← Eesti

2-21-8312/5

Obsah (8)§ 142§ 407§ 444§ 468§ 162§ 174§ 175§ 177

KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-21-8312 Lahendi tegemise aeg ja koht 24. november 2021, Narva kohtumaja Kohtunik Andres Hallmägi Aktsiaseltsi P

§ 142lg 2).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. ASJAOLUD

  1. Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 24.05.2021 Viru Maakohtule hagiavalduse K R vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid K R ja I AS 22.02.2018 väikelaenu lepingu nr L89001483812, mille kohaselt võimaldas pank kostjale 6500 euro laenu kasutamist tema vajaduste finantseerimiseks. Kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena 20.-ks kuupäevaks suurima igakuise maksega 153,82 eurot alates 20.03.2018 kuni viimase osamakseni 20.02.2024 154,71 eurot. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 18,9% aastas. Intressi arvestamisel lähtus pank tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast ning laenusumma kasutuses olemise päevast alates. Kostja asus panga poolt võimaldatud laenu kasutama ja kohustus lepingu tingimuste p. 5.1 järgi tagastama laenu igakuiste annuiteetmaksetena graafikus toodud tingimuste kohaselt. Kostja rikkus lepingu tingimuste punkti 5.1 ning ei taganud piisavate rahaliste vahendite tasumist alates 20.03.
  2. Lepingu tingimuste p 11.3.1 järgi oli pangal õigus leping üles öelda ja nõuda kostjalt lepingu ennetähtaegset täitmist 14 päeva jooksul, kui laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses kolme üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas pank lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud kuulutas pank laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks 26.07.
  3. Vastavalt Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele ja lepingu p-le 6 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 113² lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. Hageja on volitanud P OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja P OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist 11.07.2019, 20.05.2020, 20.04.2021 hagejale teadaolevale kostja aadressile XXX. Seetõttu juhindudes VÕS § 113² lg 2 p 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot. 28.06.2019 loovutas pank oma nõuded kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile ja teatas loovutamisest kostjale kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Vastavalt lepingus kokkulepitud viivise suurusele on viivisearvestus järgmine: võla põhisumma x viivitatud päevade arv 1033 x 18,90% aastas = 3471,64 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus 2

(4)2-21-8312 sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni - (6496,59 uerot x 18,90% aastas = 1227,86). Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista: - I AS ja K R vahel 22.02.2018 sõlmitud väikelaenu lepingust nr. L89001483812 tulenev võlgnevus 6496,59 eurot, intressid 516,55 eurot, laenuhaldustasu 7,50 eurot, viivised 3471,64 eurot, sissenõudekulud 35 eurot; - hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 6496,59 euro jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 18,90% aastas, alates 25.05.2021; - menetluskulud: riigilõiv 600 eurot ja õigusabikulu 420 eurot; - väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt; Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt

§ 407lg 1.

KOHTU PÕHJENDUSED

  1. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Kohus võttis 05.07.2021 hagiavalduse menetlusse ja andis kostjale tähtaja hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks. Kohus edastas 16.07.2021 hagimaterjalid kostjale aadressile XXX, mis tagastati kohtule põhjendusel, et kostja ei ela sellel aadressil. Kohus edastas teistkordselt hagimaterjalid 22.07.2021 kostjale aadressile XXX. Kostjale on hagi menetlusse võtmise määrus ja hagi kättetoimetatud kostjale edasiandmiseks 23.07.
  2. Kostja kohtu nõuet tähtaegselt ei täitnud. Kostja kohtule ei vastanud ega esitanud kirjalikke vastuväiteid. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

§ 407

) lg-tele 1 ja 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et kostjal ei ole hagi üle vaidlust. Hagi tuleb rahuldada kogu haginõude ulatuses.

§ 444

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) §-dega 76, 82, 100, 101, 108, 113, 113² lg 2 p 3, 94 ja

§-ga 367. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 407lg 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses.

Menetluskulud 3. Vastavalt

§ 162lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja. 3

(4)2-21-8312

§ 174

lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 600 eurot ja õigusabikulud 420 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 600 euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1). Kooskõlas

§ 175

lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt, 180 euro ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud on tunnitasu, kuid leiab, et ajakulu on põhjendamatult suur. Kohus arvestab hageja õigusabi kulude hindamisel asjaolu, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et õigusteadmistega isikul kulub hagiavalduse koostamiseks ning materjalide esitamiseks kohtule 3,5 tundi. Kohus leiab, et põhjendatud ajakuluks on kokku 1,5 tundi. Kohus pöörab ka tähelepanu, et hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Tulenevalt hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirjas esitatud andmetest on hageja esindaja tunnihind 120 eurot tund. Kohtu hinnangul on seega hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses 180 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 780 eurot, s.h riigilõiv 600 eurot ja õigusabikulud 180 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt

§ 177

lg 4.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Hallmägi kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.