Obsah (10)

§ 657§ 652§ 654§ 230§ 162§ 171§ 174§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Iris Kangur-Gontšarov, Gea Lepik Otsuse tegemise aeg ja koht 30.11.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-18-14069 K

§ 657lg 1 p 1 järgi jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jäävad hageja kanda. 37.

§ 652

lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. 7 2-18-14069 38. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, mistõttu neid käesolevas otsuses

§ 654lg 6 järgi ei korrata.

Hageja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esitatud väiteid, mida maakohus on vaidlustatud otsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud, ja puudub vajadus maakohtu põhjenduste kordamiseks käesolevas otsuses. 39. Hageja väidab apellatsioonkaebuses, et maakohus ei ole pooltega arutanud nõude lahendamist VÕS § 1043 jj järgi. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. 16.10.2019 kohtuistungil maakohus selgitas, et nõude lahendamisel tuleb kohaldada õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist reguleerivaid norme ja küsis pooltelt VÕS § 1045 kohaldamise eelduste kohta (I kd, tl 177). 01.12.2019 menetlusdokumendis täpsustas hageja oma nõuet ja selgitas, et ta tugineb VÕS § 1045 lg 1 p-le 7, väites, et kostja käitumine oli vastuolus heade kommetega, kuna tema eesmärgiks oli takistada hagejal saada täitemenetluses korteriomandi müümisel võlausaldajate nõuete rahuldamisest ülejäävat raha ja takistada hagejal kohtuotsusega saadava õiguse realiseerimist täitemenetluses (I kd, tl 180-182). Seega on hageja ise oma nõude täpsustuses toonud esile asjaolud seonduvalt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamisega. Hageja viidanud küll VÕS § 1045 lg 1 p-le 7, kuid esitanud asjaolud ja hinnangu asjaoludele viisil, mis võiksid olla pigem VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi õigusvastasuse aluseks. Eeltoodu tõttu ei ole õige hageja apellatsioonkaebuse väide, et maakohtu otsuses nõude lahendamine VÕS § 1043 jj järgi tuli hagejale üllatusena. Hageja väitis apellatsioonkaebuses, et maakohus ei arutanud pooltega tõendamiskoormuse jaotumist, kuid ta ei ole esile toonud, et tal oleks selle tõttu jäänud tõendid esitamata. Ringkonnakohus leiab, et vaidluse lahendamisel tõendamiskoormus jaotus vastavalt

§ 230lg-le 1 ja VÕS § 1050 lg-le 1 ja pooltele on see olnud maakohtus arusaadav.

1. Maakohus jättis hagi rahuldamata põhjusel, et hageja ei ole tõendanud kostja õigusvastast tegu. VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Ringkonnakohus nõustub, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks tegutsenud tahtlikult heade kommete vastaselt. Riigikohus on selgitanud, et teo õigusvastasuse tuvastamiseks VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi piisab, kui kostja mõistis oma käitumise õigusvastasust ja möönis, et see võib tuua hagejale kaasa kahju (Riigikohtu 15.04.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-15, p 10). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja poolt täitmisavalduses osaliselt ebaõige nõude esitamine ei ole tahtlik heade kommete vastane käitumine. See, et viivise ja intressi nõue osutusid põhjendamatuks, kuna sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluses tuvastati laenulepingute vastavate punktide tühisus, ei ole asjaolu, millest saaks järeldada, et kostja pidi juba täiturile sundtäitmiseks avaldust esitades seda teadma ja mõistma, et ta esitab hageja vastu sundtäitmiseks osaliselt põhjendamatu nõude.
2. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et tarbijalaenulepingutesse tühiste tüüptingimuste lisamine on tahtlik teisele lepingupoolele kahju tekitamine ning lepingupool ei saa end vabandada asjaoluga, et ta ei teadnud sätete tühisusest. Esitatud asjaoludest ei saa järeldada, et kostja oleks tahtlikult kasutanud hagejaga sõlmitud lepingus tühiseid tüüptingimusi. Juhul kui laenuandja kasutab laenulepingus tühiseid tüüptingimusi, saab laenu saaja esitada laenuandja võimalikele nõuetele vastuväiteid, tuginedes lepingutingimuse tühisusele, ja kaitsta ennast vajadusel mh sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega.
3. Samuti ei saa tahtlikuks heade kommete vastaseks käitumiseks pidada kostja loobumist oma nõude sundtäitmisest 1.-
4. järjekoha hüpoteekide arvel. Hüpoteegipidajal on õigus otsustada, millisel järjekohal oleva hüpoteegi arvel soovib ta oma nõuet täita. 8 2-18-14069 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5. Maakohus on seoses hagi rahuldamata jätmisega õigesti jätnud

§ 162lg 1 järgi menetluskulud hageja kanda.

Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb apellatsiooniastme menetluskulud

§ 171lg 1 järgi jätta hageja kanda.

44.

§ 174

lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 45. Kostja (vastustaja) menetluskulude nimekirjast nähtub, et ta on kandnud apellatsiooniastmes menetluskulusid 845 eurot (käibemaksuta), mis moodustub esindajatasust 6,5 tunni töö eest tunnitasuga 130 eurot (käibemaksuta), millele lisandub 10.11.2021 kohtuistungil osalemise kulu vastavalt istungi ajalisele kestusele. 46.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on olnud vajalikud ja põhjendatud. Toimikust nähtuvalt on kostja esindaja koostanud vastuse apellatsioonkaebusele, milleks ta pidi tutvuma maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebusega ning suhtlema kliendiga. Arvestades kaebuse ja vastuse sisu ja mahtu, saab vastuse koostamiseks kulunud aega 5 tundi lugeda vajalikuks ja põhjendatuks. Menetluskulude nimekirja järgi kulus kohtuistungiks ettevalmistumiseks 1,5 tundi, mis on arvestades tsiviilasja mahtu vajalik. Kohtuistungi kestus oli 1 tund. Kokku on seega kostja õigusabi osutamise põhjendatud ajakulu 7,5 tundi. 47. Lisaks õigusabitoimingute vajalikkusele ja põhjendatusele tuleb kohtul hinnata ka ühe tööühiku, s.t esindaja tunnitasu põhjendatust. Riigikohus on leidnud, et tunnitasu põhjendatuse hindamisel on asjakohane lähtuda mh tsiviilasja keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist. Kolleegium peab kostja vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu mõistlikuks ja

§ 175lg 1 mõttes põhjendatuks.

Kostjale tuleb hüvitada menetluskulud ilma käibemaksuta. 48. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjale hüvitamisele menetluskulu 975 eurot. Kostja on esitanud ka

§ 177

lg-le 4 vastava taotluse, mille ringkonnakohus rahuldab ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kuulub alates käesoleva lahendi jõustumisest väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 49.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 9