← Eesti

2-21-10274/15

Obsah (7)§ 133§ 134§ 146§ 371§ 667§ 139§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 1. detsember 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-21-10274 Tsiviilasi

) § 3401 lg 1 alusel käiguta ning andis kostjale aega 14 päeva määruse kättetoimetamisest alates riigilõivu 325 euro tasumiseks. Määrus toimetati kostjale kätte

  1. septembril 2021, seega tuli riigilõiv tasuda hiljemalt
  2. oktoobril
  3. Kostja esitas
  4. septembril 2021 vastuväite maakohtu tegevusele. Kostja leidis, et kehtiva õiguse järgi ei tule maksta riigilõivu kostja taotluselt töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtus. Kostja huvi ei ole hagi esitamine ja riigilõivu tasumine.
  5. Tartu Maakohus jättis
  6. septembril 2021 kostja vastuväite rahuldamata. MAAKOHTU MÄÄRUS
  7. Tartu Maakohus jättis
  8. oktoobri
  9. a määrusega menetlusse võtmata New Inspiration OÜ avalduse Kristof Raudsepa poolt töövaidluskomisjonile töövaidlusasjas nr 4-1/416/21 esitatud avalduse hagina hagimenetluses läbivaatamiseks ja jättis menetluskulud New Inspiration OÜ kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Maakohus kordas
  10. septembri
  11. a määruses esitatud selgitust, et välislähetuse päevaraha ei ole töötasu, mistõttu ei ole see nõue riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 1 alusel riigilõivust vabastatud. Hagihinnaks maakohtus on

§ 133

lg 1, lg 2 ja

§ 134lg 1 järgi 3750 eurot 70 senti.

Riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 järgi kuulus seega tasumisele riigilõiv 325 eurot.

§ 146

lg 1 p 1 ja § 138 lg-te 1 ja 2 järgi peab riigilõivu tasuma menetluse algatamist või muu menetlustoimingu tegemist taotlenud isik. Olukorras, kus töövaidluskomisjon on avalduse rahuldanud ja teine pool esitab kohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagina läbivaatamiseks, peab ta eeltoodust tulenevalt tasuma riigilõivu, sest tema avalduse alusel algatatakse kohtus menetlus. Töötaja poolt tööandja vastu töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagina hagimenetluses läbivaatamise taotlemisel peab riigilõivu seega tasuma tööandja.

§ 371

lg 1 p 10 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Kuna New Inspiration OÜ ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul riigilõivu tasunud, tuleb New Inspiration OÜ taotlus töötaja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagina hagimenetluses läbivaatamiseks jätta menetlusse võtmata. MÄÄRUSKAEBUS

  1. New Inspiration OÜ esitas
  2. oktoobril 2021 määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
  3. oktoobri
  4. a määruse tühistamist ja asja saatmist maakohtule uues koosseisus menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse rahuldamise korral palub kostja tagastada riigilõiv 50 eurot. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei vasta
  5. oktoobri
  6. a kohtumäärus kehtivale õigusele. Kohus ei saa isikutele riigilõive määrata oma äranägemise järgi seaduse analoogia või 2 tõlgenduste teel. Riigilõivu maksmise kohustus saab tuleneda expressis verbis seadusest. Kohtumääruse põhjendustes viitab kohus

§ 371lg 1 p-le 10.

Viidatud säte reguleerib aga haginõuete ja hagiavalduse menetlusse võtmist, mitte kostja taotluse lahendamist. Juhul kui kohus ei võta hageja hagiavaldust menetlusse, siis TVK otsus ei jõustu ning see oleks hageja osas suisa meelevaldne, kuna tal pole olnud võimalustki hagi esitada ja riigilõivu maksta. Riigilõivu maksab oma haginõuetelt hageja, kes on menetlusest huvitatud ja kohtult toimingut taotleb. Haginõuete rahuldamist taotleb hageja, mitte kostja. Kostja huvi ei ole hagimenetlus ega haginõuete rahuldamine, vaid hagi läbivaatamata või rahuldamata jätmine. Asjaolu, et kostja ei nõustu TVK tulemusega, ei tähenda seda, et kostja kaebab TVK otsuse peale. Tähtaegselt kohtule esitatud kostja taotlus tähendab õiguslikult vaid seda, et TVK otsus ei jõustu ning sellelt taotluselt ei ole riigilõivuseaduses ette nähtud riigilõivu tasumist. Uues kohtu koosseisus palub kostja asja menetlemist jätkata seetõttu, et maakohtu senine menetlus ei näi erapooletuna. 8. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. 9. Ringkonnakohus määras määruskaebuse esitajale tähtaja riigilõivu tasumiseks. Määruskaebuse esitaja lõivu ei tasunud, leides, et avalduse esitaja ei pea riigilõivu tasuma, kuna seadus ei näe seda ette. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu ning asi tuleb saata maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks (

§ 667lg 2).

Määruskaebus kuulub rahuldamisele.

  1. Määruskaebusest nähtuvalt seisneb vaidlus selles, kas ja kes peab maksma riigilõivu olukorras, kus töövaidluskomisjon on rahuldanud avalduse ning teine pool esitab kohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagina läbivaatamiseks. Töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel kohtusse pöördumise kord on reguleeritud töövaidluse lahendamise seaduse (TVLS) §-s
  2. Nimetatud sätte kohaselt, kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool (TVLS § 58 lg 4). Ringkonnakohus leiab, et kohtusse avalduse esitanud isiku saab küll lugeda

§ 146

lg 1 p 1 alusel isikuks, kes menetluse algatas, kuid nimetatud säte ei anna alust panna menetluse algatajale riigilõivu tasumise kohustust.

  1. Käesoleval juhul ei saa lähtuda Riigikohtu
  2. veebruari
  3. a otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-139-06, mille punktis 14 märgiti individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) §-ga 24 seoses järgmist: „Õiguse ühetaolise tõlgendamise huvides tuleb tähelepanu juhtida ka ITLS § 24 lg 4 kolmandale lausele, mille kohaselt tuleb avalduselt tasuda riigilõivu summas, mille hageja oleks pidanud tasuma hagi esitamise korral. See lause lisati seadusesse
  4. veebruaril 2006 jõustunud ITLS-i muudatusega. Kolleegiumi arvates tuleb nimetatud sätet tõlgendada nii, et riigilõivu peab tasuma kohtusse pöördunud pool (kuigi ITLS § 24 lõike 4 esimeses lauses on kasutatud sõna „taotluse“ ning kolmandas lauses sõna „avalduselt“). Riigilõivu tasumise kohustus (esialgselt) on sellel isikul, kes kohtusse pöördub.“ Riigikohtu selgitatud regulatsiooni sõnastus ITLS § 24 lõikes 4 kattub praegu kehtiva regulatsiooni sõnastusega TVLS § 58 lg-s 4 selle erisusega, et praegu kehtivas regulatsioonis puudub lause „Avalduselt tuleb tasuda riigilõivu summas, mille hageja oleks pidanud tasuma hagi esitamise korral“. Ringkonnakohus märgib, et on kaheldav, kas seaduse sõnastuse muutmisega soovis 3 seadusandja muuta sätte mõtet. ITLS-i vahetas välja
  5. juunil 2017 vastu võetud ja
  6. jaanuaril 2018 jõustunud TVLS. TVLS-i eelnõu seletuskirjas on märgitud: „eelnõu § 58 reguleerib töövaidluskomisjoni otsuse järel kohtusse pöördumist. Otsuse vaidlustamise regulatsiooni ei ole võrreldes kehtiva seadusega muudetud“. Seega ei selgu ka seaduseelnõu seletuskirjast, mis põhjusel varasema regulatsiooni sõnastusest viimane lause välja jäeti.
  7. Ringkonnakohtu arvates ei ole avalduse esitajal riigilõivu tasumise kohustust

§ 139lg-te 1 ja 2 alusel.

Riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma (

§ 139

lg 1) ja riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv (

§ 139lg 2).

Riigilõivuseaduse § 59 nimetab ammendavalt tsiviilkohtumenetluse toimingud, mille eest tuleb riigilõivu tasuda. Riigilõivuseadus ei nimeta, et hagiasjas tuleb avalduse esitamisel tasuda riigilõiv, samuti ei nimetata, et TVK otsuse järel kohtusse pöördumisel tuleks tasuda riigilõiv. RLS § 22 loetleb lg-s 1 toimingud, millelt riigilõivu ei võeta ning p-i 1 kohaselt ei tule riigilõivu tasuda kummalgi poolel töötasu või palga nõudmisel, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamisel, teenistusse ennistamisel, teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmise hagi või kaebuse läbivaatamisel. 14. Määruskaebuse esitaja märgib, et TVK -le esitatud avalduses esitas töötaja töötasu nõude, mis oleks RLS § 22 lg 1 p 1 alusel pooled riigilõivu tasumisest vabastanud. TVK kvalifitseeris nõude lähetusrahade ehk päevarahade nõudeks ning maakohus leidis, et nimetatud nõue ei ole riigilõivuvabastusega hõlmatud. Ringkonnakohus märgib, et nii töövaidluskomisjon (TVK) kui kohus kvalifitseerivad õigussuhte ning määravad, milline materiaalõiguse norm kuulub töövaidlusasjas kohaldamisele. Kui maakohus leiab, et hageja nõue ei ole hõlmatud RLS § 22 toodud riigilõivust vabastamise alustega, siis otsustab maakohus, kas asjas tuleb tasuda hagejal riigilõiv. Kui kohus leiab, et riigilõiv tuleb tasuda, saab kohus määrata, et see tuleb tasuda hagi esitamisel. Samas on kohtul õigus tulenevalt asjaolust, et töövaidluskomisjonis riigilõivu tasuma ei pea, määrata, et hagi esitamisel riigilõivu tasuma ei pea ning tasumisele kuulunud riigilõiv mõistetakse välja lahendi jõustumisel kaotajalt poolelt arvestades

§ 146lg-s 2 toodut.

  1. Ringkonnakohus täpsustab määruskaebuse esitaja seisukohta küsimuses, millal TVK otsus ei jõustu. TVLS § 58 lg 7 kohaselt ei jõustu töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses, kui töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ei esita TVLS § 58 lg-s 5 sätestatud juhul avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis. Eelnevast tulenevalt ei jõustu TVK otsus vaidlustatud osas juhul, kui kohus on andnud hagejale tähtaja TVK-le esitatud avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis.
  2. Kuna määruskaebus rahuldatakse, tuleb rahuldada hageja taotlus määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks

§ 150

lg 1 p 5 kohaselt.

§ 150

lg 1 p 5 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. New Inspiration OÜ tasus 50 eurot riigilõivu ja taotles selle tagastamist, kuid ei esitanud ringkonnakohtule tagastamist võimaldavaid andmeid. Määruskaebuse esitaja saab uue taotluse esitada maakohtule

§ 150lg 4 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt /allkirjastatud digitaalselt /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Andra Pärsimägi 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.