← Eesti

2-21-2951/43

Obsah (12)§ 633§ 187§ 436§ 230§ 231§ 232§ 445§ 459§ 173§ 162§ 163§ 174

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-21-2951 30. november 2021, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosali

§ 633

lg 7 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tsiviilasi nr 2-21-2951 Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 1.M A ja D A (hagejad) oma seadusliku esindaja O M kaudu esitasid 25.02.2021 hagi D A (kostja) vastu elatise nõudes. Hagejate nõue on mõista kostjalt hagejate kasuks välja igakuine elatis igale hagejale summas 292 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud minimaalpalga määra alates hagi esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kohustada kostjat kandma elatis A L pangakontole XXX iga kuu

  1. kuupäevaks. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti laste ema ja kostja vahel abielu, mis lahutati 15.10.
  2. Abielu kestel sündisid ühised lapsed M A (edaspidi hageja I) ja D A (edaspidi hageja II). Pärast kooselu lõpetamist (alates ajast, mil mõisteti kostjale vabaduskaotuslik karistus) elavad hagejad emaga koos kostjast eraldi. Kostja on loonud endale uue suhte väljaspool kinnipidamiskohta ning soovib peale vabanemist luua uue perekonna, millest on ka lahutus tingitud. Kostja ei anna hagejale ülalpidamist ning lapse emal on kahtlused, et kohtuotsuse puudumisel otsustab kostja mitte anda vabatahtlikult hagejatele ülalpidamist seaduses sätestatud määras. Kostja varasema käitumise alusel on võimalik teha järeldusi, et ta ei ole huvitatud ülalpidamise andmisest ning endise perekonna toetamisest. Lapsed on väikesed, küll aga laste kasvatamise ja ülalpidamisega seotud kulud on suured. Hageja keskmised kulud kuus: Toit 420 eurot (7 euro päevasx30x2). Eluasemekulud 150 eurot (75x2) Hügieen 50 eurot (25x2) Ravi 60 eurot (30x2) Riided 200 eurot (100x2) Mänguasjad 100 eurot (50x2) Teised planeerimata kulud 70 eurot (35x2) Lasteaia kulud 50 eurot (25x2) Kokku 1080 eurot. Lapse ema ei nõua elatist suuremas summas kui seaduses sätestatud ning sellest juhindudes ei ole ta kohustatud tõendama oma sissetulekuid ja laste vajadusi. Laste ema leiab, et kui kostja elab eraldi, on ta kohustatud andma lastele ülalpidamist elatise maksmise teel ning seaduses sätestatud ulatuses. Kostja suhtes sai 04.02.
  3. a kohtumäärusega nr 2-19-19148 lõpetatud võlgniku, D A (isikukood XXX) (pankrotis), pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei piisa pankrotimenetlusega seotud väljamakseteks. Antud määrus on 23.02.2021 pankrotihaldur Hillar Villers’i teatel jõustunud. Ülaltoodu alusel ning juhindudes perekonnaseadusega on hageja seaduslik esindaja seisukohal, et hagiavaldus elatise nõudmise osas on seaduslik ning põhjendatud.
  4. Hagejad esitasid koos hagiavaldusega taotluse hagi tagamiseks. 2

(12)Tsiviilasi nr 2-21-2951 3.Viru Maakohus 01.03.
  1. a määrusega jättis hagi tagamise taotluse käiguta ja määras hagejatele tähtaja taotluse põhistamiseks ja tõendavate dokumentide esitamiseks.
  2. 01.03.2021 laekus kohtule vastus 01.03.
  3. a kohtumäärusele, milles esitab hagejate seaduslik esindaja andmed oma varalise seisundi kohta ja on selgitanud hagi tagamise vajadust ning et hagi tagamiseta ei ole võimalik kindlustada hagejatele menetluse kestel piisavat ülalpidamist. Hagejate seadusliku esindaja täiendavate selgituste kohaselt elab ta koos hagejate ja veel kahe lapsega (A L ja D L) Narva linnale kuuluvas munitsipaaleluruumis aadressil XXX. Hagejate seaduslikul esindajal puudub endal kinnisvara, mida saaks kasutada eluruumina. Samuti puuduvad hagejate seaduslikul esindajal transpordivahendid, mis oleksid kantud maanteeameti registrisse. Hagejate seaduslik esindaja on alates l5.01.2020 arvel Eesti töötukassas töötuna. Kostja ei ole hagejaid toetanud ega osalenud nende kasvatamisel alates 05.02.2016, mil mõistis talle kohus vabaduskaotuslikku karistust, seevastu, kuni abielu lahutamiseni on kostja nõudnud, et teda toetataks kinnipidamiskohas raha saatmisega ostmaks toitu vangla poest. Hagejate seaduslikku esindajat toetavad ja abistavad vanemad ning sõbrad, samuti saab hageja seaduslik esindaja riigipoolset peretoetust sotsiaalkindlustusametilt ning Narva linna Sotsiaalamet aitab tasuda munitsipaaleluruumi kulusid. 5.Viru Maakohus 02.03.
  4. a määrusega võttis hagi menetlusse.
  5. Kohus 17.03.
  6. a määrusega rahuldas kohus hagejate hagi tagamise taotluse osaliselt. Kohus kohustas D A (isikukood XXX) maksma tsiviilasja nr 2-21-2951 menetluse ajal D A (isikukood XXX) ja M A (isikukood XXX) nende ülalpidamiseks elatist 100 eurot kuus igaühele, alates määruse tegemisest kuni käesoleva tsiviilasja lõpplahendi jõustumiseni. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja puhul on olemas mõjuvad põhjused, millele tuginedes võib vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Kostja varaline seisund ei võimalda tal tasuda elatist selles ulatuses, millises taotleb hageja. Kostja kuulutati välja pankrotiks kohtuasjas nr 2-19-
  7. Pankrotimenetlus on lõpetatud raugemise tõttu. Käesoleval ajal on käimas võlgadest vabastamise protsess. Võlgnikust kostja peab viie aasta jooksul võimalusel tegema makseid võlausaldajatele võlgnevuste kustutamiseks. Iga aasta peab kostja esitama kohtule aruande oma sissetulekute kohta ja kui palju ta tasus võlausaldajate võlgade katteks. Kostja kannab Viru Vanglas vanglakaristust, mille tähtaeg määrati kuni 03.10.
  8. Kostjale ei ole vanglas töökohta tagatud. Tänaseni ei pakkunud vangla talle töökohta välja. Olgugi pakub vangla talle töö, siis tuleb arvestada, et töötasu 1 töötunni eest on 63 senti. Sel juhul oleks kostja potentsiaalne töötasu siiski keskmiselt 100 eurot kuus, millest üksnes 50%, s.o 50 eurot kuus, läheb kostja kõikide rahaliste kohustuste täitmiseks. Kostjal ei ole kinnisvara või vallasasju, mille müügist oleks võimalik elatist tasuda. Kokkuvõtvalt ei anna kostja varaline seisund käesoleval ajal objektiivselt talle võimalust maksta elatis 292 euro ulatuses kuus igale hagejale. 3
(12)Tsiviilasi nr 2-21-2951 Ühtlasi kostja arvab, et on võimalik asi lahendada kompromissiga. Vaatamata sellele, et käesoleval ajal ei ole kostjal võimalust saada sissetulekut, ta on nõus igakuise 100 euro suuruse elatisega kummale hagejale. Peale vanglakaristuse kandmist asub kostja tööle ja kustutab elatise võlgnevuse, mis on tal kuni vanglast vabanemiseni tekkimas. Kostja palub jätta menetluskulud poolte endi kanda. HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA Hagejad ei nõustu kostja pakutud kompromissiga 100 eurot kummalegi lapsele kuus. Hagejad leivad, et puudub alus kohaldamaks PKS § 102 lg 2 sätestatut. Seaduseandja on sätestanud, et vanemal on ülalpidamiskohustus. Samas jääb hagejatele arusaamatuks kostja väide, mis on täielikult dokumentaalselt tõendamata, puuduvad mingitki tõendid. „Kui isegi vangla pakub talle töö, tuleb arvestada seda, et töötasu 1 töötunni eest on 63 senti. Siis sel juhul kostja potentsiaalne töötasu oleks olnud keskmiselt 100 eurot kuus, millest üksnes 50%, s.o. 50 eurot kuus, läheb kostja kõikide rahaliste kohustuste täitmiseks.“ Kostjal on kohustus võlgadest vabastamise menetluse keskel tegeleda tulutoova tegevusega selleks, et tasuda oma kohustusi. Samas on see kostja huvides võtta vastu vangla administratsiooni poolt pakutav töö, teha seda kohusetundlikult, saades võimaluse olla üle viidud avavanglasse ning hiljem taotleda ennetähtaegset vabastamist selleks, et hakata täitma pankrotimenetlusega tekkinud kohustusi. Võlgadest vabastamise menetlus annab seevastu võimaluse kostjale hoolitseda oma laste ülalpidamise eest, kuna kostja poolt teenitust mahaarvamistel võlausaldajate kasuks võetakse arvesse võlgniku ülalpidamiskohustusi. Hagejad juhivad tähelepanu, et seadusandja ei ole sätestanud elatise vähendamise alustena kohustatud isiku pankroti välja kuulutamist ega seda, et ta ei suuda leida endale tulutoovat tegevust isegi seda, et näidata üles initsiatiivi ning paluda vangla administratsioonil võimaldada talle tööd. Hagejad on valmis heatahte avaldusena ja vastutulekuna, arvestades kostja (pankrotis) olukorda vähendama nõuet 30 euro võrra 292 eurolt 262 eurole. Erinevalt kostjast põhjendavad hagejad oma vähendamist. Riigikohus on oma lahendites viidanud, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka riigi poolt vanematele makstava lapsetoetusega, mis käesoleval ajal on 60 eurot. Hagejad leiavad, et poole summa võrra antud lapsetoetusest saab elatist vähendada. Hagejate seaduslik esindaja palub hagiavaldus rahuldada. KOHTUISTUNG 02.09.2021 kohtuistungil (tl 64-67) jäid pooled omapoolsete nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. Hagejate ema seletas, et tema sissetulekuks on palk 616 eurot, toetus nelja lapse peale kokku 600 eurot kuus, s.h lasterikka pere toetus. Tema toetavad vanemad ja riiklik lastetoetus. Hagejad koos emaga elavad sotsiaalkorteris. Teiste laste ülalpidamiseks hagejate ema ametlikult nõuet ei esitanud. 4
(12)Tsiviilasi nr 2-21-2951 Kostja seletas, et ei ole võimeline tasuma elatist ka hagejate pakutud summas 262 eurot kummale. Kostja väitel töötab hagejate ema Soomes ja tema töötasu on 2000 eurot kuus. Kostja viibib vanglas, kus tööd ei ole. Samuti palub kostja arvestada, et kohustustest vabastamise menetluses peab ta viie aasta jooksul teha väljamaksed võlausaldajatele. Kostja varaline seisund ei võimalda tal isegi 200 eurot maksta. Tuleb arvestada, et hagejate ema sissetulek on parem kui kostjal. Kostja saab elatist maksma hakata alles pärast kinnipidamisasutusest vabanemist. Kui elatis mõistetakse välja varem, siis elatisevõlgnevus aina suureneb ja sellest ei ole lastele kasu. Kostjal ei ole võimalik taotleda avavanglasse paigutamist, kuna ta süüdi mõisteti muuhulgas ka kinnipidamiskohast põgenemise eest. Kostja erialad on kokaabi, ehitaja, müürsepp. Kohtuistung lükati edasi, et teha päringud hagejate vanemate varalise seisundi kohta ning kohus tegi hagejate emale ettepaneku esitada neljast iga lapse kohta kohustuste suurust. Kohtuistungil nõustusid pooled arutama edaspidi asja kirjalikus menetluses. KIRJALIK MENETLUS Kohus on 08.10.2021 määranud vaadata tsiviilasja läbi kirjalikus menetluses. Menetlusosalistele anti tähtaeg esitamaks avaldusi, seisukohti ja menetluskulude nimekirja kohtule, samuti teatati lahendi avalikult teatavaks tegemise aeg. Menetlusosalised ei esitanud enam avaldusi ega seisukohti. Hagejate ema on esitanud menetluskulude nimekirja. Kostjale määratud esindaja on esitanud tasutaotluse. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud

§ 232

lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja seda tuleb seetõttu rahuldada osaliselt. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt PKS § 97 p 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. 5

(12)Tsiviilasi nr 2-21-2951 Kohus tuvastas hageja M A sünnitõendiga (tl 5), et ta on sündinud XXX ning et tema vanemateks isa D A (kostja) ja ema O A (praegune perekonnanimi XXX). Hageja D A sünnitõendiga (tl 5 pöördel) on kohus tuvastanud, et ta on sündinud XXX ning et tema vanemateks on D A (kostja) ja O A (praegune perekonnanimi M) Vaidlust ei ole, et hagejateks on alaealised lapsed ja kostjaks hagejate vanem (esimese astme üleneja sugulane) ning kostja on kohustatud hagejatele ülalpidamist andma. Samuti ei ole vaidlust, et hagejad elavad koos emaga ning et kostja ei ela hagejatega koos. Pooled ei vaidle ka, et kostja ei ole hagejatele elatist tasunud. Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 116 lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Sama sätte lõike 2 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. PKS § 100 lg 1 esimese lause kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Hagejad nõuavad mõista kostjalt välja elatise summas 292 eurot kuus igaühele, kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates hagi esitamiseks, milleks on XXX kuni nende täisealiseks saamiseni. Kostja ei ole hagiga nõus. Kostja viibib vanglas ja tal ei ole millestki elatist maksta, teda asetakse võlgnevustesse. Kostja saab elatist maksta alles pärast vanglast vabanemist. Praeguseks ta vanglas ei tööta, tööd ei ole. Samuti algatati kohustustest vabastamise menetlus ja kostja peab viie aasta jooksul tasuma võlausaldajatele raha. PKS § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Alates 01.01.2020 on töötasu alammäär 584 eurot, millest ½ on 292 eurot. Lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi eelduslikult pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt Riigikohtu 26. novembri 2014 otsus nr 3-2-1-120-14, p 14; 8. jaanuari 2014 otsus nr 3-2-1-165-13, p 15). Alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäära saab alaealisele lapsele elatise välja mõista üksnes PKS § 102 lg-s 2 sätestatud alustel. PKS § 102 lg 2 teise lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Mõjuvate põhjuste loetelu on toodud lahtisena. PKS § 102 lg 2 ei ole mitte üldreegel, vaid erijuhtum. Seega võib 6
(12)Tsiviilasi nr 2-21-2951 mõjuvaks põhjuseks olla ka muu põhjus, mida ei ole kirjeldatud PKS § 102 lg-s
  1. Vanema ebapiisav sissetulek või sissetuleku puudumine ei ole üldjuhul aluseks elatise tasumiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Tegemist on näidisloeteluga ning mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab kohtupraktika järgi olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, riiklike peretoetustega), samuti vanema kasin varaline seisund. Seda kõike juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Kostja väitel ei saa ta vanglas viibides töötada töö puudumise tõttu. Kostja aga peab täitma laste ülalpidamise kohustust eelkõige oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu
  2. oktoobri
  3. a otsus nr 3-2-1-118-12, p 15). Vanem ei vabane lapse ülalpidamisekohustusest ning sellest tulenevalt sissetuleku teenimise kohustusest ka põhjusel, et ta ei saa vanglas viibimise tõttu sissetulekut teenida. Kostja viibib vanglas kuriteo toimepanemise pärast, seega ise põhjustas olukorra, kus ta ei saa sissetulekut. Kostjal oli võimalik vältida vanglas viibimisest tingitud piiranguid sissetuleku teenimiseks. Kostja vanglas viibimine ei vabasta teda hagejate ülalpidamise ega sellest tulenevast sissetuleku teenimise kohustusest. Eelneva alusel jätab kohus arvestamata Viru Vangla 17.03.2021 vastuse (tl 36) ja Viru Vangla direktori 01.03.2021 käskkirja (tl 37-39), sest need ei evi kohtu arvates tähtsust käesoleva asja arutamisel. Kohus on seisukohal, et kostja kinnipidamiskohas viibimine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine ei ole iseenesest mõjuvad põhjused elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra, küll aga selleks võivad esineda muud mõjuvad asjaolud. Käesoleval ajal viibib kostja Viru Vanglas, selle üle pooltel vaidlust ei ole. Kostja seletuste kohaselt tema karistuse kandmise tähtaeg on 03.10.
  4. Uurimaks hagi põhjendatust, peab kohus analüüsima, millised on hagejate põhjendatud ja vältimatud vajadused ning millises ulatuses on kostja võimeline oma alaealistele lastele elatist tasuma. Lapse elatisnõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavapärast elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada ning analüüsima kas on aluseid elatise suuruse vähendamiseks alla seaduses ettenähtud miinimummäära. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, siis saab ta osa oma perekonna tavapärasest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist (vt Riigikohtu
  5. oktoobri 2012 otsus nr 3-21-118-12). PKS § 105 lg 3 järgi mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Seega peab kohus analüüsima ka hagejate vanemate varalist seisundit. Kohus kontrollis kostja varalise seisundi andmed üle erinevates registrites. Kinnistusregistris puuduvad andmed, et kostja oleks kinnistu omanikuks. Ka Transpordiametis puuduvad andmed, et kostja oleks sõiduauto omanikuks või vastutavaks kasutajaks. Äriregistris puuduvad andmed kostja kohta, et tema oleks mingi ettevõtte, äriühingu jne osanikuks või juhatuse liikmeks või et temale kuuluks liikmelisus hooneühistus. 7
(12)Tsiviilasi nr 2-21-2951 Seega ei kuulu avalike registrite andmete põhjal kostjale vara, mis tema võimekust lastele ülalpidamist anda suurendaks. Maksu- ja Tolliameti töötamise registri teabe (tl 83) kohaselt töötas kostja viimati aastal
  1. Rahvastikuregistri andmetel (tl 84) peale hageja kostjal enam lapsi ei ole. Eesti Töötukassa 27.09.2021 teatise (tl 89) kohaselt ei ole D A registreeritud töötuna/tööotsijana ja ei ole saanud ajavahemikul 01.09.2021–27.09.2021 töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist. Maksu- ja Tolliameti 28.09.2021 teatisest (tl 94) nähtub, et ajavahemikul 01.09.2020–31.08.2021 ei ole kostjale väljamakseid tehtud. Maksu- ja Tolliameti 28.09.2021 maksuandmete tõendi (tl 95) kohaselt tegi kostjale
  2. a juulis ja augustis väljamaksed Viru Vangla igakord 20,71 euro ulatuses. Ajavahemikul 01.08.2020-11.03.2021 eest kostja vabakasutuskonto väljavõtte (tl 40-41) kohaselt tuli kontole sisse 270 eurot ja läks välja 270,23 eurot. Vabad rahavahendid 11.03.2021 seisuga on 0 eurot. AS Pensionikeskuse 05.10.2021 vastuse (tl 102) kohaselt pole pensioniregistri pidaja andmeil kostja esitanud raha väljavõtmise avaldust. Sotsiaalkindlustusameti 06.10.2021 vastuskirja (tl 109) kohaselt D A määratud pensioni ja/või toetusi ei ole. Kohus kontrollis ka hagejate ema sissetulekud ja varalise seisundi. Kinnistusregistris puuduvad andmed, et hagejate ema oleks kinnistu omanikuks. Hagejate seletuste kohaselt elavad nad sotsiaalkorteris. Ka puuduvad Transpordiametis andmed, et hagejate ema oleks sõiduauto omanikuks või vastutavaks kasutajaks. Äriregistris puuduvad andmed hagejate ema kohta, et tema oleks mingi ettevõtte, äriühingu jne osanikuks või juhatuse liikmeks või et temale kuuluks liikmelisus hooneühistus. Seega avalike registrite andmete põhjal ei kuulu hagejate emale vara. Maksu- ja Tolliameti töötamise registri andmete (tl 82) kohaselt töötab hagejate ema alates 01.08.2021 I OÜ-s töölepingu alusel puhastusteenindajana. Rahvastikuregistri andmetel (tl 85) on hagejate emal kokku neli last. Peale hagejate on veel XXX sündinud tütar A L (tl 15) ja XXX sündinud tütar D L (tl 16). Eesti Töötukassa 26.02.2021 teatise (tl 14) kohaselt on O A (praegu M) töötuna arvele võetud alates 15.01.2020 ja tema järgnev pöördumine Eesti Töötukassasse on 09.03.
  3. O.A ei saa käesoleval hetkel töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist. Eesti Töötukassa 27.09.2021 teatise (tl 89) kohaselt ei ole O M registreeritud töötuna/tööotsijana ja ei ole saanud ajavahemikul 01.09.2021–27.09.2021 töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist. Maksu- ja Tolliameti 28.09.2021 teatisest (tl 92) nähtub, et ajavahemikul 01.09.2020–31.08.2021 on hagejate emale tehtud pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist väljamakseid 51,18 eurot. Teatisele lisast (tl 93) tulenevalt on olnud väljamakse tegijaks L OÜ. 8
(12)Tsiviilasi nr 2-21-2951 Hagejate ema palgateatise (tl 75) kohaselt maksis I OÜ temale välja
  1. a augustis töötasu 616,96 eurot. Hagejate ema seletuste kohaselt on teda aitamas ka vanemad. AS Pensionikeskuse 05.10.2021 vastuse (tl 102) kohaselt pole pensioniregistri pidaja andmeil hagejate ema esitanud raha väljavõtmise avaldust. Hagejate esitatud Sotsiaalkindlustusameti 20.09.2021 tõendi (tl 76) kohaselt maksti hagejate seaduslikule esindajale perehüvitised iga kuu: A L (sündinud XXX) eest 79,18 eurot; D L (sündinud XXX) eest 79,18 eurot; M A (sündinud XXX) eest 100 eurot; D A (sündinud XXX) eest l19,18 eurot ja lasterikka pere toetus 300 eurot. Kokku 677,54 eurot iga kuu. Sotsiaalkindlustusameti 06.10.2021 vastuskirja (tl 109) kohaselt on O M on määratud alates 01.09.2020 kuni käesoleva ajani lasterikka pere toetus 300,00 eurot kuus, lapsetoetus 320,00 eurot kuus, üksikvanema lapse toetus 38,36 eurot kuus, lapsehooldustasu 19,18 eurot kuus. O M on perioodil 01.09.2020 kuni käesoleva ajani kokku välja makstud elatisabi 980,66 eurot. Elatisabi makseid Sotsiaalkindlustusamet ei kindlusta, kuna see sõltub täitemenetlusest (st kas elatisnõude võlgnik täidab ülalpidamiskohustust või mitte) ning selle üle peab arvestust kohtutäitur. M A eest on välja makstud – lapsetoetus 80,00 eurot kuus. D A eest on välja makstud – lapsetoetus 80,00 eurot kuus, lapsehooldustasu 19,18 eurot kuus. Hagejate ema arvelduskonto nr XXX (SEB Pank) väljavõtte (tl 12) kohaselt kanti ajavahemikul 01.08.2020-25.02.2021 kontole sisse kokku 6083,96 eurot, väljamakseid ei ole tehtud. Sissemakseid on tehtud Sotsiaalkindlustusameti, Eesti Töötukassa, A L, Narva linna Sotsiaalabiameti, A S, V Š poolt. Hagejate ema arvelduskonto nr XXX (Swedbank) väljavõtte (tl 13) kohaselt ei ole ajavahemikul 01.08.2020-25.02.2021 kontol tehinguid tehtud. Kohus leiab, et hagejate ema sissetulekute kajastavatest dokumentidest ei tulene, et tema sissetulek võimaldab tal anda hagejatele ülalpidamist samas suuruses kui nõutakse kostjalt. Enesestmõistetavalt on täisealise töötava inimese ülalpidamiskulud alaealiste laste ülalpidamiskuludest suuremad. Hagejad esitasid nende igakuised keskmised kulud (igaühe kohta) erinevate kuluartiklite vahel alljärgnevalt: Toit 210 (7 eurot päevas x 30) Eluasemekulud 75 eurot Hügieen 25 eurot Ravi 30 eurot Riided 100 eurot Mänguasjad 50 eurot Teised planeerimata kulud 35 eurot Lasteaia kulud 25 eurot. Seega on igakuised kulutused 550 eurot iga hageja kohta. 29.09.
  2. a määruses (tl 97-99) juhtis kohus hagejate ema tähelepanu, et Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi 9
(12)Tsiviilasi nr 2-21-2951 (PwC) koostatud
  1. a lõppraporti „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ (miinimumelatise uuring) kohaselt on 3-6 aastaste laste ülalpidamiskulu standardeelarve meetodi põhjal ühes kuus 319 eurot (kättesaadav veebis https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf, lk 38) ning 7–12 aastaste laste ülalpidamiskulu standardeelarve meetodi põhjal ühes kuus 359 eurot (Uuringu lk 39). Uuringus leiti (lk 45), et uus miinimumelatis
  2. a lõpu seisuga oleks kas 343÷2 = 172 eurot kuus (standardeelarvete keskmine) või 388÷2 = 194 eurot kuus (võrdlevanalüüsi meetod). Seega on ülalpidamiskulu ühe vanema kohta ligikaudu 180 eurot kuus. Uuringus on läbivalt märgitud, et miinimumelatis tuleks igal aastal läbi korrutada tarbijahinnaindeksiga. Statistikaameti tarbijahinnaindeksi kalkulaatori (kättesaadav veebis https://www.stat.ee/et/tarbijahinnaindeksi-kalkulaator) abil leitav tarbijahinnaindeks suurenes võrreldes IV kvartaliga 2019 (I kvartal 2020 – II kvartal 2021) 1,6% võrra. Seega on praegusel ajal ülalpidamiskulu ühe vanema ühe alaealise lapse kohta ligikaudu 183 eurot (180+1,6%) kuus, mis on oluliselt väiksem kui kostjalt nõutav elatise määr. Uuringus on märgitud ka, et mitme lapsega leibkondades võivad lapse ülalpidamiskulud olla väiksemad mastaabisäästu tõttu. Näiteks saavad nooremad kasutada vanemate õdede/vendade rõivaid, mänguasju jne. Arvestades et hagejad on ühesoolised ja nende vanusevahe ei ole suur, on alust võtta arvesse mastaabisäästud. Samas saab arvestada, et hagejate peres on veel kaks last, kes on ühesoolised ja nende vanusevahe ei ole suur. Kuna hagejate peres kasvatatakse kokku neli last, on laste ülalpidamiskulud mastaabisäästu tõttu väiksemad. Ülaltoodust tulenevalt ei täida PKS § 101 lg 1 järgne miinimumelatis tõenäoliselt enam oma algset eesmärki, s.o rahuldada õigustatud isikute igapäevaseid vajadusi. Miinimumpalk ei seostu laste tegelike vajadustega ega vanemate võimalusega elatist maksta (vt nt Riigikohtu lahend nr 32-1-35-17, p 30 koos selles viidatud praktikaga). Viidatud uuringus toodud kulud 3-6 aastastele lastele erinevate kuluartiklite vahel on alljärgnevas suuruses: Telekommunikatsioon 0€ Kodune majapidamine 10 € Vaba aeg 28 € Haridus 72 € Isiklik hügieen, ilukaubad 8€ Tervishoid 6€ Transport, sh turvavarustus 55 € Eluasemekulud 26 € Toit 46 € Riided ja jalanõud 68 € Beebikaubad 0€ Taskuraha 0 €. 7-12 aastastel lastel on uuringu järgi kulutused alljärgnevas suuruses: Telekommunikatsioon 13 € Kodune majapidamine 12 € Vaba aeg 29 € Haridus 35 € Isiklik hügieen, ilukaubad 8€ Tervishoid 6€ 10
(12)Tsiviilasi nr 2-21-2951 Transport, sh turvavarustus 40 € Eluasemekulud 26 € Toit 107 € Riided ja jalanõud 63 € Beebikaubad 0€ Taskuraha 20 €. Kohus tegi hagejate esindajale ettepaneku põhistada, miks enamikus kuluartiklites hagejate toodud kulud on kordades suuremad kui uuringus toodud kulud. Samuti palus kohus välja tuua, milliseid kulusid pidavad hagejad silmas kuluartikli „Teised planeerimata kulud“ all. Hagejate ema kohtule 06.10.2021 esitatud menetlusdokumendis (tl 105-106) leidis, et kuna elatist nõutakse seadusega ettenähtud miinimummääras, siis kohtupraktikast lähtuvalt ei pea hagejad oma kulutuste suurust tõendama. Kohtumääruses viidatud summad puudutavad
  1. aastat, kahe aasta jooksul on hinnad tõusnud. Kohus jääb 29.09.
  2. a määruses väljendatud seisukohtade juurde ja leiab, et hagejate toodud kulud on ülepaisutatud ja muuhulgas mastaabisäästu tõttu ei võrdu seaduses ettenähtud elatise miinimummääraga. Kohus ei nõustu hagejate esindaja seisukohaga, et uuringus märgitud summad on toodud
  3. a seisuga. Kohus on ikka arvestanud tarbijahinnaindeksi muutmisega. Kõigest ülaltoodust lähtudes leiab kohus, et hagi on põhjendatud osaliselt, sest on alust elatise väljamõistmiseks alla seaduses ettenähtud miinimummäära. Kohus leiab, et on põhjendatud mõista kostjalt välja iga hageja ülalpidamiseks elatis 183 eurot. Alla seaduses sätestatud miinimummääras elatise väljamõistmise tõttu ei saa elatise summat siduda Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraga, kuivõrd elatise automaatset suurendamist ei saa põhjendada üksnes miinimumpalga tõusuga. Kohus juhindub Riigikohtu
  4. veebruari
  5. a otsuse nr 2-15-15909 p-s 16 väljendatud seisukohtadest. Kooskõlas

§ 445

lg-ga 1 määrab kohus hagejate taotlusel kindlaks kohtuotsuse täitmise viisi ja korra ning kohustab kostjat maksma hagejate igakuise elatusraha nende seadusliku esindaja arvelduskontole. Kohus juhib menetlusosaliste tähelepanu, et kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada

§ 459lg 1 alusel hagi elatise suuruse muutmise nõudes.

Kohus jätab tähelepanuta kõik kostjapoolsed tsiviilasjaga nr 2-20-15334 seonduvad väited. Need ei ole asjakohased käesoleva asja arutamisel. Kostja on esitanud kohtule 19.03.2021 menetlusdokumenti „Vastuhagi“ nime all. Kõne all olev dokument ei vasta hagiavaldusele ettenähtud vorminõuetele, sellest on riigilõiv tasumata jäänud. Kohus ei loe põhjendatuks anda kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, sest kõik tsiviilasjaga nr 2-20-15334 seonduvad väited ei ole käesolevas asjas asjakohased. Kõik otsuses kajastamata jäänud dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei evi kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. Kohtuotsuse jõustumisel tuleb tühistada Viru Maakohtu 17. märtsi 2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud. MENETLUSKULUD 11

(12)Tsiviilasi nr 2-21-2951

§ 173

lg-te 1 ja 4 alusel märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulusid võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Menetluskulude jaotusel arvestab kohus hagi osalist rahuldamist ja hagi rahuldamise ulatust ning leiab põhjendatuks jätta asja menetlemisel tekkinud osapoolte menetluskulud

§ 163

lg 1 kolmanda alternatiivi alusel nende endi kanda.

§ 174

lg-st 1 tulenevalt määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid, menetluskulude rahalise suuruse. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Menetluskulude jaotusest kindlaksmääramiseks. nähtuvalt puudub vajadus menetluskulude rahaliseks Viru Maakohtu 17.03.

  1. a määrusega (tl 29-30) anti kostjale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ning riigi õigusabi kulud. Viru Maakohus 15.11.
  2. a määrusega määras kostja esindajale kindlaks makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 295 eurot (lisandub käibemaks 59 eurot) ja vajalike kulude hüvitis summas 15,30 eurot (lisandub käibemaks 3,06 eurot). Kohus jätab kostja riigi õigusabi tasu ja kulud, mille tasumisest on teda vabastatud, riigi kanda. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 12

(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.