Obsah (5)

§ 96§ 100§ 99§ 101§ 102

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-21-11678 Otsuse tegemise aeg ja koht 24. novembril 2021.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi A. B.i (B.) hagi D. B.i (B.) vastu

) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. A. B. on D. B.i poeg (tl 8). 5.

§ 96

ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama.

§ 100

lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Vastavalt

§ 101

lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 leidnud, et perekonnaseadusega sätestatud minimaalne elatis on lapse minimaalsete vajaduste osas ligilähedane tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis kui vanemad elavad lahus. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). 6. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. 2 Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Hagiavalduses nõuab hageja elatise väljamõistmist 200 eurot kuus (so alla

§ 101lg 1 sätestatud miinimummäära).

Kostja on tõus tasuma hageja ülalpidamiseks elatist 180 eurot kuus ja märgib, et on kahele lapsele kokku (A. B., P. K.) tasunud elatist suulisel kokkuleppel 300 eurot kuus, T. K. ei ole kostja eeltoodud väidet millegagi kinnitanud ega ümber lükanud. Elatise ülekandeid T. K.i ja D. B.i pangakontode väljavõtetest ei nähtu. Küll aga võtab kostja igakuiselt pärast töötasu laekumist kontolt välja sularaha vahemikus 200-500 eurot, millest tulenevalt on kohtu hinnangul tõenäoline ka lapse/laste toetamine (tl 27-50). T. K.i Swedbanki konto väljavõtte kohaselt teeb D. B. ülekandeid 50-100 euro piires, kuid nimetatud summad on T. K. tagasi kandnud, mistõttu ei saa neid lugeda elatisemakseteks. Kohus märgib, et isegi kui oleks vanemate vahel lepitud kokku elatise tasumises ja igakuiste maksete suuruses, siis ei välistaks ega piiraks see elatise hagi esitamist. Riigikohus on selgitanud, et vanemate kokkulepe ei välista ega piira

§ 100

lg 3 teise lause järgi üldjuhul lapse seadusest tuleneva elatisenõude esitamist.

§ 100

lg 3 teise lause järgi tuleb lapse elatisenõude puhul arvestada mh vanemate kokkuleppega ettenähtut, s.o vanemate kokkulepitud ülalpidamiskohustuse täitmise viisi ja korda. Vanemate kokkulepet saab võimaluse korral arvestada lapse tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmisel, kuid eelkõige tuleb seda arvestada tagasiulatuva elatisenõude puhul, et hinnata, kas vanem on kohtusse pöördumisele eelneval ajal ülalpidamiskohustust täitnud (vt ka Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13; 19.06.2020.a. lahend tsiviilasjas nr 2-18-6499/63) Tagasiulatuvat elatisenõuet käesoleval juhul esitatud ei ole.
3. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (

§ 102lg 1).

Mõjuvaks põhjuseks, mil kohus võib elatist mõista välja / vähendada alla

§ 101

lg 1 sätestatud määra on muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lg 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (

§ 102

lg 2).

§ 102

lg 2 sätestatud aluseid käesoleva juhul ei esine ja kumbki pool pole neile ka tuginenud. Hageja nõuab hagis elatist 200 eurot kuus. Justiitsministeeriumi tellimisel viisid Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors läbi uuringu Lapse vajaduspõhise miinimumelatis, mille lõpparuande kohaselt on 1–2 aastaste laste ülalpidamiskulu standardeelarve meetodi põhjal keskmiselt 252 eurot kuus, 3-6 aastaste laste ülalpidamiskulud 319 eurot kuus (vt xxxhttps://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf, uuringu lõpparuande lk 37, 38) Lapse ülalpidamiskulu jagatakse kahega, kuna eeldatakse, et vanemad panustavad lapse kulude kandmisesse võrdsel. Viidatud uuringus on küll välja toodud lapse vajaduspõhise miinimumelatise suurus, kuid see ei tähenda, et elatise suuruse määramisel / muutmisel tuleks lähtuda üksnes laste minimaalsetest või standardvajadustest ja mitte arvestama kummagi vanema ülalpidamisvõime ja muude asjaoludega.

1. T. K.i ülalpidamisel on kolm alaealist last – xxx.a. sündinud tütar D. K., xxx.a sündinud tütar P. K. ja xxx.a. sündinud poeg A. B. (tl 7). D. B.i ülalpidamisel on poeg A. (tl 8). 3 D. B. väidab, et P. K. on tema ja T. K.i ühine tütar, kuid ka seda väidet ei ole T. K. kinnitanud ega ümber lükanud. Registrisse on kantud D. B.i lapsena vaid poeg A.. Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt on D. B. saanud ajavahemikul 01.10.2020-30.09.
2. a tulu (töötasu X OÜ-st) 11 328,60 eurot so keskmiselt 944 eurot kuus (tl 73-76). Samal perioodil on T. K.ile tehtud väljamakseid kokku 10 967, 28 eurot (Sotsiaalkindlustusameti väljamaksed (tl 69-72), mis on keskmiselt 913,94 eurot kuus. Maanteeameti Liiklusregistri andmetel on kostja registreeritud sõiduauto VAZ 21011, reg. märk XXX (
3. ehitusaasta) omanikuna (tl 62), kinnistusraamatu andmetel ei ole kostjal kinnisvara. T. K. on liiklusregistri andmetel sõiduauto Mercedes-Benz, reg. märk XXX (
4. ehitusaasta) ja Toyota Corolla Verso, reg.märk XXX (2006.a ehtitusaasta) omanik (tl 61). Kinnistusraamatusse on T. K. kantud korteri, asukohaga xxx (registriosa nr xxx) omanikuna (tl 63-64). Kostja töötab X OÜ-s remondilukksepana alates 09.10.2017.a, T. K.i töösuhe AS-iga X on peatatud, peatamise põhjus on lapsehoolduspuhkus alates 27.05.
5. Kostja igakuise sissetuleku moodustab töötasu, hageja seaduslikul esindajal sotsiaalkindlustusameti hüvitised ja tütre Darja ülalpidamiseks laekuvad elatisemaksed (145 eurot) (tl 133-147). Sotsiaalkindlustusameti teatise kohaselt on T. K.ile määratud lasterikka pere toetus 300 eurot, lapsetoetus 100 + 60 + 60 eurot ja üksikvanema lapsetoetus 19,18 eurot – kokku 539,18 eurot (tl 128).
6. Kohus arvestab elatise suuruse määramisel vanemate majanduslikku seisundit iseloomustavaid andmeid, kummagi vanema ülalpidamisel olevate laste arvu, laste vanust, aga ka asjaolu, et T. K.i sissetuleku moodustavad käesoleval ajal üksnes riiklikud hüvitised/lastetoetused ja leiab, et kostja majanduslik seisund võimaldab igakuiselt tasuda lapse ülalpidamiseks 200 eurot kahjustamata seejuures iseenda toimetulekut. Kohus arvestab ka seda, et kuigi eespool viidatud uuringu järelduse kohaselt võib olla ca 2 aastase lapse vajaduspõhine elatis mõnevõrra väiksem, siis lapse kasvades need vajadused muutuvad, samuti ei pea olukorras, kus ühel vanemal on sissetulek töötasu näol, teisel riiklike toetuste näol, nende rahaline panus lapse ülalpidamisse asjaoludest tulenevalt olema võrdne. Kohus mõistab D. B.ilt välja elatise poja A. ülalpidamiseks alates 26.07.2021.a (so alates hagiavalduse esitamisest kohtule) igakuiselt 200 eurot. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatisemakseid.
7. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Seega lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik kummalgi poolel taotleda hagis kohtult väljamõistetud elatise suuruse suurendamist või vähendamist. Menetluskulude jaotus
8. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 4 Kuivõrd hageja seaduslik esindaja ei reageerinud kostja väidetele kahe ühise alaealise lapse toetamise osas, jätab kohus juhindudes TsMS § 162 lg 4 sätestatust menetluskulud poolte endi kanda st kumbki pool kannab enda menetluskulud ise. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 5