← Eesti

1-20-7628/19

Obsah (9)§ 238§ 342§ 339§ 341§ 312§ 63§ 105§ 7§ 337

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev 23. september 2021 Kriminaalasja number 1-20-7628 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Maarika Kuusk ja Erkki Hirsnik Kriminaalasi Felo

) § 238 lg 2 alusel vähendati Felor Felmanile mõistetud karistust 1/3 võrra, saades nii karistuseks 2 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses 2 viibitud aeg 2 päeva karistusaja hulka, kandmata karistuseks jäi 2 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust. KarS 65 lg 2 alusel suurendati Felor Felmanile mõistetud karistust Tartu Maakohtu

  1. märtsi
  2. a otsusega nr 1-17-2614 mõistetud ärakandmata karistuse, 2 aasta 6 kuu vangistuse võrra ning mõisteti Felor Felmanile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 4 aastat 9 kuud 28 päeva vangistust.
  3. Samuti rahuldas maakohus täielikult kannatanute tsiviilhagid ja mõistis Felor Felmanilt Glass Walls OÜ kasuks 300 eurot, Kolmtex OÜ kasuks 2805,70 eurot, Suitsu Suurtalu OÜ kasuks 950 eurot, M.K. i kasuks 650 eurot, R.J. i kasuks 1400 eurot ja T.R. a kasuks 11431,29 eurot. Tsiviilhagi tagamiseks jäeti aresti alla Tartu Maakohtu 29.11.
  4. a määrusega nr 1-199426 arestitud Felor Felmani vara. Lisaks mõisteti Felor Felmanilt riigi kasuks välja menetluskulud 2574 eurot.
  5. Maakohtu seisukoht oli kokkuvõtlikult järgmine.
  6. Kohtumenetluse pooled ei vaidle selle üle, et käesolevas kriminaalmenetluses kirjeldatud kuriteod on toime pandud ja selle tulemusel kannatanutele kahju tekkinud. Samuti ei vaidle pooled kannatanutele tekkinud kahju suuruse üle.
  7. Maakohus leidis, et Felor Felmani poolt antud ütlused, milles ta toimepandud süüteod omaks võtab, tuleb kõrvale jätta. Seda seetõttu, et kuriteo toimepanemise detailne tunnistamine kohtueelsel uurimisel on diametraalselt vastuolus kuriteo toimepanemise eitamisega hilisemas kohtuvaidluses. Kuigi Felor Felman on andnud ütlusi, milles võtab omaks käesolevas kriminaalasjas toimepandud episoodid ja annab detailseid ütlusi varguste osas, siis hilisemal ülekuulamisel on ta enda seisukohta muutnud ja öelnud, et tema ei ole kahtlustuses kirjeldatud tegusid toime pannud ning ei jää 04.09.2019 ja 19.11.2019 antud ütluste juurde. Edasisest ütluste andmisest on Felor Felman keeldunud.
  8. Edasi käsitles maakohus süüdistust episoodide kaupa.
  9. Kannatanu A.B. i ütluste kohaselt varastati 08.09.2018 Tartu maakonnas Peipsiääre vallas Alatskivi alevikus XXX ATV Yamaha registreerimisnumbriga X , mis seisis lukustatud maakeldris. Keldri ukse ees olnud ripplukk oli lõhutud. Varastatud oli veel ettevõttele Glass Walls OÜ kuuluvaid tööriistu. 8.
  10. Maakohus tuvastas, et läbiotsimise käigus leiti Põlvamaal, Põlva vallas, Tännassilma külas A.P. valdusest (I kd, tl 30) kõrvalhoone garaažist ATV Yamaha (VIN: X ). A.B. i valdusest varastatud ATV VIN kood (I kd, tl 2) ühtis 07.05.2019 läbiotsimise käigus leitud ATV VIN koodiga (I kd, tl 31) ja sobis varastatud ATV kirjeldusega süüteoteates (I kd, tl 2) ning hilisemalt antud ütlustes (I kd, tl 25-26). Sellest tulenevalt on leidnud kinnitust, et tegemist oli sama ATV-ga, mis A.B. i käest varastati. 8.
  11. Keevitusaparaat Migraton Focus Stick 160EPFC leiti läbiotsimisel Põlva maakonnast, Põlva vallast, Kiuma külast, Selli-Jaani kinnistult, kus elas A.S. (maakohtu otsuses nimetatud A.S. ja A.S. a), kes selgitas, et ostis selle K.K. a käest paar aastat tagasi. Tegemist on sama keevitusaparaadiga, mis varastati kannatanu A.B. i valdusest. 8.
  13. jaanuari
  14. a jälitustoimingu protokoll tõendab, et Felor Felman ja K.K. on omavahel suhelnud ning selle käigus arutanud varastatud asjade seisukorra, esemete päritolu ja esemete hinna üle, millega Felor Felman saaks varastatud asjad K.K. ale müüa.
  15. aprillil 2019 3 aset leidnud salajases pealtkuulamises rääkisid K.K. ja Felor Felman omavahel kahest ATVst. Ühe ATV puhul oli tegemist Alatskivilt pärit GForce 820LE, mille maakohus on tuvastanud, et kuulus T.R. ale ja teise ATV puhul oli tegemist Yamahaga. Sama vestluse käigus arutavad pooled T.R. ale kuuluva ATV üle ja vajadusest liikuda pikka maad ATV-ni jõudmiseks. T.R. a varastatud ATV asukohaks oli Peipsiääre vald Alatskivi alevik XXX ja A.B. ilt varastatud ATV asukohaks Peipsiääre vald, Alatskivi alevik XXX . Mõlema varastatud ATV asukoht on suhteliselt lähedal üksteisele. Seega väljendab Felor Felman selgelt, et Yamaha oli toodud samast kohast. Kuna vestlus on algselt suunatud T.R. a varastatud ATV-le, siis Felor Felman tunnistab, et samast kohast on ta toonud ka Yamaha, mis ühtib A.B. i käest varastatud ATV margiga. Sellest tulenevalt on märgata Felor Felmani teguviisis kuritegude toimepanemise sarnast mustrit ehk süüdistatava väljakujunenud kuritegeliku käitumise viisi. Pooled arutavad omavahel toimepandud kuriteo asjaolusid ning varastatud esemete asukohta. Maakohtu hinnangul on nimetatud episoodi tõendatuks lugemisel võimalik tugineda modus operandi põhimõttele.
  17. aprillil 2019 esitas A.S. i OÜ Kolmtex esindajana süüteoteate, mille kohaselt ööl vastu
  18. aprilli oli sisse tungitud ehitusjärgus Võnnu alevi katlamajja ja sealt kaasa viidud tööriistad. A.S. i ütlused tõendavad varguse toimepanemise viisi ning annavad ülevaate varastatud esemetest: traatkeevitus ESAB, Makita kott, akunurklihvija DGA504Z, akutrell DHP484Z, akuplekilõikur, laadija DC18RC 7,2-18V, aku BL1850 5,0Ah, kaks akut BL1840 4,0Ah. Makita kotis olid lisaks veel otsikute komplekt, pakk kettaid, kivi ja metallipuurid, 3 peili, Frontiuse elektroodkeevitus ja elektroodkeevituse pult. 9.
  19. Läbiotsimise käigus Põlva linnas Kesk 36 ja Kesk 38 asuvates hoonetes andis A.P. vabatahtlikult välja keevitusaparaadi ESAB Mig C340 PRO seerianumbriga 627-742-6698, mille oli enda selgituste kohaselt soetanud K.K. a käest. Tegemist oli keevitusaparaadiga, mis varastati A.S. i valdusest. 9.
  21. juuli
  22. a jälitustoimingu protokoll tõendab Felor Felmani ja K.K. a omavahelist suhtlust
  23. ja
  24. aprillil 2019, mille käigus arutatakse varastatud esemete üle.
  25. aprillil 2019 ehk vahetult peale varguse toimepanemist toimus varjatud jälgimine Põlva linnas Kase 7/1 asuvas garaažiboksis. Kell 07.55 kõndis K.K. a kasutuses oleva garaažiboksi juurde K.K. ja avas garaažiboksi ukse ning sisenes garaaži. Samal ajal sõitis garaaži juurde Audi 80 Avant, registreerimismärgiga XXX , mille juhikohalt väljus Felor Felmani sarnane isik. Peale seda väljus garaažiboksist K.K. ja mõlemad liikusid sõiduauto tagaluugi juurde. K.K. võttis Audi pagasiruumist kohvri sarnase eseme ja Felor Felman võttis juhtmekera sarnase eseme ning viisid asjad K.K. a garaaži. K.K. a ja Felor Felmani vahel toimub garaažiboksis vestlus, millest nähtub Felor Felmani soov K.K. ale midagi müüa. Selgesõnaliselt ütleb K.K. , et see on Fronius ja seejärel toimuvad läbirääkimised hinna osas. Felor Felman toob välja: „Ei, ma vaatasin lihtsalt selle järgi, et tal on jäme elektrood, järelikult ta keevitab kõvasti“. Sellest tulenevalt on otseselt öeldud, et tegemist on Fronius keevitusaparaadiga. Lisaks sellele näevad politseiametnikud, et Felor Felman ja K.K. võtavad sõiduauto pagasiruumist välja suurema eseme ja viivad selle garaaži, aga garaaži sisenemisel on näha, et tegemist on keevituse sarnase esemega. Felor Felman ja K.K. räägivad garaažis olles akudest. K.K. ütleb: „neljased akud“, mille peale vastab Felor Felman: „kõik ei ole neljased, üks on viiene ma vaatasin“. Tegemist on A.S. i kirjeldatud akudega, mille kohaselt oli varastatud üks 5,0Ah ja kaks 4,0Ah akut. K.K. mainib vestluse käigus sõna „relakad“, mis on samuti üks A.S. ilt varastatud tööriistadest. K.K. küsib Felor Felmani käest, et mida viimane tahab koti täie eest. Peale seda järgnevad hinnaläbirääkimised poolte vahel, mille käigus Felor Felman ütleb: „no kurat sadaviiskümmend ikka tahaks,….., ma müün muidu ta A. le, ma müün A. le relaka, või selle kuradi nakerdaja 4 sajaga maha!“ Nakerdaja on samuti A.S. ilt varastatud tööriistade hulgas akuplekilõikuri DJN161Z nime all. 9.
  26. Felor Felman ja K.K. räägivad omavahel jälitusprotokollis toodu kohaselt ka kotist, mille edasise saatuse üle käib vaidlus. Kannatanu Kolmtex OÜ esindaja A.S. i ütluste kohaselt oli varastatud esemete hulgas Makita kott, kus oli lisaks teistele esemetele ka vestluses mainitud esemed, pakk kettaid ja kivi ning metallipuurid. Felor Felman räägib esemest, millel puldi abiga on võimalik voolu reguleerida. A.S. i ütluste kohaselt oli varastatud elektroodkeevitus koos puldiga. Maakohtu hinnangul on tegemist sama esemega, millest Felor Felman K.K. ale räägib ehk elektroodkeevituseaparaat koos voolu reguleerimise puldiga. 9.
  28. juuli
  29. a jälitusprotokolli kohaselt selgitab Felor Felman K.K. ale üksikasjalikult sündmuskoha olustikku. Felor Felmani sõnul: „Katlamaja! Kuule, sa kujutad ette, on see, katlamajal on kolm ust eks ju, metallist kõik uksed, kõvad ASSA lukud, siis on see punker kust kohast see saepuru sisse lükatakse, too lahti!“. A.S. i ütlused ühtivad
  30. juuli
  31. a jälitusprotokollist saadud teabega, mille kohaselt sisenes Felor Felman katlamajja kohast, kust lükatakse sisse saepuru ehk A.S. i ütlustest tuleneva hakkelao kaudu. Hakkelaos olles avanes Felor Felmanil võimalus liikuda ülejäänud ruumidesse katlamajas.
  32. Suitsu Suurtalu OÜ esindaja R.V. i ütluste kohaselt avastas tema poeg R.V.
  33. aprilli 2019 hommikul, et tootmishoone välisuks oli lahti jäetud. Pärast tööde alustamist tootmishoones avastati, et kadunud on mitmed tööriistad: akutööriistade komplekt Combokit Makita DLX212MJ 18V, mille komplektis olid akutrell, akulaadija, kaks akut, puurvasar Makita HR2630TJ, mille kohvris oli hulgaliselt „sds“ puure, mootorsaag Husqvarna 55 ja Mootorsaag Echo CS-
  34. 10.
  36. juunil 2019 andsid H.T. ja H.A. vabatahtlikult politseile üle tööriistad, mille hulgas oli varastatud mootorsaag Echo CS-
  37. Ülekuulamise protokolli kohaselt ütleb H.A. , et tutvus
  38. aasta sügisel K.K. aga, kellelt soetas erinevaid tööriistu. Ka mootorsaag on ostetud K.K. alt. Ostmise täpset kuupäeva ei mäletanud aga see toimus talvel. H.T. ütluste kohaselt osteti tööriistu K. käest Põlvas asuvas garaažiboksis ja maksmine käis sularahas. Lisaks teistele tööriistadele on ta soetanud akukettsae Husqvarna ja mootorsae Echo. Maakohus leidis, et tegemist on Suitsu Suurtalu OÜ mootorsaega Echo CS-550 (s/n 37002817). 10.
  40. jaanuari
  41. a jälitusprotokolli kohaselt on
  42. aprillil 2019 toimunud salajase pealtkuulamise käigus salvestunud kahe ruumis viibiva isiku omavaheline vestlus. K.K. helistas L.M. a telefonile. L.M. a küll vastas telefonile, aga kõne jäi peale vastamist kestma, mille tulemusel on salvestunud kahe ruumis viibiva isiku omavaheline vestlus. 10.
  43. Maakohus asus seisukohale, et
  44. juuli
  45. a jälitustoimingu protokolli kohaselt on tuvastatud, et K.K. a garaažiboksi juurde saabus Audi 80 Avant, millest väljus Felor Felmani sarnane isik. Lisaks sellele on garaažiboksi sisenenud Felor Felmani ja K.K. a sarnased isikud. Felor Felman saabus autoga, mille registreerimismärk oli XXX . Felor Felman ütleb enda ütlustes, et ta kasutab kahte Audit, mille registreerimismärgiks on XXX ja XXX . Kuna sõiduautost Audi nähti väljumas Felor Felmani sarnast isikut, siis võib kindlusega väita, et tegemist oli Felor Felmaniga. Tulenevalt sellest on kinnitust leidnud ka asjaolu, et K.K. a garaažiboksis toimunud vestlus on leidnud aset Felor Felmani ja K.K. a vahel. Seega on
  46. aprilli 2019 helisalvestises üheks vestluspartneriks Felor Felman. Võrreldes omavahel antud isikute hääletoone, on tegemist sama isikuga, keda on kuulda
  47. juuli
  48. a jälitustoimingu protokolli helisalvestistes. Lisaks sellele on
  49. aprillil 2019 toimunud vestlus Felor Felmani ja 5 K.K. a vahel temaatiliselt sarnane teistele vestlustele, mida on salvestatud Felor Felmani ja K.K. a vahel. Vestluse teemaks on enamalt jaolt tööriistad, hinnaläbirääkimised ja erinevate vallasasjade seisund. 10.
  51. jaanuari
  52. a jälitustoimingu protokolli kohaselt ütleb Felor Felman K.K. ale: „mul on üks kuradi…saed on!“, mille peale K.K. ütleb: „Noo?“ Felor Felman lisab: „jah, 351 on üks, siis on 55, noh too on vana tüüp, aga ta on ilus, siis on üks see mhm, kuradi Echo 550, käepide on vaja vahetada, too on igavene suur hooldus, kes meil, kes siin, ….., siin ei müüda Echo ju?“. Vastavalt Suitsu Suurtalu OÜ esindaja ülekuulamise protokollile on Suitsu Suurtalust varastatud kaks mootorsaagi, millest üks Husqvarna 55 ja teine Mootorsaag Echo CS-550, mis ühtivad jälitustoimingu protokollis Felor Felmani vestluses öeldud mootorsaagide markidega. 10.
  53. Jälitustoimingu protokolli kohaselt on K.K. küsinud: „Kus ta pärit?“, millele on vastanud Felor Felman: „Palalt, Jõgevalt!“. Kannatanu ülekuulamise protokolli kohaselt on vargus toimunud Tartu maakonnas Peipsiääre vallas Pala külas Posti kinnistul, mis on sama asukoht, mille Felor Felman ütles K.K. ale.
  54. M.K. i ülekuulamise protokolli kohaselt varastati
  55. aprillil 2019 Tartumaal Peipsiääre vallas Pala külas kuuriukse lõhkumise teel talle kuuluvad mootorsaed Husqvarna 55 (S/N 6500065) ja Husqvarna
  56. 11.
  58. jaanuari
  59. a jälitusprotokolli kohaselt on
  60. aprillil 2019 Felor Felmanil olnud K.K. ale pakkuda kaks „55-te“, mida võib pidada Husqvarna mootorsaeks, mille mudel on
  61. Felor Felman on öelnud, et üks on 351, mis samuti ühtib varastatud mootorsae margiga. Tähelepanu tuleb pöörata, et Felor Felman on teinud ka täpsustusi antud mootorsaagide seisukorra osas. Esimese „55“ puhul toob Felor Felman välja: „noh too on vana tüüp, aga ta on ilus“ ja teise „55“ puhul: „ja siis veel üks 55 noh, too võtaks 50 eurot, aa töötab, aga tahab nokitsemist see, käsipigistus see, kruviühendus on… nukk maas, noh millega keerad näed!“. 11.
  62. Arvestades asjaolu, et M.K. i vallasasjade vargus leidis samuti aset Peipsiääre vallas Pala küla lähedal, sarnaselt eelmises episoodis toodud Suitsu Suurtalu OÜ vallasasjade vargusega, klapib mootorsaagide hulk ka koguseliselt. Varastatud on kaks Husqvarna 351 mootorsaage, kaks Husqvarna 55 mootorsaage ja üks Echo 550 mootorsaag.
  63. jaanuari
  64. a jälitusprotokollist selgub samuti, et Felor Felman pakub K.K. ale nelja saagi, mille margid ühtivad varastatud mootorsaagide markidega.
  65. R.J. i ütluste kohaselt märkas ta
  66. aprilli 2019 hommikul ärgates, et varikatuse all olevast paadist olid varastatud mõlemad paadimootorid (Mercury 5, mudelinumbriga 1F05201H L ja seerianumbriga X ; teise elektrimootori mudelit ei mäleta), seljakott, milles olid kalastustarbed, ja GPS seade Lowrance Hook
  67. 12.
  69. mail 2019 toimunud läbiotsimise käigus leiti Põlva maakonnas Himmaste külas Metsanurga tee 24 ja 26 asuvast konteinerist paadimootor Mercury seerianumbriga X . Konteineri omanik M.P. oli selle välja rentinud K.K. ale ja polnud teadlik, mis esemeid K.K. seal hoidis. Maakohtu hinnangul on tegemist R.J. i valdusest varastatud paadimootoriga. 12.
  71. juuli
  72. a jälitustoimingu protokoll tõendab, et Felor Felman ja K.K. on omavahel rääkinud varastatud esemetest, mis pärinevad R.J. i kinnistult.
  73. aprillil 2019 toimus varjatud jälgimine. Hommikul sõitis K.K. a garaažiboksi juurde sõiduauto VW Sharan, mille juhikohal 6 oli näha K.K. a sarnast isikut. Hiljem sõitis K.K. a garaažiboksi juurde sõiduauto Audi 80 Avant registreerimismärgiga XXX , mille juhikohalt väljus Felor Felmani sarnane isik ja hakkas K.K. aga juttu ajama. Seejärel lähevad Felor Felman ja K.K. sõiduauto Audi tagaluugi juurde ja mõlemad vaatavad sõiduauto pagasiruumi ning peale seda võtavad pagasiruumist mingid esemed, tõstes need K.K. a garaažiboksi. Antud tegevusele järgneb vestlus K.K. a ja Felor Felmani vahel. Felor Felman toob välja, et tegemist on esemega, mida iseloomustab kolm koma kolm kilovatti – neli 12.
  74. Maakohus järeldas, et räägitakse esemest, mille võimsus on mõõdetav kilovatt-tundides. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt varastati R.J. ilt paadimootor võimsusega 3.68 kilovatttundi, mis sobitub vahemikku, mida tõi välja Felor Felman. Lisaks sellele ütleb ta selgelt, et ese vedeles õues paadipeal. Varastatud paadimootor asus R.J. i ütluste kohaselt õues varikatuse all. Peale seda uurib K.K. Felor Felmani käest, kust on ese pärit, millele Felman vastab, et Tartust Viljandisse, Võrtsjärve otsas peaaegu. Vargus on toime pandud R.J. i kodus, mis asub XXX Puhja alevikus Elva vallas Tartumaal, mis tähendab, et varguse toimepanemise asukoht sobib Felmani poolt väljatooduga. R.J. i kodu asub Tartust Viljandi suunas Võrtsjärve tipu lähedal. Eseme kuju iseloomustavad Felor Felmani sõnad: „See läheb külili maha ilusti“. Oma pikliku ja suhteliselt väikese toetuspinna poolest on seda keeruline paigaldada muus asendis kui külili. 12.
  75. Maakohus leidis, et Felor Felman ja K.K. räägivad veel esemest, mis kasutab õli. Felor Felman on mures, kas ese ikkagi tööle läheks, rääkimisest on selgelt arusaadav, et tegemist on paadimootoriga. Felor Felman ja K.K. räägivad paadimootoritest ja vargusest. Felor Felman ütleb: „Ma müüsin A. le, A. müüs sinna kuradi mhm, Vilustesse maha Honda eelmine aasta, kas 15 võ!“ ja seejärel lisab Felor Felman: „Sõidavad paadil taga, ma mõtlesin, et varastan uuesti ära!“ On selgelt arusaadav, et Felor Felmani jaoks ei ole R.J. i paadimootori vargus esimeseks kogemuseks. Järgnevad läbirääkimised eseme hinna osas, mis on iseloomulik Felor Felmani poolt toime pandud kuritegudes. K.K. loeb ette Felor Felmanile mudeli numbri 1F050201HL, mis ühtib R.J. ilt varastatud paadimootori mudeliga. Jälitusprotokollist selgub, et Felor Felman on öelnud: „Elektrimootor oli ka paadil peal, akut ei olnud ainult!“. Elektrimootor oli samuti üks R.J. i käest varastatud asjadest. 12.
  76. Lisaks elektrimootorile on jälitusprotokolli kohaselt Felor Felman ja K.K. avanud varastatud koti sisu, millest leiti näidikuid, küünlavõti ja landikarpe. Vastavalt R.J. i ütlustele oli paadis seljakott, milles olid kvaliteetsed kalastustarbed. Võttes arvesse, et Felor Felmani ja K.K. a valduses on mitmed esemed, mis varastati R.J. i käest, on tõenäoline, et nad uurivad temalt varastatud koti sisu. Kinnitust lisab ka asjaolu, et peale vestlust, kus arutati varastatud paadimootorite ja kalastustarvete üle, ütleb Felor Felman K.K. ale: „ja niimoodi ega nüüd, homme mind ei tule, sest ma pole maganud!“, millele K.K. vastab: „Terve öö läks ära jah?“ ning peale mida Felor Felman ütleb: „Ei läind terve öö ära aga noh, autos tukkusin, aga…aga ikkagi!“. Vastavalt R.J. ütlustele sai vargus toimuda ajavahemikul 22.30 – 07.
  77. Antud ajavahemik ühtib jälitusprotokollist tuleneva infoga, mille kohaselt Felor Felman tegutses paadist esemete eemaldamisega öösel.
  78. Kannatanu T.R. a ütlustest selgub, et ööl vastu
  79. maid 2019 murti sisse Tartu maakonnas Peipsiääre vallas Alatskivi alevikus XXX kinnistu territooriumil asuvasse abihoonesse ning varastati ATV CFMOTO CFORCE 820LE ja tööriistad. Fototabeli järgi on ATV eritunnuseks selle omapärane muster. 13.
  81. jaanuari
  82. a jälitustoimingu protokolli kohaselt on salvestatud
  83. aprilli 2019 vestlus Felor Felmani ja K.K. a vahel, milles nad arutavad võimaliku kuriteo toimepanemist. 7 Felor Felman toob välja, et ta on leidnud vastava ATV, mida varastada, ning uurib võimalusi ATV realiseerimiseks K.K. a kaudu. Sellest tulenevalt ütleb K.K. : „võib-olla on huvilisi“. See on lindistatud
  84. aprillil 2019, mis on vahetult vargusele eelnev periood. Vargus T.R. a juures toimus
  85. mail 2019 ehk ca 2 nädalat pärast Felor Felmani ja K.K. a vestlust. Felor Felman toob välja, et on avastanud Alatskivilt GFforce 820LE, mis on kolme poolene ja Hiina päritolu. Tegemist on ATV-ga, mille kirjeldus ühtib T.R. alt varastatud masina margiga CFMOTO CFORCE 820LE. Lisaks sellele toob Felor Felman välja, et tegemist on uue pilliga, millel on rehvid krossi omad ja omapärane muster. Vastavalt T.R. a ülekuulamise protokollile ja fototabelile on varastatud ATV-l silmatorkav lehekujuline muster. Sellest tulenevalt on tõenäoline, et Felor Felman tundis vajadust K.K. at informeerida ATV välimusest. Fototabelilt on näha, et ATV-le on paigaldatud suuremustrilised rehvid, mis ühtivad Felor Felmani poolt väljatooduga. Ei ole tõenäoline, et Felor Felman ja K.K. peaksid nõu mõne teise ATV osas, sest varastatud ATV-l ja vestluses väljatoodul on olulisel määral kattuvaid tunnuseid margi ja välimuse osas. 13.
  86. ATV vargust kinnitab ka asjaolu, et Felor Felman toob selgelt välja detailsed asjaolud ATV asukoha osas. Ta kinnitab vajadust jätta auto kaugele ning liikuda 10 kilomeetrit selleks, et jõuda varguse kohani. Felor Felmani sõnul on garaaž, kus ATV asub, hoovist väljas ja signalisatsiooni hoonel ei ole. Antud vestluse sisu sobitub kannatanu T.R. a ütlustega, kelle sõnul asub garaaž elumajast umbes 70 m kaugusel, signalisatsioon ja kaamerad paigaldati pärast vargust.
  87. Maakohus on seisukohal, et Felor Felman pani vargused toime kavatsetusega KarS § 16 lg 2 mõttes. Ta tegutses läbimõeldult, tegi enne varguse toimepanemist eeltööd, kaardistas kohad ja suuremad esemed, mida kavatseb varastada, mis tähendab, et tegutses kindla eesmärgiga. Kogutud tõenditest nähtub, et Felor Felman käis mitmel korral enne vaatamas, kust mida saada on ning uuris K.K. alt realiseerimisvõimalusi. Eriti selgelt tuleb see välja viimase ATV varguse puhul, sest ta ei läinud seda varastama enne, kui K.K. oli talle öelnud, et võib-olla leidub sellele huviline. Jälitusprotokollidest on selgelt eristatav, et Felor Felman viis varastatud vallasasjad K.K. ale eesmärgiga, et viimane ostaks need tema käest ära. Felor Felmani ja K.K. a vahel on toimunud palju läbirääkimisi ja kauplemist ebaseaduslikult omandatud asjade hindade üle, mis tõendab, et Felor Felman tegutses kavatsetusega ja eesmärgiga saada varastatud esemete müügist võimalikult palju tulu.
  88. Felor Felman on toime pannud süüdistuses kirjeldatud vargused, neid saab seostada eelkõige Felor Felmani käitumisviisi tõttu. Tüüpiliseks käitumiseks on, et ta pani varguse toime sissemurdmisega ja seejärel viis varastatud esemed K.K. ale müügiks. Varguse objektiks olid tavaliselt erinevad tööriistad või tehnika. K.K. a ja Felor Felmani vahel toimus tihe arutelu varastatud esemete seisukorra, hinna ja asukoha suhtes. Kuigi Felor Felman eelnevalt toodud episoode ise ei tunnista, nähtub kohtu hinnangul kriminaalasja materjalidest üheselt kuidas süüdistatav käitub enne ja peale varguste toimepanemist ning esemete toimetamist K.K. a juurde. Tema teguviisis on märgata kuritegude toimepanemise sarnast mustrit ehk süüdistatava väljakujunenud kuritegeliku käitumise viisi (nn modus operandi), mis Riigikohtu praktikast tulenevalt (3-1-1-8-10 p 11) võimaldab lõppkokkuvõttes tõsikindlalt järeldada, et mitmed erinevad kuriteod on toime pannud sama isik. Nimelt kinnitab modus operandi usaldusväärsust tõendamise moodusena muuhulgas ka sarnaste juhtumite arv.
  89. Felor Felman on toime pannud 6 vargust sissetungimisega ajavahemikul
  90. septembrist 2018 kuni
  91. maini
  92. Karistusregistri andmetel on tal 1 kehtiv kriminaalkaristus KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi. Peale Felor Felmani karistamist
  93. märtsi
  94. a kohtuotsusega nr 1-172614, on ta jätkanud samasuguste kuritegude toimepanemist. Selline teguviis viitab kohtu 8 hinnangul väljakujunenud eluviisile, süütegude faktiline korduvus täidab süstemaatilisuse koosseisu ning kuna uued vargused on toime pandud sissetungimisega, siis tuleb Felor Felmani käitumine kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi. Felor Felmani tegudes puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.
  95. Karistuse mõistmisel Felor Felmanile leidis maakohus esmalt, et välistatud on rahalise karistuse kohaldamine, arvestades tema varasemat karistust, käesoleva süüdistuse mahtu ning asjaolu, et uued samalaadsed kuriteod on toime pandud katseajal.
  96. Maakohus ei nõustunud kaitsjaga, et Felor Felmani suhtes on põhjendatud kohaldada elektroonilist valvet, sest täidetud ei ole materiaalsed ega formaalsed eeldused. Muuhulgas puudub selleks süüdistatava nõusolek. Felor Felmanile on varasemalt mõistetud reaalne vanglakaristus ning ta on pannud toime uued sarnased kuriteod katseajal. On ilmselge, et elektroonilisest valvest oluliselt rangem karistus ehk kuus kuud šokivangistust ei andnud Felor Felmani jaoks tulemust, ta otsustas jätkata kuritegelikku eluviisi, pannes toime erinevaid varguseid.
  97. Felor Felmani süü suurust mõjutab oluliselt varastatu väärtus, varasem karistatus ning ka mahukas süüdistus. Kokku on Felor Felmani vastu varalisi nõudeid 17 536,99 eurot. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kõiki neid asjaolusid arvestades leidis maakohus, et Felor Felmani süü on keskmisest suurem. Arvestades süü suurust ning asjaolu, et mõistetav karistus peab olema eelmisest rangem, tuleb karistuseks mõista 3 kolm aastat ja 6 kuud vangistust. 20.

§ 238

lg 2 alusel vähendas maakohus mõistetavat karistust 1/3 võrra, arvestas eelvangistuses viibitud 2 päeva karistusaja hulka ning sai nii kandmata karistuseks 2 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Felor Felmanile mõistetud karistust Tartu Maakohtu

  1. märtsi
  2. a otsusega nr 1-17-2614 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning mõisteti Felor Felmanile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 4 aastat 9 kuud ja 28 päeva vangistust.
  3. Maakohus leidis, et esitatud tsiviilhagid on tõendatud ja põhjendatud ning rahuldas VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanute Glass Walls OÜ, Kolmtex OÜ, Suitsu Suurtalu OÜ, M.K. i, R.J. i ja T.R. a tsiviilhagid täielikult. III. Apellatsioon
  4. Felor Felmani kaitsja vandeadvokaat Otto Preem esitas
  5. mail 2021 Tartu Ringkonnakohtule apellatsiooni, milles palub Tartu Maakohtu
  6. mai
  7. a otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega mõista Felor Felman talle esitatud süüdistuses õigeks. 22.
  8. Kaitsja möönab, et süüdistuses kajastatud vargused on toimunud, varastatu koosseis ja tekitatud varakahju vastavad tegelikule olukorrale. Küsimus seisneb selles, kas vargused on toime pannud Felor Felman või kolmandad kohtueelses menetluses tuvastamata isikud. Nii asjas uuritud isikulised tõendid kui sündmuskohtadel teostatud menetlustoimingute protokollid ei võimalda Felor Felmani süüstada. Fikseeritud jälgi ja DNA-d pole uuritud, varguste toimepanemisel kasutatud sõidukeid tuvastatud. 22.
  9. Kuigi K.K. on kannatanute vara müünud kolmandatele isikutele, pole ta ütlusi varastatud esemete saamise osas andnud. Felor Felmani süüdistus on rajatud ainult kahele tõendile, milleks 9 on
  10. jaanuaril 2020 ja
  11. juulil 2020 vormistatud jälitustoimingu protokollid. Kumbki neist tõenditest puudutab kolme süüdistuse episoodi. 22.
  13. jaanuari
  14. a jälitustoimingu protokolli näol on tegemist küsitava tõendiga. Tol ajal teostati K.K. a telefoni pealtkuulamist ning
  15. aprillil 2019 kell 10.02 helistas K.K. oma elukaaslasele L.M. ale. Miskipärast K.K. aga elukaaslasega ei rääkinud ja seetõttu salvestus kolme minuti vältel taustal toimunud kahe isiku vestlus. Kummastavalt on jälitustoimingu protokolli koostanud isik leidnud, et selles salvestatud vestluses osalesid K.K. ja Felor Felman. Samas pole vestluses ühtegi viidet, mis võimaldanuks identifitseerida ühe vestluses osalejana Felor Felmani. Suhtluses nimesid ei kasutatud ja pole teada seegi, kus see vestlus toimus. Seetõttu ei saa ka tõsikindlalt kaaluda, kas Felor Felman võis selles suhtluses osaleda. Teada on seegi, et K.K. soetas varastatud esemeid mitmetelt isikutelt, kellega ta suhtles. Maakohus leidis, et isikute hääletoone võrreldes osales
  16. aprilli 2019 vestluses just Felor Felman. Kaitsja hinnangul on see järeldus asjakohatu. Telefonivestluses osalenud isiku häälesamasuse tuvastamine eeldab eriteadmisi, mis kohtul eelduslikult aga puudusid. Tegemist on lihtsalt oletusega, millist ei saa käsitleda tõsiseltvõetavana. See, et vestluses puudutati erinevat vallasvara, hindu jms pole otseselt seostatav Felor Felmaniga, kuna K.K. soetas varastatud esemeid erinevatelt isikutelt ja eelduslikult oli varastatut puudutavate jutuajamiste teema kattuv. Oluline on aga see, et
  17. jaanuari
  18. a jälitustoimingu protokoll oligi ainsaks reaalseks tõendiks, mille alusel mõisteti Felor Felman süüdi kolmes varguseepisoodis - OÜ Glass Wall vara varguses, M.K. i vara varguses, T.R. a vara varguses. Kuna kohus on tõendi hindamisel lähtunud eriteadmisi omamata subjektiivsetest kriteeriumidest, siis on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. 22.
  19. Arvestades eeltoodut tuleb Felor Felman talle inkrimineeritud süüdistuses õigeks mõista. Asjas esinevad kahtlused ja küsitavused, milliseid kohtumenetluses kõrvaldada ei õnnestunud, mis tuleb aga in dubio pro reo printsiibist lähtudes tõlgendada süüdistatava kasuks. Maakohus on seda printsiipi aga eiranud, tõlgendades kõik kahtlused ja küsitavused süüdistatava kahjuks. Kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele, kohtulahendi põhjendused on puudulikud ning eeltoodud kriminaalmenetlusõiguse olulised rikkumised tõid kaasa ka materiaalõiguse väära kohaldamise - Felor Felmani süüdimõistmise KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi. IV. Apellatsioonivastus
  20. Apellatsioonile vastas ringkonnaprokurör Terje Aleksašin, paludes jätta kohtuotsuse muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata. Prokuratuuri hinnangul on apellatsioon põhjendamatu. 23.
  21. Prokurör ei nõustu kaitsja seisukohaga, et tuvastamaks vestluses osalenud isiku häälesamasust, on kindlasti vajalikud eriteadmised ja seda, kas see isik on Felor Felman, saab tuvastada ainult hääleekspertiisiga. Kuulmismeele abil on ka tavainimesel võimalik aru saada, kas räägib sama isik, eriti kui sellel inimesel on väga iseloomulik hääletoon ja kõnemaneer nagu Felor Felmanil. Ekspertiis tuleks määrata siis, kui isiku hääl ei ole nii äratuntav ning häälesamasuses tekib kahtlus. Käesolevas kriminaalasjas sellist kahtlust ei teki. Kohus leidis põhjendatult, et 08.07.2020 jälitustoimingu protokolliga on tõendatud, et 17.04.2019 ja 25.04.2019 pealtkuulatud vestluse üheks osapooleks on Felor Felman. Võrreldes 08.07.2020 ja 07.01.2020 jälitustoimingu protokollide helisalvestistel kuulda olevat häält, siis on selgelt arusaadav, et 24.04.2019 räägib sama isik, kes 17.04.2019 ja 25.04.2019, st Felor Felman. Lisaks sarnasele hääletoonile ja kõnemaneerile kasutab isik kõigil nendel päevadel toimunud 10 vestlustes ka samu parasiitsõnu (nt korduvalt „kurat“ lause sees). Võrreldes helisalvestistel olevat häält süüdistatava häälega kohtuistungil, siis on ka see äratuntavalt sarnane. V. Ringkonnakohtu seisukoht
  22. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu
  23. mai
  24. a otsuse tühistamiseks põhjust ei ole. Apellandi etteheited maakohtule materiaal -ja menetlusnormide rikkumises ja tõendite ühekülgses hindamises on põhjendamatud. Apellatsioonis esitatud seisukoht, et asjas on kõrvaldamata kahtlusi, mis oleks tulnud tõlgendada süüdistatava kasuks, on alusetu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tõenditele antud hinnangutega ning tehtud järeldustega. Apellatsioonis esitatu ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale Felor Felmani süüdimõistmises. Tulenevalt

§ 342

lg 3 p-st 1 jätab ringkonnakohus seetõttu esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata ja vastab apellatsioonis tõstatatud küsimustele.

  1. Esmalt märgib ringkonnakohus, et käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et kõik vargused, mille toimepanemist heidetakse ette Felor Felmanile, on toimunud. Kannatanud on süüdistuses kirjeldatud viisil neile kuuluvast varast ebaseaduslikult ilma jäänud. Apellatsioonis ei vaidlustata ka varastatud asjade väärtust.
  2. Apellandi põhitaotlus on süüdistatav Felor Felman talle esitatud süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi õigeks mõista, kuna maakohus on kogutud tõendeid hinnanud valesti. Samuti heidetakse maakohtule ette põhjenduste puudulikkust.
  3. Ringkonnkohus leiab erinevalt kaitsjast, et käesolevas asjas ei ole tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega

§ 339

lg 1 p 7 mõttes (kohtuotsuse põhjenduste puudumine), mis tooks

§ 341

lg 2 alusel kaasa maakohtu otsuse tühistamise ja kriminaalasja saatmise esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas 30.06.2014. a otsuse nr 3-1-1-14-14 punktis 700, käsitledes kohtupraktika ühtlustamise vajadusest tulenevalt põhistamiskohustuse rikkumist, järgmist: „

§ 339

lg 1 p 7 järgi tuleb kvalifitseerida üksnes kohtuotsuse põhistamise kohustuse kõige ulatuslikumad rikkumised, mis on käsitatavad

§ 339lg 1 p-s 7 otsesõnu nimetatud kohtuotsuses "põhjenduse puudumisena".

Seejuures tuleb silmas pidada, et seadus räägib "põhjenduse" kui terviku, mitte üksikute "põhjenduste" puudumisest. Kohtuotsuses põhjenduse puudumisega on tegemist eeskätt siis, kui kohus jätab seadusliku aluseta kohtuotsuse põhiosa (

§ 312) tervikuna või siis mõne süüdistatava või kuriteo osas üldse koostamata“.

Maakohus on käsitlenud ja hinnanud kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid põhjalikult, kohtu seisukoha kujunemine selles, miks tuleb Felor Felman talle esitatud süüdistuses süüdi tunnistada, on selge ja jälgitav. Sealhulgas on maakohus vastanud kaitsja poolt tõstatud küsimustele, mida on korratud apellatsioonis. Ringkonnakohtul ei ole midagi maakohtu põhjalikult motiveeritud otsusele ette heita.

  1. Kaitsja on osutanud, et Felor Felmani süüdistus on rajatud üksnes kahele tõendile, milleks on
  2. jaanuaril 2020 ja
  3. juulil 2020 vormistatud jälitustoimingu protokollid. Samas on kaitsja tõdenud, et kohtupraktika kohaselt pole välistatud süüdimõistvas kohtuotsuses tuginemine ka vaid ühele tõendile. Sellisel juhul peab kohus eriti põhjalikult vaagima kõiki selle süüstava tõendi uurimisel tõstatatud kahtlusi ja need veenvalt kummutama. Nagu eelnevalt öeldud, pole kohtukolleegiumi hinnangul maakohus selle vastu eksinud. 11
  4. Alusetu on kaitsja etteheide nagu poleks kogutud DNA-proove uuritud. DNA proove võeti sündmuskoha vaatlusel
  5. septembril 2018 (A.B. i elukohas XXX , Alatskivi kd 1, tl 5-13), samuti sündmuskoha vaatlusel
  6. mail 2019 T.R. a elukohas XXX , Alatskivi (kd 1, tl 146-151). Määratud DNA-ekspertiisid aga ei andnud piisavat tõendusmaterjali - võetud proovidest saadi DNA-analüüsil liiga vähe alleele, mis ei võimalda usaldusväärseid järeldusi teha (kd 1, tl 1516, 159-161). Tõendite kogum on seetõttu tõesti väiksem, kuid siiski piisav, et tuvastada Felor Felmani süü varguste toimepanemises.
  7. Otsesteks tõenditeks, mis seob kõigi kuue vargusega just Felor Felmani isiku, on tõepoolest vaid kaks jälitustoimingu protokolli (kd 1, tl 177-198). Kuid need ei ole ainsad kriminaalasjas kogutud tõendid. Jälitustoimingute käigus saadud informatsiooni on võimalik kõrvutada muude asjas kogutud tõenditega: kannatanute ütlustega varguste toimepanemise asjaolude kohta, läbiotsimisel leitud ja ära võetud esemetega, asitõendite vaatlusprotokollidega, tunnistajate H.T. ja H.A. poolt antud ütlustega, kuidas ja kellelt nad omandasid varastatud esemeid. Tõendite kogum annab tervikliku pildi Felor Felmani käekirjast varguste toimepanemisel, tema eesmärgipärasest ja kaalutletud tegutsemisest teatud liiki vara eelistamisel, mida on võimalik varastatud vara kokkuostjale reaaliseerida ja seeläbi kasu teenida. Kuuel juhul neljast on kannatanud osa neilt varastatud asjadest ka tagasi saanud. Läbiotsimistel on nende esemete valdajad tunnistanud, et omandasid need K.K. alt: A.S. OÜ Glass Wall keevitusseadme Migraton Focus Stick 16, A.P. Kolmtex OÜ keevitusaparaadi ESAB Mig C340 PRO, H.T. ja H.A. OÜ Suitsu Suurtalu mootorsae Echo. K.K. ale kuuluvast konteinerist saadi kätte ka üks R.J. i paadimootoritest. Lisaks sai A.B. tagasi oma ATV Yamaha YFM 700FI, mis leiti läbiotsimisel A.P. elukohast. Viimane on aga Tartu Maakohtu 16.10.
  8. a otsusega süüdi tunnistatud selles, et omandas A.B. i nimetatud ATV K.K. alt, s.o isikult kellele turustas varastatud esemeid Felor Felman.
  9. Nõustuda tuleb maakohtuga selles, et Tartu Maakohtu 16.10.
  10. a otsus K.K. a süüdimõistmises ei tõenda Felor Felmani süüd varguste toimepanemises. Küll aga on jõustunud kohtuotsusega tuvastatud fakt, et K.K. omandas varastatud vara, sealhulgas ka neid esemeid, mis on varastatud Kolmtex OÜ-lt, A.B. ilt, OÜ-lt Suitsu Suurtalu ja R.J. ilt (vt otsuse eelmises punktis nimetatut).
  11. Eelkõige on apellatsioonis seatud kahtluse alla maakohtu poolt
  12. jaanuari
  13. a jälitustoimingu protokolli alusel tehtud järeldused, mis puudutavad kolme vargust - 0708.09.2018 OÜ Glass Wall vara vargust, 22.04.2019 M.K. i vara vargust ja 08.05.2019 T.R. a vara vargust. Kaitsja hinnangul pole
  14. aprillil 2019 teostatud K.K. a telefoni pealtkuulamise käigus salvestunud kahe isiku vahel toimunud vestluses ühtegi viidet, mis võimaldaks ühe vestluses osalejana identifitseerida Felor Felmani.
  15. Kaitsja on leidnud, et telefonivestluses osalenud isiku häälesamasuse tuvastamine eeldab eriteadmisi, mis maakohtul eelduslikult puudusid, mistõttu on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Ringkonnakohus kaitsja etteheitega ei nõustu. Asjaolu, et uurimisasutus või prokuratuur ei pidanud vajalikuks määrata hääleekspertiisi, tuvastamaks, et üheks kõnelejaks on Felor Felman, ei ole käsitletav rikkumisena, kuivõrd sellist nõuet kriminaalmenetluse seadustikust obligatoorselt ei tulene. Ekspertiisiakt on vaid üks

§ 63lõikes 1 nimetatud tõenditest.

Prokuratuuril ja uurimisasutustel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel õigus otsustada, kas nad teostavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte.

§ 105lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis tõendamisvajadusest lähtudes.

Käesoleval juhul ei pidanud menetleja sellise ekspertiisi määramist vajalikuks, nimelt leidis prokuratuur, et Felor Felmani hääle tuvastamiseks ei ole vaja eriteadmisi, kuna kuulmismeele abil on ka 12 tavainimesel võimalik aru saada, kas räägib sama isik.

  1. Samale seisukohale asus ka maakohus kui leidis, et jälitustoimingute helisalvestisi kuulates on võimalik öelda, et
  2. septembril 2019 räägib sama isik kes
  3. juuli
  4. a jälitustoimingu protokolli helisalvestistes, s.o Felor Felman. Maakohus sai kohtuistungil vahetult veenduda selles, milline on süüdistatava hääl ja kohtul ei tekkinud vähimatki kahtlust selles, et salvestistel ei kõlaks Felor Felmani hääl. Ka ringkonnakohus kuulas jälitustoimingu protokollide helisalvestisi ning võrdles nendes kõlanud hääli nii omavahel kui ka Felor Felmani häälega maakohtu istungitel (istungi helisalvestise vahendusel). Ringkonnakohus on esimese astme kohtuga päri, et
  5. aprilli
  6. a helisalvestises on üheks vestluspartneriks just Felor Felman. Tuleb nõustuda prokuröriga, et Felor Felmanil on äratuntav hääl, mida on võimalik tavainimesel teistest eristada. Lisaks on vestluse sisu ja viis kuidas Felor Felman räägib varastatud esemete olukorrast, soovitud hinnast jmt kõigis K.K. aga peetud vestlustes väga sarnane. Kaitsja argument, et vestluse sisu pole otseselt Felor Felmaniga seostatav, kuna K.K. soetas varastatud esemeid erinevalt isikutelt ja eelduslikult oli sellekohaste jutuajamiste teema kattuv, pole eelnevast tulenevalt veenev.
  7. Apellatsioonis ei ole seatud kahtluse alla seda, et
  8. juuli
  9. a jälitustoimingu protokollis ei oleks salvestatud Felor Felmani ja K.K. a vahelisi kõnelusi või K.K. a juurde saabunud isikuks ei oleks olnud Felor Felman. Sellest jälitustoimingu protokollist nähtub varjatud jälgimise teave, mille kohaselt saabus nii
  10. aprillil kui ka
  11. aprillil 2019 K.K. a garaažiboksi juurde Felor Felmaniga sarnanev isik. Maakohus on veenvalt tuvastanud, et mõlemal korral oli autoga Audi 80 Avant saabunud isikuks Felor Felman, kuna auto kandis sama registreerimisnumbrit, mille kasutamist tunnistas Felor Felman ise oma ütlustes, so XXX . Vestlust ajal viibisid garaažiboksis nii K.K. kui ka Felor Felman. Seega ei ole tõepoolest kahtlust, et nimetatud kuupäeval,
  12. aprillil 2019 on salvestatud Felor Felmani vestlus K.K. aga. Sama inimene, s.o Felor Felman rääkis K.K. aga ka päev varem, s.o
  13. aprillil
  14. Kus kohas Felor Felman ja K.K. omavahel
  15. aprillil vestlesid, ei ole kindlalt võimalik öelda, kuid vestluse sisu viitab sellele, et see toimus K.K. a garaažis või selle juures. Nimelt ütleb K.K. Felor Felmanile, kui viimane räägib mootorsaagidest: „Läheb garaaži alla!“. Tööriistu, mida K.K. pakkus müügiks, hoidis ta oma garaažis. Seda kinnitavad tunnistajad H.T. ja H.A. oma ütlustes.
  16. Vaadates, millist tõendusteavet annab kaitsja poolt nimetatud kolme vaidlusaluse teo kohta
  17. jaanuari
  18. a jälitustoimingu protokoll, s.o
  19. aprillil 2019 toimunud vestlus, saab öelda järgmist. Felor Felman ja K.K. räägivad kahest ATV-st, millest üks on Yamaha ja teine on GForce 820LE. Tutvudes vestluse sisuga nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et ATV GForce puhul on tegemist T.R. ale kuuluva ATV-ga, mida Felor Felman sel hetkel alles plaanib varastada. Lisaks sellele tunnistab Felor Felman, et samast kohast tõi ta ATV Yamaha. Nii A.B. ilt varastatud ATV Yamaha kui T.R. alt pärast seda vestlust 2 nädalat hiljem varastatud ATV GForce 820LE varastati Alatskivi alevikust. Kuna A.B. i ATV saadi kätte A.P. lt, kes oli selle kohtuotsuse kohaselt omandanud K.K. alt, on ilmne, et selle varastas Felor Felman nii nagu ta salvestatud vestluses tunnistas. Samas jutuajamises teatab Felor Felman, et avastas Alatskivilt GFforce 820 LE ning kaardistab nüüd võimalusi see K.K. a kaudu realiseerida. Felor Felmani kirjeldus ATV osas ühtib T.R. alt varastatud ATV-ga. Lisaks margile kirjeldab Felor Felman ATV mustrit omapärasena. K.K. a ATV-l ongi tavapärasest eristuv lehekujuline muster. Felor Felmanil oli T.R. a ATV asukoht ja muud varguse toimepanemiseks olulised asjaolud väga täpselt juba välja selgitatud - ta teadis, et garaaž paikneb hoovist väljas ja signalisatsiooni hoonel ei ole (oli seda eelmine nädal näinud). Maakohus tuvastas, et need andmed kattuvad T.R. a poolt kirjeldatuga. Samuti selgitas Felor Felma, et peab auto 10 km eemale jätma, 13 minema jalgrattaga. See kinnitab, et Felor Felmanil oli selge plaan, kuidas tema selle ATV varastab juhul kui K.K. on sellest huvitatud. Felor Felmani poolt kirjeldatud ja varastada plaanitud ATV varastataksegi 2 nädalat hiljem. Nende tõendite kogumi alusel saab öelda, et Felor Felman viis oma plaani lubatud kujul täide ja varastas ka T.R. ale kuuluva ATV.
  21. aprilli
  22. a öösel toimus kaks vargust Peipsiääre vallas Pala külas. OÜ-lt Suitsu Suurtalu ja M.K. ilt varastati muuhulgas kokku neli mootorsaagi. Lisaks ATV-dele räägivadki Felor Felman ja K.K.
  23. aprillil 19 hommikul kella 10 paiku, s.o vahetult peale varguste toimumist sellest, et Felor Felmanil on talle pakkuda saagisid, kaks 55-te, üks 351 ja üks Echo
  24. K.K. a küsimuse peale, kust ta pärit on (Echo), vastab Felor Felman, et Palalt, Jõgevalt. Maakohus on põhjendatult leidnud, et mootorsaagide hulk klapib nii koguseliselt kui markide osas kannatanutelt varastatuga: OÜ-lt Suitsu Suurtalu varastati 2 mootorsaagi - Husqvarna 55 ja Echo CS550, ning M.K. ilt samuti Husqvarna 55 ja Husqvarna
  25. H.T. ja H.A. tunnistasid, et omandasid mootorsae Echo CS-550 K.K. alt ning Raido Villemsoni sai selle tagasi. Nii mitmete asjaolude kokkulangemine kinnitab üheselt, et Felor Felman varastas öösel nii OÜ Suitsu Suurtalu vara kui ka M.K. i mootorsaed.
  26. Kahe viimase varguse toimepanemise asjaolude kohta annab teavet
  27. juuli
  28. a jälitustoimingu protokoll. Nii nagu teistegi varguste puhul, jõuab Felor Felman varastatud esemetega kohe K.K. a juurde. OÜ Kolmtex vara vargus toimus
  29. aprilli öösel.
  30. aprillil 2019 hommikul enne kella 8-t saabusid Põlvas Kase 7/1 asuva garaažiboksi esmalt K.K. ja siis Felor Felman oma sõiduautoga Audi 80 Avant. Maakohus on analüüsinud ja selgitanud, kuidas varjatud jälgimisel kogutud info, Felor Felmani sõiduauto pagasiruumist garaaži viidavad esemed seonduvad kannatanult varastatud esemetega. Garaažis arutlevad Felor Felman ja K.K. toodud esemete üle, räägivad keevitusaparaadist (Fronius), akudest, „nakerdajast“, relakast ja millegi puldist, samuti kotis olnud esemetest, s.o OÜ-lt Kolmtex varastatud tööriistadest. Seejuures kirjeldas Felor Felman K.K. ale üksikasjalikult varguse sündmuskoha olustikku öeldes: „Katlamaja! Kuule, sa kujutad ette, on see, katlamajal on kolm ust eks ju, metallist kõik uksed, kõvad ASSA lukud, siis on see punker kust kohast see saepuru sisse lükatakse, too lahti!“. Maakohus on veenvalt näidanud, kuidas eelöeldu haakub katlamajaga ning A.S. i ütlustega, kuidas võidi katlamajja siseneda. Ühe keevitusaparaadi müüs K.K. A.P. le ja selle sai kannatanu tagasi.
  31. R.J. i kaks paadimootorit, üks elektri - ja teine bensiinimootor, ning seljakott kalastustarvetega varastati
  32. aprillil 2019 öösel.
  33. juuli
  34. a jälitustoimingu protokollist nähtub, et nii nagu varemgi, on Felor Felman oma sõiduautoga Audi 80 Avant sama päeva hommikul (kell 8.42) K.K. a garaaži juures. Taas võtavad K.K. ja Felor Felman viimase auto pagasiruumist mingeid esemeid ja tõstavad garaaži. Maakohus on olemasolevate tõendite alusel asjakohaselt tuvastanud, et Felor Felman ja K.K. rääkisid omavahel R.J. i kinnistult pärinevatest esemetest, sealhulgas paadimootorist. Felor Felmani poolt nimetatud paadimootori võimsus, lisaks ka see, paadimootor asus õues, vastab kannatanu poolt kirjeldatule. Felor Felman ütleb paadimootori asukohaks: „Võrtsu otsas peaaegu“. R.J. i elukoht Puhja alevikus Elva vallas ühtib Felor Felmani poolt mainitud kohaga – Võrtsjärve lähedusega. Asjaolu, et tegemist on just R.J. i valdusest pärineva paadimootoriga kinnitab K.K. a poolt Felor Felmanile ette loetud mudeli number 1F050201HL, mis ühtib R.J. i valdusest varastatud bensiinimootori mudeli numbriga. Paadimootor Mercury 5 mudeli numbriga 1F050201HL leitigi läbiotsimisel K.K. a kasutuses olnud konteinerist. Samuti on kuulda, kuidas Felor Felman ja K.K. avavad varastatud koti, nähes seal näidikuid, küünlavõtit ja landikarpe. 14
  35. Nii paljude detailide kattumine Felor Felmani poolt antud esemete kirjeldustes OÜ Kolmtex ja R.J. i vara vargusele järgnenud hommikutel, samuti varguste toimepanemise kohtade kohta antud informatsioon tõendab veenvalt, et mõlema kannatanu vara varastas Felor Felman. Vastasel juhul ei oleks ta teadnud kirjeldada varguste toimumise kohti ja nimetada, kust esemed pärinevad.
  36. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selleski, et Felor Felmanil on välja kujunenud sarnane käitumismuster varguste toimepanemisel, mis annab võimaluse rääkida kuritegude toimepanemise viisist kurjategija isiku identifitseerimise moodusena ja aluse tugineda tõendamisel lisaks veel kaudse tõendina modus operandi põhimõttele. Maakohus on seda ammendavalt käsitlenud (maakohtu otsuse punktid 67-69) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks sellel pikemalt peatuda.
  37. Kaitsja on seisukohal, et Felor Felman tuleb talle inkrimineeritud süüdistuses õigeks mõista, sest asjas esinevad kõrvaldamata kahtlused ja küsitavused, mis tuleb in dubio pro reo printsiibist lähtudes tõlgendada süüdistatava kasuks. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Nimelt ei tõlgendata

§ 7

lg 3 kohaselt kriminaalmenetluses süüdistatava süüdiolekus tema kasuks mitte igasugune kahtlus, vaid ainult kõrvaldamata kahtlus. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi senine praktika on olnud jätkuvalt seisukohal, et mitte igasugune süüdistusversiooni kummutada püüdev kaitseversioon ei saa omada sellise kahtluse kvaliteeti, mis võiks olla hõlmatud in dubio pro reo põhimõttest. Süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav. Samuti on Riigikohus märkinud, et põhjendatud või siis ka kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad igasugusedki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendid nr 3-1-1-38-11 p 18 ja nr 3-1-1-64-16 p 11). Käesolevas asjas on maakohus asjakohaselt leidnud, et süüdistatava kaitseversioon selle kohta, et tema polnud

  1. aprillil 2019 salvestatud vestluse üheks osapooleks, on veenvalt ümber lükatud ka ilma hääleekspertiisi määramata. Olemasolevate tõendite kogum on ringkonnakohtu hinnangul samuti piisav, ühtegi kahtlust selles, et Felor Felman ei ole toime pannud talle süüks arvatud vargusi, ei jäänud.
  2. Maakohus kvalifitseeris Felor Felmani kuriteod õigesti KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi. Süüdistatav on sissetungimisega pannud toime kuus vargust ning need on omavahel seotud, moodustades teatud sisulise süsteemi – vargused on kujunenud Felor Felmani elustiiliks. Ilmselgelt olid need tema üheks sissetuleku allikaks.
  3. Felor Felmanile mõistetud karistust ei ole apellatsioonis vaidlustatud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus hinnanud põhjalikult kõiki karistuse mõistmisel olulisi asjaolusid, mõistetud karistus vastab Felor Felmani süü suurusele, on igati seaduslik ja kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga.
  4. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes

§ 337lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 13.

mai 2021. a otsus muutmata ja Felor Felmani kaitsja apellatsioon rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm Maarika Kuusk 15 Erkki Hirsnik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.