← Eesti

1-20-9394/28

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg

  1. september 2021 Kriminaalasja number 1-20-9394 (kirjalik menetlus) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas Kriminaalasi Mihail Meier süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
  2. juuni 2021 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Mihail Meieri kaitsja vandeadvokaat Arri Tooming Prokurör ringkonnaprokurör Marge Voogma Süüdistatav Mihail Meier, isikukood: 38806265231, elukoht: XXX; kriminaalkorras karistatud Kaitsja vandeadvokaat Arri Tooming RESOLUTSIOON: Viru Maakohtu
  3. juuni 2021 otsus jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistus
  4. Mihail Meierit süüdistatakse KarS § 263 lg 1 p 1 järgi selles, et tema 02.10.2020 kella 16.00 paiku Rakveres F. G. Adoffi 11 asuvas 24-7fitnessklubi OÜ-le kuuluvas spordiklubi treeningsaalis lõi sõnagi lausumata käega alaealist R.M. it vastu vasakut silma ning seejärel tõukas käega vastu õlga. Löömise ja tõukamisega põhjustas M. Meier alaealisele R.M. ile peavalu ja tervisekahjustuse - hematoom ja turse vasaku silma all. M. Meier häiris oma eelkirjeldatud tegevusega lisaks kannatanule sündmuskohal viibinud ja sündmuste käiku tahte vastaselt kaasatud isikute, sealhulgas C.A. i rahu ning turvatunnet, milline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat ja halvustatavat suhtumist avalikku korda. Eeltooduga rikkus M. Meier korrakaitseseaduse §-s 55 sätestatud põhimõtet, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt või teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu
  5. Viru Maakohtu 09.06.2021 otsusega mõisteti M. Meierile KarS § 263 lg 1 p 1 järgi karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 76 lg 8 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 23.11.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 6 kuud 24 päeva vangistuse võrra ning mõisteti M. Meierile liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud 24 päeva vangistust.
  6. M. Meieri süü on tõendatud. 3.
  7. Maakohus leiab, et kannatanu R.M. i, tema seadusliku esindaja M.K. ja tunnistajate C.A. i, A.K. i ja S.U. e ütlused on usaldusväärsed ja haakuvad teiste isikuliste ja dokumentaalsete tõenditega. Süüdistatava Mihail Meieri ja tunnistaja J.L. i ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt, kuna need ei ole kooskõlas teiste isikuliste ja dokumentaalsete tõenditega. 3.
  8. Maakohtus avaldati alljärgnevad kirjalikud tõendid, mis omavad tõenduslikku tähtsust: patsiendikaart nr 20-036601 03.10; asitõendi (patrullpolitseiniku tehtud ja salvestatud fotod) vaatlusprotokoll ja fotod DVD-plaadil; asitõendi (24-7 fitnessklubi OÜ Rakvere spordiklubi turvakaamera videosalvestis) vaatlusprotokoll ja videosalvestis DVD-plaadil; alaealise kannatanu seadusliku esindaja M.K. tehtud foto; karistusregistri väljatrükk ja kohtuotsused M. Meieri suhtes, Viru Maakohtu 12.02.2020 määrus, kinnipeetavate isikute registri väljatrükk M. Meieri kohta; tõendid M. Meieri maksustatava tulu kohta; töötamise registri väljatrükk; täitemenetluse andmete päringu väljatrükk Mihail Meieri kohta – 19.05.2021 seisuga on võlgu kokku summas 4039,65 eurot. 3.
  9. M. Meierile on inkrimineeritud süüteo objektiivse koosseisu tunnuseks avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine, mis on toime pandud vägivallaga. Vaidlust ei ole intsidendi koha ja aja suhtes, küll aga on vaidlus, kas üldse M. Meier kasutas kannatanu R.M. i suhtes vägivalda ja kas see tegu on õigesti kvalifitseeritud. 3.
  10. Hinnates kriminaalasjas kohtuistungil uuritud tõendeid, on M. Meierile esitatud süüdistus põhjendatud ning M. Meier on talle etteheidetava teo süüdistuses loetletud asjaoludel toime pannud. Kannatanu R.M. on sündmuse kohta andnud ütlusi, et 02.10.2020 sel ajal kui ta oli jõusaalis 24/7 Fitness, mis asub Rakveres Adoffi 11, Kroonikeskuse all parklas, möödus Mihail Meier temast vasakult ning lõi teda vasaku käega vasaku silma alla. Mihail Meier ei öelnud talle mitte midagi enne kui lõi. Tema jäi jalgadele, kõrvaklapid lendasid maha ja pärast korjas need kõrvaklapid üles. Alguses oli šokk, pilt läks häguseks ja siis ta pööras ennast ringi ning küsis, kas sa oled debiilik ja siis mees lükkas teda veel. Alguses ei tundnud midagi, kuid pärast hakkas pea valutama. See hetk ta ei pannud isegi tähele, see kõik käis nii kiiresti. Aga löögikoht hakkas pulseerima ja pea hakkas valutama. Tunnistaja S.U. , kui politsei väljakutse saanud isikuna on fotografeerinud kannatanu vigastusi ja kirjeldanud, et kannatanu ütles, et teda löödi näopiirkonda, mille tagajärjel kukkusid kõrvaklapid maha. M. Meier oli tunnistaja sõnul löömist eitanud, kuid tunnistanud kõrvaklappide peast ära tõmbamist, et poissi õpetada. Kohtus leidis tõendamist, et M. Meier pani toime vägivallateo, mis vastab KarS § 121 tunnustele. 3.
  11. Maakohus leiab, et kannatanu R.M. i ja tunnistaja C.A. i ütlused on usaldusväärsed, nad on andnud põhjalikke ütluseid sündmuse kohta ning neil ei ole mingit põhjust anda ebaõigeid ütlusi või selliseid asju välja mõelda. Tunnistaja C.A. kinnitab kannatanu ütlusi, lisaks kirjeldavad vahetult sündmuskohale läinud kannatanu seaduslik esindaja M.K. ja tunnistajad A.K. ja S.U. kannatanu vigastusi ning kohtuistungil avaldatud kirjalikud materjalid on kooskõlas 2 kannatanupoolse sündmuste kirjeldusega. Rakvere Haigla EMO-s on 03.10.2020 fikseeritud kannatanu vigastused, mis ühtivad kannatanu ütlustega. Nimelt nähtub AS Rakvere Haigla patsiendikaardilt nr 20-036601, et patsient R.M. tuli emaga Rakvere haigla EMO-sse kell 16.
  12. Objektiivselt vasaku silma all vähene hematoom ja turse, vähene paistetus. Süüdistatav Mihail Meier ja tunnistaja J.L. on füüsilise vägivalla tarvitamist eitanud, mõlemad on väitnud, et Mihail võttis poisil kõrvaklapid ära, et olukorda selgitada. Videosalvestis, mis on käesolevas kriminaalasjas kõige objektiivsem tõend nähtub aga, kuidas Mihail Meier käigu pealt lööb klapid kannatanul peast ja liigub hooga edasi midagi rääkimata. Kui nüüd kannatanu talle järgneb ja midagi ütleb, siis Meier keerab ümber ja tõukab kannatanut ning läheb kohe edasi. Samuti on videosalvestisest näha, kuidas valges spordisärgis J.L. väljub riietusruumist ja ta pilk on suunatud käesolevale telefonile ning ta ei vaata M. Meieri poole. Kohus jätab seejuures tõendikogumist välja kui ebausaldusväärse tunnistaja J.L. i ütlused, mis puudutavad sündmuse käiku, kuna need on vastuolus kannatanu ja tunnistaja C.A. i ütluste, lisaks ka videosalvestisega. 3.
  13. Käesolevas asjas on uuritud tõenditega tõendamist leidnud süüdistatava poolt kannatanu löömine ja tõukamine, videosalvestisest on näha, et löök tabas kannatanut ja ta on kirjeldanud, et löök põhjustas talle valu. Asjaolu, et süüdistatava käelöögi tagajärjel tundis kannatanu valu, kinnitas ta ka kohtus antud ütlustes. M. Meier kahjustas oma õigusvastase käitumisega kannatanu R.M. i ja teiste asjasse mittepuutuvate isikute turvatunnet. Seetõttu on tõendatud, et 02.10.2020 kella 16.00 paiku Rakveres F. G. Adoffi 11 asuvas 24-7fitnessklubi OÜ-le kuuluvas spordiklubi treeningsaalis lõi M. Meier sõnagi lausumata käega alaealist R.M. it vastu vasakut silma ning seejärel tõukas käega vastu õlga. Löömise ja tõukamisega põhjustas M. Meier alaealisele R.M. ile peavalu ja tervisekahjustuse - hematoomi ja turse vasaku silma all. 3.
  14. M. Meierile esitatud süüdistuses kirjeldatud sündmus leidis aset 02.10.2020 kella 16.00 paiku Lääne-Virumaal Rakveres F. G. Adoffi 11 asuvas 24-7 fitnessklubi OÜ-le kuuluvas spordiklubi treeningsaalis, mis on määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala ning tegemist on avaliku kohaga KorS § 54 mõttes. Vägivaldne rünne toimus avalikus kohas ja ajal, mil inimesed spordisaalis end treenisid. M. Meier rikkus R.M. it rünnates KorS §-s 55 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt või teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. 3.
  15. M. Meier pani teo toime avalikus kohas ja selle teoga häiriti ning ohustati kaaskodanike rahu- ja turvatunnet. Tunnistaja C.A. kinnitas kohtuistungil, et see, mis seal jõusaalis juhtus, häiris teda. Seega on tuvastatud, et M. Meier pani avalikus kohas R.M. i suhtes toime vägivallateo KarS § 121 lg 1 mõttes, häiris sellega kõiki spordisaalis olnud inimesi, eelkõige tunnistaja C.A. i rahu ja turvatunnet, kes tema tegu pealt nägi. Oma vägivaldse tegevusega kaasas süüdistatav toimuvasse tahtevastaselt kõrvalised isikud ja rikkus sellega oluliselt avalikku korda. Ülaltooduga on M. Meier täitnud KarS § 263 lg 1 p 1 objektiivse koosseisu, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, mis on seotud vägivallaga. 3.
  16. Kuriteo asjaoludest ja analüüsitud tõenditest lähtuvalt leidis maakohus, et süüdistatav pani süüteo toime otsese tahtlusega. Lüües kannatanut tahtlikult käega pea piirkonda, oli süüdistatava tahtlus suunatud valu tekitamisele ja tervisekahjustuse tekitamisele. Samuti teadis süüdistatav, et tegemist on avaliku kohaga, kus viibivad teised asjasse mittepuutuvad isikud. Luku purustamisest alguse saanud konflikti ei suutnud M. Meier teisiti lahendada kui vägivallaga. Seega on M. Meier oma tegevusega realiseerinud KarS § 263 lg 1 p 1 ette nähtud 3 kuriteokoosseisu, see tegu on õigusvastane ning süüd välistavaid asjaolusid kohtumenetluses ei tuvastatud.
  17. Karistuse osas märkis maakohus järgmist. Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus arvesse, et M. Meier on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud ning ennetähtaegselt karistuse kandmisest tingimisi vabastatud, tegu on toime pandud katseajal ning tal on neli kehtivat väärteokaristust. Maakohtu hinnangul on M. Meierile süükspandava teo raskus konkreetse kuriteokoosseisu kontekstis alla keskmise. M. Meier pani teo toime katseajal, kui oli ennetähtaegselt tingimisi vabastatud, mistõttu tuleb süüdlasele kandmata jäänud karistuse osa pöörata täitmisele. Kohus leidis, et rahaline karistus ei oma süüdistatavale piisavat mõju, kuna M. Meier end süüdi ei tunnistanud ja seetõttu ei mõistnud enda teo õigusvastasust. Seetõttu tuleb M. Meierile karistuseks mõisa 1 aasta vangistust, ning millist karistust tuleb KarS § 76 lg 8 ja § 65 lg 2 alusel suurendada Pärnu Maakohtu 23.11.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 6 kuud 24 päeva vangistust võrra ning mõista Mihail Meierile liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud 24 päeva vangistust. M. Meierile mõistetud vangistus tuleb pöörata täitmisele kohtuotsuse jõustumisel. Apellatsioon
  18. Viru Maakohtu 09.06.2021 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav M. Meieri kaitsja vandeadvokaat Arri Tooming, kes palub tühistada maakohtu otsus täies ulatuses ja saata asi uueks arutamiseks Viru Maakohtusse või tehas uus otsus, millega mõista M. Meier õigeks. 5.
  19. Maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust. Maakohus rikkus M. Meieri suhtes süüdimõistvat kohtuotsust tehes oluliselt kriminaalmenetlusõigust, mis seisneb tõendite kogumis hindamise põhimõtte rikkumises, jättes tõendikogumist välja tõendi, mis väidetavalt on ebausaldusväärse tunnistaja ütlused ega haaku teiste tõenditega. Maakohus omistas põhjendamatult videosalvestisele kõige objektiivsema tõendi „tiitli“ vaatamata sellele, et salvestisel sündmust kajastava jälgitavus ja selle alusel objektiivsete järelduste tegemise võimalus on nullilähedane. Samas on maakohus asunud seisukohale, et videosalvestisest nähtub, kuidas M. Meier käigu pealt lööb klapid kannatanul peast. Klappide kannatanu peast äralöömine ei ole kannatanu löömine, ehk KarS §-s 121 lg 1 ettenähtud väärkohtlemine. Kohus on kõrvaldamata kahtlused M. Meieri süü tõendatuses tõlgendanud süüdistatava kahjuks. Konkreetseid faktilisi asjaolusid arvesse võttes ja kohtus kogutud tõenditele tuginedes ilmneb süüdistusversiooni paikapidamatus. Tõendite hindamisel tehtud vead on viinud kohtu järeldused vastuollu faktiliste asjaoludega. Seega puudub kohtuotsuses põhistus ning sellega on kohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. 5.
  20. Materiaalõiguse ebaõige kohaldamine. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, tunnistades M. Meieri süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi. Kohus on näinud otsust tehes vägivalda ja asjasse mittepuutuvaid kõrvalisi isikuid seal, kus neid ei ole tuvastatud. Avaliku korra rikkumine on toime pandud vägivallaga siis, kui selle käigus pannakse toime mõni vägivallategude süüteokoosseisule vastav tegu. Sellise teo toimepanemine on Mihail Meierile omistatud põhjendamatult. Mihail Meier temale omistatud kannatanu kehalist 4 väärkohtlemist reaalselt toime ei pannud ning puudub õiguslik alus Mihail Meieri tegevuse kvalifitseerimiseks avaliku korra raske rikkumisena KarS § 263 lg 1 p 1 järgi. Asjasse puutumatute isikute häirimisega seoses saab asuda vaid eitavale positsioonile. Treeningsaalis ei viibinud intsidendi toimumise ajal isikuid, kes seda nägid ja keda see oleks häirinud. Maakohus viitab kohtuotsuses umbmääraselt isikutele, keda M. Meieri tegevus väidetavalt häiris. Riigikohtu kohtupraktika kohaselt eeldab KarS § 263 asjasse mittepuutuvat füüsilist isikut, keda teoga häiriti või ohustati. Kohtu järeldus, et kuna Mihail Meier pani teo toime avalikus kohas ja selle teoga häiriti ning ohustati kaaskodanike rahu- ja turvatunnet, on ekslik. Tunnistaja C.A. e rahu ja turvatunnet ei saanud see juhtum rikkuda, sest tema enda ütluste kohaselt viibis ta sellel hetkel treeningsaali pikemas osas parempoolse seina pool, olles sinna läinud 2-3 sekundit enne seda, „kui see härra R. t lõi“. Seega C.A. ei saanud sündmuse toimumist näha. Selleks pidanuks ta nägema nn nurga taha, kuna viibis 5 meetri kaugusel ruumi sisenurgast, mille taga sündmus toimus. Maakohus kvalifitseeris M. Meieri tegevuse avaliku korra raske rikkumisena, mis on toime pandud vägivallaga. Kaitsja leiab, et M. Meier pani toime väärteo, mis seisnes avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumises ja tema tegevus tuleks kvalifitseerida KarS § 262 lg 1 järgi. Seega on kohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust.
  21. Tartu Ringkonnakohtu 05.08.2021 määrusega võeti apellatsioon menetlusse ning anti menetlusosalistele aega esitada kirjalikke seisukohti, taandusi ning taotlusi kuni 10.09.
  22. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
  23. Ringkonnakohus, olles uurinud maakohtu istungi protokolli, tõendeid, otsust ja esitatud apellatsiooni, leiab, et Viru Maakohtu 09.06.2021 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
  24. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et etteheited maakohtule menetlusnormide rikkumisest ja materiaalõiguse ebaõigest kohaldamisest on põhjendamatud. Alusetu on ka alternatiivne taotlus kriminaalasi uueks arutamiseks tagasi maakohtule saata. Mida maakohus peaks asja uuel arutamisel tegema, polegi võimalik mõista.
  25. Ringkonnakohus tõdeb, et maakohtu tõendite analüüs ja esitatud järeldused on põhjalikud ja apellatsioonis välja toodud argumendid ei tõstata ringkonnakohtus kahtlusi süüdistatava poolt toime pandud kuriteos. Samuti on maakohus juba põhjendanud miks kohus ei pea usaldusväärseks süüdistatava versiooni ja ütlusi toimunust.
  26. Põhimõtteliselt pole ringkonnakohtul maakohtu põhjalikult motiveeritud otsusele midagi ette heita. Otsuses on üksikasjalikult avatud uuritud tõendite sisu, esitatud järeldused on arusaadavad ning kohtu siseveendumuse kujunemine jälgitav. Maakohtu põhjenduste uuesti kordamine ei saa olla apellatsioonimenetluse eesmärk.
  27. Apellatsiooni põhitaotlus on süüdistatav M. Meier KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos õigeks mõista. Kaitseväitena leitakse, et maakohus on kogutud tõendeid hinnanud valesti ning ringkonnakohus peaks olemasolevatele tõenditele andma vastupidise hinnangu ja süüdistatava õigeks mõistma.
  28. M. Meierile on inkrimineeritud süüteo objektiivse koosseisu tunnusena avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine, mis on toime pandud vägivallaga. Asjas pole vaidlust asetleidnud sündmuse koha ja aja suhtes, küll aga on vaidlus, kas üldse M. Meier kasutas kannatanu R.M. i suhtes vägivalda ja kas tegu on õigesti kvalifitseeritud. 5
  29. Apellatsioonimenetluse toimumise ajaks kordasid kaitsja ja süüdistatav seega oma varasemat kaitsepositsiooni.
  30. Esmalt ei ole kaitsja rahul sellega, et maakohus tunnistas ebausaldusväärseks tunnistaja J.L. i ütlused ja jättis tõendite hulgast välja. Kaitsja arvates, kui tõend on vastuolus teiste tõenditega, ei õigusta see veel selle tõendikogumist välja jätmist. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on esitanud sellekohase jälgitava põhjenduse ja nõustub maakohtuga, et nimetatud tunnistaja ütlused on tõepoolest vastuolus kannatanu, tunnistaja C.A. i ja videosalvestisega.
  31. Kaitsja arvates omistas maakohus põhjendamatult asja juures olevale videosalvestisele kõige objektiivsema tõendi „tiitli“ vaatamata sellele, et sündmust kajastava jälgitavus ja selle alusel objektiivsete järelduste tegemise võimalus on nullilähedane. Kohtukolleegium nimetatud kaitseväitega ei nõustu. Salvestisel pole spordisaalis asunud ehituskonstruktsiooni (posti) tõttu tõepoolest näha tervikuna kannatanu näkku löömisega seotud kõiki detaile ja sekundi murdosa pole nähtav, kuid kooskõlas teiste tõenditega ei ole kohtul mingit kahtlust sündmuse toimumises kannatanu kirjeldatud asjaoludel. Tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et salvestis on siiski üks tõend tõendite kogumis.
  32. Mingit tõsiseltvõetavat alust pole kohtukolleegiumil soostuda ka süüdistatava ja kaitsja väitega, mille kohaselt süüdistatav kindlasti ei löönud kannatanut, vaid lihtsalt tõmbas maha kannatanu käes olnud kõrvaklapid. Taoline klappide peast maha tõmbamine ei saa aga kaitseväite kohaselt olla kehaline väärkohtlemine. Kaitsja seisukohaga ei saa kuidagi nõustuda. Kannatanu on maakohtus muuhulgas kirjeldanud, et löögijärgselt „hommikul oli imelik, ärkasin üles ja tundsin, et on kuidagi teistsugune, silma alt oli õrnalt sinakas… pärast mõned päevad hiljem hakkas kollakaks minema.“
  33. Sündmuskohale saabunud politseiametnik S.U. selgitas maakohtus, et kannatanu kirjeldas oma hetkeseisundit „silmaalune pidi valutama ja pea pidi ka valutama, tundis valu löögi tagajärjel… silmaalune oli punane.“ (Ko To tl 47p-48)
  34. Samas pole süüdistatav ja kaitsja osanud kuidagi oma kaitseväidete rägastikus usutavalt vastata ühele põhiküsimusele, s.o miks peaks alaealine kannatanu R.M. ja tema sõber C.A. e süüdistatava M. Meieri poolt toimepandud vägivallateo välja mõtlema. Selleks pole mingitki tõsiseltvõetavat motiivi. Prokuröri sellekohasele küsimusele vastates on süüdistatav maakohtus abitult välja pakkunud, et „nad tahavad mulle kohta kätte näidata…tahavad tõestada midagi sellega“ (Ko To tl 52)
  35. Kaitsja heidab maakohtule ette seda, et kohus pole kõrvaldanud kahtlusi süüdistatava süü tõendatuses. Kohtukolleegium leiab, et tegelikkuses mingeid tõsiseltvõetavaid kahtlusi asjas ei esinegi. Kaitseväidetes püütakse kahtlusi esitada, kuid see jääb siiski abituks.
  36. Kaitsja heidab kannatanule ette asjaolu, et miks ta hetkeliselt kohe pärast käelööki valu ei tundnud. Ringkonnakohus ei näe siin midagi ebaharilikku, sest kannatanust alaealine R.M. on andnud oma ütlustes, seoses valutundmisega, põhjaliku selgituse. „…hakkasin minema CR. i alaselja pingi juurde ja siis mees lõi mind vasaku silma alla.“ Kannatanu on detailselt kirjeldanud kuidas ta liikus ja kuidas süüdistatav teda lõi. Prokurör on esitanud küsimusi seoses valutundega. Kannatanu on kirjeldanud, et „alguses oli šokk, pilt läks häguseks ja siis ma pöörasin ennast ringi ja küsisin, kas sa oled debiilik ja siis mees lükkas mind veel.“ Löögi hetkel ei pannud kannatanu valu tähele, kuid „pärast hakkas pea valutama… löögikoht hakkas pulseerima.“ Kannatanu täpsustas, et „kehast käis võnks läbi ja tekkis šokk ja siis ma läksin helistasin isale.“ (Ko To tl 29-30)
  37. Süüdistatava üleolevat käitumist temast füüsiliselt nõrgema alaealise nooruki suhtes kirjeldab ka järgmine. Küsimusele, mida süüdistatav M. Meier ütles pärast lööki selgitas 6 kannatanu järgmist. “Kui ta oli mind löönud ja lükanud, siis ma ütlesin talle, et ma helistasin isale ja siis ta ütles, et kuule tatt, sul tuleb endal varsti probleeme.“
  38. Süüdistatava ja tema trennikaaslase, tunnistaja J.L. i mentaliteedist ja suhtumisest toimunu osas annab tunnistust veel järgmine asjaolu. Nimelt tuli sündmuskohale poja helistamise peale ka kannatanu kasuisa A.K. . Kannatanu oli endast välja, silmaalune roosakas. Süüdistatav M. Meier ei suvatsenud A.K. ile välja selgitama tulla, miks ta alaealist noorukit lõi. Küll tuli A.K. i juurde süüdistatava sõber J.L. ja ütles A.K. ile, „et kui ma tahan mehega rääkida, siis ma pean pool tundi ootama, ta teeb praegu trenni.“ Samas selgitas J.L. A.K. i küsimusele laste peksmise osas, et „ see ei olnud peksmine, et kerge õpetuslaks.“ (Ko To tl 35) Sellisest üleolevast suhtumisest aimub hoiak, et süüdistatav ja tema sõber peavad vägivaldset käitumist spordisaalis normaalsuseks.
  39. Veel leiab kaitsja, et asjas puutumatute isikute häirimist pole tuvastatud ning kellegi rahuja turvatunnet pole ohustatud. Tunnistaja C.A. e rahu ei saanud süüdistatava tegevus kindlasti rikkuda, sest tema oli eemal.
  40. Eeltoodud kaitsja väide osutub paljasõnaliseks ja on veenvalt ümber lükatud tunnistaja C.A. e ütlustega. Tunnistaja kirjeldas maakohtus, et „me tegime R. ga trenni, siis ma läksin tahapoole, seal on pikem osa, ma läksin sinna ja 2-3 sekundit enne seda, kui see härra R. t lõi, siis tulin sealt nurga tagant välja… ja nägin seda.“ Tunnistaja nägi süüdistatava käega lööki kannatanule näkku, taoline tegevus häiris teda ja see ei olnud normaalne käitumine. (Ko To tl 36-37)
  41. Kohtupraktikas on arvukalt avaliku korra rikkumisi aset leidnud baaride ja lõbustusasutuste melus, kus tavaliselt on viibijad ka alkoholijoobes, mistõttu käitumiskonfliktid on kerged vallanduma. Käesoleval juhul on sündmus aset leidnud spordisaalis, kus viibijad eeldavad tervisele kasulikku õhkkonda ja turvatunnet ning kus vägivaldne rünne on kindlasti viimane asi, mida oodata saalis viibivate kehakultuurlaste poolt.
  42. Apellatsioonis leitakse, et kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust mõistes süüdistatava süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi, kuna on valesti tajunud asjas vägivalda ja asjasse mittepuutuvaid kõrvalisi isikuid. Ringkonnakohus, uurides maakohtu otsuse põhistusi, selle väitega ei nõustu, sest maakohus on motiveerivas põhiosas esitanud jälgitava põhjenduse, miks on tegemist avaliku korra raske rikkumisega vägivallaga (Ko To tl 94-96). Siinjuures on analüüsitud ka korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p-st 1 tulenevat.
  43. Asjas on maakohtu poolt kahtlusteta kindlaks tehtud, et leidis aset kehaline väärkohtlemine ja rünnati avalikku korda, mis toimus avalikus kohas, üldkasutatavas spordisaalis ja süülise tegevusega häiriti ka asjasse mittepuutuvaid isikuid. Süüdistatav sai kindlasti aru, et oma vägivaldse käelöögiga 13-aastasele alaealisele kannatanule näkku, häirib ta ka teisi isikuid, kes saalis viibivad ja tema vägivaldset tegevust pealt nägid. Toores ründav vägivald ja tervist loov spordisaal ei sobitu kuidagi kokku kultuurmaailma põhimõtetega. Süüdistatav realiseeris oma tahtliku käitumisega KarS § 263 lg 1 p 1 objektiivse koosseisu, pannes toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, mis oli seotud vägivallaga.
  44. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 09.06.2021 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Tiit Lõhmus Erkki Hirsnik (allkirjastatud digitaalselt) 7 Aarne Sarjas

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.