Obsah (7)
§ 1§ 2§ 4§ 3§ 130§142§ 110Tsiviilasi nr 2-21-117689 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 17.12.2021, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-117689 Tsiviilasi Jõgeva vald, Torma
§ 1
lg 1 sätestab, et pärimine on isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule.
§ 2lg kohaselt on pärandiks pärandaja vara.
Pärandiks ei ole pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga.
§ 4
lg 1 kohaselt läheb pärandi avanemisel pärand üle pärijale.
§ 3
lg 1 kohaselt avaneb pärand isiku surma korral.
§ 130
lg 1 sätestab, et pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Riigikohus on 09.10.2019.a lahendis tsiviilasjas nr 2-17-12712 punktis 15 selgitanud, et pärimistunnistusel ei ole õigustloovat tähendust. Sõltumata sellest, kas pärijad selgitatakse välja viimse tahte või seadusjärgse pärimise reeglite alusel, läheb pärand pärijale üldõigusjärgluse põhimõtte kohaselt üle seaduse jõul pärandi avanemisel ehk pärandaja surmaga. Pärand läheb pärijale üle seaduse jõul vahetult. Pärandi üleminek pärijale ei eelda täiendavate formaalsuste täitmist, sh pärimistunnistuse väljastamist. Nii lähevad pärandaja õigused ja kohustused, mis ei olnud pärandajaga lahutamatult seotud, pärijale üle tagasiulatuvalt alates pärandaja surmast, sõltumata sellest, millal ja millisel viisil on pärija pärandi vastu võtnud või loetakse ta pärandi vastu võtnuks. Korteri majandamiskulude võlgnevuse näol ei ole tegemist pärandajaga lahutamatult seotud õiguste ja kohustustega, mistõttu on nende üleminek pärijale võimalik. Käesolevalt ei ole vaidlust selles, et puudutatud isik võttis vastu pärandaja Axxx Jxxxx pärandi. Selles tulenevalt leiab kohus, et korteriga seotud kohustused läksid puudutatud isikule üle tagasiulatuvalt alates pärandaja surmast. Kohus rõhutab, et eksisteerida ei saa sellist olukorda, kus varal ei ole omanikku. Alusetud on puudutatud isiku vastuväited selles osas, et kuna tema korteris pole elanud, siis tema maksma ei pea või et praktikas ei algatatagi pärimismenetlust, kui pärandajal on võlad. Pärandi vastu võtmine oli puudutatud isiku vaba tahteavaldus ja võlgade olemasolul pidi ta esitama viivitamatult pankrotiavaldus (
§142lg 6).
Asjasse puutumatud ja õiguslikult mitte pädevad on puudutatud isiku etteheited avaldajale, viimane pidanuks esitama ise avalduse pärimismenetluse algatamiseks või pärandi hooldaja määramiseks. Pärandi hooldaja määratakse eelkõige siis, kui pärija ei ole teada või ei ole teada, kas pärija on pärandi vastu võtnud (
§ 110lg 1).
Käesolevalt algatati pärimismenetlus pärijate endi poolt mõistliku aja jooksul pärast pärandaja surma: Axxx Jxxxx suri xxxxxxxxxx, pärimismenetlus algatati 12.01.2018.a. Kohus märgib, et sel ajal korteri eest veel võlgnevust ei olnud ja avaldajal puudus igasugune õiguslik huvi pärandi hooldaja määramiseks. Asjaolu eest, et kulus pikk aeg enne kui pärijad omavahel pärandi vastu võtmises või selle jagamises kokkuleppele said, ei vastuta avaldaja. Esmajärjekorras on siiski pärijad need, kellel on huvi pärandvara suhtes ja kes peavad tegelema pärandi vormistamise küsimusega. Kohtu hinnangul on puudutatud isiku vastuväited käesolevas menetluses on olnud alusetud ja põhjendamatud ning otsitud selleks, et püüda vabaneda kohustuste täitmisest. Puudutatud isiku ükski vastuväide ei anna alust avaldaja nõudeõiguse eitamiseks. Puudutatud isikule on üle läinud korteriomandiga seotud kohustused pärandi avanemise hetke seisuga. Avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult korteriomandiga seotud võlgnevuste tasumist, sest puudutatud isik on pärandi vastu võtnud. Puudutatud isik on jätnud tasumata arved perioodil 01.10.2018-30.05.2021 summas 1044,46 eurot (dtl 38-44). Avaldaja on eelnimetatud perioodil puudutatud isikule väljastanud arved tema korteri postkasti ja e-posti aadressile, millel on märkinud ära ka eelneva võlgnevuse. 4
(6)Puudutatud isik ei ole arveid tasunud. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. 09.12.2017 toimunud üldkoosolekutel otsustasid korteriomanikud, et hooldustasu tõstetakse 0,06 sendilt 0,21 sendile ning otsustati kinnitada 2018.a majanduskava (dtl 35-37). Majanduskavast nähtub hooldustasu, hoolduskulude, raamatupidamise, kindlustuse, panga teenuste, vee ülekulu, remondifondi, kommunaalteenuste, vee ja kanalisatsiooni ja prügiveo arvestamise ja tasumise alused. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Puudutatud isik esitas vastuväited vee ja kanalisatsiooni ning prügiveoteenuse osas, sest korteris ei elanud kedagi. Avaldusest nähtuvalt on nimetatud teenuste osas enne avalduse esitamist tehtud tagasiarvestus ja avaldaja nende osas võlgnevust ei nõua. Tagasiarvestused on nähtavad arvetel nr 20074 ja nr 20114. Lõplik võlgnevus nähtub arvelt nr 21054, mille kohaselt on võlgnevus seisuga 31.05.2021 1044,46 eurot (dt lk 39). Kohus leiab, et arvetelt on näha eelnevate perioodide võlgnevus, need on korrektselt esitatud ning avaldajal on õigus võlgnevust puudutatud isikult nõuda. Puudutatud isik ei ole esitanud ühtegi tõendit, et ta oleks nõude mingis ulatuses tasunud või et avaldaja oleks nõude valesti arvestatud. Seega tuleb puudutatud isikult välja mõista põhivõlg 1044,46 eurot. Avaldaja on palunud välja mõista ka viivise 42,75 eurot, mida ta on arvestanud alates 01.10.2018 seadusjärgses määras. Istungil selgitas avaldaja, et viivis on arevstatud avalduse esitamise aja seisuga. Arvest nr 21054 nähtub siiski, et viivis on 30.04.2021 seisuga maksmata arvete eest ning avaldaja ei ole esitanud viivisenõuet avalduse esitamise seisuga. Avaldaja ei nõua ka nn jooksvat viivist. Seega lähtub kohus sellest, et avaldaja nõuab viivist 42,75 eurot ja viivis on 30.04.2021 seisuga. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Puudutatud isik ei esitanud viivise arvestusele ja suurusele vastuväiteid. Kuna puudutatud isik on rikkunud kohustust tasuda talle pärandusena saadud korteri majandamiskulusid, siis on avaldajal õigus nõuda ka viivist. Viivis 42,75 eurot tuleb puudutatud isikult avaldaja 5
(6)kasuks välja mõista. Eeltoodu alusel mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 1087,21 eurot, millest põhivõlgnevus on 1044,46 eurot ja viivis 42,75 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Puudutatud isiku seisukohad menetluskulude jaotuse osas ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Puudutatud isik on jätnud võlgnevuse tasumata alusetutel põhjustel ning ta on oma kohustust rikkunud. Vabatahtlikult polnud puudutatud isik nõus võlgnevust tasuma. Avalduse esitamine ja menetlemine on põhjustatud seega puudutatud isiku tegevuse tõttu. Kohtu hinnangul ei oma tähendust, kas tegeleti pärandi vormistamisega või mitte. Menetluskulud on õiglane jätta puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuluks nõudelt tasutud riigilõiv summas 50 eurot. Kohus tegi kindlaks, et avaldaja on tasunud nõude esitamisel riigilõivu 50 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ning see kuulub puudutatud isiku poolt avaldajale hüvitamisele. Avaldaja taotles puudutatud isikult välja mõista avaldaja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest, mille ta on kandnud enne kohtumenetlust. Kohus leiab, et avaldaja taotlus tuleb jätta rahuldamata, sest TsMS § 175 lg 1 alusel on lepingulise esindaja kulud hüvitatavad vaid siis, kui lepinguline esindaja on esindanud menetlusosalist kohtumenetluses. Kohtuvälise esindusega seonduvate kulude osas pidanuks avaldaja esitama kahju hüvitamise nõude, mida avaldaja ei teinud. Eeltoodu alusel mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud summas 50 eurot, mis on nõudelt tasutud riigilõiv. Avaldaja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 6
(6)