Obsah (4)

§ 121§ 43§ 110§ 175

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht 8. november 2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-21 Haldusasi X kaebus Tallinna Vangla 1

) § 121 lg 1 punkti 2 alusel, kuna kaebus ei vasta

§-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

1. Pärast mitmeid 21.09.2021 käiguta jätmise määruse kättetoimetamise katseid nii e-posti kui posti teel sai kaebaja määruse kätte 21.10.2021 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas. Seega tuli kaebuse puudused kõrvaldada hiljemalt 28.10.2021, kuid kaebaja seda teinud ei ole. Ka käesoleva määruse tegemise hetkeni pole kaebaja tasunud riigilõivu ega taotlenud menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks, samuti pole kohtule esitatud vastust küsimusele, millal sai kaebaja kätte 03.12.2020 vaideotsuse. Ainus menetlusdokument, mille kaebaja Pärnu kohtumaja kaudu esitas, on 22.10.2021 riigi õigusabi taotlus, milles taotletakse õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Tegemist ei ole menetlusabi taotlusega riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus selgitas 21.09.2021 määruses just riigilõivu tasumise vajadust või selles osas menetlusabi taotlemist, viidates veebilehele https://www.kohus.ee/et/oigusabi/riigipoolne-menetlusabi, millelt on kättesaadav füüsilise isiku menetlusabi taotluse vorm. Kaebaja on ka X OÜ esindajana halduskohtumenetlustes osalenud ning näiteks haldusasjas 3-21-1597 korraldanud temalt kohtu poolt nõutud riigilõivu tasumise. Kaebaja kui halduskohtumenetlustes varasemalt osalenud isiku puhul, kellelt kohus 21.09.2021 määruses selgelt nõudis riigilõivu tasumist või menetlusabi taotlemist seoses riigilõivuga, pole usutav, et ta ei saa aru riigilõivu ja riigi õigusabi vahest. Riigi õigusabi taotlusest nähtub küll jätkuv tahe haldusasja 3-21-21 menetlemiseks, kuid ainuüksi sellest ei piisa. Kui kohus on kaebajalt määrusega nõudnud konkreetseid tegusid puuduste kõrvaldamiseks, siis tuleb määrust ka täita, mitte esitada kohtule mistahes muid menetlusdokumente, mis kaebuse puudusi ei kõrvalda. Kuna riigilõivu tasumata jätmine või riigilõivu tasumisest vabastamiseks menetlusabi taotlemata jätmine takistavad asja menetlusse võtmist, siis kohus tagastab kaebuse.
2. Kohus märgib seoses riigi õigusabi taotlusele lisatud majandusliku seisundi teatisest nähtuvate andmetega ka seda, et kuna kaebajal on suhe hoopis teise isikuga (lapseootel naisega) kui Y, siis sisuliselt oli õige ka kaebuse tagastamine 08.01.2021 määrusega

§ 121lg 2 punkti 21 alusel.

Kaebaja õiguste riive kokkusaamise keelamisel on väheintensiivne, kuna kaebajal on lähedane suhe enda lapseootel naisega, mitte Y. Seega lisaks esineb alus kaebuse tagastamiseks

§ 121

lg 2 punkti 21 näol ja kohus sellekohaseid 08.01.2021 määruse põhjendusi ei korda. 2 10. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2).

Riigi õigusabi taotluse lahendamine 11.

§ 110

lg 1 punkti 3 alusel võib kohus isiku taotluse alusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. Riigi poolt tagatava õigusabi saamise tingimused ja korra sätestab riigi õigusabi seadus (edaspidi RÕS). RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused sätestab RÕS § 7 lg

2. RÕS § 7 lg 1 punkti 1 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebajal on halduskohtumenetluses osalemise kogemus ning praegune vaidlus ei ole ka õiguslikult keerukas. Kohtul on selgitamis- ja uurimiskohustus, mis kompenseerib kaebaja võimalikku õigusteadmiste vähesust. Kaebaja suudab faktilisi asjaolusid kohtule arusaadavalt esitada ning enda seisukohti esile tuua. Kui kohus peaks asja sisuliselt menetlema, siis vajadusel selgitab kohus kaebajale, milliseid asjaolusid või tõendeid oleks täiendavalt vajalik esitada. Asjaolu, et kaebaja pole 21.09.2021 kohtumääruse täitmisel näidanud üles piisavat hoolsust, ei viita sellele, et hoolsuse ülesnäitamisel ei oleks kaebaja suuteline kohtumenetluses edukalt osalema.
3. Kuna esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis ei ole vajalik hinnata taotleja majanduslikku seisu RÕS § 6 lg 1 alusel, kuna sellest taotluse lahendus ei muutuks.
4. Kaebaja ja isiku, kellega kokkusaamist ta taotles, eraelu kaitseks asendab kohus asjas tehtava lahendi avaldamisel füüsiliste isikute nimed tähemärgiga (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 3