Obsah (6)

§ 113§ 103§ 114§ 189§ 116§ 105

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 29. november 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-

) § 113¹ lg 1 järgi sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 20,68 eurot ja viivise summalt 397 eurot (357+40) alates

1. jaanuarist 2021 kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2. Hagiavalduse kohaselt ostis hageja kuus piletit kostja poolt korraldavale Vahtangovi teatri etendusele „Meie klass“, mis pidi toimuma
3. mail
4. Hageja maksis piletite eest 357 eurot AS-le Piletilevi, mille kaudu kostja arveldab. Kostja teatas
5. aasta aprillis, et etendust ei toimu Covid-19 leviku tõttu.
6. aprillil 2020 esitas hageja kostjale taganemisavalduse ja palus tagastada piletite eest makstud raha hiljemalt
7. mail
8. Kostja raha ei tagastanud. Leping lõppes taganemisavalduse kostja serverisse jõudmise päeval, mis on
9. aprill
10. Kostja vastuväited
11. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda
12. Vahtangovi teatri etendus „Meie klass“ pidi toimuma
13. mail
15. mail 2020 kuulutas Maailma Terviseorganisatsioon välja ülemaailmse koroonaviiruse pandeemia.
16. märtsil 2020 kuulutas Eesti Valitsus välja erakorralise seisukorra kuni
17. maini
18. Tegemist oli vääramatu jõuga. Kostja ei saanud lepingutingimusi täita ja lükkas etenduse teisele kuupäevale, millega hageja ei nõustunud. Etenduse edasilükkamine ei olnud korraldaja või esineja süü. Kostja ei saa hagejale raha tagasi anda, kuna ettevõtte raamatupidamises raha ei ole ja äri on teadmata ajaks külmutatud. Maakohtu otsus ja põhjendused
19. Harju Maakohus rahuldas
20. augusti 2021 otsusega hagi ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks põhivõla 357 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, viivise 20,68 eurot ja alates
21. jaanuarist 2021 viivise võlgnetavalt summalt 397 eurot

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses kuni kohustuse täitmiseni.

Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ning mõistis kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud 700 eurot (käibemaksuta) ja viivise menetluskulude tasumisega viivitamise korral võlgnetavatelt menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest

§ 113lg 1 teise lause järgi kuni nende kulude tasumiseni.

1. Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolud üle: - hageja ostis
2. veebruaril 2020 kostjalt kuus piletit kostja poolt korraldatavale Vahtangovi teatri etendusele „Meie klass“, mis pidi toimuma
3. mail 2020; - hageja tasus piletite eest 357 eurot; - hageja maksis piletite eest 357 eurot AS-le Piletilevi, mille kaudu kostja arveldab; - kostja teatas
4. aasta aprillis hagejale, et etendust ei toimu seoses Covid-19 levikuga; 2 2-21-1033 -
5. aprillil 2020 esitas hageja kostjale taganemisavalduse ja palus tagastada piletite eest makstud raha hiljemalt
6. mail 2020; - kostja teatas
7. mail 2020, et ta raha tagastada ei saa, kuna ootab valitsuse otsust; - hageja sai teada, et etendus lükati edasi
8. jaanuarile 2021, kuid seda ei toimunud ka sel ajal ja etendus lükati samal põhjusel edasi
9. jaanuarile 2022; - hageja palus
10. jaanuaril 2021 uuesti, et kostja tagastaks hagejale raha; - kostja vastas, et kostja ei tagasta raha kuna kostjal raha ei ole, kuid hageja võib müüa piletid soovijatele või tulla etendusele
11. aasta jaanuaris; - arvestuslikult on seadusjärgne viivis võlalt 357 eurot perioodi
12. mai 2020 kuni hagi esitamiseni
13. mai 2021 eest 20,68 eurot; - kostja ei ole tasunud hagejale hagetavat võlga, viiviseid ega sissenõudmiskulusid.
14. Maakohus tuvastas, et kuna
15. mai 2020 etendus jäi ära Covid-19 pandeemia tõttu, siis rikkus kostja oma lepingulist kohustust võimaldada hagejal omandada lepingust tulenevat õigust. Maakohus nõustus kostjaga, et kostja rikkus lepingut vääramatu jõu tõttu. Covid-19 pandeemiat tuleb pidada

§ 103

lg 2 järgi vääramatuks jõuks, sest asjaolu, et etendus jääb ära pandeemia ja riigis kehtinud eriolukorra tõttu, ei saanud kostja mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt ei saanud ta sellega arvestada, kui ta sõlmis hagejaga lepingu ja hageja vastava etenduse piletid 3. veebruaril 2020 ostis. 8. Maakohus leidis, et kostja rikkumine on vabandatav

§ 103

lg 1 ja 2 järgi, kuid

§ 103

lg 4 kohaselt vastutab kostja kohustuse rikkumise eest rikkumise vabandatavusest sõltumata. 9. Kuna vaidlus puudus selles, et kostja teatas, et etendust ei toimu ja kostja piletite raha ei tagasta ning hagejal ei olnud huvi etenduse vastu muul ajal, siis puudus hagejal vajadus anda kostjale uut tähtaega kohustuse täitmiseks. Maakohus tuvastas, et hageja võis

§ 114lg 4, § 105 ja § 101 lg 1 p 4 alusel lepingust taganeda.

1. Hageja on tõendanud, et ta taganes lepingust kostjale
2. aprillil 2020 saadetud e-kirjaga. Kohus tuvastas, et taganemine on kehtiv ja kostjal tuleb

§ 189lg 1 alusel tagastada hagejale piletite ostu raha 357 eurot.

1. Kuna hageja nõudis raha tagastamist
2. maiks 2020, siis muutus hageja nõue sissenõutavaks
3. mail 2020 ja sellest ajast on kostja hagejale 357 euro tasumisega viivituses ja hagejal on õigus nõuda viivise tasumist seaduses sätestatud määras. Kuna hagejal on õigus nõuda viivist, siis on tal õigus nõuda kostjalt ka

§ 113¹ lg 1 sätestatud sissenõudmiskulusid 40 eurot.

Apellatsioonkaebus

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada.
2. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei olnud hagejal õigust lepingust taganeda, sest kostja ei saanud kuidagi ette näha või peatada lepingutingimuste rikkumist, mis olid seotud vääramatu jõuga. Vastustaja seisukoht
3. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. 3 2-21-1033 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Kolleegiumi hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse normide olulist rikkumist ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
5. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
6. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas lepingust võib taganeda, kui kostja on rikkunud oma lepingulist kohustust vääramatu jõu tõttu. Vaidlust ei ole, et
7. mail 2020 etendus jäi ära seoses Covid-19 epideemiaga ja kostja teatas sellest hagejale juba aprillis
8. Lepingu ühepoolne lõpetamine vastaspoole kohustuse rikkumise alusel eeldab

§ 116

lg 1 järgi rikkumise olulisust.

§ 116

lg 2 p 1 järgi olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ega temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud. Maakohus tuvastas, et kostja rikkus lepingut, kui ei võimaldanud hagejal tulla ja vaadata etendust kokkulepitud ajal.

§ 103

lg 2 järgi on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu.

§ 105

sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, on võlausaldajal sõltumata sellest, kas võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, õigus lepingust taganeda. Seega on seadusest tulenevalt võlausaldajal õigus lepingust taganeda, kui võlgnik on kohustust rikkunud sõltumata sellest, kas võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest või mitte (vt RKTKo nr 2-15-3965 p 21). Pooled ei vaidle, et kostja oli lepingut rikkunud ja hageja oli saatnud kostjale lepingust taganemise avalduse. Maakohus tuvastas, et kostja oli lepingut rikkunud vääramatu jõu tõttu ja kostja rikkumine oli seetõttu ka vabandatav. Kui aga võlgnik on oma kohustust rikkunud, on võlausaldajal

§ 105

kohaselt sõltumata sellest, kas võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, õigus taganeda lepingust. Seega sõltumata sellest, et kostja oli rikkunud oma kohustust vääramatu jõu tõttu ja seetõttu ei vastutanud ta oma kohustuse rikkumise eest, siis jäi hagejale ilma täiendavat tähtaega andmata õigus taganeda lepingust. Selliseid asjaolusid, et arvata, et taganemine võib olla hea usu põhimõtte vastane, käesolevas asjas, tuvastatud ei ole. Maakohus on õigesti tuvastanud, et hagejal oli õigus

1. aprilli 2020 avaldusega lepingust taganeda. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei ole põhjust muuta menetluskulude jaotust.
3. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi apellandi kanda.
4. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
5. Hageja esitas
6. septembril 2021 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud seoses hagejale õigusabi osutamisega 4 tunni eest tunnihinnaga 166,67 eurot, millele lisandub käibemaks. 4 2-21-1033
7. Ringkonnakohus leiab, et hageja märgitud ajakulu seoses apellatsioonimenetlusega 4 tundi on ülemäära palju ning ei ole põhjendatud. Apellatsioonkaebus, millele hageja vastas, ei olnud mahukas, selles ei olnud esile toodud suures hulgas väiteid, millele vastamine oleks võtnud sedavõrd palju aega. Kolleegium leiab, et sellisele apellatsioonkaebusele vastamine ning selleks eelnevalt maakohtu otsusega tutvumine ei saanud hageja lepingulisel esindajal võtta rohkem aega kui 2 tundi. Seega on hageja apellatsioonimenetluses õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalik ajakulu 2 tundi.
8. Arvestades, et tegemist on vandeadvokaadi poolt osutatava õigusteenusega, on hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 166,67 eurot, millele lisandub käibemaks, ka ringkonnakohtu arvates TsMS § 175 lg 1 alusel mõistlik ja põhjendatud. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu määrust tsiviilasjas nr 3-21-115-13, p 25). Antud juhul on tegemist kohtupraktikaga kooskõlas oleva tunnitasu määraga.
9. Hageja on palunud menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga ning kinnitanud TsMS § 173 lg 10 kohaselt, et ta ei ole käibemaksukohustuslane.
10. Seega rahuldab ringkonnakohus hageja taotluse apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja apellatsiooniastmes kantud õigusabikulud 400 eurot (2x(166,67x1,2)).
11. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt) 5