Obsah (17)

§ 222§ 447§ 657§ 654§ 439§ 445§ 378§ 173§ 162§ 137§ 136§ 132§ 125§ 134§ 179§ 146§ 147

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 12. november 2021 Tsiviilasja number 2

§ 222

lg 4 sätestab, et hagi rahuldamise korral vabastab kohtutäitur sama paragrahvi lg 4 kohaselt vara aresti alt ja esitab avalduse registrile keelumärke kustutamiseks. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Kostjad I ja II esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu otsuse ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja ja kostja III kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kostjad üritanud täita oma nõudeid kostja III vastu alates
2. ja
3. aastast. Täitemenetluse läbiviimine oli takistatud seetõttu, et kostja III ja hageja ühisvara oli jagamata. Ühisvara jagamisega tsiviilasjas nr 2-17-13978 kõrvaldati eelpoolviidatud täitemenetluste läbiviimise takistus ja vaidlusalused täitemenetlused oleks 6 pidanud jätkuma. Kostja III vara tuleb müüa ja sissenõudjate vahel ära jagada, tsiviilasjas nr 2-17-13978 on määratud ka raha jagamise viis. Kostjad I ja II on esitanud kohtutäitur O. Kutšmeile täitmisele kolm jõustunud kohtulahendit (2-12-55017, 1-12-3048 ja 2-17-13978) mis sunnivad kostja III vara müüma. Hagi eesmärk on nurjata vara müük. Hagi tuleks jätta läbi vaatamata, sest hagiga ei ole võimalik saavutada palutud eesmärki ning täitemenetlust ei saa tunnistada lubamatuks. Lubamatu on ka hagi tagamise korras vaidlusaluste täitemenetluste peatamine. Täitemenetluste peatamine on äärmiselt koormav olukorras, kus kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-17-13978 on ära langenud sisuline takistus täitemenetluste jätkamiseks täiteasjades nr 084/2016/3279 ja nr 084/2017/
4. Maakohus on peatanud kostjate I ja II kasuks jõustunud lahendite täitmise ja võimalik ei ole ka kostja III sissetulekute arestimine ega muu tema vara müümine. Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-17-13978 lõpetati ühisomand Eritrade Kodukaubad OÜ osale selle müügi teel avalikul enampakkumisel, müügist saadud raha tuleb jagada hageja ja kostja III vahel võrdselt. Kohtuotsuse kohaselt tuleb ühisvara jagamisel kostjale III jääva raha arvelt täita sissenõudjate nõuded täiteasjades nr 084/2016/3279 ja nr 084/2017/
5. Seega tuleb Eritrade Kodukaubad OÜ osa müüa tervikuna enampakkumisel, mitte vabastada hageja osa aresti alt. Juba algatatud täitemenetluse lubamatuks tunnistamine ei ole otstarbekas, hulk täitetoiminguid on tehtud ja ühisvara jagamisega on kõrvaldatud täitemenetluste lõpuleviimise takistus. Kohtutäitur saab jaotuskava tegemisel arvesse võtta jõustunud ühisvara jagamise lahendit. Ei ole põhjendatud alustada täitemenetlust uuesti, kuivõrd ka ühisvara jagamise kohtuotsuses on otsustatud ühisvara jagada seda müües. Seega ei ole kostjate I ja II poolt algatatud täitemenetlused vastuolus ühisvara jagamise lahendiga. Maakohus parandas otsuse resolutsioonis ebaõige resolutsiooni punkti, s.o punkti 2 asemel punkti
6. Kohtuotsuse resolutsioonis tehtud viga ei saanud maakohus kohtumäärusega parandada.

§ 447

lg 2 mõttes saab otsuse sisuks pidada kohtuotsuse resolutsioonis toodud kohtu otsustust, mis ulatuses asjas esitatud nõuded rahuldada. Kohtuotsuse sisuline muutmine ei tohi olla lubatav. Maakohus on muutnud otsuse sisu, mitte ei parandanud ilmset viga.

1. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostjate I ja II kanda. Maakohus ei tunnistanud sundtäitmist täies osas lubamatuks, vaid hageja vara osas, kes ei ole võlgnik. Hageja ja kostja III vara tuleb müüa avalikul enampakkumisel ning kostjad I ja II saavad oma nõuded rahuldatud läbi avaliku enampakkumise vara jagamise täitemenetluse. Täitemenetlused täiteasjades nr 084/2016/3279 ja nr 084/2017/2686 viiakse läbi üksnes kostja III vara osas. Seadus ei näe ette võimalust, et hageja vara müük toimuks läbi kostja III osas alustatud täitemenetluste. Avaliku enampakkumise korraldamine ühisvara jagamiseks on eraldiseisev täitemenetlus, mis alustatakse ühisomanike suhtes ning kostjad I ja II saavad oma nõuded sealt rahuldatud. Hageja eesmärk ei ole vara müügi nurjamine. Hageja ise pöördus kohtutäitur R. Rosenthali poole, et kohtutäitur alustaks vastavalt seadusele ja täitedokumendile täitemenetlust tema ja kostja III vara jagamiseks avaliku enampakkumise teel. Kostjad I ja II ise esitavad perspektiivituid kaebusi ning alustavad lubamatuid menetlusi (tsiviilasjad nr 2-21-7767 ja nr 2-21-9075). Kohtutäitur O. Kutšmei, kes viib läbi täitemenetlust kostja III suhtes, ei saanud arestida ja müüa hageja vara kostja III vastu alustatud täitemenetlustes. Kohtutäitur peab Eritrade Kodukaubad OÜ osa aresti alt vabastama, kuna arestiti ka hageja osa, milleks täitedokumenti ei olnud. Seepärast tuleb ebaseaduslik arest lõpetada ning vara arestida uuesti uue 7 täitemenetluse raames, arvestades ka hageja õigusega olla kaasatud. Kohtutäitur R. Rosenthal seda teebki. Seega on sissenõudjate õigused kaitstud ning nad saavad oma nõuded rahuldatud läbi täitemenetluse täiteasjas nr 186/2021/
2. Hageja nõustub kohtu poolt vea parandamisega. Tegemist oli ilmse ebatäpsusega, lause oli jäänud ekslikult poolikuks ja ei olnud kooskõlas hageja nõude ega otsuse põhjendava osaga.
3. Kostja III palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Kohtutäitur O. Kutšmei alustas õigusvastaselt kostja III ja hageja vara suhtes täitemenetlusi. Kohtutäitur on seadusvastaselt arestinud mõlemas täiteasjas Eritrade Kodukaubad OÜ osa, mis kuulub tegelikult kostja III ja hageja ühisomandisse, üritades seda enampakkumisel müüa. Maakohus tegi õige otsuse, et sundtäitmine Eritrade Kodukaubad OÜ osa osas on lubamatu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustel. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse hagi rahuldamise ulatuse osas ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi ning tunnistab sundtäitmise täiteasjades nr 084/2016/3279 ja nr 084/2017/2686 lubamatuks Eritrade Kodukaubad OÜ osa osas (

§ 657lg 1 p 2).

Ringkonnakohus tühistab kohtuotsuse jõustumisel Tartu Maakohtu

1. oktoobri
2. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Ringkonnakohus jätab menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda ning mõistab riigituludesse välja hagiavalduselt ja apellatsioonkaebuselt vähem tasutud riigilõivu. Juhindudes

§ 654

lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

1. Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle. Kohtutäitur O. Kutšmei menetluses on täiteasjades nr 084/2016/3279 ja nr 084/2017/2686 kostjate I ja II nõuded kostja III vastu. Kohtutäitur O. Kutšmei on kostja III varana arestinud kostja III ja hageja ühisvaraks oleva Eritrade Kodukaubad OÜ osa, mille kuulumine ühisvara hulka on tuvastatud tsiviilasjas nr 2-17-
2. Hageja ei ole nimetatud täiteasjades võlgnikuks ega ole andnud nõusoleku oma vara suhtes täitemenetluse läbiviimiseks kostja III nõuete katteks.
3. Vaidlust ei ole, et Eritrade Kodukaubad OÜ osa osanikuna oli registrisse kantud ainult kostja III. Hageja on käesolevas menetluses väitnud, et kohtutäitur O. Kutšmei ei ole teda ühisvaraks oleva äriühingu osa arestimisel menetlusse kaasanud ega hageja seisukohta ühisvara arestimise kohta küsinud. Maakohus leidis iseenesest õigesti, et formaliseerituse põhimõttest tulenevalt võis kohtutäitur osa arestimisel ja enampakkumisele panemisel eeldada registriandmete õigsust. Samas ei muuda nimetatud asjaolu aresti kehtivaks. Täitemenetlus on formaliseeritud menetlus ja täiturilt saab oodata asjaolude tuvastamist üksnes seaduses sätestatud piiratud ulatuses. Vaidluse korral mingi eseme kuulumise üle, mh selle kuulumise üle ühisvarasse tuleb vaidlus vähemalt üldjuhul lahendada hagimenetluses. Täitur saab lähtuda esmajoones formaalsetest kriteeriumidest nagu näiteks registrikanne. TMS eelnõu seletuskirjas on märgitud järgmist abikaasade ühisvarale sissenõude pööramise eelduste kohta. TMS § 14 lg 11 sätestab, et võlgniku suhtes läbiviidavas täitemenetluses eeldatakse ühisvarale sissenõude pööramisel võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekut. Nõusoleku eeldus ei kohaldu kinnisasjadele, võlgnikuks mitteoleva abikaasa sissetulekule ning tema nimel avatud pangakontol olevale rahale. Kohtutäitur võib ühisvara arestida ja pöörata sellele sissenõude. Kohtutäituril tuleb teavitada võlgnikuks mitteolevat abikaasat TMS § 14 lg 11 alusel ühisvara arestimisest ning selgitada sätte tähendust ja võimalust esitada vastuväide. 8 Võlgnikuks mitteoleval abikaasal on võimalik kohtutäiturit teavitada, et seaduses sätestatud eeldus ei kehti, ja TMS § 14 lg-st 11 tulenev eeldus ümber lükata. Kohtutäituril on TMS § 26 lg 4 kohaselt õigus täitmisele esitatud täitedokumendi alusel nõuda mh andmeid rahvastikuregistrisse kantud isikuandmete kohta. Rahvastikuregistrisse kantud isikuandmed on mh teave isiku perekonnaseisu ja abikaasa kohta (rahvastikuregistri seaduse § 21 lg 1 p-d 10 ja 16). Kui rahvastikuregistrist saadud andmete kohaselt on võlgnik abielus ja abieluvararegistrist ei nähtu, et võlgniku abieluvara suhtes kohalduks muu režiim, kohaldub võlgniku abieluvara suhtes ühisvararežiim. Seega on kohtutäituril võimalik saada teavet nii võlgniku perekonnaseisu, tema abikaasa kui ka vararežiimi kohta. Kui võlgnikuks mitteolev abikaasa on kohtutäiturit teavitanud, et ta ei ole nõus ühisvaraks olevale varale sissenõude pööramisega, ei saa kohtutäitur eeltoodud infot omades võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekut TMS § 14 lg 11 tähenduses eeldada ja ühisvarale TMS § 14 lg 11 teise lause järgi sissenõuet pöörata. Vaidlust ei ole, et hageja ei ole võlgnik ning ta ei ole nõusolekut ühisvarale sissenõude pööramiseks andnud. Seega ei saanud kohtutäitur ühisvaraks olevale varale kostja III suhtes toimuvates täitemenetlustes sissenõuet pöörata.
4. Kuivõrd täitur ei küsinud hageja nõusolekut ühisvara arestimisel ning arestis sellele vaatamata ühisvaraks oleva vara üksnes kostja III suhtes toimuvas täitemenetluses, oli hageja õigustatud esitama hagi TMS § 222 järgi. TMS § 222 lg 1 kohaselt võib kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks. Hagi esitatakse TMS § 222 lg 3 kohaselt võlgniku ja sissenõudja vastu. TMS § 222 järgse hagi üheks peamiseks eesmärgiks lg 1 kohaldamise korral on vältida täitemenetluses sellise vara müümist, mis ei kuulu võlgnikule. Selline vara ei peaks vastutama sissenõudja nõude rahuldamise eest. Nii annab TMS § 222 täitemenetluses mitteosalevale isikule sellesse täitemenetlusse sekkumise õiguse. TMS § 222 lg 3 kohaselt vabastab kohtutäitur hagi rahuldamise korral vara aresti alt ja esitab avalduse registrile keelumärke kustutamiseks. Jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-17-13978 on tuvastatud, et Eritrade Kodukaubad OÜ osa kuulub hageja ja kostja III ühisvarasse. Vara ei olnud arestimise ajal jagatud. Kohtutäituril puudus hageja nõusolek. Seega enne ühisvara jagamise vaidluse lahendi jõustumist ühisvaraks oleva osa arestimine ja enampakkumisele panemine ei ole seaduslik ning on TMS §-ga 14 vastuolus.
5. Täitemenetlus on formaalne menetlus ning lähtuda tuleb toimingute tegemise aja kehtinud olukorrast. Kuivõrd ühisvarasse kuuluva osa arestimise eeldused ei olnud arestimise hetkel täidetud, on arestimine õigusvastane ning vara tuleb aresti alt vabastada. Ühisvara hilisema jagamisega ei saa muuta varasemalt seadusevastaselt tehtud toiminguid õiguspäraseks. Hageja on õigesti märkinud, et tsiviilasjas nr 2-17-13978 tehtud otsuse alusel saab vara jagada mõlema abikaasa (hageja ja kostja III) suhtes käivas täitemenetluses. Hageja ongi alustanud ühisvara jagamiseks täitemenetlust täiteasjas nr 186/2021/
6. Kostjate I ja II apellatsioonkaebuse väide, et ei ole põhjendatud alustada täitemenetlust uuesti, kuivõrd ka ühisvara jagamise kohtuotsuses on otsustatud ühisvara jagada seda müües, on ekslik.
7. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus ei saanud
8. juuni
9. a määrusega otsuses viga parandada. Hageja nõudeks on kogu menetluse kestel olnud sundtäitmise lubamatuks tunnistamine üksnes ühisvara hulka kuuluva Eritrade Kodukaubad OÜ osa osas ning sama osa aresti alt vabastamine. 9

§ 439

kohaselt on kohus seotud hageja nõudega ning kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Maakohus tunnistas

1. juuni
2. a otsusega sundtäitmise täiteasjades nr 084/2016/3279 ja nr 084/2017/2686 tervikuna lubamatuks. Kuigi

§ 447

lg 2 esimene lause lubab kohtul igal ajal parandada otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, võib seda teha siiski üksnes juhul, kui need ei mõjuta otsuse sisu. Praegusel ajal täpsustas maakohus

1. juuni
2. a määrusega sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude ulatust. Kuigi hageja taotles kooskõlas maakohtu
3. juuni
4. a määrusega üksnes Eritrade Kodukaubad OÜ osa suhtes sundtäitmise lubamatuks tunnistamist ja osa aresti alt vabastamist, ei saanud maakohus tunnistades ekslikult
5. juuni
6. a otsusega sundtäitmise tervikuna lubamatuks parandada nõude rahuldamise ulatust

§ 447lg 2 alusel kui ilmselget ebatäpsust.

Selliselt muutis maakohus otsuse sisu. Olukorras, kus maakohtu otsuse resolutsioonis on viga, mida ei saa

§ 447

lg 2 alusel parandada, on poolel, kelle kahjuks see viga tehti, võimalik esitada maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebus. Kostjad I ja II on apellatsioonkaebuse esitanud ning see tuleb nõude rahuldamise ulatust puudutavas osas rahuldada.

1. Maakohus jättis kehtima
2. oktoobri
3. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõuna täitemenetluste peatamise täiteasjades nr 084/2016/3279 ja nr 084/2017/2686.

§ 445

lg 2 kohaselt jätab kohus hagi otsusega rahuldamise või menetluse kompromissi sõlmimisega lõpetamise korral kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Hagi tagamise abinõu jõusse jätmise eelduseks on lahendi täitmise tagamise ilmne vajalikkus. Hageja nõudeks käesolevas asjas on olnud sundtäitmise lubamatuks tunnistamine üksnes abikaasade ühisvara hulka kuuluva Eritrade Kodukaubad OÜ osa osas. Nõude rahuldamisel tuleb vara aresti alt vabastada ja keelumärge registrist kustutada (TMS § 222 lg 4). Seega ei ole selles osas täitemenetluste peatamine enam vajalik ega põhjendatud. Kuivõrd hageja nõue puudutas üksnes konkreetse vara suhtes sundtäitmise läbiviimist, siis selles osas hagi rahuldamisel ei ole võlgniku (kostja III) ülejäänud vara suhtes täitemenetluse läbiviimise peatamine põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb kohtul hagi rahuldamisel hagi tagamise abinõu jõusse jätmisel lähtuda ka

§ 378

lg-s 4 sätestatud põhimõttest, mille kohaselt ei tohi hagi tagamine olla kostja jaoks põhjendamatult koormav. Seega tuleb hagi tagamine kohtuotsuse jõustumisel tühistada. 17. Kuigi ringkonnakohus rahuldab osaliselt kostjate I ja II apellatsioonkaebuse, puudub ringkonnakohtu hinnangul vajadus muuta menetluskulude jaotust ja rahalist suurust maakohtu menetluses (

§ 173lg 3 esimene lause).

Hagi rahuldatakse täielikult ning hageja nõue oli põhjendatud. Seega jättis maakohus põhjendatult hageja menetluskulud maakohtu menetluses solidaarselt kostjate I ja II kanda

§ 162lg 1 alusel.

Maakohus ei ole menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrates diskretsioonipiire ületanud. Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda (

§ 162lg 4).

Sellise jaotuse puhul puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

1. Maakohus määras tsiviilasja hinnaks 3500 eurot. Ringkonnakohus võttis apellatsioonkaebuse
2. juuli
3. a määrusega menetlusse, märkides ka apellatsioonkaebuse hinnaks 3500 eurot. Ringkonnakohtu arvates on asja hind määratud vääralt ja seda tuleb

§ 137lg 11 alusel muuta.

10

§ 137

lg 11 kohaselt võib kõrgema astme kohus asja hinda muuta, kui see on alama astme kohtus määratud ebaõigesti.

§ 136

lg 4 kohaselt võib kohus tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga.

§ 132

lg 5 esimese lause kohaselt loetakse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet hagihinna tähenduses mittevaraliseks.

§ 132

lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot, kui sama paragrahvi lõikes 11 ei ole ette nähtud teisiti. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ei ole § 132 lg-s 11 nimetatud. Seega tuleb selle hagi hinna määramisel lähtuda

§ 132

lg-s 1 toodud eeldusest, millest § 132 lg 2 võimaldab kohtul kõrvale kalduda, arvestades kõiki asjaolusid, muu hulgas asja ulatust ja tähtsust ning poolte varalist seisundit ja sissetulekut.

§ 132

lg 5 teise lause kohaselt ei või kohus määrata sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudega hagi hinnaks enam kui 6000 eurot. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi korral on hageja huvi suunatud sellele, et tema vastu sundtäitmisele esitatud täitedokumenti ei täidetaks. Seetõttu tuleb hagi rahuldamise korral lugeda hagejale eeldatavalt kuuluvaks hüveks seda, et hageja ei pea maksma (rahalise nõude korral) temalt täitedokumendiga välja mõistetud/täitedokumendis märgitud summat (vt Riigikohtu 14. novembri 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-07, p 13). Eelviidatud seisukoht pärineb ajast, mil sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet ei loetud hagihinna tähenduses mittevaraliseks, vaid hagihinna määramisel kohaldati tuvastushagi regulatsiooni (

§ 125

). Sellegipoolest tuleb ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi hinna määramisel

§ 132

lg-te 1 ja 2 järgi võtta arvesse hageja rahaliselt hinnatavat huvi, mis vastab nõude suurusele, mille sundtäitmise lubamatuks tunnistamist hagis taotletakse (Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-6362, p 17.1). Praeguses asjas on hageja esitanud nõude kahe sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

§ 134lg 1 kohaselt liidetakse hagihinna arvutades ühes hagis sisalduvad nõuded.

Hageja soovib tunnistada sundtäitmine lubamatuks hageja ja kostja III ühisvara hulka kuuluva äriühingu osa osas, mille nimeväärtus on 1492 eurot. Arvestades

§ 132

lg-s 5 sätestatud piirmäära, määrab ringkonnakohus kummagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude puhul hagihinnaks 3500 eurot. Hagihind pärast nõuete liitmist on 7000 eurot (3500+3500) (vt Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-6362, p 17.2).
3. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-te 1 ja 15 ja lisa 1 tuli seega hagiavalduselt ja apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 450 eurot.

§ 179

lg 1 kohaselt mõistab asja lahendav kohus menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Seega tuleb kohustatud isikutelt vähem tasutud riigilõiv riigituludesse välja mõista.

§ 146

lg 1 p-de 1 ja 3 järgi kannab menetluskulud mh menetluse algatamist või muu menetlustoimingu tegemist taotlenud isik või isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. Sama paragrahvi lg 2 järgi, kui menetluskulusid ette maksma kohustatud isikud ei ole kulusid maksnud, vastutavad nad maksmata kulude ulatuses solidaarselt nii omavahel kui ka isikuga, kellelt need kulud riigi kasuks kohtulahendiga on välja mõistetud, samuti muu menetluskulusid kandma kohustatud isikuga. Sama paragrahvi lg 3 järgi vastutab menetluskulude kandmiseks kohustatud isikute omavahelises suhtes menetluskulude kandmise eest isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. 11

§ 147

lg 1 esimese lause kohaselt maksab avaldaja riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt nõuab kohus riigilõivu tasumist seaduses sätestatud suuruses kui menetlusse võetud nõudelt on riigilõivu tasutud seaduses sätestatust vähem. Seega oli hagiavalduselt kohustatud lõivu ette tasuma hageja ja apellatsioonkaebuselt kostjad I ja II. Hageja menetluskulud maakohtus on jäetud solidaarselt kostjate I ja II kanda ning menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.

§ 146

lg 1 p-d 1 ja 3 ja lg-te 2 ja 3 kohaselt vastutavad hagiavalduselt vähem tasutud riigilõivu 150 euro tasumise eest hageja ja kostjad I ja II solidaarselt, kusjuures omavahelises suhtes vastutavad hagiavalduselt tasumata riigilõivu tasumise eest kostjad I ja II. Apellatsioonkaebuselt tasumata riigilõivu 150 euro tasumise eest vastutavad kostjad I ja II solidaarselt

§ 146lg 1 p 1 ja lg 2 alusel.

Nimetatud summad tuleb menetlusosalistelt mõista riigituludesse välja. 20. Riigituludesse välja mõisted kulud tuleb menetlusosalistelt tasuda 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates (

§ 179lg 5).

Menetluskulude tasumisega viivitamise korral on menetlusosalised kohustatud tasuma viivist alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 179lg 9).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 12