← Eesti

1-19-5367/152

Obsah (6)§ 3001§ 288§ 294§ 39§ 44§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev 14. september 2021 Kohtuasja number 1-19-5367 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Maili Lokk ja Aarne Sarjas Kohtuasi ja menetluslii

) § 294 lg 2 p 4 ja § 3001 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)

  1. juuni 2020 otsus Apellant Prokuratuur, esindaja Viru ringkonnaprokurör Kalmer Kask Apellatsioonimenetluse ülejäänud pooled Süüdistatav Niina Neglason. Isikukood 46112012252; elukoht XXX; töötab OÜ-s N. NEGLASON; kõrgharidusega; karistamata Ringkonnaprokuratuuri Niina Neglasoni kaitsjad vandeadvokaadid Stella Veber ja Jaanus Tehver Menetluse vorm Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  2. Tühistada Viru Maakohtu
  3. juuni
  4. a otsus osaliselt, s.o osas, millega: 1.1 Niina Negalason mõisteti talle

§ 3001

lg 1 järgi õigeks; 1.2 SKHS § 5 lg 1, § 11 lg 4 ja § 18 lg 2 alusel määrati, et Niina Neglasonile tuleb hüvitada riigi eelarvelistest vahenditest kahtlustatavana kinnipidamisega tekitatud mittevaraline kahju summas 93 eurot ja 60 senti. 1.3 Mõisteti riigilt Niina Neglasoni kasuks lepingulisele kaitsjale Stella Veberile makstud tasu kokku summas 34 488 eurot. 2. Tühistatud osas teha uus otsus, millega: 2.1 Mõista Niina Neglason talle

§ 3001lg 1 järgi esitatud süüdistuses süüdi.

2.2 Mõista Niina Neglasonile rahaline karistus 100 päevamäära, s.o 14 340 eurot. Arvestada eelvangistuses viibitud aeg, 9.-10. oktoober 2017, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning arvata 6 päevamäära karistusest maha. Seega jääb Niina Neglasoni lõplikuks rahaliseks karistuseks 13 479 eurot ja 60 senti. 2.3 Mõista Niina Neglasonilt välja sundraha 876 eurot. 1

(16)2.4 Mõista Eesti Vabariigilt Niina Neglasoni kasuks välja maakohtus lepingulisele kaitsjale Stella Veberile makstud tasust 90%, s.o 31 039 eurot ja 20 senti. Ülejäänud 3448 eurot 80 senti jätta Niina Neglasoni kanda. 2.5 Lugeda põhjendatud menetluskuluks Niina Neglasonil ringkonnakohtu menetluses tekkinud õigusabikulud summas 4260 eurot. Mõista riigieelarves selleks eraldatud vahendite arvelt Niina Neglasoni kasuks välja 4260 eurot. Ülejäänud kaitsjatasud, s.o 1500 eurot jätta tema enda kanda.
  1. Muus osas jätta Viru Maakohtu
  2. juuni
  3. a otsus muutmata.
  4. Prokuratuuri apellatsioon rahuldada osaliselt. Rahaline karistus tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 või Swedbank nr EE502200221014193355 või Luminor Bank AS nr EE
  5. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 99921400002756 ning selgitus „Niina Neglason 1-19-5367 rahaline karistus“. Sundraha tasumisel märkida maksekorraldusele viitenumbriks
  6. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kui süüdistatavad jätavad karistuse tähtaegselt tasumata, hakkab seda välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. Ka on karistuse tasumata jätmisel võimalik kohaldada asendusvangistust. Edasikaebamise kord Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. PÕHIOSA Süüdistus
  8. juunil 2019 esitas prokuratuur Niina Neglasonile süüdistuse kahe kuriteo toimepanemises.
  9. Esiteks pandi N. Neglasonile süüks toimingupiirangu rikkumist

§ 3001lg 1 mõttes ja seda järgmistel asjaoludel.

  1. N. Neglasonil olid
  2. a oktoobris lepingulised suhted OÜ-ga Corrigo (edaspidi Corrigo). Nimelt sõlmisid Niina Neglason ja Corrigo esindaja Tiiu Sepp
  3. juuni 2016 kuupäevaga dateeritud käsunduslepingu nr 2016/153 kestusega 30 kuud. Selle lepingu alusel hakkas N. Neglason alates
  4. juulist 2016 koostama Corrigo alt Eesti Töötukassale ekspertarvamusi töövõime hindamiseks. Sellest tulenevalt oli Corrigo N. Neglasoni tööandjaks. Corrigo maksis N. Neglasonile keskeltläbi 4600 eurot kuus. Niisiis oli N. Neglason Corrigoga seotud isik korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 7 lg 1 p 4 tähenduses.
  6. aasta oktoobris oli N. Neglason ühtlasi Jõhvi vallavolikogu esimees. Volikogu esimehena osales N. Nelgason
  7. ja
  8. oktoobril 2017 vastavalt volikogu eestseisuse ja 2

(16)volikogu sotsiaalkomisjoni istungite aruteludel, kus otsustati lisada volikogu
  1. oktoobri 2017 istungi päevakorda küsimus selle kohta, kas anda Jõhvis Kaare 3 asuvad ruumid Corrigo kasutusse. Ka arutati neil
  2. ja
  3. oktoobri 2017 istungitel rendihinda 1 eurot/m
  5. oktoobril 2017 toimunud volikogu istungil osales Kaare 3 ruumide Corrigole andmise arutelul ka N. Neglason. Niisamuti osales N. Neglason arutelule järgnenud hääletusel ega taandanud ennast. Hääletuse tulemusel võeti 11 poolthäälega vastu vallavolikogu otsus nr 290, mille kohaselt antigi Corrigole kümneks aastaks tasu eest kasutusse Kaare 3 asuva hoone vasaku tiiva neljas korrus (kokku 403,7 m2). Jõhvi vallavalitsuse
  6. oktoobri 2017 korraldusega nr 2688 kinnitati Corrigole rendile antavate ruumide üüriks vastavalt varem kooskõlastatule 1 euro ruutmeetri kohta kuus. Arvestades rendile antavate ruumide üldpinda (403,7 m2), on kümne aasta renditasu lõppsummaks 48 444 eurot (10x12x403,7x1).
  7. Hoolimata oma seotusest Corrigoga osales N. Neglason teadlikult ja kavatsetult nii Corrigo majanduslikku huvi puudutavates aruteludes kui ka Jõhvi vallavolikogu Corrigot puudutava
  8. oktoobri 2017 otsuse hääletuses ning vastuvõtmises. Selline tegevus (ja enda taandamata jätmine) on vaadeldav KVS § 11 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud toimingupiirangute teadva rikkumisena suures ulatuses. N. Neglasoni puhul ei kohaldunud KVS § 11 lg-s 3 sätestatud erisused.
  9. Kohaliku omavalitsuse volikogu liige on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 2 lg 1, § 4 p 1, § 6 lg-te 1–5, § 17 lg-te 1–2 ja § 22, KVS § 2 lg 1 ning

§ 288lg 1 kohaselt ametiisik.

  1. Eeltoodud moel käitudes rikkus N. Neglason korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangut teadvalt suures ulatuses.
  2. Teiseks heideti N. Neglasonile

§ 294lg 2 p 4 järgi ette suures ulatuses altkäemaksu võtmist.

  1. Viru Maakohtu
  2. juuni
  3. a otsusega mõisteti N. Neglason õigeks.
  4. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni Viru ringkonnaprokurör Kalmer Kask, kes palus maakohtu otsuse tühistada ja mõista N. Neglasoni süüdi

§ 294lg 1 ja § 3001 lg 1 järgi.

  1. Toimingupiirangu rikkumise kohta on põhiväited sellised.
  2. N. Neglason rikkus toimingupiirangut suures ulatuses. Nimelt ei põhine kohtu tõlgendus rikkumise ulatuse kohta seadusel ega ka senisel kohtupraktikal. Seni on toimingupiirangu rikkumist loetud koosseisupäraseks, kui ametiisikuga seotud isiku suhtes tehtud otsuse või toimingu sisu, ametiisikuga seotud isiku majanduslik või muu huvi või nende isikute korruptsiooniohu suurus ületab rahalises väljenduses 40 000 eurot. Otsuse sisu suurus oli otsuse tegemise hetkel, st
  3. oktoobril 2017 konkreetne ja turuhinnas (renditasu) väljenduv väärtus, millest saab ja tuleb lähtuda otsuse sisu suuruse ehk rikkumise ulatuse kindlaksmääramisel. Oluline pole, kes kellele seda hinda tasuma pidi või kes kellelt selle hinna tasumist võis nõuda. Samuti on ekslik ja arusaamatu kohtu käsitlus rikkumise võimalikust suurest ulatusest, kui vald oleks saanud renditulu vähemalt 88 444,01 eurot. Lähtumine eeldatavast renditulust on väär ja asjakohatu. Ruumide vähemalt kümneks aastaks rendile saamine oli Corrigo jaoks oluline, sest see võimaldas neil osutada teenust ja 3

(16)sellest tulenevalt realiseerida oma majanduslikke huve. Ruumide rentimise soov ja sobivus kaalus Corrigo jaoks üles nii nende ruumide remondivajaduse, selleks nõutavad kulutused kui ka Corrigo esindajate juuresolekul komisjonides avaldatud, arutatud ning N. Neglasoni poolt toetatud 1-eurose ruutmeetrihinna.
  1. N. Neglason oli teadlik, et
  2. oktoobri 2017 otsus puudutas enam kui 40 000 eurot. Ta teadis, et läbirääkimisi oli peetud eurose kuise ruutmeetrirendi osas. Samuti oli N. Neglason kursis sellega, et mõnede inimeste meelest oli see hind selgelt liiga odav. Pärast
  3. oktoobri 2017 otsust palgatud kinnisvaraekspert pidas eurost renti liiga madalaks ja oli sellega nõus alles pärast vallavalitsuse esindaja spetsiaalset palvet. Seda silmas pidades saanuks vallavalitsus kehtestada vaid eurost ruutmeetri kohta suurema, mitte aga väiksema kuise rendi.
  4. Tartu Ringkonnakohtu
  5. novembri
  6. a otsusega jäeti Viru Maakohtu
  7. juuni 2020 otsus sisuliselt muutmata, ent sellesse tehti täpsustusi puutuvalt

§ 3001

järgse suure ulatuse mõiste tõlgendamisse ja väärteotunnuste ilmnemise tõttu menetluse lõpetamisega seonduvasse. Apellatsioon jäeti rahuldamata. Eesti Vabariigilt mõisteti N. Neglasoni kasuks välja 3420 eurot, sealhulgas käibemaks 570 eurot valitud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu katteks.

  1. Riigikohtu
  2. mai
  3. a otsusega tühistati Tartu Ringkonnakohtu
  4. novembri
  5. a otsus osas, millega jäeti muutmata Viru Maakohtu
  6. juuni
  7. a otsus N. Neglasoni õigeksmõistmises süüdistuses

§ 3001lg 1 järgi ning mõisteti N.

Neglasoni kasuks välja hüvitis valitud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu katteks. Kriminaalasi saadeti tühistatud osas uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.

  1. Kokkuvõtlikult leidis kolleegium, et asja uuel läbivaatamisel peab teise astme kohus hindama, kas volikogu
  2. oktoobri
  3. a otsus anda Corrigole 10 aastaks tasu eest kasutusse Jõhvi vallale kuuluvad ruumid oli suunatud vallavalitsusele õigusliku aluse loomisele sõlmida Corrigoga leping, mille sisu ületas rahalises väljenduses 40 000 eurot.
  4. Altkäemaksu võtmise süüdistuses leidis Riigikohus, et ringkonnakohus jättis õigustatult maakohtu otsuse N. Neglasoni õigeksmõistmises muutmata.
  5. Tartu Ringkonnakohtu 2.juuni
  6. a määrusega anti kohtumenetluse pooltele võimalus esitada taotlusi ja kirjalikke seisukohti seoses Riigikohtu
  7. mai
  8. a lahendis toodud seisukohtadega. Prokuratuuri seisukoht
  9. Jõhvi vallavolikogu
  10. oktoobri
  11. a otsus oli suunatud vallavalitsusele õigusliku aluse loomisele sõlmida Corrigoga rendileping, mille sisuks oli asjassepuutuvate ruumide tasu eest 10 aastaks kasutusse andmine. Volikogu (sh N. Neglason) ei pooldanud varianti ruumide tasuta kasutusse andmisest ja hääletas (sh N. Neglason) tasu eest rendile andmise poolt. (Vähemalt) alates hetkest, kus hääletamisel alternatiivina välja pakutud variant (tasuta kasutusse andmine) volikogus n-ö „välja praagiti“, pole põhjust rääkida tasuta rendile andmisest/nullrendist. 4

(16)
  1. Esialgu plaaniti rendi-/üürihind kehtestada volikogu asjasse puutuva otsusega. Pärast vallasekretäriga konsulteerimist jäi see volikogu pädevuse puudumise tõttu (viimasel hetkel) otsuse eelnõust välja (realiseerudes hiljem vallavalitsuse vastava otsusena). Selleks hetkeks oli volikogu otsuse eelnõusse märgitud rendihinda 1 eurot/m2 kohta arutatud volikogu erinevates komisjonides ja volikogu eestseisuses, aga samuti antud ruume haldava sihtasutuse nõukogus. N. Neglason ise oli ametlikult ja avalikult väljendanud toetust 1 euro suurusele rendihinnale, mis vastas spetsialistide hinnangutele. Sellise hinnaga rendile andmist toetas valdav osa SA Jõhvi Hooldekeskus nõukogust, samuti valdav osa volikogu sotsiaalkomisjoni liikmetest. Vaid volikogu Majandus- ja eelarvekomisjon soovis kaaluda võimalust rendihinda 1 eurolt kõrgemale tõsta (millest tingituna sai vallavalitsus ülesande küsida täiendav ametlik hinnakonsultatsioon). Rendile andmise aja kestus, rendipinna suurus ja eeldatav ning valdava osa volikogu poolt toetatav ruutmeetri hind olid volikogu
  2. oktoobri istungiks teada. Eeltoodust tulenevalt oli
  3. oktoobri otsusel konkreetne väärtus.
  4. Vallavalitsuse pädevuses oli võimalik lepingu sõlmimisel rendihinda suurendada (mida toetas osa volikogu liikmetest), kuid lõppkokkuvõttes see ei realiseerunud ja hind kinnitati vastavate spetsialistide poolt juba varasemalt väljaöeldud 1 euro joonel. Taolises olukorras oli 1 euro ruutmeetri kohta väikseim võimalik hind/rendiväärtus, mis rendile antavate ruumide üldpinda (403,7 m2) arvestades annab kümne aasta renditasu lõppsummaks 48 444 eurot (10 x 12 x 403,7 x 1). Seega oli juba spetsialistide poolt väljapakutud minimaalseim sümboolne rendihind ja seeläbi volikogu
  5. oktoobri otsuse hind ehk väärtus ikkagi suurem kui 40 000 eurot. Kaitsja S. Veberi seisukoht
  6. N. Neglasoni süüdimõistmiseks puudub alus, kuivõrd ametiisiku poolt otsuse või toimingu tegemisel üheaegselt esinema kõik kolm KVS § 11 lg 1 p-des 1–3 ette nähtud tingimust. Antud juhul need tingimused täidetud pole. N. Neglason ei ole rikkunud KVS §st 3 lg 2 tulenevat tegevus- ja toimingupiirangut.
  7. Vastavalt Riigikohtu juhistele tuleb tuvastada toimingu väärtus. Rendile antavate ruumide üürihind ehk toimingu väärtus, polnud teada ega ole teada tänaseni. Otsuse või toimingu väärtuse (Kaare 3 IV korruse ruumide 403,7 m2 minimaalne üürihind) oleks saanud tuvastada kas kinnisvara ekspertiisiaktiga, isikute ütlustega või dokumentaalsete tõenditega. Mitte ükski tunnistaja ei kinnitanud kohtus, et antud ruumide üürihind oli kooskõlastatud või muul viisil kindlaks määratud. Seda ei kinnita ka ükski dokumentaalne tõend. N. Neglason osales hääletusel, kus ei kooskõlastatud ega toodud välja minimaalset üürihinda 1 m2 eest.
  8. Tõele ei vasta ka süüdistuse väited, et
  9. ja
  10. oktoobri 2017 vallavolikogu sotsiaalkomisjoni koosolekutel (seoses Kaare 3 kasutusse andmisega) oleks N. Neglason avaldanud „korduvalt toetust Kaare tn 3 ruumide OÜ Corrigo kasutusse andmiseks kümneks aastaks ja viidatud rendihinnaga“. Täielikult on tõendamata väide selle kohta, et viidatud kuupäevadel toimunud koosolekutel N. Neglason toetas ruumide kasutusse andmist rendihinnaga 1 euro ruutmeetri eest ja kümneks aastaks.
  11. oktoobril 17 ei toimunud mitte sotsiaalkomisjoni koosolek, nagu süüdistuses märgitud, vaid volikogu eestseisuse koosolek. Protokollist nähtub, et ettekande Kaare 3 ruumide kasutusse andmise teemal tegi S.T. . Mingist 1 -st eurost juttu pole. Just S.T. vastas istungil 5
(16)kõigi eestseisuse liikmete küsimustele seoses Kaare 3 kasutusse andmisega. Seejärel avaldasid R.L. e, T.E. ja S.T. arvamust, et hoone ruumide rendile andmine on volikogu pädevuses. T.E. ütles, et vaid tasuta kasutusse andmine on volikogu pädevuses ja R.L. e, et vallavalitsus peab andma omanikuna nõusoleku. Alles seejärel (vahetult peale T.E. i lauset: „volikogu pädevuses on ainult tasuta kasutusse andmine“, võttis sõna N. Neglason, kelle ainuke väljaöeldud lause sel koosolekul on: „pooldan, et võiks läbi volikogu otsustamine olla“. Koosolekul ei olnud kordagi juttu rendihinnast ja et tasuta kasutusse ei peaks andma – vastupidi, arutluse all on see, et võiks anda tasuta kasutusse.
  1. oktoobril 2017 sotsiaalkomisjoni koosolekul ei väljendanud N. Neglason samuti korduvalt toetust 1 euro eest rendile andmisele. Ta ütles: „Meie huvi ongi, et majja tuleks elu, mitte ruumid ei seisaks tühjana. Sotsiaalkomisjon ja volikogu toetab, et sinna tuleb Corrigo.“ Samuti ei tõenda need koosolekute protokollid, et üürihind oleks kooskõlastatud või et oleks kinnistunud arusaam kõigi, sh N. Neglasoni jaoks, et toimingu või otsuse väärtus on 1 euro/m2 eest ja mitte vähem. Vastupidi - tõendid kinnitavad, et N. Neglason sai teadlikuks, et kuna Corrigo on ise valmis investeerima sellesse objekti 230 000 eurot, siis võib üürihind kujuneda väga minimaalseks, st tehingu väärtus ei saanud olla sellises summas nagu süüdistuses kirjas. Eeltoodut kinnitavad ka mitmed ülekuulatud tunnistajad. Nimelt summa 1 euro 1 m2 ei olnud kusagil, ei volikogu ega vallavalitsuse tasandil, ei suuliselt ega kirjalikult kokku lepitud. Kinnistu hindamisakt telliti kinnisvarabüroolt alles 2 nädalat peale volikogu hääletust, seega ei saa ka seetõttu rääkida sellest, et hääletuse ajaks volikogus, oli teada orienteeruv toimingu väärtus.
  2. Asjaolu, et võimaliku OÜ-ga Corrigo sõlmitava tehingu hind oleks olnud kindlasti väiksem, kui 1 euro ruutmeetri eest, kinnitavad kohtus üle kuulatud tunnistajad J.P. , M.T. ja S.T. . Majandus- ja eelarvekomisjoni nõudmisel ja survel, pandi lõpuks hääletusele tasuline alternatiiv (mitte sotsiaalkomisjoni poolt pakutud tasuta alternatiiv, nagu leiti sotsiaalkomisjonis, kus osales ka N. Neglason). Millise minimaalse hinna peaks vallavalitsus kehtestama, seda paika ei pandud. Seega ei näita ükski tõend, et minimaalne ruutmeetri hind oleks olnud 1 euro. N. Neglasoni ütluste kohaselt oleks võinud ruumid anda tasuta kasutusse. Corrigo oleks investeerinud nendesse 230 000 eurot. Komisjonide protokollid ega otsuse hääletusel toimunu ei kinnita asjaolu, et N. Neglason oleks olnud teadlik süüdistuses märgitud „renditingimustest“. Sellist hinda volikogu komisjonides ei kooskõlastatud ega määratletud kuidagi muud moodi. Seega pole üheselt tuvastatud tehingu hind rahalises väljenduses.
  3. Kriminaalasjas puuduvad usaldusväärsed kirjalikud tõendid selle kohta, et selliste ruumide minimaalne üürihind (tehingu väärtus) oleks olnud 1 euro ruutmeetri eest, kuna rendile antavate ruumide näol oli tegemist kehvas seisus sotsiaalpinnaga. Kohtus üle kuulatud Uus Maa kinnisvara hindaja ei käinud konkreetsetes Corrigole rentida soovitud ruumides. Talle vaid selgitati, et need on sarnased ruumidele, mida nad olid millalgi varem näinud. Tegemist ei olnud tavapärase äripinnaga, millele rakendunuks piirkonnas kehtiv turuhind (vt tunnistajate S.T. , M.T. di, J.P. i, G.P. ja V.N. i ütlused) ning värvifotod ruumide kohta. Need kirjalikud ja isikulised tõendid kinnitavad, et tehingu väärtus ei olnud 40 000 eurot või üle selle. Ka Uus Maa ekspert andis ütlusi, et antud piirkonnas puudusid võrreldavad objektid, milliste alusel täpset hinda määrata. Uus Maa hindamisakt ei ole pädev tõend minimaalset üürihinna määramiseks, sest seal on märgitud, et tegu on turuhinnaga. Turuhinda aga rakendada ei saanud, kuivõrd tegemist oli sotsiaalobjektiga (vt tunnistajate S.T. , M.T. , J.P. ütlused), mille ruumid asusid IV korrusel. I ja II korrusel asus hooldekeskus 6
(16)60 vanuriga. M.T. di ütlustest nähtuvalt oli tegemist sotsiaalobjektiga, millele rentniku leidmine piiratud. Ruumid olid paarkümmend aastat olnud tühjad ning arutati nende tasuta kasutusse andmist Corrigole. M.T. rääkis sellestki, et valimisliidus ei arutatud N. Neglasoniga, kas anda see tasuta või mitte, vahel toimub vara müük või kasutusse andmine 1 euro eest: mitte ruutmeetri vaid „tüki eest“, mida tehakse selleks, et poleks tasuta, vaid sümboolse hinna eest (vt ka M.T. di selgitusi prokurörile oktoobris
  1. a kui oli küsimus Kaare 3 ruumide küsimuse arutlus eelarve- ja majanduskomisjonis ruumide tasuta või tasu eest kasutusse andmise kohta).
  2. Olukorras, kus eksisteerib mingigi kahtlus selles, et koosseisutunnus – suur ulatus, ei ole täidetud, st pole üheselt tuvastatav, tuleb kahtlused lugeda süüdistatava kasuks. Ümberlükkamatu on fakt, et Corrigo soovis neid ruume ja oli valmis sinna investeerima 230 000 eurot. Seega on tõenäoline, et nad oleksid saavutanud vallavalitsusega kompromissi vähemalt 20 sendi ulatuses ühelt ruutmeetrilt. Sellisel juhul olekski olnud tehingu väärtus üheselt tuvastatud ja see oleks olnud alla koosseisupärase miinimumi 40 000 euro, st summas 38 755,20 eurot.
  3. Jõhvi vallavolikogu hääletusel
  4. oktoobril 2017 ei arutatud ega hääletatud selle üle, milline saab olema võimaliku tehingu hind. Hääletusel otsustati vaid seda, kas anda tasuta kasutusse või tasu eest kasutusse (vt volikogu istungi salvestis, hääletuse istungi protokoll, volikogu otsus). KVS ja

vastav koosseis räägib teadvast rikkumisest. Kuriteona karistatav tegu eeldab kavatsetusse või vähemalt otsese tahtluse tuvastamist kõigi selle objektiivsete tunnuste (sh rikkumise ulatuse) suhtes. Käesoleval juhul pole subjektiivne koosseis täidetud.

  1. N. Neglason ei saanud kuidagi eeldada ega teada, et ta on seotud isikuks KVS mõttes. Tal puudus Corrigoga töösuhe, ta ei olnud selle osanik ega kontroll- või juhtimisorgani liige. Ta oli sõlminud käsunduslepingu. N. Neglason andis kohtueelsel uurimisel ütlusi, et ei taandanud end hääletuselt ja otsustusprotsessist volikogus seetõttu, et ta ei olnud Corrigo osanik, juhatuse ega muu kontrollorgani liige ning et volikogus taandasid end liikmed vaid olukorras, kui tegemist oli mõne ettevõtte juhi või osanikuga. Käsundisuhe, mis teda Corrigoga ekspertarstina sidus on liiga nõrk, et võrdsustada seda töö või muu sõltuvussuhtega.
  2. Altkäemaksu süüdistust puudutavas osas on otsus jõustunud, sh nendes episoodides, milles Riigikohus jättis rahuldamata prokuratuuri taotluse kvalifitseerida ülejäänud altkäemaksu episoodid toimingupiirangu rikkumiseks. Seega on otsus jõustunud kokku 4 episoodis (11 teokirjeldust), s.o 90% ulatuses. Toimingupiirangu rikkumise süüdistus hõlmab vaid 1 lk ning on suures osas kopeeritud altkäemaksu süüdistuse tekst. Toimingupiirangu rikkumise süüdistus moodustab süüdistuse ja tõendite mahust (5 isikulist tõendit 45st ning 100 toimikulehekülge 2500st leheküljest) 5-10%.
  3. Kuna menetlus maa-, ringkonna ja riigikohtus toimus ka altkäemaksu süüdistuse üle (prokurör loobus süüdistuskõnes vaid osaliselt altkäemaksu süüdistusest), siis palub kaitsja fikseerida menetluskulud, mis on seotud süüdistusakti nn altkäemaksu episoodidega. Kaitsja hinnangul on selleks summaks 34 873 eurot (s.o 90% kolmes kohtuastmes kokku kantud 38 748 eurost). Õigeksmõistev otsus altkäemaksu episoodides on jõustunud. Kohtud on lugenud kaitsetasu ulatuse ja määra põhjendatuks ning määranud selle N. Neglasonile 7

(16)hüvitamisele täies ulatuses. Seega tuleks määrata kindlaks summa 34 873 eurot ning hüvitada see riigi poolt enne otsuse täielikku jõustumist.
  1. Asja uue arutamisega on N. Neglasonil tekkinud järgmised kulud: kaitsja tutvus riigikohtu otsusega 5 h ja koostas seisukohta, mille eest taotleb 840 eurot (hinnas sisaldub käibemaks). Kaitsja tunnihinnaks on 140 eurot (käibemaksuta). Kirjaliku seisukoha eest on tasunud arve alusel OÜ N. Neglason. Menetluskulu tuleks jätta riigi kanda. Kaitsja J. Tehveri kirjalik seisukoht
  2. Süüdistatav tuleb

§ 3001

lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista ning jätta apellatsioon rahuldamata. Menetluskulud, sh apellatsioonimenetluses kantud kaitsja tasu, tuleb välja mõista riigilt.

  1. Riigikohtu
  2. mai
  3. a otsuse järgi seisnes N. Neglasonile etteheidetav tegu osalemises volikogu
  4. oktoobri
  5. a istungil toimunud hääletusel Jõhvi vallale kuuluvate ruumide Corrigole rendile andmisel. KVS § 11 sõnastus on võrreldes süüdistuse esitamise ajaga muutunud - alates
  6. veebruarist 2019 loetakse toimingupiirangu rikkumiseks juhtu, kui esineb vähemalt üks KVS § 11 lg 1 p 1-3 loetletud asjaoludest, varasemalt aga pidid selleks esinema kõik kolm nimetatud sätte p-des 1-3 loetletud asjaolu (vt ka TrtRko
  7. maist 2018 nr 1-17-2185).
  8. Kõiki KVS § 11 lg 1 p-des 1-3 loetletud asjaolusid tuvastada pole antud kaasuses süüdistuse piiridest väljumata ja kriminaalmenetlusõigust oluliselt rikkumata võimalik. N. Neglasonile on ette heidetud vaid KVS § 11 lg 1 p-de 1-2 rikkumist, viide punktile 3 ja selle käsitlus puudub. KVS § 11 lg 1 p 3 nimetatud asjaolu on kriminaalmenetluse tõendamisese. Kuna toimingupiirangu rikkumist KVS § 11 lg 1 järgi
  9. oktoobril
  10. a ei ole võimalik tuvastada, puudub vajadus pöörduda teiste objektiivsete tunnuste poole (sh analüüsida, kas tegu pandi toime suures ulatuses või mitte).
  11. Siiski leiab kaitsja, et täidetud ei ole ka süüteo subjektiivne koosseis. Esiteks tuleks küsida, kas N. Neglason teadis
  12. oktoobril 2017, et Corrigo on temaga seotud isiku KVS § 7 lg 1 p 4 järgi, kuivõrd säte sisaldab mitu erinevat, sh hinnangulist kriteeriumi, mille täidetus pole alati ilmselge. Puudub tõenduslik alus väita, et N. Neglason teadis
  13. oktoobril 2019, et Corrigo on „muu isik, kelle seisund või tegevus teda väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab“. N. Neglasonil polnud vähimatki aimu sellest, et tema lepinguline suhe Corrigoga, kus ta käsundisaaja ja ekspertarstina teostas töövõimetuse hindamisi, muutis ta Corrigoga KVS mõttes seotud isikuks. Teiseks ei saa ka küsimusele, kas N. Neglason
  14. oktoobril
  15. a teadis, et volikogu hääletuse esemeks oleva tehingu hind ületab 40 000 eurot vastata jaatavalt. Kuigi enne
  16. oktoobri 2017 volikogu istungit aruteludes kõlanud võimalik üürihind (1 euro/m2) võimaldab kavandatud lepingu 10-aastase hinna välja arvutada, ei tee inimesed reaalses elus alati selliseid arvutusi. Volikogu ees oli küsimus ruumidele võimaliku kasutuse leidmise üle ning üürihinna suurus ei omandanud otsuse kujunemisel sisuliselt tähtsust. Enamgi veel – see ei kuulunud volikogu pädevusse, kelle otsuse sisuks oli see, et üürihinna määrab vallavalitsus.
  17. J. Tehver pidas N. Neglasoniga nõu 1 h ja 15´; analüüsis toimingupiirangu rikkumist puudutavat süüdistust ja sellega seonduvaid materjale ning kohtuotsust 6 h ja koostas ringkonnakohtule kirjaliku seisukohta 3 h. Süüdistataval tekkinud kaitsjatasu maksmise kohustuse tekkimist ja kaitsjatasu suurust tõendab taotlusele lisatud advokaadibüroo arve. 8

(16)Eesti Vabariigilt palutakse mõista N. Neglasoni kasuks välja hüvitis 1500 eurot (sh käibemaks) apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 38.

§ 3001

lg 1 sätestab vastutuse korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise eest suures ulatuses.

  1. Enne kui ringkonnakohus asub lahendama vaidlusküsimust, mille tõttu Tartu Ringkonnakohtu
  2. novembri
  3. a otsus tühistati ja kriminaalasi uueks arutamiseks saadeti, vastab kohtukolleegium kirjalikus seisukohas tõstatatud küsimusele, kas KVS § 11 lg 1 vana redaktsiooni kolm punkti on alternatiivsed või kumulatiivsed. Kaitsjate arvates peaks praegusel juhul lähtuma kumulatiivsusprintsiibist (viidates mh Tartu Ringkonnakohtu lahendile nr 1-17-2185/63). N. Neglason tuleks õigeks mõista juba põhjusel, et süüdistuse piiridest väljumata ja kriminaalmenetlusõigust oluliselt rikkumata ei ole võimalik kõiki KVS § 11 lg 1 p 1-3 loetletud asjaolusid tuvastada.
  4. Apellatsioonikohus leiab, et KVS § 11 lg 1 vana redaktsioon ei keela grammatilises mõttes interpretatsiooni, kus kolme punkti võib lugeda alternatiivsena ka ilma nende ees oleva formuleeringuta „esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest“. Varem mitmeti mõistetava sätte sissejuhatava lauseosa sõnastust muudeti
  5. a. Nagu prokurör kohtukõne remargis kirjutas (viidates Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 574 SE teise lugemise seletuskirjale), oli
  6. a sätte muudatus tehnilist laadi ja täpsustav, suunatud lahendama praktikas sätte varasema sõnastuse pinnalt tekkinud vaidlusi, kas toimingupiirangu kohaldamiseks on korraga vaja ühe või kõigi kolme aluse esinemine. Ka õiguskirjanduses on püsivalt oldud seisukohal, et toimingu piirangu rikkumist võiks jaatada juba siis, kui ametiisiku käitumises on tuvastatud vähemalt üks KVS § 11 lõike 1 punktides 1–3 loetletud tingimustest (vt A. Nisu. Toimingupiirangu rikkumisest praktikas tõusnud küsimuste näitel. Juridica, 2018/8, lk 544–547 ja T. Kalmet. „Uue korruptsioonivastase seaduse põhimõistetest“, Õiguskeel 2013/3, lk 6–7). Nimetatud arvamus tugineb A. Nisu arvates eelkõige sellel, et kõigi kõnealuste tingimuste esinemisel eraldivõetuna ilmneb korruptsiooni juhtum. Riigikohtu praktikas (vt nt otsused nr 3-1-1-1214 (p 11) ja 3-1-1-98-15 (p 93)) otsest sisulist analüüsi, kas KVS § 11 lg 1 p-d 1-3 on eraldiseisvad vastutuse alused või mitte, ei ole esitatud, kõneldes kumulatiivsusprintsiibist pigem n-ö möödaminnes. Ringkonnakohtu hinnangul näitab nii käesolevas asjas
  7. mail
  8. a tehtud otsus nr 119-5367/144, kui ka nt asjas nr 3-1-1-98-15 tehtud lahend, et kassatsioonikohus interpreteeris vana redaktsiooni selliselt, et rikkumine esineb ka olukorras, kus täidetud on ainult üks KVS § 11 lg-s 1 nimetatud tingimus. Sellest seisukohast lähtub ringkonnakohus ka asja uuel arutamisel.
  9. Seega, nagu praeguses asjas kassatsioonikohus on sõnastanud, puudub vaidlus selles, et volikogu
  10. oktoobri
  11. a istungi päevakorras oli küsimus anda Jõhvi vallale kuuluvad vaidlusalused ruumid Corrigole 10 aastaks tasu eest kasutusse. Arutelu järel võeti vastu sellekohane otsus ning hääletusel osales volikogu esimehena ka N. Neglason. Hääletuse ajal oli Corrigo N. Neglasoniga seotud isik KVS § 7 lg 1 p 4 tähenduses. Volikogu istungil kõnealuse otsuse hääletusel osaledes rikkus N. Neglason toimingupiirangut KVS § 11 lg 1 p 1 tähenduses. 9

(16)
  1. Asja uuel läbivaatamisel peab teise astme kohus hindama, kas volikogu
  2. oktoobri
  3. a otsus anda Corrigole 10 aastaks tasu eest kasutusse Jõhvi vallale kuuluvad ruumid oli suunatud vallavalitsusele õigusliku aluse loomisele sõlmida Corrigoga leping, mille sisu ületas rahalises väljenduses 40 000 eurot.
  4. Kaitsja S. Veberi kirjalikus seisukohas leitakse, et otsuse või toimingu väärtust pole võimalik tõendada – tehtud ei ole kinnisvara ekspertiisiakti, tunnistajad ei kinnitanud, et ruumide üürihind oleks vähemalt 1 euro/m2 ning muid dokumentaalseid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Kokkuvõtlikult ei olnud üürihind (tehingu väärtus) teada ega ole seda tänini. Prokuratuuri arvates seevastu puudub vaidlus, et esialgu plaaniti üürihind kehtestada volikogu asjassepuutuva otsusega. Üksnes pärast vallasekretäriga konsulteerimist jäi see volikogu pädevuse puudumise tõttu (viimasel hetkel) otsuse eelnõust välja (realiseerudes hiljem vallavalitsuse vastava otsusena). Selleks hetkeks oli volikogu otsusesse märgitud 1 euro suurust rendihinda arutatud volikogu erinevates komisjonides ja volikogu eestseisuses, aga samuti antud ruume haldava sihtasutuse nõukogus. Toetust sellisele rendihinnale oli väljendanud N. Neglason ise, seda toetas valdav osa SA Jõhvi Hooldekeskus nõukogust ning valdav osa volikogu sotsiaalkomisjoni liikmetest. Üksnes volikogu Majandus- ja eelarvekomisjon soovis kaaluda võimalust rendihinda 1 eurolt kõrgemale tõsta (sellest tingitult sai vallavalitsus ülesande küsida täiendav ametlik hinnakonsultatsioon).
  5. Kohtukolleegium leiab, et ehkki volikogu
  6. oktoobri
  7. a otsusega rendi suurust kindlaks ei määratud, ei saa ometi öelda, et toimingu rahalist väärtust ei oleks võimalik tuvastada olemasolevate tõendite pinnalt. Ringkonnakohus nõustub prokuratuuriga selles, et tehingu väärtuseks on üürihind, mis esialgu plaaniti kehtestada volikogu asjassepuutuva otsusega.
  8. Ringkonnakohus leidis juba oma
  9. novembri
  10. a otsuses, et
  11. oktoobri 2017 otsusele eelnevalt arutati erinevatel istungitel plaani, mille kohaselt pidi kuise ruutmeetrirendi suuruseks saama üks euro. Ringkonnakohus märkis, et mõni tõend viitas ka sellele, et rendina oleks saadud 40 000 eurot (oluliselt) ületav summa. Vallavolikogu majandus- ja eelarvekomisjoni
  12. oktoobri 2017 istungil väitsid komisjoni liikmed V.I. ja T.T. , et keskmiselt on Jõhvis ruutmeetri kuurendiks 3–3,5 eurot (KoTo I kd, tl 152). Ka S.T. ütles sellel istungil, et „täna on ju selge, et turuhind on 3 eurot ruutmeeter“ (KoTo I kd, tl 153). Kui renti oleks saadud 3 eurot ruutmeetrilt kuus, oleks selle kogusumma olnud 10 aasta peale ca 145 000 eurot. Uusmaa kinnisvarabüroo hindaja T.P. väitis kohtuistungil, et tema leidis esialgu, et hinnaks peaks olema 1,5–2 eurot ruutmeetri kohta kuus (KoTo I kd, tl 184 pöördel). Kui ruutmeetri kuurent oleks olnud 2 eurot, oleks 10 aasta jooksul kogunenud umbes 96 000 eurot. T.P. ga aga võttis ühendust valla varaspetsialist J.F. , kes leidis, et reaalne hind võiks olla ikkagi väiksem (KoTo I kd, tl 184 pöördel). Seepeale koostas T.P. hindamisakti (akti pealkiri on „vastus hindamistellimusele (konsultatsioon)“), milles märgiti, et ruutmeetri tururent jääb vahemikku 1–1,5 eurot kuus (TõTo VI kd, tl 188). 1-eurose kuise ruutmeetrirendi korral tulnuks 10 aasta kestel maksta ca 48 000 eurot.
  13. Vaidlus puudub selles, et S.T. oli eelnevalt konsulteerinud mitme kinnisvaraspetsialistiga. Nendelt saadud infost teavitas ta vallavalitsuse ja volikogu liikmeid (KoTo III kd, tl 29 ja 31 pöördel). S.T. kinnitusel oli summa, millest tol ajal räägiti 1 euro, millisena vallavalitsus selle ka vastu võttis (KoTo III kd, tl 32), vaid eelarve- ja 10
(16)majanduskomisjoni arvates pidanuks see summa olema keskmise turuhinnaga, s.o 3,50 eurot ruutmeeter (samas tl 29). Jõhvi vallavolikogu sotsiaalkomisjoni
  1. oktoobri
  2. a istungi protokollist nähtuvalt tutvustas komisjoni liige sotsiaalteenistuse juht S.T. eelnõu „Hoone aadressil Jõhvi linn, Kaare 3 kasutusse andmine“ alternatiivvarianti, kus on ettepanek renditasuks 1 eurot ruutmeeter kuus kümneks aastaks. Sellele järgneb protokollis N. Neglasoni seisukoht „sotsiaalkomisjon toetab seda ettepanekut“. Koosolekul ütles N. Neglason välja ka seisukoha, et „sotsiaalkomisjon ja volikogu toetab, et sinna tuleks Corrigo“ (KoTo I kd, tl 146 ja 147). T. Sepp rääkis kahtlustatavana ülekuulamisel vastates küsimusele, kuidas olid N. Neglason ja S.T. seotud Jõhvi vallavolikogus ja vallavalitsuses toimunud otsustega kaasfinantseerimise küsimuses, et volikogu oli nõus ruume andma kasutusse tasu eest ja tingimusel, et Corrigo renoveerib ruumid, tasub kommunaalmaksed ja et kehtestati rendihind 1 euro/m2 (VII kd, tl 51-52). Ka N. Neglason rääkis kahtlustatavana ülekuulamisel, et Kaare tn 3 ruumid anti OÜle Corrigo rendile 1 euro/m2 ja et see hind tuli eelarve- ja majanduskomisjonist, oli tehtud hindamine ruumide rendiväärtuse teadasaamiseks, seda rääkis Sirli istungitel, et ta käis kahes kinnisvarafirmas hindamisi võtmas (TõTo VIII kd, tl 57). S.T. kinnitas ütlusi andes sedagi, et alles siis, kui eelnõuga välja mindi, juhtis vallasekretär P.L. tähelepanu asjaolule, et piirmäära kehtestamine ei ole volikogu pädevuses (KoTo I kd, tl 31 pöördel). Rendi suuruse kajastamata jätmise kohta
  3. oktoobri 2017 otsuses selgitas Jõhvi vallavalitsuse toonane vallasekretär P.L. järgmist (KoTo, II kd, tl 37 jj.). Valla sotsiaalteenistuse töötajad saatsid sotsiaalvaldkonda puudutavate otsustuste eelnõud vallasekretärile üle vaatamiseks. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ei lubanud Kaare 3 ruumide renti kehtestada vallavolikogul: volikogu pidi andma nõusoleku ruumid välja rentida, aga konkreetse rendi pidi paika panema vallavalitsus oma korraldusega.
  4. Asja uuel arutamisel on kohtukolleegium samal meelel eelmisel korral asja arutanud koosseisuga ja möönab, et ehkki juriidilistel põhjustel jäeti rent kindlaks määramata, ei tähenda see, et volikogu otsusel ei oleks olnud üldse mingit rahalist ulatust –
  5. oktoobri
  6. a otsuses räägiti otsesõnu tasu eest kasutusse andmisest. Rahaline ulatus ületas 40 000 eurot. 1-eurose kuise ruutmeetri üle arutati korduvalt mitmel pool ja oli kõigiti põhjust arvata, et vallavalitsus sellise rendi ka kehtestab. Vallavalitsus ei tegutsenud n-ö õhutühjas ruumis ning selle liikmetel (või vähemalt olulisel osal neist) oli Kaare 3 ruumide rentimist puudutav taust kindlasti teada. Sellele viitab ka tõsiasi, et valla varaspetsialist J.F. hakkas veenma kinnisvarahindajat T.P. t, kelle meelest oleks pidanud ühe kuu ruutmeetrirent olema ca 2 eurot, et T.P. peaks ikkagi andma hinnangu, et ka euro ruutmeetri eest oleks õige kuine rendihind – ja see veenmine osutus edukaks. Seda silmas pidades leidis ringkonnakohus, et volikogu
  7. oktoobri 2017 otsusega loodi kõik eeldused selleks, et vallavalitsus määrab kuiseks rendihinnaks just ühe euro ruutmeetri kohta ehk ca 48 000 eurot kümne aasta peale (vt Tartu Ringkonnakohtu
  8. novembri
  9. a otsuse lk 19).
  10. Eeltooduga nõustudes leiab ka asja arutav uus kohtukoosseis, et kuivõrd esialgu plaaniti üürihind kehtestada volikogu asjassepuutuva otsusega hinnaga 1 euro/m2 eest kuus, on asjassepuutumatud kaitsja väited, kas kirjalikus seisukohas märgitud tunnistajate (J.P. , M.T. , S.T. ) hinnangut arvestades vastas Kaare 3 ruumide rendile andmine 1 euro/m2 eest kuus turuväärtusele või mitte. Ka kaitsja väited ruumide kehvast seisukorrast, millest rääkisid tunnistajad ning kõnelesid kohtule esitatud ruumide värvifotod, samuti aga täpse hinna määramiseks võrreldavate objektide ning kinnisvara ekspertiisi puudumine ei väära seda, et 11
(16)esialgu plaaniti üürihind kehtestada volikogu otsusega hinnaga 1 euro/m2 eest kuus. Seega oli otsusel rahaliselt tuvastatav väärtus, ehkki tõepoolest räägiti volikogu eestseisuse
  1. oktoobri
  2. a koosolekul ka ruumide tasuta kasutusse andmisest.
  3. Riigikohtu suuniste kohaselt võib turuväärtusele vastavuse hindamine muutuda aktuaalseks olukorras, kus otsusel või toimingul puudub rahaliselt kindlaks määratud väärtus üldse või väärtus on küll kindlaks määratud, ent on kahtlus, et see on tegelikkuses suurem (otsuse p 31). Praegusel juhul tuleb nõustuda prokuratuuriga selles, et ehkki räägiti ka ruumide tasuta kasutusse andmisest, ei räägitud kunagi rendihinna vähendamisest alla 1 euro. Puudub alus arvata, et 1-eurone kuurent ruutmeetri kohta ei vastanud turuväärtusele. Ruumide seisukord oli osapooltele teada. Ka asjaolu, et täpse hinna määramiseks võrreldavad objektid puudusid, ei vääranud hinnas põhimõttelise kokkuleppe saavutamist. Jõhvi vallavolikogu sotsiaalkomisjoni
  4. oktoobri
  5. a koosoleku protokollis, kus räägiti 1-eurosest ruutmeetri hinnast, on T. Sepp Corrigo esindajana välja toonud Kaare 3 miinusena, et seal on „lihtsalt liiga palju prahti“. Samas tõi ta välja mitmeid plusse: hoones on elu sees, soojus, vesi ja kanalisatsioon (KoTo I kd, tl 147). Seega leiab kohtukolleegium, et
  6. oktoobri
  7. a otsusel oli rahaliselt kindlaks määratud turuväärtus.
  8. Kaitsja leiab, et praeguses asjas esineb põhjendatud kahtlus, et suur ulatus on täidetud. Tõenäoliselt oleks Corrigo, kes ruume soovis ja oleks olnud valmis sinna investeerima 230 000 eurot, saavutanud vallavalitsusega kompromissi 20 sendi ulatuses ühelt ruutmeetrilt. Sellisel juhul oleks tehinguväärtus üheselt tuvastatud (38 755,20 eurot), s.o alla 40 000 euro. Sellise arutluskäiguga nõustuda ei saa, sest toimingupiirangu rikkumise jaatamiseks pole oluline, mis toimingupiirangu rikkumisele järgnes või oleks võinud järgneda.
  9. Riigikohus on leidnud järgmist. KVS-i mõttest ja eesmärgist järeldub, et KVS § 11 lg-s 1 sisalduv keeld ja sellest tulenevalt

§ 3001

lg-s 1 kirjeldatud objektiivse koosseisu täitmine ei eelda otsuse tsiviilõiguslikku kehtivust või toiminguga kaasnevate mõjude reaalset avaldumist. Piisab sellest, et ametiisik osaleb otsuse tegemisel, mis on suunatud temaga seotud isikule õiguste või kohustuste tekkimisele (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. detsembri
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-98-15, p 96). Riigikohus kordas kriminaalasja tagasi saates veelkord põhimõtet, et toimingupiirangut rikutakse juba ohu loomisega, ohu realiseerimine vajalik ei ole. Asjaolul, et vallavalitsus oleks saanud kehtestada väiksema üürihinna või jätta selle sootuks kõrvale, tähendus puudub (vt otsuse p 29).
  3. Süütekoosseisu objektiivsele küljele vastava teo moodustab KVS §-s 11 sätestatud toimingupiirangu rikkumine. Kohtukolleegiumi hinnangul rikkus N. Neglason toimingupiirangut otsese tahtlusega. Vaidlus puudub selles, et N. Neglason oli teadlik sellest, et ta on ametiisik ning et tal on keelatud teha tehingut või otsust endaga seotud isiku suhtes. Kaitseväited, mille kohaselt ei pruukinud N. Neglason aru saada, et ta on KVS § 7 lg 1 p 4 järgne isik, on ringkonnakohtu arvates otsitud. Ehkki säte tõepoolest sisaldab mitut hinnangulist kriteeriumi, on ilmselge, et N. Neglason ka käsundisaaja ja Corrigos töövõimetuse hindamisi tegeva ekspertarstina sai aru, et sellise seose puhul esineb oht vahetuks ja oluliseks mõjutamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul piisab

§ 3001kui abstraktse ohudelikti puhul juba sellest, et ametiisiku ja n-ö kontrollitava isiku tihedate sidemete tõttu esineb vastav oht. 12

(16)
  1. Ringkonnakohtu hinnangul on tänases Eestis juba ka n-ö tavainimese jaoks küllaltki arusaadav, et ametiisik ei tohiks otsustada majanduslike hüvede jagamise üle oma tööandjale, sest ta peaks mõistma, et niisugune olukord võib endas kätkeda korruptsiooniohtu. Ametiisik võib (kasvõi tahtmatult) võtta arvesse otsuse adressaadiks olevat äriühingut ja muutuda seeläbi erapoolikuks. Ringkonnakohtu hinnangul saaks üksnes olukorras, kus tegemist on mingi väga tavalise ja impersonaliseeritud lepingulise suhtega tõepoolest tõusetuda küsimus, kas lepingupartner mõjutab ametiisikut oluliselt ja vahetult või mitte ning kas viimane sellest aru saab. Praegusel juhul sai N. Neglason aru, et Corrigos töötamine mõjutas piisavalt intensiivselt tema otsustusi ning et tihedate tööalaste sidemete tõttu esineb oht, et ta ametiisikuna Corrigo vaikival palvel või ka omaenda initsiatiivil käitub viisil, mis on tema tööandjast osaühingule meelepärane. Muuhulgas näitab seda N. Neglasoni poolt
  2. oktoobril
  3. a nii sotsiaalkomisjoni kui ka volikogu nimel toetuse avaldamine sellele, et Kaare 3 ruumidesse tuleks Corrigo (TõTo I kd, tl 147). Vaidlus puudub selles, et süüdistuses hõlmatud ajal oli Corrigo N. Neglasonile oluliseks tööandjaks, kellega ta oli võlaõiguslikus suhtes ning seotud läbi lepinguliste kohustuste ja töötasu. Ringkonnakohtu hinnangul positsioneeris N. Neglason end Corrigo töötajana (näiteks soovitas ta Corrigosse tööle Valga arsti, rääkides kirjas „meie-vormis“ (III kd, tl 34)), sai perioodil 2016.-
  4. a jaanuar teostatud töövõimetuse ekspertiiside eest arvestatavat töötasu. Pole kahtlust, et ka N. Neglasoni peeti Corrigo töötajaks (nt on ta Corrigo töötajate nimekirjas, kellel on õigus kasutada võrdselt teiste 121 töötajaga 3-tunnist Toila Wellness keskuse ühekordset pääset (TõTo III kd, tl 49 ja 51). Corrigos töötamine oli N. Neglasonile oluline sissetulekuallikas, mille äralangemine/vähenemine oleks tema sissetulekute suurust oluliselt mõjutanud. N. Neglasoni tegevus antud perioodil Corrigos oli pidev ja aktiivne ning tagas talle stabiilse ja märkimisväärse sissetuleku. Seega andis N. Neglasoni tihe läbikäimine Corrigoga aluse rääkida äriühingu suurest mõjust N. Neglasonile ning põhjusest kõnelda ohust, et süüdistatav oma ametikohustusi täites ei suutnud jääda rangelt avalikke huve järgivaks.
  5. N. Neglasonil (nagu seda kirjalikus seisukohas väidetakse), polnud vähimatki aimu sellest, et tema lepinguline suhe Corrigoga, kus ta käsundisaaja ja ekspertarstina teostas töövõimetuse hindamisi, muutis ta Corrigoga KVS mõttes seotud isikuks. Ringkonnakohtu arvates N. Neglasoni taoline vastuväide tema vastutust ei väära – N. Neglasonil oli võimalik enne otsustamist järele mõelda või kelleltki nõu küsida, sest ta ei pidanud otsustama kohe. Kõike eeltoodut kokku võttes leiab ringkonnakohus, et N. Neglasonil ei olnud üle jõu käiv saada aru sellest, et tema erapoolikus võib sattuda ohtu seoses sellega, et tal olid tihedad võlaõiguslikud lepingulised suhted Corrigoga. Ringkonnakohtu hinnangul saab Corrigo lugeda N. Neglasoni suhtes KVS § 7 lg 1 p 4 päraseks isikuks, kelle seisund või tegevus ametiisikut väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab. Sellest saab aru ka n-ö keskmine inimene, saati siis veel pikka aega ametiisikuna töötanud kõrgharidusega inimene.
  6. Seega leiab ringkonnakohus, et N. Neglason oli teadlik oma positsioonist Corrigos ning endaga seotud osaühingu majanduslikust huvist ja eesmärkidest seoses Kaare 3 ruumidega, samuti otsustatava küsimuse sisust ja tähendusest. Ta sai kõigiti aru, et
  7. oktoobril 2017 Jõhvi vallavolikogus otsuse hääletuses ja vastuvõtmises osalemisel ja enda taandamata jätmisel teeb ta süüdistuses kirjeldatud otsuse. Asjaolu, et Jõhvi vallavolikogu hääletusel
  8. oktoobril 2017 ei arutatud ega hääletatud selle üle, milline saab olema võimaliku tehingu hind, toimingupiirangu rikkumist ei väära. 13
(16)Seega rikkus N. Neglason toimingupiirangut otsese tahtlusega. Riigikohus märkis kriminaalasja uueks arutamiseks saates, et toimingupiirangu rikkumine ei eelda reaalset varakäsutust, mistõttu võib nimetatud koosseisu alla kvalifitseeruda ka otsus, mis on alles esimene samm mõne tulevase varakäsutuse tegemiseks (vt otsuse p 28).
  1. Enne
  2. oktoobri 2017 volikogu istungit aruteludes kõlanud võimalik üürihind oli 1 euro/m
  3. Ringkonnakohus leiab, et kuna korduvalt räägiti ruumide suurusest ja ruutmeetri rendihinnast ning sellestki, et ruumid antakse rendile 10 aastaks, oli N. Neglasonil olemasolevate andmete pinnalt võimalik kavandatud lepingu 10-aasta hind välja arvutada. Tegemist oli suhteliselt lihtsa matemaatilise tehtega, mille kõik arvandmed olid teada. Seega oli N. Neglasonil otsene tahtlus ka toimingupiirangu rikkumise osas suures ulatuses.
  4. Kaitsja S. Veber märgib sedagi, et eeluurimisel selgitas N. Neglason, et hääletamiselt taanduti siis, kui isik oli äriühingu omanik, juhatuse või mõne muu kontrollorgani liige. Ringkonnakohus peab seega vastama küsimusele, kas on võimalik, et N. Neglason ametiisikuna uskus end otsuse tegemisel lähtuvat vaid avalikest huvidest ja arvas, et kuna otsuse adressaat on tema käsundiandjast tööandja, siis ei ole otsustamine keelatud.

§ 39lg 1 välistab süü vaid juhul, kui isikule ei saa tema eksimust ette heita.

Üldjuhul aga saab seda teha: vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-33-16, p

  1. Teisisõnu ei vabasta seaduse mittetundmine vastutusest.
  2. Mingis kindlas elusfääris tegutsevatele inimestele on ette nähtud keskmisest rangemad nõuded: nad peavad vastava valdkonna reeglid endale piisavalt hästi selgeks tegema (Sootak. Karistusõigus. Üldosa. 2018, lk 389). Ametiisik peab teadma avalike ülesannetega seotud normistikku paremini kui n-ö tavainimene. Ka on oluline see, kas tegu oli tarvis teha kiiresti või oli enne aega järele mõelda (ja vajadusel kelleltki nõu küsida). Ringkonnakohus leiab, et N. Neglasoni süüd ei välista see, et ta väidetavalt ei teadnud, et peab otsuse tegemiselt taanduma: pikaajalise (alates
  3. a ) vallavolikogu liikmena pidi ta endale vastava valdkonna reeglid selgeks tegema. Samuti oli tal võimalus küsida nõu, kas ta otsustusprotsessis osalemisega ei riku toimingupiirangut. Seega ei välista N. Neglasoni süüd see, et ta väidetavalt seadust ei tundnud ega teadnud, et peab otsustusprotsessist taanduma.
  4. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. 60.

§ 3001

lg 1 näeb süüdimõistmise korral ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

§ 44

lg 1 alusel võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära.

§ 56kohaselt on isikute karistamise aluseks süü.

Samuti võetakse arvesse karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud ning süüdlase isik. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Ringkonnakohus nõustub prokuratuuriga selles, et N. Neglasoni karistuse eesmärke on võimalik saavutada kergema karistuse – s.t rahaline karistusega. Arvestades asjaolusid, on N. Neglasoni süü toimingupiirangu rikkumisel üle keskmise. Ta pani teadvalt toime õigushüve rikkumise, mis kaitseb nii avaliku võimu korrakohast toimimist, aga ka kohaliku 14

(16)omavalitsuse võimu ausust, õiguspärasust, usaldusväärsust ja äraostmatust. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud. Süüdlase isikut arvestades on tegemist varem kriminaalkorras karistamata isikuga, mistõttu on tema karistustundlikkus suurem. Lisaks sellele arvestab kohtukolleegium, et kriminaalmenetlus antud asjas on väldanud küllaltki pikalt ning puuduvad andmed, et N. Neglason oleks vahepeal uusi õigusrikkumisi toime pannud. Kahtlemata on nii pikaleveninud kriminaalmenetlus isikule mõjunud negatiivselt, aga ka preventiivselt. Isiku süüle, eri- ja üldpreventiivsetele kaalutlustele vastavaks karistuseks loeb ringkonnakohus seetõttu sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt madalamat määra, milleks on 100 päevamäära.

§ 44lg-d 2,3,4 arvestades on N.

Neglasoni rahalise karistuse aluseks keskmine päevamäär 143,4 eurot. Seega vastab 100 päevamäärale 14 340 eurot. Karistuse hulka tuleb arvestada eelvangistuses viibitud aeg, 9.-

  1. oktoober 2017, s.o 2 päeva, mistõttu tulenevalt karistusest maha arvata 6 päevamäära. Seega jääb N. Neglasoni lõplikuks rahaliseks karistuseks 13 479 eurot ja 60 senti.
  2. Eelnevast tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 2 tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osaliselt ning juhindudes KrMS § 340 lg 4 p-st 2 mõistab N. Neglasoni toimingupiirangu rikkumises süüdi ning määrab talle rahalise karistuse 100 päevamäära, millest loeb kantuks 6 päevamäära. Prokuratuuri apellatsioon selles osas kuulub rahuldamisele.
  3. N. Neglason kandis maakohtus menetluskulusid summas 34 488 eurot. Ringkonnakohus nõustub sellega, et need kulud on põhjendatud ning vajalikud. Seoses N. Neglasoni süüditunnistamisega, jäävad osaliselt maakohtus kantud kulud N. Neglasoni enda kanda. Kohtukolleegium nõustub kaitsja S. Veberi seisukohaga, et ligikaudselt hõlmab toimingupiirangu rikkumise süüdistus ja sellega seonduvad tõendid 10%. Seega jätab ringkonnakohus maakohtus kantud menetluskuludest 10% (s.o 3448 eurot 80 senti) N. Neglasoni enda kanda.
  4. N. Neglasoni kaitsja S. Veber esitas asja esimesel läbivaatamisel ringkonnakohtule taotluse apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulude hüvitamiseks summas 3420 eurot (sh käibemaks). KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuludeks muu hulgas valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Taotluse ja sellele lisatud arvete kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsuse ja prokuratuuri apellatsiooni analüüsiks ja apellatsioonivastuse koostamiseks kokku 20 tundi ja 20 minutit hinnaga 140 eurot tund (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohus luges oma
  5. novembri
  6. a otsuses kaitsja tunnitasu mõistlikuks ning arvel märgitud toimingud vajalikuks ja neile kulutatud aja põhjendatuks. Ringkonnakohus luges menetluskuluks 3420 eurot (otsuse p 157).
  7. Asja uue arutamisega on N. Neglasonil tekkinud järgmised kulud: kaitsja S. Veber tutvus riigikohtu otsusega 5 h ja koostas seisukohta, mille eest nähakse tasuna ette 840 eurot (sh käibemaks). J. Tehver kulutas N. Neglasoni kaitsetoimingutele 10 h ja 15´ .
  8. KrMS § 175 lg 1 p-s 1 saab valitud kaitsjale makstud tasu käsitleda menetluskuluna üksnes osas, milles see on mõistliku suurusega. Seejuures kui menetlusosalisel on mitu kaitsjat, arvatakse menetluskulude hulka neile makstud tasu suuruses, mis ei ületa ühele kaitsjale tavapäraselt makstavat mõistliku suurusega tasu (KrMS § 175 lg 2). 15

(16)
  1. Ringkonnakohus loeb asja uuel menetlemisel põhjendatud menetluskuluks N. Neglasonil tekkinud õigusabikulud 6 h eest, s.o summas 840 eurot. Apellatsioonikohus ei pea põhjendatuks mõista menetluskulusid riigilt välja tervikuna, kuna õiguslikud argumendid on osaliselt kattuvad juba varem kohtutele avaldatud seisukohtadega, osaliselt kordavad kaitsjate argumendid teineteise väiteid ning on põhjendamatud.
  2. Seega loeb ringkonnakohus põhjendatud menetluskuluks ringkonnakohtus kokku 4269 eurot, mis tuleb mõista riigieelarves selleks eraldatud vahendite arvelt N. Neglasoni kasuks välja. Ülejäänud kaitsjatasud, s.o 1500 eurot jätta tema enda kanda.
  3. Et KrMS § 185 lg 1 kohaselt kannab KrMS § 337 lg 1 p 2 järgse lahendi tegemise korral ringkonnakohtus menetluskulud riik, tuleb viidatud kulud riigilt süüdistatava kasuks välja mõista.
  4. Ehkki altkäemaksu süüdistust puudutavas osas on otsus jõustunud ning ringkonnakohus soostub kaitsja argumentidega selles, et altkäemaksu puudutav osa moodustab umbes 90% sellest, ei pea ringkonnakohus praeguses menetlusetapis võimalikuks kohustada riiki hüvitama selle osa menetlemisega seotud menetluskulusid N. Neglasonile enne otsuse täielikku jõustumist, sest menetluskulude (sh menetluskulude proportsiooni puudutavas) osas on kohtuotsus vaidlustatav. (allkirjastatud digitaalselt) 16
(16)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.