) § 157 p 5 järgi pankrotimenetlus lõpeb lõpparuande kinnitamisega. Kohus on seisukohal, et pankrotihalduri taotlus T H pankrotimenetluse lõpetamiseks
1.4. Vastavalt
lg 5 märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Haldur on maksejõuetuse tekkimise põhjusena märkinud vastutustundetu käitumine kohustuste võtmisel, arvestamata enda reaalset sissetulekuid ja võimalusi tekkinud kohustusi tagasi maksta. Kohus nõustub halduriga, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolus
lg 12 kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu
lõigete 1–3 alusel.
lg 5 kohaselt enne 01.02.2021 menetlusse võetud pankrotiavalduse korral kohaldatakse halduri tasu arvestamisel pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 31.01.
Seega kuna käesolevas menetluses oli vara maksumus väike, siis taotleb haldur tasu määramist
2.3. Kohus nõustub halduriga, et pankrotivara väärtus, mis on summas 899,55 eurot, on käesoleval juhul liiga väike ja sellelt arvestatav suurus, mis tuleks summas 215,89 eurot, ei ole halduri töö mahtu ja ülesandeid arvestades proportsionaalne ega mõistlik. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pankrotihaldurile töötasu määramine
lg 5 alusel enne 01.02.2021 kehtinud redaktsioon § 65 lg 12 alusel on põhjendatud ja kooskõlas pankrotiseadusega. 2.
lg 1 alusel mõista halduri tasu summas xxx eurot (sh km) välja võlgnikult OÜle Sentire MK, so büroole, mille kaudu haldur tegutseb. 2.
lg 3 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et eeltoodud alusel tuleb pankrotihaldur Ly Müürisoo vabastada T H pankrotimenetluses pankrotihalduri kohustustest. 4. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine 4.1.
lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Kohus kinnitab lõpparuande. Seega on käesoleval juhul kohustustest vabastamise menetluse algatamise eeldused täidetud. Ka haldur on kinnitanud, et T H puhul pole teada
lg 2 sätestatud asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ega ole menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. 4.2.
lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.
lg 6 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Haldur on teinud kohtule ettepaneku jätta usaldusisik määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohtule ei ole teada ühtegi isikut, kes on valmis täitma T H usaldusisiku kohustusi ning usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa ka põhjendamatuid kulutusi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus T H kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku määramata ning kohustab T H ennast täitma kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku kohustusi. 4.3. Kohus selgitab T Hle, et vastavalt
lg 2 peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Kohus on jaotusettepaneku kinnitanud 08.12.
lg 1-3 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohustatud töö- või teenistussuhetest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu igakuiselt usaldusisikule üle andma.
lg 4-5 järgi peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. TMS § 132 lg 1 alusel ei saa sissenõuet pöörata sissetulekule, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust.
lg 6 järgi on võlgnik kohustatud pärimise teel saadu väärtusest poole usaldusisikule üle andma. 4.6.
lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.