagaosas pole numbri kohas sõiduki registreerimisnumbrit. Tunnistajate E. J. ja J. L. ütlustega on kooskõlas tunnistaja K. R. ütlused (I, 54-55). 13 Tunnistaja K. R. ütluste (I, 54-55) kohaselt sõitis 15.09.2020.a nende majast mööda halli värvi rollerauto, mida ajas taga vilkurite ja helisignaaliga politsei (I, 55), õues oli juba hämar ja tuppa olid vilkurid näha, läks välja ja nägi politseid mööda põldu rollerautot taga ajamas, vahepeal tulid politseinikud politseisõidukist välja ja ajasid teda jalgsi taga, politsei ei saanud rollerautot kätte (I, 55). K. R. ütluste kohaselt nägi ta enda autoga külast välja sõites, et halli värvi rollerauto oli XXX bussipeatuse juures vastu liiklusmärki sõitnud, millise info edastas ka tee peal nähtud politseisõidukile (I, 55), rollerauto roolis olnud isik elab samas külas, kuid tema nime ei tea (I, 55). 15.-17.09.2020 oli Kaupo Kalm LS § 234 lg 1 tunnustel kinni peetud väärteoasjas, mis nüüdseks on kriminaalasi
lg 1 järgi (I, 40), kinni peeti 15.09.2020 kell 19:30, käerauad paigaldatud 19:30-21:55 (I, 40). 15.09.2020.a kell 20:33 võeti Kaupo Kalmult SA TÜK Psühhiaatriakliinikus vereproov selles etanoolisisalduse määramiseks (I, 41) ja uuringuaktiga XXX tuvastati selles proovis etanoolisisalduseks 1,83±0,06 mg/g, s.o vähemalt 1,77 mg/g kohta. 24.09.2020 lõpetati selles asjas väärteomenetlus seoses kuriteotunnuste ilmnemisega (I, 42). 09.06.2021 määrati asjas teha kohtutoksikoloogiaekspertiis (I,56-57) kahtlustatava Kaupo Kalmu ütluste tõele vastavuse kontrollimiseks. Kahtlustatava Kaupo Kalmu 07.10.2020.a ütluste kohaselt jõi ta pärast luha pealt rollerautoga XXX jõudmist ära 2 pudelit 2-liitrist õlut „Taurus“, alkoholisisaldusega 6 º/ₒ ja politsei saabus XXX hoovi umbes 15 minuti pärast (I, 45). Lühimenetluses kohtulikul uurimisel jäi Kaupo Kalm samade ütluste juurde, et XXX hoovi jõudes jõi ära 2 kaheliitrist õlut, enne seda aga oli rollerautoga sõites kaine. 21.06.2021.a ekspertiisiaktiga arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi kohta (I, 58-63) on tõendatud, et Kaupo Kalm oli 15.09.2020.a kella 19:19 paiku juhtis XXX bussipeatuse juures mootorsõidukit XXX registreerimisnumbriga XXX juhtides joobeseisundis etanooli kontsentrasiooniga veres vähemalt, olles alkoholijoobes, kuna alkoholisisaldus tema veres oli 1,77 mg/g kohta (1,83±0,06 mg/g), Kaupo Kalmul ei saanud 07.10.2020.a ülekuulamisel kirjeldatud alkoholi tarbimisest tekkida TÜ Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku saatekirjas märgitud vere etanooli kontsentratsioon 1,83±0,06 mg/g (I, 60-61). Kaupo Kalm ei ole ennast süüdistuses
lg 1 järgi süüdi tunnistanud, jäädes seisukohale, et juhtis rollerautot kainena ning õlut tarbis alles pärast autoga XXX jõudmist ja enne politsei saabumist ning XXX bussipeatuse juures politseinik E. J. käe tõstmist pidas sõbralikuks tervituseks, mistõttu enda autot ka ei peatanud. Kohus, hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, on seisukohal, et Kaupo Kalmu ütlused on ainukesed, mis lahknevad teistest kriminaalasjas kogutud tõenditest. Kaupo Kalmu ütlustest ülejäävas osas on tõendid kooskõlas ja lahknevused puuduvad. Kohtu hinnangul ei ole Kaupo Kalmu ütlused usaldusväärsed osas, millises need lahknevad ülejäänud kriminaalasjas kogutud tõenditest. Taolises olukorras lähtub kohus osas, millises Kaupo Kalmu ütlused lahknevad teistest tõenditest, omavahel kooskõlas olevast tõendite kogumist ja jätab Kaupo Kalmu ütlused kui ebausaldusväärsed kõrvale. Eelnevalt kajastatud tunnistajate E. J. ja J. L. ütlustega on tõendatud, et Kaupo Kalm juhtis 15.09.2020.a kella 19:19 paiku XXX bussipeatuse juures mopeedautot XXX registreerimisnumbriga XXX. Selle asjaolu on ka Kaupo Kalm õigeks võtnud ja selles osas vaidlust ei ole, tõendid on kooskõlas. Asjaolu, et XXX bussipeatuse juures mopeedautot juhtides oli Kaupo Kalm eelnevalt alkoholi tarbinud, nähtub muuhulgas eelnevalt kajastatud tunnistaja J. L. (L.) ütlustest (I, 47-49, 50-53) 14 selle kohta, et olles 15.09.2020.a teenistuses koos patrullpolitseinik E. J., kuulsid nad kell 17:49 väljakutset, et XXX külas on rollerauto kraavi sõitnud (I, 48), teadsid, et antud piirkonnas on ainult üks rollerauto (I, 48), kohale jõudes ei olnud enam kedagi kraavis (I, 48), kuulsid, et teine patrull andis teada, et leidsid avarii teinud rollerauto XXX hoovist ning selle juures oli joobes Kaupo Kalm (I, 48). J. L. ütluste kohaselt ei olnud võimalik sõiduki juhtimist tuvastada ja rollerauto võtmed anti kaine isiku kätte (I, 48), seejärel läksid liiklusjärelevalvet tegema XXX suvilate juurde, XXX bussipeatuse juurde (I, 48). Tunnistaja J. L. ütlustega on kooskõlas tunnsitaja E. J. ütlused. Ka tunnistaja E. J. ütlustest nähtub, et Kaupo Kalm oli 15.09.2020.a joobes juba enne kella
Kaupo Kalm peeti kinni 15.09.2020 kell 19:30, käerauad paigaldatud 19:30-21:55 (I, 40). Eeltoodust nähtub, et 4 liitri õlu tarbimiseks jäi Kaupo Kalmul reaalselt aega kindlasti vähem kui 5 minutit, sest liiklusmärgi vastu sõitmise kohast kulus aega ka XXX tallu sõitmiseks. Kuna politseinike E. J. ja J. L. XXX tallu jõudmise ajaks oli Kaupo Kalm niivõrd suures alkoholijoobes, et oli joobest maas pikali, ei suutnud iseseisvalt püsti tõusta ja omal jalal kõndida ning politseinikel tuli teda aidata ja talutada politseibussi, siis pole kohtule vähimalgi määral reaalne ja usutav, et Kaupo Kalmul oli XXX talu hoovi jõudes võimalik ära juua 4 liitrit õlut ja sellest saavutada politsei saabumise ajaks selline alkoholijoove, et ei suuda omal jalal püsti seista ning teda tuli maast üles aidata ja talutada politseibussi. Kaupo Kalmu väitel olid tal 2 kaheliitrist õlupudelit, millised ta tarbis XXX talu hoovis ära enne politsei saabumist, enda kasutuses olevas mopeedautos kaasas. Need väited pole usutavad olukorras, kus politsei XXX tallu saabudes oli Kaupo Kalm rollerauto juures alkoholijoobe tõttu pikali maas ja iseseisvalt omal jalal kõndida ei suutnud ning autos ja selle ümbruses polnud tunnistajate J. L. ja E. J. ütlustest nähtuvalt ühtegi alkoholipudelit. Enda suure joobeseisundi tõttu polnud Kaupo Kalmul võimalik auto juurest kaugele liikuda, mistõttu alkoholipudelid, kui need Kaupo Kalmul autos kaasas olnuksid, pidanuksid olema sealsamas autos või auto juures Kaupo Kalmu läheduses. Neil asjaoludel pole kohtule Kaupo Kalmu väited, et tal olid rollerautos 2 kaheliitrist õlupudelit kaasas, veenvad ja usutavad. Alkoholitarbimine sai sündmuste kronoloogiast ja sellest, et XXX tallu politsei saabudes oli Kaupo Kalm juba suurest alkoholijoobest pikali maas, toimuda kindlasti enne politsei poolt kell 19:19 peatumismärguande andmist. Peatumismärguande saamise järgselt kujunesid Kaupo Kalmu jaoks järgnevad 11 minutit juba niivõrd tihedaks ja kiireks, et sinna politsei eest põgenemisele lisaks alkoholi tarbimist mahutada, pole reaalne. Sellele, et alkoholitarbimine jäi enne kella 19:19, viitab ka asjaolu, et kui peatumismärguande saamise ajal olnuks Kaupo Kalm kaine, siis poleks tal olnud mõtet töötavate vilkuritega ja helisignaaliga politseibussi eest ära põgeneda. Neil eelkajastatud asjaoludel ei ole kohtul alust kahelda selles, et 15.09.2020.a kella 19:19 ajal mopeedautot juhtides oli Kaupo Kalmul alkoholisisaldus üle liiklusseaduse (LS) § 69 lg 2 punktis 1 ja LS § 224 lg 1 täheldatud piirmäära, s.o tema ühes grammis oli vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi, millest algab ka kriminaalvastutuse määr. 16 Kohtul ei ole alust kahelda selles, et 15.09.2020.a kell 20:33 Kaupo Kalmult SA TÜK Psühhiaatriakliinikus võetud vereproovis (I, 41) oli etanoolisisalduseks 1,83±0,06 mg/g, s.o vähemalt 1,77 mg/g kohta. Kohtul ei ole alust kahelda 21.06.2021.a kohtutoksikoloogiaekspertiisiakti tõele vastavuses selle kohta (I, 58-63), et Kaupo Kalm juhtis 15.09.2020.a kella 19:19 paiku XXX külas XXX bussipeatuse juures mootorsõidukit XXX registreerimisnumbriga XXX joobeseisundis etanooli kontsentrasiooniga veres vähemalt 1,77 mg/g kohta (1,83±0,06 mg/g). Kohtul ei ole alust kahelda ka ekspetrtiisiaktis kajastatu tõele vastavuses selle kohta, et Kaupo Kalmul ei saanud 07.10.2020.a ülekuulamisel kirjeldatud alkoholi tarbimisest tekkida TÜ Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku saatekirjas märgitud vere etanooli kontsentratsioon 1,83±0,06 mg/g (I, 6061). Kaupo Kalm pani alkoholjoobes mootorsõiduki juhtimise tahtlikult, vähemalt kaudse tahtlusega. Enda olekust pidi talle olema kahtlusteta selge, et ta on mopeedautot juhtides juba alkoholi tarbinud sellisel määral, mis ületab piirmäära, millest algab kriminaalvastutus. See, et püstiseismisega on raskusi ja iseseisvalt ei suuda püsti seista ning kõrvalise abita ei suuda liikuda, ei saa küll märkamatuks jääda. Kaupo Kalmu käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Kaupo Kalm on toime panna süüdistuses
Süüdistus
lg 1 p 3 järgi
lg 1 p 3 järgi süüdistatakse Kaupo Kalmu (Kalm) selles, et tema ajavahemikus 08.05.2021.a õhtul kuni 09.05.2021.a kella 08:00-ni XXX külas väljendas erilist hoolimatust R. K. (K.) kuuluva koera tervise ja heaolu vastu, põhjustas loomale füüsilist valu ja vaimseid kannatusi ning surmava vigastuse sellega, et tegi tahtliku ja sihitud lasu ammu ehk vibupüssiga koera suunas, tabades koera ammunoolega parema silma alla, mistõttu koer suri saadud vigastustesse. Eelkirjeldatud tegevusega rikkus Kaupo Kalm loomakaitseseaduse § 4 lg 1 nõudeid, mille kohaselt looma suhtes lubamatu tegu on looma hukkumist, vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu. Looma suhtes lubamatu tegu on toime pandud julmal viisil, kuna sündmuse jada viitab asjaolule, et pärast sihitud ja tahtlikku looma tabamist koer piinles ning liikus haavatuna edasi kuni saabus surm. Süüdistuse kohaselt pani Kaupo Kalm eelkirjeldatud käitumisega toime
lg 1 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o looma suhtes lubamatu teo toimepanemise julmal viisil. Kaupo Kalm ei ole ennast selle süüdistuse järgi süüdi tunnistanud. Kaupo Kalmu väitel oli ta elektrijalgrattaga sõites sunnitud ennast koera rünnaku eest kaitsma ja koera tappis enesekaitseks, kuna kiirusepiirajaga ratas oleks saanud sõita kuni 25 km/h, aga koer oleks ta nii või teisiti kätte saanud ja ta ära purenud. 14.05.2021.a kell 11:21 edastas K. M. kohtueelsele menetlejale telefonikõne salvestise (I, 85), mida on vaadeldud 14.05.2021.a asitõendi vaatlusprotokollis (I, 86-89; helisalvestis CD-R plaadil: I, 186). Selle asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt vestlevad omavahel XXX esindaja K. M. ja Kaupo-nimeline mees (I, 86-89). K. M. ütluste kohaselt on see 12.05.2021.a tema ja Kaupo Kalmu vahel toimunud kõne salvestis (I, 129). Selles telefonikõnes võtab Kaupo Kalm õigeks, et laskis jahiammust enda kaitseks maha koera Bosse, kes koos teise koeraga teda ründasid, kui ta oli jalgrattaga teel lasketiiru; kahest koerast ründas kõigepealt Bosse, kes hammustas tal kummiku ribadeks; mõlemad koerad tiirlesid tal ratta ümber ja ründasid uuesti, esimesena jooksis Bosse ja lasi koerale jahiammust märkilaskmisnoole otse kolpa (I, 86). Selles telefonikõnes avaldab Kaupo Kalm, et asitõendina on tal olemas hammasteaukudega kummik (I, 86), arsti juures vigastusi fikseerimas ei käinud, tuues põhjuseks, et kummik on paks, odav ja 17 kasutatud ning jalal oli ainult valus (I, 87), koer tuli maha lasta, kuna järgmiseks oleks nad ta maha tõmmanud ja kõri läbi purenud (I, 87). Samas telefonikõnes kinnitab Kaupo Kalm, et tulirelvi tal kodus pole (I, 88 keskel). Kohtu hinnangul ei ole eeltoodud Kaupo Kalmu väited veenvad ja usutavad ning need on ümber lükatud ülejäänud omavahel kooskõlas olevate tõenditega kogumis. Kaupo Kalmu ütlustest üle jäävas osas nähtub tõenditest, et Kaupo Kalm ei tapnud R. K. koera mitte üldkasutataval teel jalgrattaga sõites, vaid talle võõral XXX kinnistu koduhoovil, millise asjaolu on ta aga kriminaalmenetluse vältel maha vaikinud. Kannatanu R. K. ütlustest nähtub, et XXX kinnistu, kus elab R. K., ja XXX kinnistu on naaberkinnistud ja neil kinnistutel elavatel inimestel on omavahel head ja üksteist toetavad ning abistavad suhted. Kannatanu R. K. andis ütlused 11.05.2020.a (I, 65-67) ja nende juurde kuuluvad P. P. tehtud 2 fotot tapetud koerast (I, 68). Kannatanu R. K. ütlustega on tõendatud, et 09.05.2021.a hommikul 8 ajal ärgates oli kahest koerast üks koer puudu, arvas, et see koer magab veel terrassil (I, 66), läks kella 10 ajal umbes 800 m kaugusel XXX kinnistul XXX külas elava naabri A. K. juurde haagist viima ja seal A. K. kasupoeg A. M. ütles, et õue peal on vereloigud, verd oli palju, mõtles, et äkki on koer viga saanud, hakkas mööda vererada liikuma, vererada oli umbes 100 m, liikumise ajal helistas korrakaitseametnikule, kes soovitas politseiga ühendust võtta, helistas Häirekeskusesse (I, 66). R. K. ütluste kohaselt oli temaga kaasas P. P., kes läks mööda verejälgi edasi, ise ei suutnud seda teha, palus P. P. teada anda, kas koer on elus või poolelus, P. P. leidis koera XXX kinnistu taha jäävast kraavist surnuna (I, 66). R. K. ütluste kohaselt märkas ta vererada pidi minnes, et grillmaja taga, mis oli koera laibast umbes 50-60 m kaugusel, oli tume nool, metallotsaga, punase-valge sabaga (I, 66), siis sai aru, et koer oli selle ammunoolega maha lastud (I, 66), kohale tuli politseipatrull, kes selle sündmusega seotud esemeid ei leidnud (I, 66). R. K. ütluste kohaselt kahtlustas ta Kaupo Kalmu, kuna temal oli ainukesena külas vibupüss (I, 66). R. K. ütluste kohaselt on Kaupo Kalm ka varasemalt ähvardanud tema koera maha lasta, mille kohta on tal ka 18.04.2020.a kell 14:55 tehtud video (I, 67). R. K. ütlustele lisatud P. P. tehtud fotodelt nähtub, et koer tapeti ammunoolega parema silma alla (I, 68). Kannatanu R. K. ütlustega on kooskõlas 14.05.2021.a kannatanu K. M. antud ütlused (I, 128131; fotod: I, 132-137) selle kohta, et tal on olemas R. K. saadetud video, kuidas Kaupo Kalm ähvardab juba eelmisel kevadel R. K. koerad maha lasta (I, 131), saadab videod uurijale pilvelingi kaudu (I, 131). Kannatanu R. K. ütlustega on kooskõlas tema Häirekeskusele 09.05.2021.a kell 14:12:39 tehtud telefonikõne helisalvestis, mida on vaadeldud 09.06.2021.a asitõendi vaatlusprotokollis (I, 7778; kõne salvestis DVD-R plaadil: I, 187). Häirekeskusele 09.05.2021.a kell 14:12:39 R. K. tehtud telefonikõne helisalvestiselt nähtub, et Häirekeskusesse helistab R. K., kes avaldab, et tema koer on kodus vibu või ammuga maha lastud (I, 77), 09.05.2021.a kella ühe ajal öösel oli tema kahe koeraga veel kõik korras, kuid hommikul kella 7 ajal nägi vaid ühte koera (I, 77), maha lastud koer oli pooltõukoer, kahjutasuks vähdemalt 1000 eurot (I, 77), sündmuspaik on säilitatud, sündmuspaigal on vereloigud ning maas vibu- või ammunool, mis loomast kas välja kukkus või kakkus loom selle ise ära (I,77). Helistajale soovitatakse sündmuspaik kuni politsei saabumiseni puutumata jätta (I, 77). Kannatanu R. K. ütlustega ja tema Häirekeskusele tehtud kõne salvestisega on kooskõlas A. S. 14.05.2021.a ettekanne prefektile koos selle juurde kuuluva 5 fotoga ammunoolest ja sellega tapetud koerast (I, 76). Ettekandest nähtuvalt käis politseipatrull 09.05.2021.a väljakutse peale XXX külas XXX kinnistul, kus koera laip asus kinnistu piirist umbes 180 m kaugusel (I, 73), kinnistu tagant tuli minna üle kraavi ja liikuda noorendikust läbi soisele põllule, kus koer lebas soisel alal, pea osaliselt vereloigus, kus oli ohtralt verd (I, 73), verd oli ka koera esikäppadel ja pea juures (I, 18 73), noole leidsid enne koera leidmist peremehe maja taga oleva kuuri külje pealt maast, puutumatuna kellegi teise poolt (I, 73), koerast tegid pildid ja noole võtsid kaasa (I, 73). Ettekande juurde kuuluvatelt fotodelt nähtub, et koer lamab väga vesisel alal põllu peal, koer ise osaliselt verekahtlaselt määrdunud, ka tema lähiümbrus verekahtlase määrdumisega (I, 73-75). Verine on ka fotol kajastatud tume nool, millel sabas punsed ja valged suled (I, 75). 14.05.2021.a asitõendi vaatlusprotokollis (I, 79-83) vaadeldakse 09.05.2021.a XXX külas asuvalt XXX kinnistult leitud ja kaasa võetud noolt. Selle asitõendi vaatlusprotokolliga on tõendatud, et R. K. koera tapnud nool on terava otsaga metallist varb kogupikkusega 50 cm, mille teises otsas on valget ja punast värvi suled. Noole teraotsik on 2 cm pikk. 25.05.2021.a asitõendi vaatlusprotokollis (II, 38-45) on vaadeldud 16.05.2021.a Kaupo Kalmu elukohas käinud politseipatrulli vormikaamera videosalvestist. Selle asitõendi vaatlusprotokolliga on tõendatud, et 16.05.2021.a asusid Kaupo Kalmu elukohas muuhulgas nooled ja nooleotsad. 17.05.2021.a Kaupo Kalmu elukoha läbiotsimisel (II, 64-115: läbiotsimisprotokol) leiti sealt nooli ja nooleotsi ning neid vaadeldi
lg 1 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o looma suhtes lubamatu teo toimepanemise julmal viisil, kuna sündmuste jada viitab asjaolule, et pärast sihitud ja tahtlikku looma tabamist ammunoolega tema parema silma alla piinles koer kuni surma saabumiseni haavatuna edasi liikudes veel pikalt. XXX ja XXX kinnistute vahe on 800 m. R. K. liikus koos P. P. XXX kinnistult mööda verejälgi umbes 100 meetrit, edasi kuni koera laibani läks P. P. üksinda. Ammunool, millest koer maha lasti, oli XXX kinnistu grillimajast 50-60m kaugusel. Neil asjaoludel pole kahtlust, et enne surma saabumist piinles koer ammunoolest parema silma alla saadud vigastusest veel pikalt. Taoline surm on looma suhtes julm. Tapariista olemusest oli selle kasutajale igakülgselt teada, et ammunoolega tabamisel võib loom saadud vigastuste tõttu jääda pikaks ajaks piinlema. See on üldteada asjaolu. R. K. tsiviilhaginõue (I, 69-72) tapetud koera eest 1500 euro varalise kahju ja 1500 euro mittevaralise kahju nõudes on põhjendatud. Koer soetati perre lemmikloomana 300 euro eest. Tegemist ei olnud puhtatõulise koeraga. Koera hukkumise ajaks oli koer 4-aastane, kastreeritud, kiibitud ja vaktsineeritud ning sotsialiseeritud, õpetatud ja treenitud (I, 70). Koera eest oli 4 aastat hoolitsetud, teda toidetud. Koerast toimikus tehtud fotodelt nähtub, et ta oli hooldatud väljanägemisega ilus tiheda ja küllaltki pika karvaga koer, iseäranis just saba osa. Eelkirjeldatud asjaoludel on 1500 eurot varalise kahju hüvitiseks igakülgselt põhjendatud rahasumma. R. K. ütlustest nähtub, et koer oli talle lemmikloomana oluline ja koera kaotus põhjustas talle üleelamisi, milliste eest 1500 eurot hüvitiseks on kohtu hinnangul igati põhjendatud. Koer oli R. K. niivõrd oluline, et lemmiklooma surma aimdusest ei suutnud ta koera juurde mööda vererada lõpuni välja minna (I, 66) ning koera tõi laiba asukohast õhtul ära tuttav jahimees P. P., kes päeval läks mööda vererada ka lõpuni välja ja koera laiba leidis ning tegi tapetud koerast fotod (I, 66-67). On selge, et lemmikloom on lemmikloom ja ükski teine koer ei saa astuda tapetud 20 lemmiklooma asemele. Lemmikloom omab erilist väärtust. Kuna tapetud koer näeb fotodelt, vaatamata niiskele ja märjale karvastikule, ilus ja hoolitsetud välja, siis pole kohtul kahtlust selles, et koer oli peres lemmiklooma staatuses ja omas seetõttu erilist väärtust. Kahjuhüvitiste kannatanu R. K. kasuks väljamõistmisel on oluline täheldada, et Kaupo Kalm pole kordagi talle võõra koera tapmist kahetsenud, kannatanu ees vabandanud ning peale koera ammunoolega tabamist ei vaevunud koera omanikku sellest ka teavitama. Kohesel omaniku teavitamisel ei saa välistada võimalust, et koera elu oleks saanud veel päästa ja sellega tema piinad enne surma lõpetada. Kannatanu R. K. (K.) tsiviilhagi (I, 69-72) kokku 3000€ kahju hüvitamiseks on eeltoodud asjaoludel põhjendatud rahuldada ja välja mõista Kaupo Kalmult kannatanu R. K. kasuks: 1500€ (üks tuhat viissada eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 5, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 49 lg 3, VÕS § 127 lg 1,4, VÕS § 132 lg 1,3 alusel varalise kahju hüvitamiseks, 1500€ (üks tuhat viissada eurot) VÕS § 128 lg 5, VÕS § 134 lg 4, 5 alusel mittevaralise kahju hüvitamiseks. Süüdistus
lg 2 p 1 järgi
lg 2 p 1 järgi süüdistatakse Kaupo Kalmu (Kalm) selles, et tema, omamata tulirelva ja selle laskemoona soetamiseks, omamiseks, valdamiseks, hoidmiseks ja kandmiseks/edasitoimetamiseks vastavat luba, kohtueelses menetluses tuvastamata jäänud ajal ja kohas omandas ebaseaduslikult: - 4 kasutuskõlblikku tulirelva olulist osa: 1) vintpüssi XXX kaliiber .25-20 relvaraua, mida hoidis ebaseaduslikult oma elukohas XXX kuni 16.05.2021.a, s.o ajani, kui politsei selle ära võttis; 2) omavalmistatud käepidemega esilaadi, mis sobib kinnitamiseks vintpüssi XXX relvarauale, mida hoidis ebaseaduslikult oma elukohas XXX kuni 16.05.2021.a, s.o ajani, kui politsei selle ära võttis; 3) sileraudse püssi XXX kaliiber XXX relvaraua, mida hoidis ebaseaduslikult oma elukohas XXX kuni 17.05.2021.a, s.o ajani, kui see läbiotsimise käigus ära võeti; 4) vintpüssi XXX löögi- ja päästemehhanismiga lukustuskeha koos püssi kabaga, mida hoidis ebaseaduslikult oma elukohas XXX kuni 17.05.2021.a, s.o ajani, kui see läbiotsimise käigus ära võeti. Eelnimetatud relvaosadest saab kokku panna 2 tulirelva: vintpüssi XXX .25-20, mis on tõenäoliselt kõlblik laskude tegemiseks sileraudse püssi kaliiber XXX, mis on kõlblik laskude tegemiseks. - 3 laskekõlbulikku sileraudse püssi padrunit kaliiber 12, mida hoidis ebaseaduslikult oma elukohas XXX kuni 17.05.2021.a, s.o ajani, kui see läbiotsimise käigus ära võeti; - 35 kasutuskõlblikku tööstuslikult valmistatud sileraudse püssi padrunit kaliiber 16, mida hoidis ebaseaduslikult oma elukohas XXX kuni 17.05.2021.a, s.o ajani, kui see läbiotsimise käigus ära võeti; - 1 kasutuskõlbliku omalaetud sileraudse püssi padruni kaliiber 16, mida hoidis ebaseaduslikult oma elukohas XXX kuni 17.05.2021.a, s.o ajani, kui see läbiotsimise käigus ära võeti. Süüdistuse kohaselt rikkus Kaupo Kalm eeltooduga relvaseaduse (RelvS) § 32 lg 1, 2 sätteid, mille lg 1 kohaselt piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks on vajalik soetamisluba; lg 2 kohaselt soetamisluba annab selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks; RelvS § 34 lg 1 sätteid, mille p 1-3 kohaselt Politsei- ja Piirivalveamet väljastab relvaloa ametniku suulise otsuse alusel isikule kes 21 on Politsei- ja Piirivalveametile esitanud käesoleva seaduse § 35 lõikes 2 sätestatud dokumendid; kelle suhtes ei ole tuvastatud käesoleva seaduse § 36 lõikes 1 ja lõikes 4 sätestatud relvaloa andmist välistavaid asjaolusid ja kes on sooritanud RelvS § 35 lõikes 5 sätestatud eksami; RelvS § 34 lg 2 kohaselt sätteid, mille kohaselt füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras; RelvS § 45 lg 1 sätteid, mille kohaselt relva ja laskemoona võib hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. Süüdistuse kohaselt pani Kaupo Kalm eelkirjeldatud käitumisega toime
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tulirelva olulise osa ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise, mis on toime pandud vähemalt teist korda. Kaupo Kalm on ennast selles süüdistuses osaliselt süüdi tunnistanud, väites, et padrunite olemasolust polnud teadlik ja tegemist oli ühe, mitte kahe relvaga ning see üks relv oli kollektsioneerimisväärne ja oli talle kingitud. Selle kohta, et Kaupo Kalmu majapidamises võib olla tulirelvi ja laskemoona, tuli teateid erinevatest allikatest. 19.02.2021.a registreeriti Politsei- ja Piirivalveametis S. R. avaldus 14.09.2020.a kohta (I, 9), milles ta muuhulgas avaldab, et Kaupo Kalmul on kodus tulirelv (I, 9). 16.05.2021.a tehti Häirekeskusesse kaks telefonikõnet, neist üks R. K. ja teine K. M., millistes mõlemates teatatakse, et Kaupo Kalmu elamises on tulirelvi ja laskemoona (II, 34-35: 09.06.2021.a asitõendi vaatlusprotokoll kahe telefonikõne vaatluse kohta; salvestised DVD-R plaadil ümbrikus: I, 187)). Kõnedest nähtub, et mõlemad teatajad viibisid K. M. majapidamises seoses sealsete loomade eest hooldamisega, kuna Kaupo Kalm oli vahistatud. R. K. avaldatu kohaselt käis ta Kalmude majapidamises loomi talitamas XXX soovil ja talitamise käigus märkas, et amb, millega tema koera tapmisega seoses on menetlus käimas, on majast kadunud, uksed sellel majal lukku ei käi (II. 34). Helistaja R. K. arvab, et Kaupo Kalm lasi kellelgi asitõendiks oleva ammu majast ära viia (II, 34). R. K. teatest nähtub, et Kalmude kodust ammu kadumisest teavitas ta helistamise teel ka XXX vallavalitsuse korrakaitseametnikku (II, 34). R. K. sõnul oli Kaupo Kalmu XXX talle öelnud, et pööningul saepuru sees on tulirelv (II, 35). K. M. teatest nähtub, et Kalmude elamises oli magamistoas voodi all püss ja kapis padrunid ning kapi otsas nooled (II, 35). K. M. teatel ütles pereema, et kuskil on veel mingi relv (II, 35). Eeltoodud mõlemad Häirekeskusesse tehtud kõned fikseeriti ja registreeriti ning kajastati ka teenistuslehel (II, 36-37,46,47). Nähtub, et juhtumi lahendamiseks käis kohal politsei, kes leidis sealt püssi moodi relvi ja laskemoona ning nooli (II, 37, 38-45, 46, 47). 24.05.2021.a asitõendi vaatlusprotokolliga (II, 38-45) on tõendatud, et 16.05.2021.a käis Kalmude majapidamises XXX politseipatrull, mille kohta on olemas vormikaamera videosalvestis, mida ongi selles vaatlusprotokollis kajastatud. 24.05.2021.a asitõendi vaatlusprotokolliga (II, 38-45; videosalvestis: I, 189) on tõendatud, et 16.05.2021.a Kalmude elukohta saabudes oli seal naisterahvas K. M., kes nägi majas padruneid ja relva moodi eset ning avaldas, et majast on kadunud amb, ammu kadumist märkas eelmise päeva õhtul, kui käis majja kanu sisse laskmas (II, 38), pärast ammu kadumist kontrollis, kas kapi otsas on nooled alles ja avastas sealt padrunid (II, 38), nooled olid alles (II, 39). Veel avaldab K. M. politseipatrullile, et XXX oli talle rääkinud, et pööningul on ka relv (II, 38), saepuru sees (II, 39). K. M. osundas seinale, kus varem oli asunud amb (foto: II, 40), voodile, mille alt leiti relvataoline ese koos optikaga ja seal asunud kilekotist puidust käepide (fotod: II, 39-42), kapi otsast näitas K. M. nooli (foto: II, 42) ja nooleotsi (foto: II, 43), kapist nooli (foto: II, 44) ja haavlipadruni laadset eset (foto: II, 44). 22 Kannatanu K. M. ütluste kohaselt on ta XXX ja oli 13.04.2021.a koos R. K. XXX külas seoses R. K. koera tapmisega 09.05.2021.a ja käisid ka Kaupo Kalmu juures, kes näost-näkku vesteldes tunnistas koera tapmist ja võttis õigeks, et ta on külas ainuke, kellel on amb (I, 129). Kannatanu K. M. ütluste kohaselt suhtles ta Kalmude kinnistul asuvate loomade toitmise korraldamisel aktiivselt XXX peakontoriga, XXX alustas loomade ülevõtmise menetluse, 14.05.2021.a käisid seal kohal XXX esindaja ja vald (II, 50). Sellega, et nii XXX Vallavalitsus kui ka XXX olid teadlikud vajadusest tegelda Kalmude majapidamises asuvate loomadega, kuna Kaupo Kalm oli vahistatud ja tema XXX S. K. oli lahkunud vanemate juurde, on kooskõlas ka XXX protokollist nr XXX nähtuv (II, 181-183) selle kohta, et 14.05.2021.a helistas XXX valla XXX M. K., kes andis teada, et XXX Kaupo Kalm kinni peetud ja XXX S. K. on lahkunud vanemate juurde ja hetkel on kinnistul hoolitsust vajavad loomad, mispeale käisid kinnistul kohal koos XXX ja külaelanikuga, kes oli nõus loomi hooldama, ning XXX palvel liitus loomade tervisliku olukorra hindamiseks veterinaararst. XXX protokollist nr XXX nähtuvalt (II, 181-183) hinnati kinnistul asuvate loomade-lindude olukorda, elamistingimused kehvad, küülikupuurid sõnnikuga täitunud ja see piirab küülikute liikumist, osa küülikupuure lagunenud katusega ja sealtkaudu oli 3 küülikut krundile lahti pääsenud, lammaste ja kitse aedik nõrga konstruktsiooniga, ei pruugi suuremale survele vastu pidada, oht hulkuma pääsemiseks olemas, lindudele kohapeal sööta pole, tuvastati üldine söödapuudus, reedel tõi sööda üks külaelanik, kes ka söötis ja jootis loomad (II, 182), kohapeal sai kokku lepitud loomade edasine söötmine ja jootmine ning soovitus võtta probleemide tekkimisel ühendust veterinaararstiga (II, 182), vabatahtliku loomade hooldajaga sai kokku lepitud, et ta on nõus loomi söötma ja jootma nädalavahetusel, s.o
lg 2), kuna relvaosi ja laskemoona polnud tema majapidamises nähtaval kohal, relvaosad asusid peidetuna voodi all ja pööningul saepuru sees ning laskemoon kappides. Kaupo Kalmu väited selle kohta, et ta polnud laskemoona olemasolust teadlik, pole veenvad ja usutavad olukorras, kus valdav osa laskemoonast sobis just tema peidetud relvaosadele, kui neist tulirelvad kokku panna. Kaupo Kalmu käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. K.Kalmu avaldatust nähtub, et kinkimise teel saadud relv oli kollektsioneerimisväärne ja tal oli ainult 1 relv. Tegelikkuses sai aga K.Kalmule kuuluvatest tulirelvade osadest kokku panna kaks erinevat laskekõlbulikku tulirelva (vt tulirelvaekspertiisiakti). Neist asjaoludest nähtub, et K.Kalm omandas tulirelvaosad erinevatel aegadel ehk korduvalt. Kaupo Kalmu süü süüdistuses
Karistus 25
Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kaupo Kalmu süü
lg 2 p 2,3,
lg 1,
lg 1 p 3,
Vägivallakuritegusid pani Kaupo Kalm toime kolme kannatanu suhtes. Neist suurimaks kannatanuks oli XXX S. K.. Suures alkoholijoobes oli sõiduk Kaupo Kalmu kasutuses mitmeid tunde, milliste vältel ta oli vahepeal sõidukiga kraavis, kuid aidati sealt välja, sõitis ka vastu liiklusmärki, kust aga õnnestus iseseisvalt minema saada ja politsei eest põgeneda lähedalasuvasse XXX tallu. Joove oli K.Kalmul niivõrd suur, et politsei saabudes ta iseseivalt püsti tõusta ja kõndida ei suutnud, oli pikali auto juures maas. Alkoholijoobes juhtis sõidukit XXX külas, sealhulgas ka käidavates kohtades, XXX bussipeatuse juures, kus oht teistel liiklejatel liikluses viga saada on suur. R. K. koera tappis ära lihtsalt niisama, ilma nähtava põhjuseta ning kättemaksuks, tuues enda XXX S. K. koera tapmise põhjuseks, et karistuseks nende lamba tapmise eest. Asjas samas ühtegi vihjet, viidet ning tõendit Kalmude lamba kellegi poolt ära tapmisele ei ole. Ebaseaduslikult käideldud tulirelvaosadest sai kokku panna kaks tulirelva, millistest üks oli kindlasti kõlblik laskude tegemiseks ja teine oli tõenäoliselt kõlblik laskude tegemiseks. Lisaks käitles ebaseaduslikult ka laskemoona, millisest valdav osa oli sobilik kasutamiseks tulirelvadel, milliseid ta ebaseaduslikult käitles.
M. suhtes vägivallakuriteo toimepanemine XXX Kalmude XXX Ü. K. juuresolekul. Karistust kergendavaks on
K. leppimist, kuna 29.10.2021.a kohtuistungil avaldas S. K. soovi XXX vahi alt vabastamiseks ja temaga XXX jätkamiseks, milleks kuulutas ka, et loobub enda varasemalt Kaupo Kalmu vastu antud ütlustest. S. K. soov, saada enda XXX vabadusse, on mõistetav, sest XXX Vallavalitsuse avaldatust (I, 161-164; II, 30-32), XXX avaldatust (I, 175), XXX E. M. ütlustest (I, 113-116) ja XXX iseloomustusest (I, 178-181) ning S. K. XXX XXX kohtumäärustest (II, 1-29) nähtuvad nii tema XXX, XXX, mis vajab igapäevaselt tuge, kui ka XXX, s.h XXX. Kehtivaid kriminaalkaristusi Kaupo Kalmul pole (II, 209-213). Eelkajastatud asjaoludel on kohus seisukohal, et Kaupo Kalmu puhul tuleb selleks, et teda mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta õiguskorra huvisid, kohaldada karistusena reaalset vangistust ja karistada teda
lg 2 p 2, 3 järgi 2 aasta vangistusega,
lg 1 p 3 järgi 1 aasta vangistusega,
lg 2 p 1 järgi 1 aasta vangistusega,
lg 1 järgi 5 kuu vangistusega.
lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ja liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõista Kaupo Kalmule 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 3 aastat 6 kuud vangistust 1/3 võrra, s.o 1 (ühe) aasta 2 (kahe) kuu vangistuse võrra ja mõista Kaupo Kalmule karistuseks 2 (kaks) aastat 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata Kaupo Kalmu eelvangistuses 15.-17.09.2020 viibitud 3 päeva karistusaja hulka. Karistusest jääb kanda 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 1 alusel arvata Kaupo Kalmu eelvangistuses alates 13.05.2021.a kuni käesoleva ajani viibitud aeg karistusaja hulka ja lugeda 2 aasta 3 kuu 27 päeva vangistuse kandmise alguseks 13.05.2021.a. Selleks, et Kaupo Kalmust lähtuvad võimalikud uue kuriteo toimepanemise riskid oleksid viidud võimalikult madalale, tuleks Kaupo Kalmul vanglas karistuse kandmise ajal osaleda 26 taasühiskonnastavates tegevustes, et vangistusest vabadusse pääsedes samalaadsed kuriteod ei korduks. Kaupo Kalmu elust vabaduses viibides nähtub kõrge agressiivsuse tase teda ümbritseva suhtes, seda nii lähedaste (XXX, XXX, XXX) kui ka talle võõraste suhtes (K. M., patrullpolitseinikud) ning isegi talle võõra koera suhtes, kodus hoidis relvi ja laskemoona ning ka ambu kasutas looma suhtes vägivallakuriteo toimepanemiseks. Kaupo Kalmu viimase aja eluperioodil oli talle omaseks saanud väljaspool kodu alkoholitarbimine, joobnuna koju saabudes oli lähedaste ja ümbritsevate suhtes agressiivne. Oht, et vabadusse pääsedes hakkab korduma varasem käitumismuster, on kõrge. Seetõttu ei pea kohus Kaupo Kalmu suhtes põhjendatuks
ja
Enne tuleks Kaupo Kalmul avaldada soovi ja tahet enda käitumise muutmiseks ning varasemast harjumuspärasest käitumismustrist lahti ütlemiseks. Seda on tal võimalik teha vangistuses karistuse kandmise ajal taasühiskonnastavates tegevustes osaledes. Kaupo Kalmu 29.10.2021.a kohtuistungil kirjalikult esitatud ja tema poolt suuliselt kohtuistungil ette kantud taotluse (III, 38-42) vahistamisega seonduvate kahjude hüvitamiseks jätab kohus rahuldamata. Kaupo Kalm tegi selle taotluse eeldusel, et kohtuotsus on tema suhtes õigeksmõistev. Kohus tegi aga Kaupo Kalmu suhtes süüdimõistva kohtuotsuse. Vahistamise kohaldamine on olnud ja on ka käesolevalt Kaupo Kalmu suhtes põhjendatud. S. K. iseseivalt XXX ja ei tulnud ka enne Kaupo Kalmu vahistamist. Tal on olnud ja on ka praegu XXX. Tulenevalt Kaupo Kalmu agressiivsusest ja pere suhtes hoolimatusest, näljas hoidmisest jmt soovis S. K. enda XXX juurest lahkuda, kuid kartis seda teha, aga oli hakanud iseseivalt juba tegelema loomapidamise likvideerimisega (avaldas seda ka enda naabrinaisele telefonisuhtluses). Kaupo Kalmu kahtlustatavana kinnipidamisest ja tema vahistamisest olid teadlikud nii XXX vald kui ka XXX, kes koos politseiga tagasid Kalmude elamise üle, S. K. ja XXX ning S. K. koduloomadele vajaliku järelevalve ja hoolitsuse ning koostöös S. K. leidsid loomadele uued kodud. Neil asjaoludel alust ühegi hüvitise väljamõistmiseks pole. Kohus ei ole tuvastanud ka alust K. M. suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks. Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/ 27
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.