Obsah (6)
§ 691§ 689§ 162§ 149§ 179§ 146RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-18-10175 Otsuse kuupäev Tartu, 3. jaanuar 2022 Kohtukoosseis Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Kalev Saa
) § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi vale kohaldamise tõttu osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, millega maakohus rahuldas hageja nõude tuvastada, et poolte 27. detsembril 2017 sõlmitud hankelepingu kohaselt ei ole hagejal kohustust hankeobjekti tehnilise kirjelduse punktis 1.2 (tabel 2) märgitud prügikastide ja välitualeti korrashoiu töid teha perioodil maist septembrini täpselt kella üheksaks (9.00), vaid tööd peavad olema tehtud enne kella 9.00, ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi selle nõude osas rahuldamata, samuti menetluskulude osas. Kolleegium jätab tühistatud osas
§ 691
p 5 alusel jõusse maakohtu otsuse, arvestades ka Riigikohtu otsuse õiguslikke põhjendusi. Seega rahuldatakse hagi täielikult. Hageja kassatsioonkaebus rahuldatakse.
§ 689
lg 21 alusel esitab kolleegium kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 10. Hageja ei vaidlusta hagi osalist rahuldamist. Hageja leiab, et ringkonnakohus pole hinnanud aga tuvastushuvi puudumise väidet, millele tugines kostja, mistõttu on väljunud apellatsioonkaebuse piiridest. Kolleegium nõustub sellega, et kostja tugines tõesti tuvastushuvi puudumisele ning ringkonnakohus seda küsimust eraldi ei käsitlenud. Samas ei ole ringkonnakohus apellatsioonkaebuse piire ületanud, kuna ka apellatsioonkaebuses vaidlustas kostja maakohtu järeldust välitualeti ja prügikastide koristamise kellaaja osas. Arusaamatuks jääb ka see, miks hageja tuvastushuvi puudumise väite käsitlemata jätmist vaidlustab, arvestades, et asjaolu, et ringkonnakohus vaikimisi nõustus maakohtuga tuvastushuvi jaatamise osas, on tegelikult hageja huvides. Kostja on vastuses kassatsioonkaebusele taas tuginenud sellele, et hagejal pole tuvastushuvi, kellaaja üle ei vaielda ja vaieldakse hoopis selle üle, kas tööd vastavad lepingutingimustele. Samas on asja materjalidest ja maakohtu tuvastatust ilmne, et hageja ja kostja vaidlevad ka selle üle, kuidas lepingutingimust välitualeti ja prügikastide koristamise kellaaja osas tõlgendada. Kolleegium nõustub seega maakohtuga, et praegusel juhul on hagejal lepingutingimuse tõlgendamiseks tuvastushuvi olemas. 6
(8)2-18-10175
- Hageja on tuginenud kassatsioonkaebuses sellele, et ringkonnakohus on tõlgendanud vääralt hankelepingu tingimust – hankeobjekti tehnilise kirjelduse punkti 1.2 (tabel 2). Kolleegium nõustub selles osas hagejaga. Iseenesest on ringkonnakohus õigesti leidnud, et kuivõrd leping sõlmiti riigihanke tulemusena, ei kajasta lepingutingimused poolte eelnevate läbirääkimiste tulemust, vaid tulenevad riigihanke tingimustest. Seega on sisuliselt tegemist tüüptingimustega, mille tõlgendamisel tuleb kohaldada VÕS § 39 (vt ka nt Riigikohtu
- detsembri
- a otsus tsiviilasjas nr 2-15-15662, p 21). VÕS § 39 lg 1 kohaselt tuleb tüüptingimust tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tuleb tingimust tõlgendada selle kasutaja kahjuks. Hankeobjekti tehnilise kirjelduse punkti 1.2 (tabel 2) kohaselt on Valgeranna puhkeala avalike prügikastide ja pinkide ümbruse korrashoiu ja prügikastide tühjendamise ning vajaduse korral nende parandamise puhul märgitud töö tegemise tiheduseks mai kuni september „E-P kellaajaks 09:00“. Sama on märgitud tabelis 2 välitualeti korrashoiuga seotud töö tegemise tiheduseks maist septembrini. Seega on küsimus, kuidas nimetatud tingimust tõlgendada. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga, et nimetatud tingimust tuleb tõlgendada selliselt, et selleks kellaajaks peavad välitualett ja prügikastid olema puhtad, kuna vastasel juhul pole kostjal võimalik lepingu täitmist kontrollida. Nõustuda võib maakohtuga, et hageja on töövõtjana hankelepingus nõrgem pool. Nagu märgib maakohus, siis Valgeranna puhkeala hooldamiseks hanke korraldamisel ja lepingu sõlmimisel silmas peetud eesmärgiks ei olnud ilmselt igapäevane ühekordne puhtus ja kord konkreetsel hetkel. Kolleegium leiab, et mõistlikult tõlgendades võib lepingutingimusest aru saada, et koristada võib ka enne kella üheksat ja et mõte on see, et koristataks hommikul (erinevalt ringkonnakohtu väitest ei leia hageja, et ta võiks kogu päeva jooksul koristada, vaid ikkagi hommikul). Ebamõistlik tõlgendus on see, et välitualett ja prügikastid peavad olema puhtad täpselt kell üheksa. Põhjendamatu on ringkonnakohtu seisukoht ka selles osas, et kuna on vaid üks välitualett ja viis prügikasti, pole probleemi ka selliselt asju korraldada, et need oleks korras kell üheksa. Nagu hageja viitas, asub osa prügikaste üksteisest mitme kilomeetri kaugusel. Ringkonnakohtu viidatud tõlgendus lepingutingimusele tähendaks, et hageja peaks pärast koristamist enne kella üheksat hommikul inimestel keelama WC-d kasutada ja tagama selle, et keegi prügikastidesse enne kella üheksat hommikul midagi sisse ei viskaks. Selline tõlgendus ei ole kolleegiumi arvates mõistlik, eriti arvestades asjaoluga, et suvisel rannahooajal on Valgeranna parkla tiheda kasutusega. Põhjendatud on maakohtu järeldus, et riski ja vastutust selle eest, et hanketingimustele vastava sagedusega tehtav töö ei ole lepingu eesmärgi saavutamiseks alati piisav, ei saa panna üksnes töövõtjale. Kuna hankelepingu tingimust tuleb tõlgendada kahtluse korral selle kasutaja kahjuks, siis mõistliku isiku arusaama järgi võib lepingutingimust tõlgendada nii, nagu seda mõistsid maakohus ja hageja. Seega tuleb jätta maakohtu otsus jõusse mh osas, millega maakohus rahuldas hageja nõude ja tuvastas, et poolte sõlmitud hankelepingu kohaselt ei ole hagejal kohustust hankeobjekti tehnilise kirjelduse punktis 1.2 (tabel 2) märgitud prügikastide ja välitualeti korrashoiu töid teha perioodil maist septembrini täpselt kella üheksaks (9.00), vaid tööd peavad olema tehtud enne kella 9.
- Menetluskulud jäävad hagi rahuldamise tõttu
§ 162lg 1 alusel kõikides kohtuastmetes kostja kanda.
Kohtud on pidanud hageja põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks maa- ja ringkonnakohtus kokku 2750 eurot. Hageja taotleb kassatsiooniastmes kantud 1200 euro suuruste õigusabikulude ja tasutud 50 euro suuruse kautsjoni väljamõistmist kostjalt. Hagejale on osutatud õigusabi 10 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta). Kolleegium peab kassatsiooniastmes kantud õigusabikulusid 1200 eurot põhjendatuks ja vajalikeks ning nimetatud kulud tuleb kostjalt välja mõista. Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulude hüvitis 3950 eurot. 7
(8)2-18-10175 Kautsjon tagastatakse hagejale kaebuse rahuldamise tõttu
§ 149
lg 4 esimese lause alusel (vt lahendi p 14), mistõttu pole alust seda välja mõista kostjalt. 13. Kuna kõik menetluskulud jäävad kostja kanda ja ringkonnakohtu lahendist tulenevalt on hageja tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel 150 eurot ettenähtust vähem, tuleb vähem tasutud riigilõiv
§ 179lg 1 alusel riigituludesse välja mõista.
Arvestades menetluskulude jaotust, vastutavad pooled
§ 146
lg-te 1 ja 2 kohaselt tasumata riigilõivu, st 150 euro tasumise eest solidaarselt.
§ 146lg 3 kohaselt vastutab poolte sisesuhtes tasumise eest kostja.
14. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon
§ 149
lg 4 esimese lause alusel tagastada.
§ 149lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon isikule, kes selle tasus või kelle eest see tasuti. (allkirjastatud digitaalselt) 8
(8)