) § 3401 lg 1 alusel käiguta ning andis kostjale aega 14 päeva määruse kättetoimetamisest alates riigilõivu 325 euro tasumiseks. Määrus toimetati kostjale kätte
lg 1, lg 2 ja
Riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 järgi kuulus seega tasumisele riigilõiv 325 eurot.
lg 1 p 1 ja § 138 lg-te 1 ja 2 järgi peab riigilõivu tasuma menetluse algatamist või muu menetlustoimingu tegemist taotlenud isik. Olukorras, kus töövaidluskomisjon on avalduse rahuldanud ja teine pool esitab kohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagina läbivaatamiseks, peab ta eeltoodust tulenevalt tasuma riigilõivu, sest tema avalduse alusel algatatakse kohtus menetlus. Töötaja poolt tööandja vastu töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagina hagimenetluses läbivaatamise taotlemisel peab riigilõivu seega tasuma tööandja.
lg 1 p 10 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Kuna New Inspiration OÜ ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul riigilõivu tasunud, tuleb New Inspiration OÜ taotlus töötaja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagina hagimenetluses läbivaatamiseks jätta menetlusse võtmata. MÄÄRUSKAEBUS
Viidatud säte reguleerib aga haginõuete ja hagiavalduse menetlusse võtmist, mitte kostja taotluse lahendamist. Juhul kui kohus ei võta hageja hagiavaldust menetlusse, siis TVK otsus ei jõustu ning see oleks hageja osas suisa meelevaldne, kuna tal pole olnud võimalustki hagi esitada ja riigilõivu maksta. Riigilõivu maksab oma haginõuetelt hageja, kes on menetlusest huvitatud ja kohtult toimingut taotleb. Haginõuete rahuldamist taotleb hageja, mitte kostja. Kostja huvi ei ole hagimenetlus ega haginõuete rahuldamine, vaid hagi läbivaatamata või rahuldamata jätmine. Asjaolu, et kostja ei nõustu TVK tulemusega, ei tähenda seda, et kostja kaebab TVK otsuse peale. Tähtaegselt kohtule esitatud kostja taotlus tähendab õiguslikult vaid seda, et TVK otsus ei jõustu ning sellelt taotluselt ei ole riigilõivuseaduses ette nähtud riigilõivu tasumist. Uues kohtu koosseisus palub kostja asja menetlemist jätkata seetõttu, et maakohtu senine menetlus ei näi erapooletuna. 8. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. 9. Ringkonnakohus määras määruskaebuse esitajale tähtaja riigilõivu tasumiseks. Määruskaebuse esitaja lõivu ei tasunud, leides, et avalduse esitaja ei pea riigilõivu tasuma, kuna seadus ei näe seda ette. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu ning asi tuleb saata maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks (
Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
lg 1 p 1 alusel isikuks, kes menetluse algatas, kuid nimetatud säte ei anna alust panna menetluse algatajale riigilõivu tasumise kohustust.
Riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma (
lg 1) ja riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv (
Riigilõivuseaduse § 59 nimetab ammendavalt tsiviilkohtumenetluse toimingud, mille eest tuleb riigilõivu tasuda. Riigilõivuseadus ei nimeta, et hagiasjas tuleb avalduse esitamisel tasuda riigilõiv, samuti ei nimetata, et TVK otsuse järel kohtusse pöördumisel tuleks tasuda riigilõiv. RLS § 22 loetleb lg-s 1 toimingud, millelt riigilõivu ei võeta ning p-i 1 kohaselt ei tule riigilõivu tasuda kummalgi poolel töötasu või palga nõudmisel, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamisel, teenistusse ennistamisel, teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmise hagi või kaebuse läbivaatamisel. 14. Määruskaebuse esitaja märgib, et TVK -le esitatud avalduses esitas töötaja töötasu nõude, mis oleks RLS § 22 lg 1 p 1 alusel pooled riigilõivu tasumisest vabastanud. TVK kvalifitseeris nõude lähetusrahade ehk päevarahade nõudeks ning maakohus leidis, et nimetatud nõue ei ole riigilõivuvabastusega hõlmatud. Ringkonnakohus märgib, et nii töövaidluskomisjon (TVK) kui kohus kvalifitseerivad õigussuhte ning määravad, milline materiaalõiguse norm kuulub töövaidlusasjas kohaldamisele. Kui maakohus leiab, et hageja nõue ei ole hõlmatud RLS § 22 toodud riigilõivust vabastamise alustega, siis otsustab maakohus, kas asjas tuleb tasuda hagejal riigilõiv. Kui kohus leiab, et riigilõiv tuleb tasuda, saab kohus määrata, et see tuleb tasuda hagi esitamisel. Samas on kohtul õigus tulenevalt asjaolust, et töövaidluskomisjonis riigilõivu tasuma ei pea, määrata, et hagi esitamisel riigilõivu tasuma ei pea ning tasumisele kuulunud riigilõiv mõistetakse välja lahendi jõustumisel kaotajalt poolelt arvestades
lg 1 p 5 kohaselt.
lg 1 p 5 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. New Inspiration OÜ tasus 50 eurot riigilõivu ja taotles selle tagastamist, kuid ei esitanud ringkonnakohtule tagastamist võimaldavaid andmeid. Määruskaebuse esitaja saab uue taotluse esitada maakohtule
/allkirjastatud digitaalselt /allkirjastatud digitaalselt /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Andra Pärsimägi 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.