TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-2029 Määruse kuupäev 8. september 2021 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi X. kaebus Tartu Ülikooli vastu seoses õigusteaduskonna õppeain

§ 121lg 4 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. (kaebaja)
2. mai
3. a Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õppeaine karistusõigus
4. osa (OIAO.01.046) eksamitööd hinnati hindega E.
5. Kaebaja väljendas
6. juunil kuni
7. juunil 2021 toimunud e-kirjavahetuses karistusõiguse nooremlektorile eelnimetatud hinde osas rahulolematust ja taotles hinde parandamist, kuid nooremlektor keeldus sellest.
8. Kaebaja esitas
9. juunil 2021 Tartu Ülikoolile apellatsiooni eksami hinde tõstmiseks hindelt E vähemalt hindele D. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekaan õppeprodekaani ülesannetes moodustas kaebaja apellatsiooni läbivaatamiseks komisjoni, kes tegi
10. juuni
11. a esildisega ettepaneku jätta kaebaja hinne muutmata. Tartu Ülikooli dekaan õppeprodekaani ülesannetes jättis
12. juuli
13. a otsusega nr 2-20/SV/16880-1 kaebaja apellatsiooni rahuldamata.
14. Kaebaja esitas
15. juulil 2021 eelnimetatud otsusele apellatsiooni, mille Tartu Ülikooli vaidluskomisjon jättis
16. augusti
17. a otsusega rahuldamata.
18. Kaebaja esitas
19. septembril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse (registreeriti haldusasjana nr 3-21-2029), milles palub: 1) tühistada kaebaja
20. mail 2021 sooritatud õppeaine karistusõiguse
21. osa eksami hinne E; 3-21-2029 2) tühistada Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekaani õppeprodekaani ülesannetes
22. juuli
23. a otsus nr 2-20/SV/16880-1 koos apellatsiooni läbivaatamiseks moodustatud komisjoni
24. juuni
25. a esildisega; 3) tühistada Tartu Ülikooli vaidluskomisjoni
26. augusti
27. a otsus; 4) kohustada ülikooli tõstma kaebaja
28. mail 2021 sooritatud õppeaine karistusõiguse
29. osa eksamitulemust 15 punkti võrra hindele D. 5.
30. Kaebaja põhjendab, et
31. a sügissemestril välisõppes viibimise tõttu ja vajaduspõhise õppetoetuse saamise tagamiseks tekkis
32. a kevadsemestril olukord, mil samaaegselt toimusid karistusõiguse loeng ja pärimisõiguse seminar. Pärimisõiguse seminar oli kohustuslik, kuid karistusõiguse paremaks omandamiseks otsis kaebaja võimalusi ka karistusõiguse loengutest osa saamiseks. Kaebaja pöördus karisusõiguse kaasprofessori/osakonna juhataja poole, et loenguid salvestataks, kuid sellest keelduti. Loengute mittesalvestamine või teisele ajale mittetõstmine oli kaebaja võimalusi karistusõiguse ainet omandada liigselt kahjustav. Kaebajal õnnestus karistusõiguse loenguid ise lindistada, kuid üksnes helisalvestise kuulamine ei ole kvaliteetne loengus osalemise viis. Kaebaja leiab, et välisõppes viibinud üliõpilasel peab olema võimalus õppetöös efektiivselt osaleda. Samuti esines puudusi õpetamise kvaliteedis ning asjakohase teema kohta on ka vähe head materjali. Seega oli aine omandamine raskendatud ning kaebajat on ebavõrdselt koheldud. 5.
33. Kui kaebaja paralleeleksamirühm kaebas pärast
34. mail 2021 toimunud eksamit, et neil oli eksami sooritamiseks vähe aega, siis tõsteti kõigil eksami sooritajatel eksami hinnet 15 punkti võrra, mis viis ühe või kahe hinde võrra parema eksamitulemuseni. Kaebaja, kes sooritas eksami
35. mail 2021, eksami hinde tõstmine hindelt E hindele D paneks kaebaja võrdsesse olukorda
36. mail 2021 eksami sooritanutega, kes on saanud erisoosingu osaliseks. 5.
37. Kaebaja sooviks on astuda pärast bakalaureuseõppe lõppu magistriõppesse ning saada advokaadiks. Kaebaja ei soovi, et ebavõrdne kohtlemine või puudujäägid õppetöö korraldamises või ebakvaliteetne õpetamine saaksid talle selles takistuseks.
38. Haldusasi nr 3-21-2029 jagati esmalt kohtuasjade juhusliku jagamise tulemusena Tartu Halduskohtu esimehele. Esimees esitas
39. septembril 2021 Tartu Ringkonnakohtu esimehele taotluse enda haldusasja arutamisest taandamiseks, mille ringkonnakohtu esimees
40. septembri
41. a määrusega rahuldas.
42. Haldusasi jagati
43. septembril 2021 kohtuasjade juhusliku jagamise tulemusena lahendamiseks kohtunik Juhan Siiderile. KOHTU SEISUKOHT
44. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 44 lg 1 näeb ette, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

1. Kaebeõiguse eelduseks on isikule kuuluvate subjektiivsete õiguste riive (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
2. detsembri
3. a määrus asjas nr 3-17-981, p 11). Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 37 sätestatud igaüheõigus haridusele hõlmab ka kõrgharidust, kuid haridustasemest sõltuvalt erinevad selle õiguse ulatus ja avaliku võimu positiivne tegutsemiskohustus – mida kõrgem haridustase, seda suuremad on lubatavad piirangud ja seda väiksemad avaliku võimu kohustused. Sellest tulenevalt on õppeprotsessis tehtud haridusasutuse otsustused halduskohtus vaidlustatavad piiratud ulatuses. Halduskohtus on vaidlustatavad üksnes sellised haridusalased otsustused, mis takistavad isiku juurdepääsu 2 3-21-2029 hariduse omandamisele või tingivad haridustaseme omandamise lõpetamise, mis omakorda piirab isiku valikuvõimalusi haridustee jätkamisel või soovitud erialal tööle asumisel. Sealjuures võib haridusalaste otsuste vaidlustamise õiguse tingida ka võimalik õppeaja pikenemine ning täiendavad rahalised kohustused õppeteenustasu näol (Riigikohtu halduskolleegiumi
4. märtsi
5. a otsus asjas nr 3-3-1-68-12, p-d 13, 16 ja 18, vt ka Tartu Ringkonnakohtu
6. aprilli
7. a määrus asjas nr 3-18-1534, p 5). Kaebajale eelkirjeldatud tagajärgi kaebuses märgitud Tartu Ülikooli hariduslike otsuste tõttu ei kaasne.
8. Kaebaja juurdepääs hariduse edasisele omandamisele ei ole takistatud ning Tartu Ülikooli tegevus ei tingi kaebaja kõrghariduse omandamise lõpetamist. Kaebaja ei ole vaidlustanud negatiivset hinnet, mis kaebaja haridusteel takistuseks võiks saada. Kaebaja on vaidlusaluse õppeaine positiivse hindega läbinud ning tal on võimalik läbida ka bakalaureuseõppekava tervikuna. Seejärel on tal võimalik jätkata õpinguid magistriõppes ning asuda õigusteaduse erialal soovitud tööle. Kaebeõigust ei saa tuletada kaebaja argumentidest, et ebavõrdne kohtlemine, puudujäägid õppetöö korralduses ja ebakvaliteetne õpetamine võivad kaebaja eesmärkide saavutamist takistada. Kohtule ei ilmne, et kaebajale kaasneks ülikooli tegevuse tõttu tegelikke negatiivseid mõjutusi, mis tingiksid kaebaja subjektiivsete õiguste riive.
9. Eeltoodust tulenevalt ei ole tegemist olukorraga, mil tuleks kaebajale tagada kohtulikud õiguskaitsevahendid ning kohus tagastab kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.

12. Kohus märgib täiendavalt, et isegi kui saaks kaebeõigust jaatada, siis kuuluks kaebus tagastamisele tulenevalt

§ 121

lg 2 p-st 21, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 12.

1. Pelgalt ühe astme võrra soovitud hindest madalama hinde saamine ei takista kaebajal haridustee jätkamist või soovitud erialal tööle asumist. Sellest tulenevalt on kaebusega kaitstava õiguse riive väheintensiivne (vt Tartu Ringkonnakohtu
2. aprilli
3. a määrus asjas nr 3-18-1534, p 6). Samuti on kaebaja esitatud dokumentidele tuginedes kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Pedagoogiliste hinnanguliste otsuste sisuline kohtulik kontroll on võimalik üksnes piiratud ulatuses ning kohus saab kontrollida üksnes hindamisprotseduuri menetluslikku külge ja ilmselgeid sisulisi vigu (Riigikohtu halduskolleegiumi
4. märtsi
5. a otsus asjas nr 3-3-1-68-12, p 24). Kohtule ei ilmne, et ülikool oleks selliseid vigu teinud. 12.
6. Tartu Ülikooli karistusõiguse nooremlektor on kaebajale põhjalikult
7. juunil,
8. juunil ja
9. juunil 2021 selgitanud, kuidas kaebaja hinne kujunes ning miks ei ole põhjendatud selle tõstmine. Samale seisukohale on argumenteeritult jõudnud ka kaebaja apellatsiooni läbivaatamiseks moodustatud komisjon, ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekaan õppeprodekaani ülesannetes ja vaidluskomisjon. Kaebaja eksami hinne ei ole kujunenud meelevaldselt, vaid tulenevalt eksamitöö märkimisväärsetest puudustest. 12.
10. Kaebaja hinde muutmist ei õigusta ka kaebaja väited puuduste kohta õppekorralduses. Ülikoolis õppimisel ei ole erandlik see, et mingitel põhjustel osad loengud ja seminarid kattuvad või et pelgalt aktiivses õppetöös osalemine ei taga õppeaine soovitud tulemusega läbimiseks piisavaid teadmisi ning et sel põhjusel peab üliõpilane oma teadmiste täiendamiseks iseseisvat tööd tegema. Pealegi ei olnud loengute ja seminaride kattumine antud juhul tingitud esmajärjekorras mitte ülikooli poolsest ebakohasest õppekorraldusest, vaid kaebaja enda valikutest õppekava läbimisel. Samuti ei ole põhjendatud eeldada, et ühe üliõpilase tõttu 3 3-21-2029 muudetakse kogu kursuse õppekorraldust tõstes loengu teisele ajale või et muudetakse loengu andmise viisi. Kaebajal on ka endal kohustused õppeprotsessis osalemisel, sh vajaliku õppematerjaliga tutvumisel. Üliõpilane ei saa tugineda üksnes loengus arutatule või tagasisides märgitule, vaid peab tegelema ka iseseisvalt vajaliku materjali kogumise ja läbitöötamisega. Kaebuse kohaselt oli kaebajal võimalik siiski kuulata enda salvestatud loengute helisalvestisi ning pildi puudumine ei saanud loengute kvaliteeti sedavõrd langetada, et see tinginuks olulise teadmiste lünga. Kui kaebaja leidis, et õppetöö sisu ei taganud talle piisavaid teadmisi, oleks ta saanud enda teadmisi ise erinevate õppematerjalidega tutvudes täiendada. Kaebaja väited selle kohta, et puuduvad head õppematerjalid, on paljasõnalised. Kaebaja viited ebakohase õppekorralduse mõjudest eksamitulemusele on seetõttu kohtu hinnangul ebakohased ning väheveenvad. 12.
11. Asjakohaseks ei saa pidada eksami hinde muutmist ka põhjendusel, et
12. mail 2021 eksami sooritanud isikute hinnet tõsteti. Haldusasja materjalidest nähtuvalt ei olnud
13. mail ja
14. mail 2021 toimunud eksamid sisult samad. Esimene eksamitöö oli mahukam ning sel põhjusel jäi üliõpilastel eksamit sooritades ajast puudu.
15. mail 2021 sellist olukorda ei ilmnenud. Seega ei ole tegemist võrreldavate olukordadega ning kaebaja viidatud asjaolu ei tingiks hinde muutmist.
16. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 14. Kuna kohus tagastab kaebuse

§ 121

lg 2 alusel, ei kuulu tasutud riigilõiv kaebajale tagastamisele (

§ 104lg 5 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 4