KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-21-9869 Lahendi tegemise aeg ja koht 24. november 2021, Narva kohtumaja Kohtunik Andres Hallmägi TF Bank AB (pu

§ 142lg 2).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. ASJAOLUD

1. Hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal esitas 18.06.2021 Viru Maakohtule hagi U E võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt kostja ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal sõlmisid 14.03.2018 laenulepingu nr. 123108681, mille alusel sai kostja laenu summas 6700 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 10.04.2018-10.03.
2. Kostja on teostanud laenulepingule tagasimakseid kuni 24-nda osamakseni 10.03.2020 põhiosa summas 2491,26 eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg 4208,74 eurot. Laenulepingus nr. 123108681 leppisid pooled kokku intressimääras 19,9% aastas. Laenulepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjal on intressi võlgnevus alates
3. osamaksest 10.04.2020 kuni ülesütlemiseni 24.07.2020 summas 438,89 eurot (102,33+100,23+98,09+95,92+(93,71/31)x14=42,32). Intressi võlgnevus on 438,89 eurot. Vastavalt 14.03.2018 sõlmitud laenulepingu eritingimustele ja maksegraafikule on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu haldamisetasu, mis on laenuandmete kohaselt 2,90 eurot kuus. 24.07.2020.a. laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 10.04.2020-24.07.2020 osamaksete laenuhaldustasud, s.o. 11,60 eurot. Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 113² lg 1 ja lg 2 sätestatust ja lepingu üldtingimuste punktist 3.
4. Sissenõudmisega seotud kulud on kokku 40,00 eurot. Hageja arvestab viivist väikelaenu laenulepingus nr. 123108681 kokku lepitud viivisemääras 19,9% aastas kogu põhivõla summalt 4208,74 eurot lepingu ülesütlemise järgnevast päevast alates s.o 25.07.2020 kuni hagi esitamiseni 18.06.
5. Hageja nõuab viivist summas 753,93 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue 753,93 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 19.06.2021 lepingujärgses viivisemääras s.o 19,9% aastas. Arvestatuna ühe aasta kohta moodustub viivise summa järgmiselt: põhivõlg 4208,74 eurot x 19,9% = 837,54 eurot. 2

§ 407lg 1.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Kohus saatis 16.07.2021 hagimaterjalid kostjale koos kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostjale on hagi menetlusse võtmise määrus ja hagi isiklikult kättetoimetatud 20.07.
2. Kostja kohtu nõuet tähtaegselt ei täitnud. Kostja kohtule ei vastanud ega esitanud kirjalikke vastuväiteid. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

§ 407

) lg-dele 1 ja 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses.

§ 444

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) §-dega 76, 100, 101 lg 1 p 1 ja p 6, 108 lg 1, 94 lg 1, 113 lg 1, 113² lg 2 p 3 ja

§-ga 367 alusel. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 407lg 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses. 3

§ 162lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 450 eurot ja õigusabikulud 480 eurot, s.o kokku 930 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 450 euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1). Kooskõlas

§ 175

lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt, 180 euro ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud on tunnitasu, kuid leiab, et ajakulu on põhjendamatult suur. Kohus arvestab hageja õigusabi kulude hindamisel asjaolu, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et õigusteadmistega isikul kulub hagiavalduse koostamiseks ning materjalide esitamiseks kohtule 4 tundi. Kohus leiab, et põhjendatud ajakuluks on kokku 1,5 tundi. Kohus pöörab ka tähelepanu, et hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Tulenevalt hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirjas esitatud andmetest on hageja esindaja tunnihind 120 eurot tund. Kohtu hinnangul on seega hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses 180 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 630 eurot, s.h riigilõiv 450 eurot ja õigusabikulud 180 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt

§ 177

lg 2.

§ 177

lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 4