Obsah (5)

§ 96§ 97§ 100§ 101§ 105

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-21-10519 Otsuse tegemise aeg ja koht 03. detsember 2021, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi V. T.e hagi elatise muutmise (vähen

§ 96

, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (

§ 97lg 1).

Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 1, 2, 4).

Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

§ 101

lg 1).

§ 100

lg 3 kohaselt, vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut.

1. Kuna antud juhul ei ole tegemist kohtulahendiga väljamõistetud elatise muutmisega, siis ei kuulu kohaldamisele TsMS § 459 lg 1 sätted, st ei saa vähendada elatist, mida ei ole kohtulahendiga välja mõistetud (Riigikohtu 23.02.2016 määrus nr 3-2-1-101-15, p 10, 11). Riigikohus on 23.02.2016 määruse nr 3-2-1-101-15, p 10 märkinud, et: „Hageja on esitatud asjaoludel sõlminud laste emaga kokkuleppe, mille alusel on ta kohustunud viimasele maksma kostjate ülalpidamiseks iga kuu raha ja kandma muid kostjatega seotud kulutusi. Leping on notariaalselt tõestatud ja sõlmitud kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppega. Hagejalt ei ole kohtulahendiga kostjate kasuks elatist välja mõistetud. Hageja arvates on tema lepingujärgsed kohustused (mh igakuine elatis) ebamõistlikud ja ta palub neid vähendada.“. Määruse p 11 märgib kohus, et: „Neil asjaoludel leidsid kohtud kolleegiumi arvates põhjendatult, et hageja ei saa esitada kostjate vastu TsMS § 459 lg 1 järgi hagi perioodiliste maksete suuruse muutmiseks. Viidatud säte kohaldub kohtulahendiga välja mõistetud perioodiliste maksete, sh kohtuotsusega välja mõistetud või kohtu kinnitatud kompromissi alusel tasutava elatise kohta (vt ka nt Riigikohtu
2. mai
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 26). Kohtuvälise kokkuleppe muutmist ega lõpetamist see norm ei reguleeri. Kuna hagejalt ei ole kostjate kasuks kohtulahendiga elatist välja mõistetud ega kohtulikku kompromissi kinnitatud, ei saa hageja nõuda ka kohtulahendi muutmist viidatud sätte alusel.“
4. Seega, lähtudes

§ 100

lg 3 alusel sõlmitud kokkuleppest, kuulub kokkulepe mitte vähendamisele, vaid muutmisele VÕS § 80 lg 6, § 97 lg 1, 2 alusel. (Riigikohtu 23.02.2016 määrus nr 3-2-1-101-15, p 13, 14) Riigikohus on 23.02.2016 määruse nr 3-2-1-101-15, p 13, 14 märkinud „Kolleegium selgitab, et hageja ja laste ema sõlmitud leping on olemuselt leping hageja seadusest tuleneva laste ülalpidamise kohustuse täitmise kohta

§ 100lg 3 esimese lause mõttes.

Lapsele makstavas elatises kokku leppides juhinduvad vanemad eelduslikult seadusjärgsest lapse ülalpidamise kohustusest ja üldjuhul üksnes täpsustavad ülalpidamiskohustuse täitmise tingimusi (sh makstava elatise suurust). Sellist vanemate kokkulepet, kus vanemad lepivad kokku, et lapsest lahus elav vanem kohustub maksma lapsega kooselavale vanemale lapse ülalpidamiseks iga kuu kindla suurusega rahasumma, saab üldjuhul pidada vanemate ülalpidamiskohustuse täitmise reguleerimiseks omavahelises suhtes. Sellise kokkuleppe pooleks on vanemad kui lapse ülalpidamise kohustust samal ajal täitma kohustatud osavõlgnikud

§ 105lg 3 mõttes, mitte aga laps.

Seetõttu tulenevad sellisest lepingust õigused ja kohustused üldjuhul üksnes vanematele. Vanemate ülalpidamiskokkulepe võib olla käsitatav ka lapse kui kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepinguna võlaõigusseaduse (VÕS) § 80 mõttes. 14. Nii nagu muud lepingupooled, võivad ka vanemad lepingupoolena VÕS § 13 lg 1 järgi sõlmitud ülalpidamislepingut kokkuleppel muuta või selle lõpetada. Seejuures ei ole ka kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepingu puhul vaja kolleegiumi arvates VÕS § 80 lg 6 järgi lepinguga soodustatud isiku (ülalpidamist saama õigustatud lapse) nõusolekut. Lapse õigused on kaitstud seeläbi, et vanemate kokkuleppest sõltumata saab ta nõuda kohustatud vanemalt elatist perekonnaseaduse alusel (vt

§ 100lg 3 teine lause).“ 10.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 80 lg 6 kohaselt, lepingupooled võivad kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepingut muuta või selle lõpetada ka kolmanda isiku nõusolekuta, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 97 lg 1, 2 kohaselt, kui pärast lepingu sõlmimist muutuvad lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud ja sellega kaasneb lepingupoolte kohustuste vahekorra oluline muutumine, mistõttu ühe lepingupoole kohustuste täitmise kulud suurenevad oluliselt või teiselt lepingupoolelt lepinguga saadava väärtus väheneb oluliselt, võib kahjustatud lepingupool nõuda teiselt lepingupoolelt lepingu muutmist poolte kohustuste esialgse vahekorra taastamiseks. Lepingu muutmist võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaoludel nõuda, kui: 1) kahjustatud lepingupool ei saanud lepingu sõlmimise ajal mõistlikult arvata, et asjaolud võivad muutuda ja 2) kahjustatud lepingupool ei saanud asjaolude muutumist mõjutada ja 3) asjaolude muutumise riisikot ei kanna seadusest või lepingust tulenevalt kahjustatud lepingupool ja 4) kahjustatud lepingupool ei oleks asjaolude muutumisest teades lepingut sõlminud või oleks seda teinud oluliselt teistsugustel tingimustel.

1. Kuigi VÕS § 80 lg 6 ja § 97 lg 1, 2 sätted eeldavad hageja ja kostja seadusliku esindaja vahelist kohtuvälist kokkulepet elatise määra muutmiseks, peab kohus võimalikuks hageja ja kostja seadusliku esindaja vahelist kokkulepet muuta käesoleva menetluse raames, lähtudes asjaolust, et hageja viibib kinnipidamisasutuses ning seoses sellega võib kohtuvälise kokkuleppe sõlmimine olla raskendatud.
2. Kohus tegi 29.10.2021 päringu Maksu- ja Tolliametile (tl. 83). Maksu- ja Tolliameti 01.11.2021 vastuse kohaselt moodustas V. T.e neto-sissetulek ajavahemikul 01.10.2020.a. kuni 30.09.2021.a. 1693,69 eurot, so keskmiselt 141,14 eurot kuus (tl. 94-96). Hageja eest tasub elatist summas 100 eurot kuus tema ema E. L.. Kohtule esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et viimane elatise makse summas 100 eurot on tehtud 04.11.2021 (alates hagi esitamisest, so 04.07.2021 on tehtud makseid igakuiselt kogusummas 450 eurot, so juulis, septembris , oktoobris ja novembris 100 eurot kuus, juulis 50 eurot). Hageja on märkinud, et kostja V. T.e kulud on osaliselt kaetud ka peretoetusega.
3. Maksu ja Tolliameti 01.11.2021 vastuse kohaselt moodustas kostja seadusliku esindaja T. O. neto-sissetulek ajavahemikul 01.10.2020.a. kuni 30.09.2021.a. 17 515,41 eurot, so keskmiselt 1 459,62 eurot kuus (tl. 97-100).
4. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, arvestades poolte varalist seisundit ja lapse vajadusi, leiab põhjendatud olevat muuta V. T.e ja T. O. (endine K.) vahel 29.10.2015 sõlmitud notariaalset kokkulepet nr. 1670 alaealise lapse V. T.e (isikukood xxx) ülalpidamiskohustuse täitmise osas osaliselt, kuid mitte hageja poolt märgitud viisil, so 100 eurot kuus kuni kinnipidamisasutusest vabanemise järgselt töö leidmiseni, vaid kuni kinnipidamisasutusest vabanemiseni. kohus võtab antud juhul arvesse seda, et elatist tasub hageja eest tema ema E. L., samuti seda, et kostja seaduslik esindaja on nõustunud antud tingimustel notariaalse kokkuleppe muutmisega.
5. Kohus mõistab hagejalt V. T.elt välja elatise igakuise elatusrahana V. T.e kasuks alates 01.09.2021 summas 100 eurot kuus, kuni V. T.e kinnipidamisasutusest vabanemiseni; alates vabanemisest maksab V. T. alaealise lapse V. T.e ülalpidamiseks elatist summas 200 eurot kuus, kuni V. T.e (sündinud xxx) täisealiseks saamiseni, so. kuni xxx. Kohtuotsuse täitmisel arvestada V. T.e ja/või E. L. poolt alates 01.09.2021 elatisena tasutud summasid.
6. Kohus selgitab pooltele, et maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (TsMS § 459), st hagejal on võimalus nõuda elatise vähendamist ja kostjal suurendamist. Menetluskulude jaotus
7. TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise ja muutmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Vastavalt TsMS § 164 lg 1, kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.
8. Kuna hageja ja kostja on riigilõivu tasumisest vabastatud, siis jätab kohus muud menetluskulud, kui nad olid tekkinud, lähtuvalt TsMS § 163 lg 1 ja § 164 lg 1 poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik