2-20-3607/50

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-20-3607 Kohtuasi X avaldus lapse kindlaksmääramiseks kohaldamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. mai 2020 määrus asja läbivaatamata jätmise ja menetluskulude jaotuse kohta Y-ga suhtlemise korra ning esialgse õiguskaitse Kaebuse esitaja ja kaebuse liik C määruskaebus Menetlusosalised ja nende Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX) esindajad ringkonnakohtus Puudutatud isikud:
3. C (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kaie Mandel
4. Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja riigi õigusabi korras määratud vandeadvokaat Robert Suir Eestkosteasutused: Saaremaa vald (Saaremaa Vallavalitsuse kaudu) Viimsi vald (Viimsi Vallavalitsuse kaudu) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
5. Jätta Harju Maakohtu
6. mai 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
7. Määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud Y-le määratud riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. X (avaldaja, lapse isa) esitas 05.03.2020 Harju Maakohtule avalduse ja 21.04.2020 avalduse täienduse lapse Y-ga suhtlemise korra kindlaksmääramiseks ning esialgse õiguskaitse abinõu rakendamiseks.
9. Maakohus võttis 04.05.2020 määrusega avalduse menetlusse ja määras asjas kohtuistungi 28.05.
11. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja, lapse ema ja eestkosteasutused esitasid avalduse suhtes oma seisukoha.
12. Harju Maakohtu 29.05.2020 määrusega jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 412 lg 2 ja 423 lg 3 alusel avalduse lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks ning esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamiseks läbi vaatamata, kuna avaldaja ei ilmunud 28.05.2020 kohtuistungile. Maakohus jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Maakohus selgitas, et avaldajal on menetluskulude kandmise kohustus TsMS § 168 lg 2 kohaselt, kuid lapse ema on kinnitanud, et ei taotle avaldajalt menetluskulude sissenõudmist.
13. Maakohtu määrusele esitas 01.06.2020 määruskaebuse lapse ema, kes palub maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ning teha selles osas uus määrus, millega jätta kõik menetluskulud, välja arvatud riigi õigusabi tasu ja kulud, avaldaja kanda. Määruskaebuse kohaselt on maakohus jätnud ebaõigesti kohaldamata TsMS § 168 lg 2, mille kohaselt oleks avaldaja pidanud kandma menetluskulud, kuna avaldus jäeti läbi vaatamata. Kuigi lapse ema, esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel peetaval ärakuulamisel, avaldas kohtule arvamust, et ta ei soovi avaldajalt menetluskulude väljamõistmist käesolevas asjas, eeldas lapse ema siiski, et avaldaja vastab kohtule tähtaegselt ning menetlus õnnestub kiiresti lõpule viia. Samuti eeldas lapse ema, et kohus kohaldab menetluskulude jaotuse osas TsMS § 168 lg 2 ning lapse ema otsustab hiljem ise, kas ta pöördub kohtulahendi sundtäitmiseks kohtutäituri poole või mitte. Lapse ema esitas määruskaebusega oma menetluskulude nimekirja.
14. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu, palus selle jätta rahuldamata ja menetluskulud poolte enda kanda. Samuti esitas avaldaja ise määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse kogu ulatuses ning taastada menetlus.
15. Harju Maakohtu 21.06.2021 määrusega keeldus kohus avaldaja määruskaebuse menetlusse võtmisest. 2
16. Maakohus jättis 21.10.2021 lapse ema määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17. Vastavalt TsMS § 651 lõikele 1 ja TsMS §-le 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Lapse ema ei ole määrust vaidlustanud osas, milles avaldus jäeti läbi vaatamata. Lapse ema on vaidlustanud määruse menetluskulude jaotuse osas.
18. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Kolleegium on seisukohal, et määruskaebuse väited ei anna alust jätta lapse ema menetluskulusid avaldaja kanda. Riigikohtu 13.05.2020 määrusest tsiviilasjas nr 2-16-5794 järeldub, et hagita asja läbivaatamata jätmise puhul saab muu hulgas kohaldada TsMS § 172 lõiget
19. See sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Seega on maakohtule jäetud TsMS § 172 lg 1 alusel lai kaalutlusõigus menetluskulude jaotamisel hagita menetluses. Lapse ema on määruskaebuses kinnitanud, et ta avaldas maakohtule, et ta ei soovi menetluskulude hüvitamist. Kolleegium leiab, et kuna lapse ema ei soovinud menetluskulude väljamõistmist avaldajalt, siis võis jätta lapse ema menetluskulud tema enda kanda. TsMS § 172 lg 1 võimaldab jätta menetlusosalise menetluskulud tema enda kanda, kui ta ei soovi menetluskulude hüvitamist. Seda ei muuda lapse ema väide, et ta eeldas, et menetlus õnnestub kiiresti lõpule viia. Lisaks ei selgu määruskaebusest, kuidas mõjutas väidetud eeldus tema seisukohta - mitte nõuda menetluskulude hüvitamist. Samuti ei muuda kohtu seisukohta lapse ema väide, et ta eeldas, et menetluskulud jäävad avaldaja kanda ning ta hiljem otsustab, et kas pöörduda kohtutäituri poole või mitte. See tähendaks, et lapse ema soovis siiski, et menetluskulud mõistetakse avaldajalt välja. Samas on lapse ema ise möönnud, et ta avaldas maakohtus, et ei soovi menetluskulude väljamõistmist. Ülaltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus jätta rahuldamata.
20. Lapse isa avaldas määruskaebuse vastuses, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda, ning ei esitanud ka menetluskulude nimekirja. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja ning eestkosteasutused avaldasid, et nad ei ole määruskaebuse menetluses menetluskulusid kandnud. Eeltoodust tulenevalt peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 172 lg 1), välja arvatud lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulu, mis jäävad riigi kanda. Lapse esindaja teatas ringkonnakohtule, et ta ei esita tasutaotlust. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 3