Obsah (10)

§ 187§ 3111§ 407§ 445§ 129§ 207§ 173§ 162§ 386§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Rajar Miller Otsuse tegemise aeg ja koht 25. november 2021, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-12536 Tsiviilasi

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-is või a/a EE567700771003819792 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-is LHV Pank, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Asjaolud ja menetluse käik

1. Hagejad esitasid 10.08.2021 hagi kostja vastu elatise nõudes. Hageja I nõuab kostjalt elatist 200 eurot kuus alates 15.08.2021 kuni hageja I täisealiseks saamiseni. Hageja II nõuab kostjalt elatist 200 eurot kuus alates 15.08.2021 kuni hageja II täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt on hagejad kostja lapsed ja kostja laste ülalpidamises ei osale.
2. Kohus võttis hagiavalduse 06.10.2021 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide kostjale kättetoimetamisest. Hagimaterjalid toimetati postisaadetisega kostja elukoha aadressil 14.10.
3. Kostja esitas 29.10.2021 kohtule taotluse hagile vastamise tähtaja pikendamiseks kuni 29.11.
4. Kohus rahuldas 29.10.2021 kirjaga kostja taotluse osaliselt ning pikendas hagile vastamise tähtaega kuni 12.11.
5. 29.10.2021 kohtu kiri on kostjale kätte toimetatud e-toimiku vahendusel 05.11.
6. Kohtu määratud tähtajaks ega kohtuotsuse tegemise ajaks kostja hagiavaldusele vastust ei esitanud. Tagaseljaotsuse tegemise õiguslik alus ja kohtu seisukoht
7. Kostjale on hagimaterjalid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 313 lg 2, § 322 lg 1, 2 kohaselt kätte toimetatud 14.10.2021. Sellekohane postisaadetise väljastusteade on kohtutoimikus. Kostja on isiklikult saanud hagiavalduse kätte hiljemalt 29.10.2021, mil ta on esitanud kohtule taotluse hagile vastamise tähtaja pikendamiseks. Kohtu vastus tähtaja pikendamisest kuni 12.11.2021 on avaliku e-toimiku kaudu 05.11.2021 kostjale isiklikult kätte toimetatud (

§ 3111lg 1, 3).

Kostja oli kohustatud kohtule vastama

1. novembriks
2. Kostja hagile määratud tähtajaks ega ka kohtuotsuse koostamise ajaks vastanud ei ole.
3. Juhindudes

§ 407

lg 1 teeb kohus käesolevas asjas tagaseljaotsuse põhjusel, et kostjale on hagi kätte toimetatud, teda on hagiavalduse menetlusse võtmise määruses hoiatatud hagile vastamata jätmise tagajärgede eest ja ta ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul. Sellisel juhul loetakse hagiavalduses märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib üksnes hagi õiguslikku põhjendatust.

1. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaoludel õiguslikult põhjendatud ja hagejate nõuded tuleb rahuldada.
2. Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Hagejad J P ja M P kostja C U alaealised lapsed. Asjaolu tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud sünnitõendid ja esitatud andmeid on kohus rahvastikuregistrist kontrollinud.
3. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Hagiavalduse kohaselt kostja hagejatega koos ei ela ega nende ülalpidamises ei osale.
4. PKS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
5. See tähendab, et eelduslikult ongi lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus pool kuupalga alammäärast ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt Riigikohtu otsus 2-16-118651, p 14). Aastal 2021 on töötasu alammäär täistööajaga töötamisel 584 eurot (Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrus nr 115) ja minimaalne elatis ühele lapsele seega 292 eurot. Hagejad nõuavad kostjalt elatist alla miinimummäära. Kohtu hinnangul ei pea seega hagejate kulusid ega elatise suurust selles ulatuses eraldi hindama. Hagejad esitasid hagi 10.08.2021 ja nõuavad elatist alates 15.08.
6. Kohus lähtub hagejate taotlusest.
7. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus C Ult välja elatise 200 eurot kuus J P kasuks ja 200 eurot kuus M P kasuks alates 15.08.2021 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 101 lg 4). 11.

§ 445

lg 1 alusel määrab kohus hageja esindaja taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra ja määrab, et kostjal tuleb hagejate kasuks välja mõistetud elatis maksta V P arveldusarvele Selgitusse tuleb märkida vastavalt „J P elatis“ ja „M P elatis“ ning märkida ära kuu, mille eest elatis on tasutud. Tsiviilasja hinna määramine 12. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa (

§ 129lg 2).

Hagejad on esindaja kaudu esitanud kostja vastu ühise hagi elatise saamiseks. Kumbki hageja esitanud kostja vastu oma eraldiseiva elatisnõude ja osaleb kostja suhtes menetluses iseseisvalt (

§ 207

lg 2), st hagejad ei ole kostja suhtes vältimatud kaashagejad

§ 207lg 3 mõttes.

Kuna iga hageja osaleb menetluses iseseisvalt, tuleb asja hind määrata iga hageja nõude osas eraldi. Eeltoodust tulenevalt on hagihind hageja I nõude osas 1800 eurot, hageja II nõude osas 1800 eurot. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 13. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Menetluskulud jäävad praegusel juhul hagi rahuldamise tõttu kostja kanda (

§ 162lg 1).

Kohtule ei ole teada, et hagejatel oleks kohtumenetluse käigus menetluskulusid tekkinud seega ei määra kohus käesoleva otsusega kindlaks hagejatele hüvitatavate menetluskulude suurust. Hagi tagamise abinõu tühistamine 14. Kohus tühistab juhindudes

§ 386

lg 4 kohtu 05.11.2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohustati kostjat tasuma hagejale I elatist 100 eurot kuus ja hagejale II elatist 100 eurot kuus alates 05.11.2021 kuni tsiviilasjas 2-21-12536 menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.

1. Kui J Ple ja M Ple anti Pärnu Maakohtu 05.11.2021 hagi tagamise määruse alusel Sotsiaalkindlustusameti otsusega riigipoolset kohtumenetlusaegset elatisabi, siis saadud elatisabi ulatuses ei saa hagejad kohtuotsusega C Ult välja mõistetud elatist sisse nõuda. Hagejatele välja makstud elatisabi ulatuses läheb elatisenõue üle riigile. Tagaseljaotsuse viivitamatu täidetavus
2. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik