Obsah (12)

§ 361§ 137§ 73§ 65§ 64§ 74§ 75§ 78§ 121§ 56§ 58§ 83

1-20-9341 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. märts 2021. a, Pärnu kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-9341 (19940000022) Kohtunik Anu Tammeniit Kohtu

§ 361

lg 1 järgi üldmenetluses Ringkonnaprokurör Indrek Kalda Süüdistatav MIHKEL LEAS isikukood: 36111054224; xxx varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral: 1) 17.07.2015 Pärnu Maakohtu otsusega

§ 137

lg 1, § 178 lg 1 alusel vangistusega 2 aastat ja 6 kuud, milline jäeti

§ 73

alusel tingimisi kohaldamata 5-aastase katseajaga; 2) 13.06.2018 Pärnu Maakohtu otsusega

§ 361lg 1 alusel rahalise karistusega 170 päevamäära ehk 1700 eurot, mis on tasumata.

Tõkend – ei ole kohaldatud. Kaitsja riigi õigusabi korras Olavi Järve RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 311, § 313, § 315 lg 4, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Mihkel Leas

§ 361lg 1 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

1 1-20-9341

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 17.07.2015 Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust. Samuti moodustada

§ 65

lg 2 alusel liitkaristus Pärnu Maakohtu 13.06.2018 otsusega mõistetud ja 17.07.2015 Pärnu Maakohtu otsusega liidetud ärakandmata rahalise karistusega ning mõista lõplikuks liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust ning rahaline karistus 170 (sada seitsekümmend) päevamäära, s.o 1700 (tuhat seitsesada) eurot.

§ 64

lg 2 alusel viia rahaline karistus täide iseseisvalt.

§ 74

lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Mihkel Leas ei pane 4 (nelja) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas

§-ga 75 pandud kontrollnõudeid. Käitumiskontrolli ajal on Mihkel Leas kohustatud järgima

§ 75

lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 78p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 24.03.2021.

a.

1. Rahuldada tsiviilhagi ja mõista Mihkel Leaselt välja kannatanu Eesti Vabariik (Keskkonnaameti kaudu) kasuks 12 384,50 €, milline kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011, märkides viitenumbri
3. KrMS § 179, § 175, § 180 lg 1 alusel välja mõista Mihkel Leaselt menetluskuluna riigituludesse: - sundraha 876 eurot - määratud kaitsjale määratud tasu 961,20 eurot, kokku 1837,20 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
4. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. Viis kilekotti 14 nakkevõrguga, mis asuvad Keskkonnaameti asitõendite hoidlas,

83 lg 1 alusel konfiskeerida ja kohtuotsuse jõustumisel hävitada. 2 1-20-9341

1. Kohtuotsus saata kannatanule ja jõustumisel täitmiseks süüdlase elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Süüdistuse sisu Mihkel Leas pani toime kala püügi nõuete rikkumise millega tekitas olulise kahju keskkonnale, mis seisnes selles, et tema, olles kutseline kalur kalapüügiloal xx ja omades rannakaluri II astme kutsekvalifikatsiooni kutseseaduse tähenduses, püüdis 19.09.2019 Liivi lahes, kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata merealas, 14 seadusega lubatust väiksema võrgusilmaga nakkevõrguga 740 ahvenat, 53 särge, 19 lesta, 1 vimba, 174 mudilat ja 2 kiiska. Mihkel Leas, viibides 19.09.2019 kella 07.10 paiku paadiga, mille pardanumber on xx, Liivi lahel Annilaiu lõunaotsa läheduses, märkas ta Keskkonnainspektsiooni inspektoreid ja sõitis kiiresti Manija saare kaguosas kasvavasse roostikku, kuhu peitis paadist välja tõstetud 5 valget värvi värviliste kirjadega plastikust kotti koos võrkude ja tema poolt püütud kaladega ning ühe valget värvi värviliste kirjadega plastikust koti püügikorda seatud nakkevõrkudega. Seejärel lahkus Mihkel Leas paadiga mööda Manija rannikut lõuna suunas. Sündmuskoha vaatluse käigus tuvastasid inspektorid, et kirjeldatud plastikust kottides olid seadusega lubatust väiksema võrgusilmaga nakkevõrgud koos erinevat liiki kaladega. Asitõendi vaatlusega tuvastati, et nakkevõrkudel, millest eemaldati 740 ahvenat, 53 särge, 19 lesta, 1 vimb, 174 mudilat ja 2 kiiska, olid silmasuurus vahemikus 54-56 mm. Lähtudes Vabariigi Valitsuse
2. juuni 2015.a. määrusega nr 67 kinnitatud kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise määradest tekitas Mihkel Leas oma tegevusega kalavarudele keskkonnakahju kokku 12384,50 eurot, kuna määruse lisa 1 kohaselt on kahju määr ahvena puhul 3,2 eurot, särje puhul 1,3 eurot, vimba ja lesta puhul 2 eurot isendi kohta. Kalapüügiseaduse § 71 lg 1 p 1 ja § 73 lg 6 kohaselt rakendatakse kalavarudele tekitatud kahju arvestamisel kalapüügil nõuetele mittevastava püügivahendiga viiekordset kehtestatud määra. Kuriteoga tekitati oluline kahju keskkonnale, kuna

§ 121p 1 kohaselt on oluline kahju ulatus, mis ületab 4000 eurot.

Kalapüügiseaduse (KPS) § 5 sätestab, et kala püütakse kalapüügiõiguse alusel. Sõltuvalt kasutatavatest püügivahenditest eristatakse õnge-, harrastus-, eripüügi- ja kutselist püügiõigust. Igaüks tohib kasutada nimetatud püügiõigusi, kui ta on sooritanud nende tekkimiseks vajalikud toimingud. Sama seaduse § 31 kohaselt on kutselise kalapüügi vahenditeks õngejadad, nakkepüünised, lõkspüünised, kurnpüünised ja traalpüünised; § 32 lg 1 sätestab, et õiguse kutseliseks kalapüügiks annab kalapüügiluba, mis võib olla kalalaeva kalapüügiluba või kaluri kalapüügiluba. KPS § 9 lg 1 alusel kehtestatud kalapüügieeskirja § 6 lg 2 p 1 järgi on nakkevõrk üheks nakkepüünise liigiks. KPS § 41 lg 1 aga sätestab, et kalapüügiluba annab õiguse kalapüügiks kutselise kalapüügi vahendiga merel kuni 20 meetri samasügavusjooneni. Kalapüügiloaga määratakse lubatud püügivahend, püügiaeg ja kalapüügikoht (KPS § 42 lg 7). Kalapüügiseaduse § 9 lg 1 alusel kehtestatud kalapüügieeskirja § 31 lg 2 kohaselt on keelatud kasutada nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 III lisas, millele vastab ka Euroopa parlamendi ja nõukogu 20.06.2019 määrus nr 2019/1241 ja selle lisa VIII, nimetamata kalaliikide, sh ahvena püügil nakkevõrke väiksema silmasuurusega kui 70 mm. 3 1-20-9341 Kalapüügiseaduse § 71 lg 1 p 1 ja Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 punkti 1a kohaselt on tõsiseks rikkumiseks tegevus, mida vastavalt sama määruse artiklis 3 kehtestatud kriteeriumile käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina. Artikli 3 p 1e kohaselt on ebaseadusliku kalapüügiga tegemist juhul, kui kasutatakse keelatud või nõuetele mittevastavaid püügivahendeid. Sellise tegevusega pani Mihkel Leas toime kala püügi nõuete rikkumise, millega tekitas olulise kahju keskkonnale, s.o

§ 361lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Prokurör jäi süüdistuses toodud asjaolude juurde ning palus süüdistatava süüdi tunnistada

§ 361

lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 2 aastat.

§ 65

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus, suurendades käesolevas asjas mõistetavat karistust Pärnu Maakohtu 17.07.2015 otsusega mõistetud karistuse 2 aasta ja 6 kuu vangistusega ning kandmisele kuulub vangistus 4 aastat ja 6 kuud. Kaitsja leidis, et esitatud süüdistus on põhjendamatu, kuna ei ole tõendatud, et paadis viibinud isik oli Mihkel Leas ning asjas ei ole kasutatud lubatavat mõõtevahendit. Tsiviilhagi osas leidis kaitsja, et kuna süü ei ole tõendatud, tuleb ka tsiviilhagi jätta rahuldamata ning igal juhul tuleks jätta tsiviilhagi rahuldamata lestade osas ehk siis 190 euro ulatuses. Lisaks leidis kaitsja kahju osas, et kuna antud juhul ei ole tõendatud, et oleks püütud alamõõdulisi kalu, siis tegelikult kahju ei tekkinud. Alternatiivselt taotles kaitsja mõista Mihkel Leasele karistuseks rahalise karistuse või vangistuse mõista tingimisi. Süüdistatav end süüdi ei tunnistanud. Kannatanu esindaja nõustus prokuröri poolt väljatooduga ning palus kohtul kahju välja mõista summas 12 384,50 eurot ja hagi rahuldada täies ulatuses. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et Mihkel Leasele süüks arvatud kuritegu on tõendamist leidnud kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega.

§ 361

lg 1 näeb ette muuhulgas vastutuse kalapüüginõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale. Seega

§ 361

lg 1 järgi kvalifitseeritava teo objektiivne koosseis hõlmab käesoleval juhul teoobjektina kala, koosseisupärase teona püüginõuete rikkumist ja tagajärjena keskkonnale olulise kahju tekitamist. Tegemist on tagajärjedeliktiga, seega peab teo tagajärg olema teo toimepanijale omistatav läbi põhjusliku seose. Vaidlust ei ole selles, et Mihkel Leas on kutseline kalur ning tal oli 19.09.

1. a õigus Liivi lahel kala püüda. Seda asjaolu kinnitavad Sihtasutus Kutsekoda andmete väljatrükk (I kd tl 91), mille kohaselt on Mihkel Leasele Eesti Kalurite Liidu poolt väljastatud tähtajatu kutsetunnistus nr xx, kutsenimetusega Rannakalur II. Samuti on talle väljastatud kalapüügiluba nr xx5 (I kd tl 92) kehtivusega 01.01.2019-31.12.
2. a, mis lubas temal püügikohal tähistusega xxx (Liivi laht) püüda loa kehtivuse ajal nakke- või raamvõrguga. Kriminaalasjas seisneb vaidlus selles, kas Mihkel Leas oli see isik, kes keskkonnainspektorite poolt leitud kalad püüdis, kas võrgusilma suuruse mõõtmisel kasutatud mõõtevahend mõõtekiil oli lubatav mõõtevahend ning kas keskkonnale tekitati kahju. Asjaolu, et keskkonnainspektorite poolt leitud kalad püüdis Mihkel Leas kinnitavad kohtu hinnangul tunnistaja J P ütlused ja tema tehtud fotod. 4 1-20-9341 Tunnistaja J P (Keskkonnaameti järelevalve osakonna xx) ütluste kohaselt teostas ta tööalast järelevalvet 19.09.2019 Manija piirkonnas. Kella 7 paiku märkas ta Annilaiu lõunaotsa läheduses merel heledat paati, millel taga metallkaar, tume päramootor ja punane pardanumber, millelt suutis tunnistaja tuvastada tähed xx ja numbri x. Ülejäänud kahest numbrist ta ei saanud kohe aru, kuid teine number tundus olevat x. Tunnistaja ei tea rohkem selliseid valgeid paate, millel oleks punane number. Paadis oli üks inimene, kellel olid seljas tumedad üleriideid ja oranžid püksid. Paadist on tehtud ka foto (tl 23), millelt nähtub samuti tunnistaja kirjeldatud isik ja paat. Keskkonnainspektsiooni kaatrit märgates hakkas paat kohe liikuma ja sõitis Manija ja Annilaiu vahele. Kuna seal on madal, sõitsid nad oma kaatriga Annilaiu põhjatippu. Seal märkasid nad uuesti sama paati, mis sõitis Manija saare kaguossa roo äärde hästi madalasse. Paadis olnud meesterahvas tõstis seal roogu maha valgeid kilekotte ning kui kotid olid maha tõstetud, sõitis paadiga minema. Tunnistaja tegi sellest kaameraga ka mõned fotod. Fotolt (tl 22) nähtub roos hele paat, millel taga on kaar ning paadis on inimene, kellel on musta-oranži värvi riided ja käes midagi valget. Nad olid paadist umbes poole kilomeetri kaugusel. Seejärel sõitsid inspektorid roostikku ja leidsid sealt 5 kotti koos võrkude ja kaladega ning veidi eemal 1 valge koti tühjade võrkudega. Peale võrgusilma suuruse kontrollimist võtsid nad kotid koos sisuga sündmuskohalt kaasa. Tunnistaja ütluste kohaselt oli juba silmaga näha, et võrgusilmad on lubatust väiksemad. Seejärel läksid inspektorid paati otsima, kontrollisid Munalaiu sadamat, Manija sadamat, Manija merepoolset külge, rooalasid, kuid sellist paati ei leidnud. Kihnu sadamas, kus on eraldi kalapaatide kohad, seal nägid nad Mitsubishi L200 maasturit koos järelhaagisega, mida tunnistaja on varem Mihkel Lease kasutuses näinud. Autost tehti ka 19.09.2019 pilt. Pildilt (tl 21) nähtub, et sadamas veekogu lähedal on Mitsubishi registreerimisnumbriga xxx koos järelhaagisega. Sõiduki detailandmete päringu väljatrükkide (I kd tl 88-89, 90) kohaselt kuulub Mitsubishi L200 registreerimismärgiga xxx K L ning selle vastutav kasutaja on GL ning haagis Triki Treiler registreerimismärgiga xxx Mihkel Leasele. Tunnistaja ütluste kohaselt on ta varem näinud Mihkel Least seda sõiduautot kasutamas. 13.06.2018 Pärnu Maakohtu kohtuotsusest (I kd tl 131-139) nähtub, et samasugust autot Mitsubishi L200 registreerimisnumbriga xxx kasutas Mihkel Leas ebaseaduslikuks kalapüügiks ka 16.11.
3. Tunnistaja ütluste kohaselt nädal või kaks hiljem Kihnu piirkonnas järelevalvet tehes nägid nad Kihnu lennuvälja all teiste paatide hulgas ka heledat paati punase pardanumbriga, tagant metallkaare ja tumeda päramootoriga, mis oli samasugune paat nagu nad 19.09.2019 merel nägid. Paadist 23.09.2019 tehtud fotolt (tl 24) nähtub valge paat parda numbriga xxx, tagant metallkaare ja tumeda päramootoriga, mis on sarnane 19.09.
4. a pildistatud paadiga. Tunnistaja ei ole oma 10-aastase staaži jooksul rohkem selliseid paate näinud ehk valget paati punase pardanumbriga. Ka metallkaar paadil ei ole väga tavaline. Tunnistaja on varem näinud Mihkel Least seda paati kasutamas ning Mihkel Leas on ka selle paadi registri järgne kasutaja. Samal ajal kui nad paati pildistasid ja vaatasid, sõitis sinna see sama L200, kuid enne kui sinna parkimisplatsile jõudis, pööras ringi ja sõitis edasi. Ka sel korral oli sellel autol järelkäru taga ja peal olid pealt valged kotid. Väikelaeva detailandmete päringu väljatrükist (I kd tl 86-87) nähtub, et mootorpaadi C-440 registreerimisnumbriga xxx omanik on xxx ja kaasomanik xxx. Selle sama valge paadiga sõitis tunnistaja sõnul Mihkel Leas ka siis, kui ta teda viimati nägi. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et sarnaseid paate sarnaste pardanumbritega sõidab antud piirkonnas veel. Seega kuna tunnistaja ütlustes ei ole alust kahelda, võib tõendeid kogumis hinnates asuda järeldusele, et paat mida tunnistaja merel nägi oli see sama paat mida Mihkel Leas kasutas (registreerimisnumbriga xxx). Seega kinnitab kaudne tõend otsest tõendit. 5 1-20-9341 Lisaks sellele, et tunnistaja tegi fotosid, vaatas ta paati ka binokliga. Tunnistaja sõnul on binokliga paremini näha. Tunnistaja tundis paadis viibinud isikus ära Mihkel Lease. Ta tundis ta ära välimuse, kehahoiaku, kehakuju, riietumisstiili kui ka ümara näokuju järgi. Kuna tegemist oli isikuga, kellega ta oli tööalaselt varem kokku puutunud, oli tunnistaja 90-95 protsendilise tõenäosusega kindel, et tegemist on just Mihkel Leasega. Tunnistajal tekkis selline veendumus kohe, kui ta paati ja meest nägi. Seal piirkonnas palju kalureid ei ole, mistõttu saab hästi aru, milline kalur on. Kaitsja leidis, et ei ole eluliselt usutav, et tunnistaja sai isiku ära tunda binokliga, kuid ei saanud isikut äratuntavalt pildistada. Tõsiseltvõetav ei ole tunnistaja selgitus, et fotoaparaadi ekraan on liiga väike ning seetõttu väiksem vaateväli, kui binoklil. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Tunnistaja kinnitusel oli binokliga vaadates võimalik paremini näha paadis viibinud isikut kui fotokaameraga, kuna fotokaameral on väike ekraan ning fotoaparaadist pilti suurendades on vaateväli väiksem kui binokliga. Kohus leiab, et tunnistaja selgitus selle kohta, et ta nägi binokliga paremini kui fotoaparaadiga, kuna viimasel on väike ekraan ja vaateväli, on eluliselt usutav. Tunnistaja ka põhjendas mille järgi tal tekkis veendumus, et paadis olnud isik oli just Mihkel Leas. Nimelt ta tundis isiku ära näokuju ja kehahoiaku järgi. Samuti selgitas, miks ei saanud paadis olnud isik olla mõni teine kalur, kellel on Mihkel Leasega sarnane kehaehitus. Samuti lisab kaitsja hinnangul tunnistaja ütlustesse kahtlust asjaolu, et tunnistaja tundis binokliga ära isiku näokuju, kuid ei näinud selgelt valgel paadil olevat punast numbrit. Ka siinkohal kohus ei nõustu kaitsjaga. Nimelt on inimese nägu suurem kui paadil olnud number, seega on eluliselt usutav, et tunnistaja nägi milline on isiku näokuju. Tunnistaja ei ole kaldunud oma ütlustes liialdustesse, ta ei ole hakanud rääkima silma värvist ja muudest detailidest näos ning kohtul puudub alus tunnistaja ütlustes kahelda. Samuti nõustub kohus prokuröriga, et oluliselt kergem on ära tunda isikut, kellega ollakse varem kokku puutunud. Sel juhul osatakse märgata ka teatud kehahoiaku ja liikumisega seotud asjaolusid, mis kergendavad äratundmist. Kohus nõustub prokuröriga ka selles, et asjaolu, et ebaseaduslikult kala püüdnud isikuks oli Mihkel Leas kinnitab kaudselt ka see, et kui inspektorid hakkasid ära sõitnud paati otsima, ei leitud seda ei lähedal asuvates Munalaiu, Manilaiu ega Kihnu sadamatest. Küll aga nägid nad Kihnu sadamas süüdistatava kasutuses olevat autot Mitsubishi L200 registreerimisnumbriga xxx, mille taga oli tühi paaditreiler. See viitab sellele, et Mihkel Leas viibis sel ajal merel kala püüdmas. Kohtupraktikas on leitud, et iseenesest ei ole välistatud lugeda mingi isiku poolt kuriteo toimepanemise kaudseks tõendiks selle kuriteo toimepanemise viisi sarnasust isiku poolt varem toimepandud kuriteo toimepanemise viisiga. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 31-1-8-10 p-s 11-12 leidnud, et kuritegude uurimise praktikas on kinnitust leidnud, et nagu inimesed üldisemalt, tavatsevad ka kurjategijad sarnastes olukordades toimida sarnasel viisil tulenevalt enda füüsilistest ja vaimsetest võimetest, oskustest jms. Sageli on nimelt erinevate kuritegude toimepanemise viis (nn modus operandi) niisuguseks kaudsete tõendite pinnalt süsteemiloovaks faktoriks, mis võimaldab lõppkokkuvõttes tõsikindlalt järeldada, et mitmed erinevad kuriteod on toime pannud sama isik. Ka Riigikohtu varasemas praktikas on asutud seisukohale, et erinevate kuritegude toimepanemise asjaolude silmnähtaval kokkulangemisel võib sellest teha järelduse nende kuritegude toimepanemise kohta sama isiku poolt (vt
5. mai 2005 otsuse nr 3-1-1-32-05 p 8 või
6. novembri 2009 otsuse nr 3-1-1-87-09 p 11). Seda, et kuriteo toimepanemise viisi (nn modus operandi) sarnasus võib olla käsitatav iseseisva kaudse tõendina on aktsepteeritud ka Riigikohtu otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-32-05 (RT III, 2005, 17, 176). 6 1-20-9341 13.06.2018 Pärnu Maakohtu kohtuotsusest nähtub, et Mihkel Lease varasem samasugune ebaseaduslik tegevus. Ka 16.11.2015 kasutas ta Liivi lahes kalapüügil lubatust väiksema silmasuurusega nakkevõrke ning üritas varjata oma tegevust. Ka sel korral oli suurem osa saagist ahvenad. Seega saab väita, et vaidlusaluse episoodi puhul ja varem toimepandud kuriteo vahel on tuvastatud episoodide vahetu toimepanemise sarnasus, mis tõendab modus operandi usaldusväärsust. Eeltoodut kokkuvõttes ja tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et Mihkel Leas oli see isik, kes süüdistuses märgitud ajal ja kohas süüdistuses märgitud kalu püüdis ning need seejärel roostikku peitis. Eelkõige on eeltoodu tõendamist leidnud tunnistaja J P ütlustega ja tema tehtud fotodega. Tunnistaja J P ütlusi selle kohta, et paat ja sündmuskohal viibinud sõiduk koos haagisega on Mihkel Lease kasutuses/omandis, kinnitavad ka andmebaaside väljatrükid. Tunnistaja ütlustes ei ole vastuolusid ning ei esine muid kahtlusi, et tunnistaja võiks valetada, mistõttu on tema ütlused usaldusväärsed. Süüdistatav kohtuistungil ütlusi anda ei soovinud, kuid avaldas oma arvamust viimases sõnas. Siinjuures juhib kohus tähelepanu sellele, et viimases sõnas öeldu ei ole käsitletav tõendina. Süüdistatava räägitu on tõendina kasutatav ainult KrMS § 63 lg-st 1 ja § 237 lg-st 5 tulenevalt siis, kui süüdistatav annab ütlusi kohtulikul uurimisel seaduses sätestatud korras. Süüdistatava viimane sõna ei ole kohtuliku uurimise osa ning seal räägitu ei ole süüdistatava ütlus (vt Tallinna Ringkonnakohtu 11.01.2021 otsus nr 1-20-914). Mihkel Leasele on ette heidetud 19.09.
7. a 14 seadusega lubatust väiksema võrgusilmaga nakkevõrguga kala (740 ahvenat, 53 särge, 19 lesta, 1 vimba, 174 mudilat ja 2 kiiska) püüdmist. Mihkel Leas teostas kalapüüki Liivi lahes. Kalapüügiseaduse (edaspidi KPS) § 9 lg 1 alusel kehtestatud kalapüügieeskirja (edaspidi KPE) § 31 lg 2 kohaselt on keelatud kasutada nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 III lisas nimetamata kalaliikide püügil nakkevõrke väiksema silmasuurusega kui 70 mm (kuni 31.12.2020 kehtinud KPE). Käesoleval hetkel kehtiva KPE § 32 lg 2 kohaselt on keelatud kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/1241 VIII lisa B osa punktis 2 nimetamata kalaliikide püügil nakkevõrku väiksema silmasuurusega kui 70 mm. Mõlemal juhul on jäänud keelatuks kasutada ahvena püügil nakkevõrke väiksema silmasuurusega kui 70 mm. Sündmuskoha vaatlusprotokollist (I kd tl 26-35) nähtub, et sündmuskoha vaatluse (Manija saare kaguosas) käigus tuvastasid inspektorid, et viies plastikust kotis olid seadusega lubatust väiksema võrgusilmaga nakkevõrgud koos erinevat liiki kaladega ning ühes kotis ainult seadusega lubatust väiksema võrgusilmaga nakkevõrgud. 19.09.
8. a asitõendi vaatlusprotokollist ja selle lisadest (I kd tl 36-54) nähtub, et nakkevõrkudest eemaldati 740 ahvenat, 53 särge, 19 lesta, 1 vimba, 174 mudilat ja 2 kiiska. 11.10.
9. a asitõendi vaatlusprotokollist ja selle lisadest (I kd tl 55-81) nähtub, et kalapüügil kasutatud 14 nakkevõrgu silmasuurused jäid vahemikku 54 kuni 56 mm. Seega rikkus Mihkel Leas KPE § 31 lg 3 p-is 2 sätestatud püügivahendile kehtestatud nõuet. Samuti nähtub, et mõõtmisel kasutati mõõtevahendina kalibreeritud mõõtekiilu ID-nr 49-
10. Mõõtevahend on kalibreeritud 26.03.
11. a. Kohus leiab, et mõõtmisel on järgitud KPE § 18 nõudeid ja Keskkonnainspektsiooni mõõtemetoodikat (I kd tl 97-118). Asitõendi vaatlusprotokollist ja selle lisadest nähtuvalt eemaldati nakkevõrkudest 740 ahvenat, 53 särge, 19 lesta, 1 vimba, 174 mudilat ja 2 kiiska. Seega 19.09.
12. a Mihkel Leas kasutas käesoleva menetluse objektiks olevaid nakkevõrke ahvena püügiks ning kuna ahven ei 7 1-20-9341 kuulunud kuriteo toimepanemise kui ka käesoleval ajal kehtinud Kalapüügieeskirjas § 26 lg 1 loetletud liikide ega ka nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 III lisas ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/1241 VIII lisa B osa punktis 2 loetletud liikide hulka, siis ahvena püügil on keelatud kasutada nakkevõrku väiksema silmasuurusega kui 70 mm. Ahvenat püüdes püüdis Mihkel Leas muuhulgas ka 53 särge, 19 lesta, 1 vimba, 174 mudilat ja 2 kiiska, millised kalad samuti ei kuulu loetellu, v.a lest kui toimub lesta sihtpüük. Kaitsja leidis mõõtekiil ei olnud lubatav mõõtevahend. Määrused nr 850/98 ja 2187/2005 on kehtetud ning määruse nr 517/2008 lisa 3 kohaselt ei tohtinud võrgusilma kiiluga mõõta. Kui isegi vastaks tõele, et määrus nr 2019/1241 piirab määruse nr 517/2008 kohaldamise ala, siis määrus 2019/1241 kohaldub Läänemerel lestade osas. Kaitsja leiab, et määrusest ei tulene, et määrus kohalduks Läänemerel lestade osas ainult juhul kui tegemist oleks lestade sihtpüügiga. Samuti leiab kaitsja, et kuigi enamus püütud kaladest moodustasid ahvenad, ei saa siiski asuda seisukohale, et tegemist oli ahvena sihtpüügiga. Nimelt on vastavalt määruse 2019/1241 artikkel 6 punktide 3 sihtpüükide konkreetsetele liikidele või liikide rühmale suunatud püügikoormus, järelikult ei määratleta sihtpüüki selle järgi, millist kalaliiki kõige rohkem püüti, vaid millele oli püügikoormus suunatud. Suunamine eeldab aga sihilikku tegevust. Järelikult kohaldub lestade püügile Läänemerel igal juhul määrus 2019/1241 ja selle kaudu ka siis määrus 517/
13. Kohus kaitsja seisukohaga ei nõustu. Mõõteseaduse § 5 lg 1, 2 kohaselt on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mis on jälgitavalt kalibreeritud. Asitõendi vaatlusprotokollist ja selle lisadest nähtub, et võrgusilma suuruse mõõtmisel kasutati mõõtekiilu nr 49-
14. Mõõtevahend on kalibreeritud ning mõõtmised on teostanud pädevad mõõtjad J P ja A K (I kd tl 81, 119-122). Seega on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud. Kohus leiab, et mõõtekiilu kasutamine on vastavuses ka Euroopa Liidu õigusega. Mihkel Leas on teostanud ebaseaduslikku kalapüüki Läänemerel. Euroopa Liidu Nõukogu määruse 2187/2005 artikkel 11 sätestab, et silmasuuruse ja võrguniidi jämeduse määramisel kohaldatakse komisjoni
15. jaanuar
16. aasta määrust (EÜ) nr 129/2003, millega sätestatakse kalavõrkude silmasuuruse ja võrguniidi jämeduse määramise üksikasjalikud eeskirjad. Määrus nr 129/2003 on komisjoni määruse (EÜ) nr 517/2008 artikliga 23 tunnistatud kehtetuks ning sama artikli kohaselt viiteid määrusele (EÜ) nr 129/2003 tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt IX lisas esitatud vastavustabelile. Samas komisjoni määrusega (EÜ) 517/2008 kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kalavõrkude silmasuuruse ja võrguniidi jämeduse kindlaksmääramiseks ning nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 kohaldamisalaks on Põhjameri ja Atlandi ookean, Mihkel Leas püüdis kala aga Läänemeres. Seega ei kohaldu käesoleval juhul komisjoni määrus nr 517/
17. Kohus nõustub prokuröri järeldustega määruste nr 850/98 ja 2187/2005 osas. Määruse nr 2187/2005 lisa III piiritleb võrgusilma suuruste nõuded teatud kalade sihtliikidega. Nimetatud sihtliikide hulka ei kuulu ahven. Kuivõrd ahven ei kuulu määruse nr 2187/2005 sihtliikide hulka, ei kehti selle kalaliigi püüdmisel ka määrus nr 517/2008, mis sätestab nõuded võrgusilma suuruste mõõtmisele, sh nõude kasutada elektroonilist mõõtevahendit. Kuigi määrused 850/98 ja 2187/2005 on tunnistatud 13.08.2019, s.o enne kuriteo toimepanemist kehtetuks, ei tähenda see seda, et mõõtevahendi kiilu kasutamine oleks lubamatu. Nimelt määrused 850/98 ja 2187/2005 tunnistati kehtetuks määrusega 2019/1241, mille artikli 39 kohaselt viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele. Seega on määruse 517/2008 rakendusakti alusaktiks nüüdsest määrus 2019/
18. Määruse 2019/1241 ja selle 8 1-20-9341 lisast VIII, mis reguleerib kalapüüki ja lubatud silmasuuruseid Läänemeres nähtub, et ka uue määrusega on piiratud selle kohaldamisala teatud kalaliikide sihtpüügiga ning ahvenate sihtpüük sinna ei kuulu. Määruse 2019/1241 VIII lisast küll nähtub, et määrus kohaldub lesta sihtpüügi korral, kuid kohus leiab, et Mihkel Leas ei teostanud lestaliste sihtpüüki. Määruse 2019/1241 artikli 6 punktist 3 nähtub, et määruse mõttes on sihtpüük konkreetsetele liikidele või liikide rühmale suunatud püügikoormus, mida võib täiendavalt täpsustada piirkondlikul tasandil käesoleva määruse artikli 27 lõike 7 alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidega. Nagu kaitsja isegi leidis, tähendab see seda, et püügikoormus on suunatud valdavas osas konkreetsele liigile. Isegi kui nõustuda kaitsjaga selles, et sihtpüüki ei määratleta selle järgi, millist kalaliiki kõige rohkem püüti, siis valdavalt nii see on. Ei ole eluliselt usutav, et suurte kogemustega kutseline kalur läheb lestasid püüdma, kuid saab selle asemel enamus ahvenad. Mihkel Leas on kutseline kalur juba aastaid, ta teostas püüki oma elukoha läheduses ning kohas kus talle on antud luba kala püüda ja on seda seal teinud aastaid. Kutselised kalurid teavad väga hästi kus milline kala ja millal liigub. Samuti ei ole eluliselt usutav, et kutseline kalu, seades endale eesmärgiks lestade püügi, saab ca 1000 kala hulgast ainult 19 lesta. Seega kohus leiab, et Mihkel Leas teadis väga hästi mida ta püüdma läheb ning tema eesmärk oli püüda ahvenaid. Ahvenate sihtpüügile ei kohaldu ka määrus 2019/1241 ja seega oli mõõtekiilu kasutamine lubatud. Ka Euroopa Komisjoni vastuses päringule (I kd tl 150-153) nähtub, et elektroonilist võrgusilma mõõtevahendit Omega pole kohustuslik Läänemeres kasutatavate nakkevõrkude puhul kasutada. Kuigi vastuses viidatakse kehtetule määrusele (517/2008), siis nagu eelnevalt kohus leidis, ei ole õiguslik olukord muutunud. Seega on antud vastus asjakohane. Samuti toetab mõõtekiilu kasutamist KPE § 18 lg 9, mille kohaselt elektroonilise mõõteriistade kasutamine meres ei ole kohtustulik nakkeraamvõrkude puhul. Kokkuvõttes kohus leiab, et mõõtekiilu kasutamine mõõtevahendina oli lubatav.

§ 361lg 1 järgi koosseisu osaks on ka keskkonnale olulise kahju tekitamine.

Kalavarudele tekitatud kahju arvutamise aktist (I kd tl 25) nähtub kalavarudele tekitatud kahju suurus, kui kasutati lubamatud püügivahendit, s.o lubatust väiksema silmasuurusega nakkevõrku. Kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et nakkevõrkudest, mille silmasuurus oli vahemikus 54-56 mm, eemaldati 740 ahvenat, 53 särge, 19 lesta, 1 vimb, 174 mudilat ja 2 kiiska. Kaitsja leiab, et kuna antud juhul ei ole tõendatud, et oleks alammõõdulisi kalu püütud, siis sisuliselt kahju tegelikult tekkinud ei ole. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. KPS § 71 lg 1 p 1 kohaselt loetakse kutselisel kalapüügil, sõltumata sellest, kas kalalaeva kasutatakse, kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 42 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõikes 1 nimetatud rikkumisi. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 42 lg 1 p a kohaselt on määruse kohaldamisel tõsine rikkumine tegevus, mida vastavalt artiklis 3 kehtestatud kriteeriumitele käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina. Artikli 3 lg 1 p e kohaselt peetakse kalalaeva ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga tegelevaks, kui tõestust on leidnud, et laev on püügipiirkonnas kehtivaid kaitse- ja majandamismeetmeid eirates kasutanud keelatud või nõuetele mittevastavaid püügivahendeid. Mihkel Leasele heidetakse ette kalapüügi nõuetele mittevastava püügivahendiga kalade püüdmist. Mihkel Leas kasutas 19.09.2019.a ahvena püügil püügivahendina nakkevõrke, mille võrgusilma suurus oli väiksem kui 70 mm ning olid seega keelatud. 9 1-20-9341 KPS § 73 lg 1 p 6 kohaselt loetakse kala- ja veetaimevarule kahju tekitamiseks kalapüüki käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis püügivahendi või kalalaeva kohta sätestatud nõudeid ja piiranguid eirates. Viidatud p 6 ei sätesta eraldi, et kahju seisneb ainult alammõõduliste kalade püüdmises, nagu näeb seda ette KPS § 73 lg 1 p 2. Seega tuleb lugeda kahju hulka kogu ebaseaduslikult püütud kalad. Ka tunnistaja J P selgitas, et tihedama võrgusilmaga püügil kalu nad ei mõõda, kuna keskkonnakahju on nagunii 5 kordne ebaseadusliku püügivahendiga püügi korral. Kohus leiab, et kuna antud juhul muutis kalamüügivahend (lubatust väiksema silmasuurusega nakkevõrgud) kogu kalapüügi ebaseaduslikuks, siis tuleb lugeda kõik püütud kalad kahju hulka, sh lestad, kuna tegemist ei olnud lestade sihtpüügiga. Kalapüügiseaduse § 71 lg 1 p 1 ja § 73 lg 6 kohaselt rakendatakse kalavarudele tekitatud kahju arvestamisel kalapüügil nõuetele mittevastava püügivahendiga viiekordset kehtestatud määra. Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2015. a määruse nr 67 lisa 1 kohaselt on kahju määr ahvena puhul 3,2 eurot, särje puhul 1,3 eurot, vimba ja lesta puhul 2 eurot isendi kohta. Seega on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2015. a määrusele nr 67 ja KPS § 71 lg 1 p 1 ja § 73 lg 6 tekitas Mihkel Leas oma tegevusega kalavarudele keskkonnakahju kokku 12 384,50 eurot.

§ 121

p 1 kohaselt kui süüteokoosseisu tunnusena on sätestatud varalise kahju tekitamine või süüteo ulatus on määratav rahaliselt, siis oluline on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 4000 eurot. Seega on Mihkel Leas kalapüügi nõudeid rikkudes tekitatud keskkonnale olulise kahju, millega on täidetud ka

§ 361lg 1 objektiivne tunnus keskkonnale olulise kahju tekitamine.

Subjektiivsest küljest eeldab koosseis tahtlust kõigi objektiivse koosseisu asjaolude, sealjuures ka tagajärje suhtes ning koosseis on täidetud, kui tegu on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtus Mihkel Leas ütlusi ei andnud. Arvestades, et Mihkel Leas on kutseline kalur ning on teadlik kohustusest järgida kalapüügiseadust ja kalapüügieeskirja, on ta ka teadlik seadusega erinevate kalaliikide püügile kehtestatud nakkevõrkude võrgusilma suurusnõuetest ning kohustusest nakkevõrkude silmasuurust kontrollida. 19.09.2019 kalapüügil kasutatud 14 nakkevõrkude võrgusilma suurus jäi vahemikku 54-56 mm. Arvestades, et Mihkel Leas on kutseline kalur ning ta omab pikaajalisi kogemusi kalurina, pidi ta aru saama, et tema poolt kasutatavad nakkevõrgud on lubatust väiksema silmasuurusega. Kasutades püügil lubatust rohkem nakkevõrke (kalapüügiloal on märgitud püügivahendi arvuks 6), mis on sh lubatust väiksema silmasuurusega, kinnitab, et Mihkel Lease eesmärgiks oli püüda võimalikult palju ahvenat ja selline tegevus ei saanud olla juhuslik. Kohus leiab, et Mihkel Leas, kasutades teadlikult lubatust väiksema silmasuurusega nakkevõrke, oli teadlik selle tagajärgedest keskkonnale ning, et tema tegevuse tulemusena tekib kahju keskkonnale. Sellist teadmist kinnitab ka see, et Mihkel Least on varem sarnase kuriteo eest süüdi tunnistatud, mistõttu sellised asjaolud ei saanud tulla talle üllatusena. Eeltoodu alusel kohus leiab, et Mihkel Leas pani talle süüdistusaktis ette heidetud teo toime tahtlikult, täpsemalt kavatsetult ja tal oli tahtlus kõigi objektiivse koosseisu asjaolude, sealjuures ka tagajärje suhtes. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava süü loodusliku loomastiku kahjustamises on leidnud tõendamist ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 361lg 1 järgi.

10 1-20-9341 Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et Mihkel Lease tegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi Mihkel Lease õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. Mihkel Leas on süüvõimeline ning

1. ptk
2. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Mihkel Leas on pannud toime talle etteheidetava kuriteo

§ 361lg 1 järgi.

Seega tuleb Mihkel Leas süüdi tunnistada ning mõista karistus. Karistus Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56sätetest.

Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja arvestades kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, vastavalt sellele kas karistus mõista keskmisest määrast väiksemas või suuremas määras.

§ 361lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Mihkel Lease süü suuruse hindamisel eelkõige tekitatud kahju suurust. Mihkel Leas tekitas oma tegevusega kalavarudele keskkonnakahju kokku 12384,50 eurot. Lisaks arvestab kohus ka asjaolu, et Mihkel Leas pani kuriteo toime kavatsetusega, mis on tahtluse liikidest raskeim. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Karistust raskendavaks asjaoluks on

§ 58p 1 kohaselt omakasu motiiv.

Mihkel Lease eesmärk oli püüda võimalikult palju kalu, et nende müügist saada rohkem raha. Seega tegutses ta omakasu motiivil. Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Mihkel Leasel on 2 kehtivat kriminaalkaristust ning mh on teda varem (13.06.2018) karistatud

§ 361lg 1 alusel rahalise karistusega.

Varasemad karistused ei ole aga Mihkel Least mõjutanud kuidagi uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Kohtupraktika kohaselt mõistetakse üldjuhul iga järgneva samasuguse kuriteo toimepanemise eest isikule rangem karistus kui oli eelmine. Vastupidine käitumine suurendaks isikus tekkinud karistamatuse tunnet. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks karistada isikut, keda on juba ühel korral karistatud vangistusega ja ühel korral sama teo eest rahalise karistusega, uuesti rahalise karistusega, nagu taotles seda kaitsja. Karistusregistrist nähtub, et Mihkel Leasel on eelmine rahaline karistus tasumata ning samuti tuleb tal hüvitada tekitatud kahju. Seega kohus leiab, et rahaline karistus ei oleks Mihkel Lease puhul ka täidetav. Kõike eeltoodut arvestades kohus leiab, et Mihkel Leas mõjutamine edaspidi kuritegusid mitte toime panna ei ole võimalik muul moel kui vangistusega. Samas arvestab kohus seda, et kuriteost on möödunud ca 1,5 a ning vahepealsel ajal ei ole Mihkel Leas uusi rikkumisi toime pannud. Mistõttu on põhjendatud määrata talle sanktsiooni keskmine karistus. Lähtudes eeltoodust kohus karistab Mihkel Least

§ 361

lg 1 alusel vangistusega 1 aasta ja 6 kuud.

§ 65

lg 2 alusel tuleb suurendada mõistetud karistust 17.07.2015 Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 2 aasta ja 6 kuu vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Samuti moodustada

§ 65

lg 2 alusel liitkaristus Pärnu Maakohtu 13.06.2018 otsusega mõistetud ja 17.07.2015 Pärnu Maakohtu otsusega liidetud ärakandmata rahalise karistusega ning mõista lõplikuks liitkaristuseks 4 aastat vangistust ning rahaline karistus 170 päevamäära, s.o 1700 eurot.

§ 64

lg 2 alusel viia 11 1-20-9341 rahaline karistus täide iseseisvalt.

§ 74

lg 1, 3 alusel jätab kohus mõistetud vangistuse tingimisi täitmisele pööramata, kui Mihkel Leas ei pane 4 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas

§-ga 75 pandud kontrollnõudeid. Tõkend Tõkendit süüdistatava suhtes kohaldatud ei ole. Arvestades, et kogu kohtueelse menetluse ning ka kohtumenetluse kestel ei olnud Mihkel Leasele kohaldatud tõkendit ning Mihkel Leas ei ole kriminaalmenetlusest kordagi kõrvale hoidunud, siis ei pea kohus vajalikuks isiku suhtes ka edasiselt tõkendit kohaldada. Tsiviilhagi Kannatanu Keskkonnaamet (endise nimega Keskkonnainspektsioon) on esitanud Mihkel Lease vastu seoses keskkonnale kahju tekitamisega tsiviilhagi summas 12 384,50 eurot. Võlaõigusseadustiku (VÕS) § 133 lg 1 alusel kuulub hüvitamisele keskkonnaohtliku tegevusega tekitatud kahju, mis on seotud keskkonna kvaliteedi halvenemisega. Hüvitada tuleb samuti kahju suurenemise ärahoidmiseks või kahju tagajärgede leevendamiseks rakendatud mõistlike abinõudega seotud kulud ning nende abinõude rakendamisest tekkinud kahju. Vastavalt VÕS § 133 lõikele 2 kuulub kahju hüvitamisele seaduses sätestatud ulatuses ja korras. Keskkonnaameti õigus esitada sellist nõuet tuleneb KPS § 73 lg-st 7, mille kohaselt kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju hüvitise nõuab sisse Keskkonnaamet. Hüvitis kantakse riigieelarvesse. Seega Keskkonnaamet on õigustatud käesolevas asjas Eesti Vabariigi nimel tsiviilhagi esitama. Kriminaalasjas on tõendatud, et Mihkel Leas põhjustas oma õigusvastase käitumisega keskkonnale kahju 12 384,50 eurot. Seega ei ole asjas vaidlust süüdlase kohustuse olemasolu osas. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab tsiviilhagi ja mõistab Mihkel Leaselt välja kannatanu Eesti Vabariik (Keskkonnaameti kaudu) kasuks 12 384,50 €, Asitõendid ja muud äravõetud objektid Kohtus leidis tõendamist, et Mihkel Leas kasutas Liivi lahes kalapüügil seadusega lubatust väiksema võrgusilmaga nakkevõrke, täpsemalt 14 nakkevõrku. Seega on kohtu hinnangul õigustatud süüdistuses näidatud nakkevõrkude, kui süüteo toimepanemise vahendite, konfiskeerimine

§ 83lg 1 alusel ning need tuleb kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

Viis kilekotti 14 nakkevõrguga asuvad Keskkonnaameti asitõendite hoidlas. Nakkevõrkudest eemaldatud kalad on Keskkonnainspektsiooni poolt hävitatud Tallinna Loomaaeda viimise teel. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 1,5 kordne kuupalga alammäär, s.o 876 €. 12 1-20-9341 KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud. Mihkel Leas määratud kaitsjatele määratud tasud on kokku 961,20 eurot (32,40+226,80+ 194,40+507,60). Kohus leiab, et määratud kaitsjatele määratud tasud on vajalikud ja põhjendatud. Eeltoodu alusel tuleb Mihkel Leaselt menetluskuluna riigituludesse välja mõista 1837,20 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Tammeniit Kohtunik 13