KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi ja menetlusliik Tartu Ringkonnakohus 17. juuni 2021 1-19-7453 Maarika Kuusk, Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus Krim

§ 188

lg 2 p 1,2 ja § 184 lg 21 järgi üldmenetluse korras Apelleeritud kohtuotsus Apellandid Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)

1. märtsi
2. a otsus Aleksei Ditleri kaitsja vandeadvokaat Epp Landberg Juri Vladimirovi kaitsja ja kolmanda isiku V.R. esindaja vandeadvokaadi abi Kristjan Tuul Süüdistatav Aleksei Ditler, Isikukood: 38603292218, elukoht: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, töökoht OÜ Prospect Grupp, varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend vahistamine (
3. aprill
4. september 2019), mis asendati elektroonilise valvega. Viru Maakohtu
5. jaanuari
6. a määrusega kohaldati elukohast lahkumise keeldu. Kaitsja vandeadvokaat Epp Landberg Süüdistatav Juri Vladimirov, isikukood 38610112244, elukoht: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, töökoht OÜ Shroma, varem kriminaalkorras karistamata Tõkend vahistamine (
7. aprill-4.oktoober 2019), mis asendati elektroonilise valvega. Viru Maakohtu
8. veebruari
9. a määrusega kohaldati tõkendina elukohast lahkumise keeldu. Kaitsja Vandeadvokaadi abi Kristjan Tuul Kolmas isik V.R. Esindaja vandeadvokaadi abi Kristjan Tuul Prokuratuur Viru Ringkonnaprokuratuur, esindaja ringkonnaprokurör Mari Luuk
10. mai 2021, suulises menetluses Apellatsioonimenetluse pooled Kriminaalasja läbivaatamise viis RESOLUTSIOON
11. Tühistada Viru Maakohtu otsus Aleksei Ditleri ja Juri Vladimirovi süüditunnistamises

§ 188lg 2 p 2 järgi korduvuses ning mõista nad selles õigeks.

1. Tühistada Viru Maakohtu otsus Aleksei Ditlerilt ja Juri Vladimirovilt KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel kriminaalmenetluse kuludena narkootilise aine ekspertiisiakti nr 19E-AN0388 eest kummaltki 2100 euro ja DNA ekspertiisiakti nr 17E-GE0372 eest kummaltki 2194,50 euro väljamõistmises.
2. Mõista Aleksei Ditlerilt ja Juri Vladimirovilt välja KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel narkootilise aine ekspertiisiakti nr 19E-AN0388 maksumusena kummaltki 1848 eurot ja DNA ekspertiisiakti nr nr 17E-GE0372 maksumusena kummaltki 456 eurot. Jätta ülejäänud nimetatud ekspertiisidega seotud kulud riigi kanda.
3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
4. Kaitsjate apellatsioonid rahuldada osaliselt.
5. Kolmanda isiku esindaja apellatsioon jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
6. Aleksei Ditlerit ja Juri Vladimirovi süüdistatakse

§ 184

lg 21 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o suures koguses ehk kokku rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi ulatuses narkootilise aine kanepi (marihuaana) ebaseaduslikus käitlemises suure varalise kasu saamise eesmärgil, mis seisnes alljärgnevas: A. Ditler ja J. Vladimirov leppisid eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem, kui

1. a oktoobris kokku selles, et hakkavad nende valduses olevas X baasis (aadress XXX ) kasvatama kanepit, selle edasise käitlemise eesmärgil, mille eesmärgiks oli suure varalise kasu saamine.
2. a lõpus ja
3. a alguses kohandasid nad X baasi kinnistul asuva hoone keldriruumide olustiku kanepi kasvatamiseks ja käitlemiseks sobivaks: kuivatasid keldriruumid ja paigaldasid keldriruumide lakke lambid, varustasid ruumid ventilaatoritega, vooderdasid seinad, ehitasid taimede kasvulavad. Sinna toimetati ka kanepi kasvatamiseks ja edasiseks käitlemiseks vajaminevad esemed (vesi, muld, elektronkaal, minigrip kilekotid, väetised, vajalikud tööriistad, muu materjali ja esemed, mis on vajalikud kanepi kasvatamiseks ja edasiseks käitlemiseks). Alates
4. a algusest kasvatasid A. Ditler ja J. Vladimirov hoone keldris kanepitaimi eesmärgiga saada suurt varalist kasu. 2 J. Vladimirov ja A. Ditler korraldasid ühiselt ja kooskõlastatult korduvalt, alates
5. a algusest enda poolt kasvatatud kanepitaimede edasise käitlemise – nad lõikasid täiskasvanud kanepitaimed juure kohalt maha, kuivatasid need ja pakendasid kanepitaimede töötlemisel saadud narkootilise aine, s.o kanepi (marihuaana) ning käitlesid seda edasiselt eeluurimisel täpselt tuvastamata viisil korduvalt suure varalise kasu saamise eesmärgil. Peale selle,
6. a alguses, eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal istutasid taas J. Vladimirov ja A. Ditler eelnevalt täpselt tuvastamata kohast ja Hollandist omandatud kanepiseemnetest idandatud või varasemalt nende poolt kasvatatud kanepitaimedest paljundatud umbes 500 kanepitaime X külas asuvasse X baasi keldris asuvatesse erinevatesse ruumidesse ning kasvatasid ja hooldasid istutatud kanepitaimi kuni 04.04.2019, mil kanepikasvatus X baasis asukohaga XXX teotatud läbiotsimise käigus leiti ja keldris asuvatesse nelja spetsiaalselt kohandatud ruumis kasvanud taimed ära võeti. A. Ditleri ja J. Vladimirovi selline tegevus oli suunatud taas suure varalise kasu saamisele. X baasist leiti 04.04.2019 ja võeti ära kokku ca 500 kasvavat kanepitaime kogumassiga 12 682 g, kanepilehti ja varsi 9565,2 g, edasiseks käitlemiseks juba pakendatud kanepit (marihuaanat) 1770,04 grammi. A. Ditleri ja J. Vladimirovi valdusest leiti kokku 24269 grammi kanepit (marihuaanat). Lisaks kasvama pandud kanepitaimedele ja juba pakendatud või kuivama pandud kanepile (marihuaanale) leiti X baasi läbiotsimisel 22 60-liitrist kinnist mullakotti, 72 ämbrit taimejuurtega, laelambid, soojapuhur, halli värvi vee happesuse mõõdik, kasutamata minigrip kotid suurusega 30x40 cm, taimeprits, digitaalkaal, PH mõõdikud, lambid, erinevad taimede kasvatamiseks vajalikud vedelikud/väetised jt kanepi käitlemiseks vajalikud esemed. Samuti leiti isikute valdusest kummikindaid, millel olid delta- 9-tetrahüdrokannabinooli jäljed. Karistusseadustiku § 121 p 2 kohaselt moodustab suure varalise kasu 40 000,00 eurot. Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) andmetel oli
7. aastal Eesti kuritegelikul turul narkootilise aine marihuaana jaemüügihind 20 eurot/gramm ning keskmine hulgimüügihind 10 kuni 15 eurot/gramm (ühe kilogrammi kaupa müües). Ainuüksi A. Ditleri ja J. Vladimirovi valdusest läbiotsimiste käigus leitud ja ära võetud kanepi (marihuaana) kogus oli 24269 g, st et isikud käitlesid kanepit koguses, millest nad oleksid selle realiseerimisel teeninud kriminaaltulu üle 40 000 euro (grammi kaupa müües oleks nad teeninud leitud ja ära võetud narkootilise aine eest ca 485 380 eurot, hulgimüügihind oleks olnud ca 242 690 – 364 035 eurot). Selliselt käitlesid A. Ditler ja J. Vladimirov narkootilist ainet kanepit (marihuaanat) koguses, millest ta oleks selle hulgirealiseerimisel teeninud kriminaaltulu üle 40 000 euro. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Narkootilise aine marihuaana puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 7,5 grammist. Seega käitlesid A. Ditler ja J. Vladimirov narkootilist ainet kanepit (marihuaanat) koguses, millest oleks piisanud narkojoobe tekitamiseks rohkemale, kui 10 inimesele, s.o suures koguses suure varalise kasu saamise eesmärgil, mis on kvalifitseeritav

§ 184lg 21 järgi.

3 2. Peale selle süüdistatakse A. Ditlerit ja J. Vladimirovi

§ 188

lg 2 p-de 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ehk kanepi ebaseaduslikus kasvatamises grupi poolt ja isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo. A. Ditler ja J. Vladimirov leppisid eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem, kui

1. a oktoobris kokku selles, et hakkavad nende valduses olevas X baasis (aadress XXX ) kasvatama kanepit, selle edasise käitlemise eesmärgil, mille eesmärgiks oli suure varalise kasu saamine.
2. a lõpus ja 2018.a alguses kohandasid J. Vladimirov ja A. Ditler X baasi kinnistul asuva hoone keldriruumide olustiku kanepi kasvatamiseks ja käitlemiseks sobivaks. A. Ditler ja J. Vladimirov kuivatasid keldriruumid, paigaldasid keldriruumide lakke vajalikud lambid, varustasid ruumid ventilaatoritega, vooderdasid seinad, ehitasid taimedele kasvulavad. Samuti toimetati sinna nende poolt kanepi kasvatamiseks ja edasiseks käitlemiseks vajaminevad esemed (vesi, muld, elektronkaal, minigrip kilekotid, väetised, vajalikud tööriistad, muu materjali ja esemed, mis on vajalikud kanepi kasvatamiseks ja edasiseks käitlemiseks). Seejuures hooldasid A. Ditler ja J. Vladimirov X baasi keldrisse kasvama pandud kanepitaimi ühiselt ja kastsid ning hooldasid neid, tagasid neile kasvamiseks vaja mineva temperatuuri, kasvutingimused. Nimetatud hoone keldris kasvatasid A. Ditler ja J. Vladimirov alates
3. a algusest korduvalt kanepitaimi, eesmärgiga saada oma tegevusest suurt varalist kasu. Nad istutasid 2018.a. alguses X baasi eeluurimisel täpselt tuvastamata arvu, kuid mitte vähem, kui 24 kanepitaime, mille seal üles kasvatasid. Nimetatud hoone keldrist leiti kasutatud mullakotid kanepitaimede juurtega, mis olid juba üles kasvatatud ja eeluurimisel tuvastamata viisil realiseeritud suure varalise kasu saamise eesmärgil. Peale selle istutasid J. Vladimirov ja A. Ditler aastal 2018, eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal X baasi keldrisse rajatud kanepikasvandusse mitte vähem, kui 72 kanepitaime, mille eest nad seal hoolitsesid. 04.04.2019 X baasi territooriumil toimunud läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära nende poolt kasvatatud kanepitaime osad (s.o lehed ja varred) ning töödeldud kanep. Osa X baasis kasvatatud kanepitaimede saadusest leiti J. Vladimirovi elukoha XXX läbiotsimise käigus ja J. Vladimirovi valduses olevast korterist, aadressiga XXX , J. Vladimirovi sagedasest viibimiskohast XXX , A. Ditleri isiku läbivaatusel 04.04.2019, A. Ditleri omandis ja J. Vladimirovi valduses olnud sõiduauto BMW X5 reg nr XXX ja A. Ditleri elukoha XXX . Peale selle, 2019.a. alguses, eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal istutasid taas J. Vladimirov ja A. Ditler eelnevalt täpselt tuvastamata kohast ja Hollandist omandatud kanepiseemnetest idandatud või nende poolt varasemalt kasvatatud taimede paljundamisel saadud umbes 500 kanepitaime X külas asuvasse X baasi keldris asuvatesse erinevatesse ruumidesse ning kasvatasid ja hooldasid istutatud kanepitaimi kuni 04.04.2019, mil kanepikasvatus X baasis asukohaga XXX teotatud läbiotsimise käigus leiti ja keldris asuvatesse nelja spetsiaalselt kohandatud ruumis kasvanud taimed ära võeti. Aleksei Ditleri ja Juri Vladimirovi selline tegevus oli suunatud taas suure varalise kasu saamise eesmärgile. A. Ditler ja J.Vladimirov kasvatasid X Baasis kokku vähemalt 596 kanepitaime. Eelkirjeldatud tegevusega panid nad toime

§ 188lg 2 p-de 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

4 Maakohtu otsus

1. Viru Maakohtu
2. märtsi
3. a otsusega tunnistati A. Ditler süüdi

§ 184

lg 21 järgi ning karistati 7 aasta pikkuse vangistusega.

§ 188lg 2 p-de 1,2 järgi mõisteti talle 4 aastat vangistust.

Lugedes kergema karistuse raskeimaga kaetuks, mõisteti A. Ditlerile karistuseks 7 aastat vangistust. Arvates karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja (5 kuud 3 päeva), jääb A. Ditleril kanda 6 aastat 6 kuud ja 27 päeva vangistust. Elukohast lahkumise keeld jäeti muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. J. Vladimirov tunnistati samuti süüdi

§ 184

lg 21 järgi ning karistati 7 aasta pikkuse vangistusega.

§ 188lg 2 p-de 1,2 järgi mõisteti talle 4 aastat vangistust.

Lugedes kergema karistuse raskeimaga kaetuks, mõisteti J. Vladimirovile karistuseks 7 aastat vangistust. Eelvangistuses viibitud aeg (5 kuud 22 päeva) arvati karistusaja hulka. Seega jääb kanda 6 aastat 6 kuud ja 8 päeva vangistust. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskuludena mõisteti A. Ditlerilt ja J. Vladimirovilt välja sundraha 1460 eurot, ekspertiiside tegemise kulud (4397,50 eurot), eksperdi kohtuistungil osalemise eest 5,06 eurot, s.o kokku 5862,56 eurot.

§ 831lg 2 p 1 ja § 83 lg 3 p 2 alusel konfiskeeriti kolmanda isiku N.D.

i nimele registreeritud vara, sõiduauto Volvo S60 (XXX ), mis arestiti Viru Maakohtu 28. juuni 2019. a määrusega nr 1-19-5160.

§ 831lg 2 p 1 ja § 83 lg 1 alusel konfiskeeriti A.

Ditleri vara, sõiduauto BMW X5 (XXX ), mis arestiti Viru Maakohtu 28. juuni 2019. a määrusega nr 1-19-5161.

§ 832lg 1 alusel konfiskeeriti A.

Ditlerilt sularaha 244,46 eurot.

§ 832lg 1 alusel konfiskeeriti J.

Vladimirovi sularaha summas 11 224,35 eurot (arestitud Viru Maakohtu

1. juuli
2. a määrusega nr 1-19-5517) ning 1950 eurot (arestitud Viru Maakohtu
3. juuni
4. a määrusega nr 1-19-4060). Lahendati ka asitõenditega seotud küsimused. A. Ditleri ja J. Vladimirovi süüdistus

§ 188lg 2 p 1,2 järgi.

4. A. Ditlerit ja J. Vladimirovi süüdistatakse

§ 188

lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ehk kanepi ebaseaduslikus kasvatamises grupi poolt ja isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo. 4.1 Kohus tuvastas tunnistaja AS Kiviõli Kaubahoov seadusliku esindaja A.T. ja süüdistatavate ütluste ja notariaalse ostu-müügilepingu alusel, et A. Ditler ja J. Vladimirov soetasid 05.09.2017 Hansa Help OÜ nimele kinnistu X baas, X küla, X vald. Süüdistatavad põhjendasid kinnistu ostu Auto Lammutuse rendipinna müügiga ja sooviga leida uus äripind. Samal kinnistul hakati kasvatama kanepit. 4.2 Süüdistuse kohaselt saavutati kokkulepe kanepi kasvatamise osas A. Ditleri ja J. Vladimirovi vahel eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem, kui

1. aasta oktoobris. Kohus järeldas, et süüdistuses välja toodud kuriteo toimepanemise aeg on tõendatud. 5 4.3 Kohtus uuriti tõendina Elektrilevi OÜ 05.02.2019 vastust nr KHO-1/438-2 (3 kd, lk 5-7, 5 kd, lk 165-176), milles on näha, kui palju elektrit tarbiti X baasis kWh-des kuude lõikes perioodil 01.01.2017- 30.01.
2. Vaidlust ei ole selle üle, et osa tarbimist oli seotud kindlasti ka territooriumi valgustusega (seda on väitnud ka Ditler 09.10.2020 kohtuistungil), kuid kõrvutades tarbimist endise omaniku poolt tehtud samaväärsete kulutustega (kuni paarsada kW/h kuus) oli see siiski väike osa kogu elektritarbimisest. Süüdistatavad põhjendasid elektri tarbimise tõusu lisaks sellega, et administratiivhoones oli hallitus ja niiskus sees ning kuivatati kedriruume, et elektrit kinnistul välja ei lööks, kuna elektrikilp asus alumises keldriruumis. A. Ditler on kohtus andnud ütlusi, et tekkis mõte ise kanepit kasvatama hakata. Seemned tõi
3. aasta talvel Amsterdamist. Seega nähtub, et samal ajal kui hakati korrastama keldriruume, tuli süüdistavatel plaan hakata kanepit kasvatama. Maakohus luges usutavaks, et esimesed kuud kuivatati hoone keldriruumi ja samal ajal tekkis mõte hakata kanepit kasvatama. 4.4 Muudetud süüdistuse kohaselt kasvatasid A. Ditler ja J. Vladimirov X baasi keldris alates
4. aasta algusest korduvalt kanepitaimi, eesmärgiga saada oma tegevusest suurt varalist kasu. 4.5 A. Ditler on 30.03.2020 istungil andnud kohtus ütlusi, et mõte kanepit kasvatama hakata tekkis
5. aasta suvel. Maakohus järeldas, et A. Ditleri käis kanepi seemneid Amserdamist toomas
6. aasta alguses. 22.10.2020 kohtuistungil esitas kaitsja E. Landberg arved ja lennukipileti. Kaitsepositsiooni kohaselt hakati kanepit kasvatama 2018.a. suvest. Samas on läbiotsimisprotokolliga tõendatud, et A. Ditler ja J. Vladimirov lõid vastava olustiku kanepi kasvatamiseks juba talvel 2017-
7. 4.6 Maakohus hindas 04.04.2019 X baasi läbiotsimisprotokollis fikseeritut (3 kd, lk 30-33): kasvama pandud kanepi taimede kogust, ära võetud kanepi taimede kogust, suurt hulka kotte ja plastikämbreid taimejuurtega ning järeldas, et kanepit kasvatati X baasis rohkem kui üks aasta. Maakohus luges eluliselt usutavaks, et 2018.a alguses külvati kanepi seemnetest esimesed taimed, mis ära mädanesid, siis külvati 2018.a maikuus toodud teistest seemnetest uued taimed, mis kasvama läksid (J. Vladimirovi ütluste kohaselt võtab kanepi kasvatamine aega 8 kuud, enne kui tarvitada saab, esimesed taimed mädanesid ära, sest puudusid kanepi kasvatamiseks teadmised). 4.7 Maakohus luges tõendatuks, et A. Ditler ja J. Vladimirov kooskõlastatult istutasid 2018.a alguses X baasi eeluurimisel täpselt tuvastamata arvu, kuid mitte vähem, kui 24 kanepitaime, mille seal üles kasvatasid. Hoone keldrist leiti kasutatud mullakotid kanepitaimede juurtega, mis olid juba üles kasvatatud ja eeluurimisel tuvastamata viisil realiseeritud suure varalise kasu saamise eesmärgil. 4.8 04.04.2019 X baasi läbiotsimisprotokollis fikseeritu (3 kd, lk 34-65) ja ekspertiisiakti nr 19E-AN0388 (3 kd, lk 219-230) alusel ning ekspertiisiakt nr 19E-GE0372 DNA-analüüsi kohaselt (3 kd, lk 231-243), istutasid süüdistatavad aastal 2018, eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal X baasi keldrisse rajatud kanepikasvandusse mitte vähem kui 72 kanepitaime, mille eest nad seal hoolitsesid. Ekspertiisiakt nr 19E-AN0388 kinnitab, et 04.04.2019 X baasi territooriumil toimunud läbiotsimise käigus leiti ja võeti süüdistatavate poolt kasvatatud kanepitaime osad (s.o lehed ja varred) ning töödeldud kanep, kokku 9565,2 gr. 6 Ekspertiisiakt nr 19E-AN0388 ja 04.04.2019 X baasi läbiotsimisprotokollis fikseeritu (3 kd, lk 34-65) kohaselt leiti X baasist veel kanepi taimeosasid. 4.9 Lisaks tõi maakohus välja erinevate uuritud ekspertiisiaktide, läbiotsimisprotokollide ja vaatlusprotokollide tulemused (3 kd, lk 105-123, lk 85-100, lk 17-18, lk 142-165, lk 70-80). 4.10 Maakohtu hinnangul nähtub kanepikasvatuse ulatus X baasi hoone keldriruumi läbiotsimisprotokollist, selle lisadest ja videolt. Kohus luges tõendatuks, et kanepit kasvatati X baasis üle aasta. Uuritud tõenditest järeldub, et X baasis olid kanepi kasvatamiseks ja käitlemiseks kohandatud erinevad ruumid, valmis ainet leiti hoone erinevatelt korrustelt. Samuti oli hoones mitmeid mullakotte, juba kasutust leidnud ämbreid kanepijuurikatega. Ka A. Ditler ja J. Vladimirov on üsna detailselt kirjeldanud, et nad kasvatasid kanepit korduvalt. 4.11 X baasi läbiotsimisprotokollist nähtub, et leiti ja võeti ära mitte vähem kui 24 kanepitaime juurtega mullakotti. A. Ditler selgitas, et leiti kanepitaimede juurikad, mis olid varasemalt juba üles kasvatatud. Maakohus järeldas, et tegemist oli esimese kasvatamiskorraga. 4.12 Teine episood, mida isikutele ette heidetakse pärineb samuti 2018.a. Süüdistuse kohaselt istutasid J. Vladimirov ja A. Ditler aastal 2018, eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal X baasi keldrisse rajatud kanepikasvandusse mitte vähem kui 72 kanepitaime. Osa sellest kasvatatud kogusest võeti ära 04.04.2019 baasis toimunud läbiotsimisel, osa oli pakendatud paarisaja grammistesse pakenditesse, osa alles kuivas. Maakohus luges tõendatuks ka teise kanepikasvatamise episoodi. 4.13 Kolmas episood seisneb selles, et J. Vladimirov ja A. Ditler 2019.a. alguses, eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, istutasid taas eelnevalt täpselt tuvastamata kohast ja Hollandist omandatud kanepiseemnetest idandatud või nende poolt varasemalt kasvatatud taimede paljundamisel saadud umbes 500 kanepitaime X baasi keldri erinevatesse ruumidesse ning kasvatasid ja hooldasid istutatud kanepitaimi kuni läbiotsimiseni 04.04.
8. X baasi keldrist leiti ja võeti ära ca 500 kasvavat kanepi taime (THC sisaldus narkootilise aine ekspertiisi kohaselt on 9,2%), kogukaal 12682 g (toasoojas kuivatatud). Nimetatut kinnitab ekspertiisiakt nr 19E-AN0388 ning X baasi läbiotsimisprotokollis fikseeritu. Ekspertiisiakt nr 19E-AN0388 ning 04.04.2019 X baasi läbiotsimisprotokollis fikseeritu kinnitas, et A. Ditleri ja J. Vladimirovi valdusest leiti kokku 24269 grammi kanepit (marihuaanat). 4.14 Isikutele heidetakse ette faktilist korduvust kanepi kasvatamisel. Kohus luges tõendatuks, et süüdistatavate tegu tuleb lugeda korduvaks. 4.15 Kohtu hinnangul on tõendatud, et antud juhul on tegemist faktilise korduvusega. Iga kord, kui uuesti taimi hakati kasvatama, tuli hankida muld, tuli hankida seemned, luua uutele taimedele sobivad kasvutingimused ja nende eest ka hoolt kanda. Inimkäitumine kui selline koosneb erinevatest osategudest – tegevustest ja tegevusetustest, mis omavahel põimuvad, üksteist katkestavad või üksteisega paralleelselt kulgevad. Süüdistus on esitatud kolmes erinevas kanepi kasvatamise episoodis, mis on osaliselt üksteisega põimuvad (kasvatamise koha mõttes), üksteist katkestavad (üks ports taimi kasvas üles ja nende kasvatamine katkes) ja üksteisega paralleelselt kulgevad (esimene ja teine kord – osasid taimi kasvatati, teiste seemnete järele juba A. Ditler sõitis). Maakohtu hinnangul on tegu kolme 7 erineva korraga, see ei ole üks jätkuv tegu, sest kanepi kasvatamise ja varalise kasu saamise soov suuremates kogustes oli korduv. 4.16 Maakohtu hinnangul on ekspertiisiakt nr 19E-AN0388 (10.05.2019) lubatud tõend, sest see vastab seaduse nõuetele. Ekspertiisiakti põhiosas on esitatud uuringute kirjeldus ja uuringutulemuste hindamise andmed ja eksperdiarvamuse põhjendus. Kohus leidis, et ekspertiisiakt, mida täiendasid eksperdi selgitused kohtus ekspertiisiakti koostamise kohta, on põhjalik, ning puudub vaidlus selles, millist narkootilist ainet ja millises koguses isikud käitlesid. 4.17 Kaitsja väide, et marihuaana on ainult kanepi õisikud, on ümberlükatud NPALS § 3 lg 2 ja sotsiaalministri
9. mai 2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirjast tulenevaga. Kanepiga tegemist juhul, kui see taim ületab tetrahüdrokannabinooli sisalduse üle 0,2%. Kanep kuulub sotsiaalministri
10. mai 2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja ja selle käitlemine on keelatud. 4.18 Kokkuvõttes luges maakohus tõendatuks, et A. Ditler ja J. Vladimirov panid toime

§ 188lg 1 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo ja tegid seda kavatsetult.

Süüdistatavad panid teod toime kaastäideviijatena. Kohtu hinnangul nähtub ühine teootsus A. Ditleri ja J. Vladimirovi vahel teo toimepanemisele eelnenud ja järgnenud sündmustest, samuti teo toimepanemise viisist. Mõlemal isikul oli plaan koos kanepit kasvatada narkootilise aine saamiseks. A. Ditleri ja J. Vladimirovi süüdistus

§ 184lg 21 järgi 5.

J. Vladimirovi ja A. Ditlerit süüdistatakse

§ 184

lg 21 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o suures koguses ehk kokku rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi ulatuses narkootilise aine kanepi (marihuaana) ebaseaduslikus käitlemises suure varalise kasu saamise eesmärgil. 5.1 Vaidlust ei ole selles, et isikud tegelesid narkootilise aine (kanepi) suures koguses ebaseadusliku käitlemisega, vaidlust ei ole ka selless, et nad tegid seda suures koguses (rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi ulatuses). Seda kinnitavad süüdistatavate ütlused, läbiotsimisprotokollid ja ekspertiisiaktid. 5.2 Lisaks kasvama pandud kanepitaimedele ja juba pakendatud või kuivama pandud kanepile ( marihuaanale) leiti X baasi läbiotsimisel 22 60-liitrist kinnist mullakotti, 72 ämbrit taimejuurtega, laelambid, soojapuhur, halli värvi vee happesuse mõõdik, kasutamata minigrip kotid suurusega 30x40 cm, taimeprits, digitaalkaal, PH mõõdikud, lambid, erinevad taimede kasvatamiseks vajalikud vedelikud/väetised jt. kanepi käitlemiseks vajalikud esemed. Samuti leiti isikute valdusest kummikindaid, millel olid delta- 9-tetrahüdrokannabinooli jäljed. 5.3 Karistusseadustiku § 121 p 2 kohaselt on suur kahju või süüteo ulatus, mis ületab 40 000 eurot. Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) andmetel oli 2018. aastal Eesti kuritegelikul turul narkootilise aine marihuaana jaemüügihind 20 eurot/gramm ning keskmine hulgimüügihind 10 kuni 15 eurot/gramm (ühe kilogrammi kaupa müües, vastus päringule narkootiliste ainete jae- ja hulgihindade kohta, 5 kd, lk 228-230). 5.4 A. Ditleri ja J. Vladimirovi valdusest läbiotsimiste käigus leitud ja ära võetud kanepi (marihuaana) kogus oli 24 269 grammi, st et isikud käitlesid kanepit koguses, millest nad oleksid selle realiseerimisel teeninud kriminaaltulu üle 40 000 euro (grammi kaupa müües oleks 8 nad teeninud leitud ja ära võetud narkootilise aine eest ca 485 380 eurot, hulgimüügihind oleks olnud ca 242 690 – 364 035 eurot). A. Ditler ja J. Vladimirov oleksid eeltoodud käitlemise tulemusena kanepi hulgirealiseerimisel teeninud kriminaaltulu üle 40 000 euro. 5.5 Kriminaalasjas on vaidlus selles, kas A. Ditler ja J. Vladimirov tegutsesid suure varalise kasu saamise eesmärgil. Edasi tõi maakohus välja

§ 184

lg 21 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu realiseerimise hindamise kriteeriumid, millele on osutanud Riigikohus. 5.6

§ 24

lg 3 järgi tuleb narkootilise aine käitlemise ahelas iga isiku puhul kindlaks teha, missugustel sisemistel ajenditel ja missuguse kasu eesmärgil ta narkootilist ainet käitles.

§ 184

lg 21 järgi sätestatud süüteo grupis toimepanemisel peab iga grupi liige seadma eesmärgiks suure varalise kasu saamise, s.t taotlema teo toimepanemisega isiklikult varalist kasu

§ 121

p-s 2 sätestatud summat ületavas määras ehk vähemalt 40 000 euro ja 1 sendi suuruses summas.

§ 24

lg-s 3 sätestatust tulenevalt ei piisa isiku süüditunnistamiseks

§ 184

lg 21 järgi sellest, kui kuriteost taotletud kasu jagamise korral toimepanijate vahel võrdsetes osades ei ületaks iga toimepanija kasu eraldivõetuna

§ 121p-s ette nähtud määra.

Kohus tuvastas kohtus uuritud tõendite alusel, et keegi kolmas kasu ei ole saanud, seega on kohane jagada, arvestades tuvastatud taotletud kasu just kahe isiku vahel võrdsetes osades (Riigikohtu lahend nr 1-18-5815, p 39, nr 1-18-2232). 5.7 Ekspertiisiakt nr 19E-AN0388 kinnitas, et leiti ja võeti ära 500 kanepitaime, lisaks edasiseks käitlemiseks juba pakendatud kanepit (marihuaanat) 1770,04 grammi. J. Vladimirovi elukohast, tema valduses olevast eelnimetatud korterist ja tema sagedasest viibimiskohast lisaks veel 245,08 grammi kanepit (marihuaanat). Pakendatud kanepist oleks jagunud 1511,35 -le isikule, narkootilise joobe tekitamiseks. Sellest oleks teenitud vähemalt 30 226,8 eurot. Arvestades juurde kasvavate taimede produkti (500 taime, leitud ja ära võetud aine pärines 71 + 24 taimest, s.o 95st taimest) + seda et plaan oli jätkata, siis oli tegevuse eesmärk teenida kahepeale kriminaaltulu üle 80 000 euro ja 2 sendi. 5.8 Riigikohtu praktika kohaselt

§ 184

lg 21 kirjeldatud suure varalise kasu saamise eesmärk kujutab endast süüteokoosseisu subjektiivset tunnust, mis iseloomustab toimepanija käitumise sihte ja näitab kavatsetust narkootilise aine edasise käitlemise suhtes (Riigikohtu lahend nr 1-18-2232, p-d 55). Samas pole tähtis see, kui suure varalise kasu süüdistatav narkootilist ainet käideldes tegelikult sai ja kas tema soovitu ka realiseerus, vaid üksnes see, kui suurt varalist kasu ta taotles (Riigikohtu lahend nr 1.18-2232 p-d 55, 61-63). Nii võib

§ 184

lg 21 järgi alusel vastutada ka isik, kes soovis küll saada narkootilist ainet käideldes suurt varalist kasu, kuid kellel tegelikult seda ainet näiteks kinnipidamise tõttu müüa ei õnnestunudki, kes müügist midagi ei teeninud või sai loodetust oluliselt väiksemat tulu. (Riigikohtu lahend nr 1-18-2232, p-d 52). Seega saab läbiotsimisel X baasist ära võetud kanepi kogust arvestades teha järelduse, et A. Ditler ja J. Vladimirov taotlesid suurt varalist kasu. 5.9 Maakohus märkis, et

§ 184

lg 21 järgi sätestatud süüteokoosseisu tunnuste realiseerimine on sõltuvuses kuriteoga taotletud kasu suurusest. Narkootilise või psühhotroopse 9 aine käitlemisega taotletavat varalist kasu

§ 184

lg 21 järgi ei saa automaatselt samastada käideldud aine tegeliku või potentsiaalse müügihinna või turuväärtusega (Riigikohtu lahend nr 1-18-2232 p-d 60). Kasu all mõistetakse millestki või millegi kaudu saadavat majanduslikku tulu. Kasu mõiste tõlgendamisel tuleb silmas pidada ka seda, millises tähenduses kasutatakse sama terminit teistes seadustes. Termin „kasu“ ei viita mitte üksnes käibele või laekumisele, vaid tulu ja kulu (positiivsele) erinevusele (Riigikohtu lahend nr 1-18-2232, p 61). Veel märkis maakohus, et oluline on tuvastada toimepanija rikastumissoovi ulatus, mitte käideldava narkootilise või psühhotroopse aine väärtus. 5.10 Käeolevas kriminaalasjas leiti ja võeti A. Ditleri ja J. Vladimirovi valdusest ära kokku 24 269 grammi kanepit (marihuaanat). Nende tegevus tõkestati enne, kui nad jõudsid nende valduses oleva kanepi realiseerida. Lisaks kasvama pandud kanepitaimedele ja juba pakendatud või kuivama pandud kanepile (marihuaanale) leiti X baasi läbiotsimisel 22 60-liitrist kinnist mullakotti, 72 ämbrit taimejuurtega, laelambid, soojapuhur, halli värvi vee happesuse mõõdik, kasutamata minigrip kotid suurusega 30x40 cm, taimeprits, digitaalkaal, PH mõõdikud, lambid, erinevad taimede kasvatamiseks vajalikud vedelikud/väetised jt kanepi käitlemiseks vajalikud esemed. Samuti leiti isikute valdusest kummikindaid, millel olid delta- 9-tetrahüdrokannabinooli jäljed. See viitab sellele, et isikutel oli plaan jätkata, nende tegevus lõpetati vaid sellel põhjusel, et nad peeti kinni 04.04.2019. Ehk siis sündmuskohal avastatud olustik – veel kasutamata muld, osaliselt pakendatud aine, varasemalt kasvama pandud ja realiseeritud taimed, kasvavad taimed – kõik see viitab sellele, et neil oli plaan jätkata ja arvestades tegevuse suurust, oli plaan teenida ka suurt varalist kasu oma ebaseaduslikust tegevusest. 5.11 Mõlemad süüdistatavad väitsid enamasti kohtumenetluse vältel, et kanep, peamiselt kanepi õisikud, oli neile endile mõeldud ära tarvitamiseks. Kohtumenetluse käigus leidis tõendamist, et keegi kolmas selle väga suure kanepikasvatusega seotud ei olnud. Tegemist oli ainult süüdistatavate initsiatiivil üles ehitatud kanepikasvatusega ning seega ainult nemad soovisid kasu teenida. Samas luges kohus ebausutavaks, et kaks isikut panustavad tuhandeid eurosid selleks, et kasvatada vaid enda tarbeks kanepit. Süüdistatavate ütlused selles, et nad soovisid kanepit käidelda enda tarbeks, on mitteusaldusväärsed. 5.12 Kohus järeldas, et kanepikasvatusega tegelema ajendas A. Ditlerit ja J. Vladimirovi soov teenida kriminaaltulu, suurendada oma vara väärtust vähemalt 40 000 euro ja 1 sendi võrra. Seejuures lähtud maakohus läbiotsimisel ära võetud kanepi kogust, kanepi kasvatamise inventari jms ning ekspertiisiga kindlaks tehtut, süüdistatavate ütlusi ning nende sissetulekute kohta kogutud tõendeid. 5.13 Maakohtu hinnangul pole põhjust arvata, et A. Ditler ja J. Vladimirov plaanisid narkootilisi aineid müüa kilo kaupa. Nendelt leitud ja ära võetud narkootilised ained olid pakendatud paarisaja grammi kaupa. Seega järeldas kohus, et süüdistatavad plaanisid müüa narkootilisi aineid paarisaja grammi kaupa. Arvestades narkootiliste ainete hindu, siis oleksid A. Ditler ja J. Vladimirov teeninud leitud ja ära võetud narkootilise aine eest grammi kaupa müües ca 485 380 eurot (24 269 gr x 20 eurot), hulgimüügihind oleks olnud ca 242 690 – 364 035 eurot (1015 eurot gramm). 10 5.14 Maakohus osutas Riigikohtu lahendi nr 1-18-2232, p-le 63, mille kohaselt tuleb kasust arvata maha kulutused. Asjas leidis tõendamist, et J. Vladimirov ja A. Ditler on panustanud finantsvahendeid narkootilise aine käitlemiseks sobivate tingimuste loomisele, varustuse soetamisele, teinud kanepi kasvatamisega kaasnevaid kulutusi (maksnud elektri eest, soetanud mulda ja muid vaja minevaid vahendeid. Samuti on kinnitust leidnud asjaolu, et isikute poolt finantseeriti läbi kolmanda isiku nimel oleva ettevõtte ka kinnistu soetamist, kus kasvatati kanepit. 5.15 Maakohtus uuritud pangakontode vaatlusprotokollist nähtus, et elektri eest on tasutud HansaHelp OÜ poolt ajavahemikul 19.10.2017 – 14.12.2018 6845,35 eurot (4 kd, lk 68- 83A). Kohus pidas tõenäoliseks, et sellist kulu kanti kanepi kasvatamisel ning arvestas selle summa taotletud kasust maha. Lisaks on kulutused tehtud mullale, muuks taimede kasvatamiseks ja saagi käitlemiseks vajamineva soetamisele (minigrip kotid, potid, vesi, lambid, transpordikulu jne). Tehnika ja inventari ostsid süüdistatavad läbi internetiportaalide Kuldne börs ja okidoki, makstes ca 2500-3000 eurot (tuvastatud Ditleri ütluste kohaselt). 5.16 Kinnitust leidis maakohtus seegi, et X baasi ostu finantseerisid A. Ditler ja J. Vladimirov nende poolt eeluurimisel täpselt tuvastamata viisil teenitud rahalistest vahenditest. Pangakonto vaatlusprotokollist nähtub, et kinnistu soetamist on finantseeritud kogusummas 52 000 eurot (ajavahemik 6.12.2017 – 6.01.2019) läbi HansaHelp OÜ. Kohtus märkisid süüdistatavad, et kinnistu osteti Auto Lammutuse OÜ ületoomiseks. Kohus arvates ei saa maha arvata X baasile tehtud kulutusi, kuna hoone soetamise ainus eesmärk ei olnud kanepi kasvatamine. Mulla, pottide ja muu materjali hinda arvestas kohus A. Ditleri ütluste alusel. 5.17 Kokkuvõttes rohkem kulutusi, kui elektrikulu ning soetatud inventari maksumus ei olnud võimalik maha arvutada. Samas ka siis, kui need summad maha arvata, jääb taotletud kasum mõlema süüdistatava puhul üle 40 000 eurot. 5.18 Maakohus sedastas, et uuritud tõendid kogumis annavad aluse järeldada, et A. Ditler ja J. Vladimirov panid toime

§ 184

lg 21 järgi kvalifitseeritava kuriteo, tegutsesid seejuures kaastäideviijatena ning kavatsetult. Karistus 6.

§ 188lg 2 sanktsioon näeb ette ühe kui kümneaastase vangistuse.

Sanktsiooni keskmine määr on 5 aastat vangistust.

§ 184lg 21 sanktsioon näeb ette kuue kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistuse.

Sanktsiooni keskmine määr on 13 aastat vangistust. 6.1 Maakohtu hinnangul mõjutab süü suurust käideldud narkootilise aine kogus, käitlemise viis, samuti rahvatervise ohustamise määr, mis sõltub kanepi realiseerimisel teenitud kriminaaltulust, sh ohustatud isikute arvust, tegutsemise ajast ja aine ohtlikkusest. Lisaks arvestas kohus karistuse mõistmisel toimepandud süütegude arvu, raskust ja laadi ning süüdistatavate isikuid. 6.2 Kohus hindas süüdistatavate tegevuse mõlema süüdistuse järgi kaastäideviimisena ning nende panuse võrdseks ning mõistis nendele sarnase karistuse. A. Ditler ja J. Vladimirov on varem kriminaalkorras karistamata ning nad tunnistasid süüd

§ 188lg 2 p 1,2 järgi.

6.3 A. Ditleri ja J. Vladimirovi valdusest leiti ja võeti läbiotsimiste käigus ära kanepit koguses 24 269 grammi. Nad käitlesid kanepit koguses, mille realiseerimisel oleksid teeninud 11 kriminaaltulu üle 40 000 euro (grammi kaupa müües oleks nad teeninud ca 485 380 eurot, hulgimüügihinna alusel oleks teeninud ca 242 690 – 364 035 eurot). Sellise kanepikogusega oleks ohustatud lugematul arvul inimesi. Kohus tuvastas, et kanepi kasvatamine toimus kolmel korral 2018. algusest kuni 04.04.2019 kuni nende tegevus katkestati, seega jäi kogu see kanepi kogus süüdistatavatel realiseerimata. Lisaks arvestas kohus, et kanep ei ole samaväärne ohtlikkuselt kui näiteks alfa – pvp, amfetamiin. 6.4 Kohtu arvates jääb süüdistatavate süü sanktsiooni keskmisest alla poole. Kohus pidas võimalikuks mõista A. Ditlerile ja J. Vladimirovile

§ 188

lg 2 p 1,2 järgi 4 aastat vangistust ning

§ 184

lg 21 järgi 7 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, ning liitkaristuseks jäi 7 aaastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvatati A.

Ditleri eelvangistuses viibitud aeg 04.04.2019 kuni 06.09.2019, s.o 5 kuud ja 3 päeva karistusaja hulka, ning A. Ditleril jäi kanda 6 aastat, 6 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati J.

Vladimirovi eelvangistuses viibitud aeg 04.04.2019 kuni 26.09.2019, s.o. 5 kuud ja 22 päeva karistusaja hulka, ning J. Vladimirovil jäi kanda 6 aastat, 6 kuud ja 8 päeva vangistust. 7. Konfiskeerimine 7.1 Prokurör taotles

§ 83lg 3 p 3 alusel kolmanda isiku N.D.

i omandis oleva sõiduauto Volvo S60 reg.nr XXX (VINkood XXX ) konfiskeerimist. Sõiduk on Viru Maakohtu 28.06.2019 määrusega nr 1-19-5160

§ 83lg 3 p 2 ja § 831 lg 2 p 1 alusel arestitud konfiskeerimise tagamiseks.

Sõiduk koos registreerimistunnistusega (valge paberkott turvakleebisega A15 067809), asuvad PPA Rakvere PJ parklas asukohaga Kreuzwaldi 5A, Rakvere linn. 7.2 Veel taotleti

§ 83lg 1 alusel A.

Ditleri omandis oleva sõiduauto BMW X5 reg.nr XXX (VIN-kood XXX ), konfiskeerimist. Sõiduk on Viru Maakohtu 28.06.2019 määrusega nr 1-195161

§ 83

lg 1 alusel arestitud konfiskeerimise tagamiseks ning asub PPA Rakvere PJ parklas asukohaga Kreutzwaldi5A, Rakvere linn. 7.3

§ 83lg 1 alusel taotleti J.

Vladimirovilt leitud ja talle kuuluva sularaha kogusummas 11 224,35 eurot konfiskeerimist. Nimetatud sularaha on 26.06.2019 määruse alusel kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole. Viru Maakohtu 17.07.2019 määrusega nr 1-19-5517

§ 83lg 1, § 831 lg 1 ja 832 lg 1 alusel arestitud konfiskeerimise tagamiseks.

7.4 Lisaks taotles prokurör A. Ditleri ja J. Vladimirovi kasutuses oleva sõiduauto BMW X5 reg.nr XXX , läbiotsimisel 05.04.2019 jope taskust leitud ja ära võetud J. Vladimirovile kuulunud sularaha 1950 eurot (pakendi turvakleebis A15 165955) konfiskeerimist. Sularaha on 26.06.2019 määruse alusel kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole ja Viru Maakohtu 04.06.2019 määrusega nr 1-19-4060

§ 831lg 1 ja § 832 lg 1 alusel arestitud konfiskeerimise tagamiseks.

7.5 Prokuröri sõnul ei ole vaidlust selles, et Volvo S60 puhul on tegemist süüteo toimpanemise vahendiga, mis oli kolmanda isiku, s.o N.D. i nimele võõrandatud konfiskeerimise vältimiseks. Maakohus nõustus prokuröriga ning leidis, et seda kinnitavad A. Virve kohtus antud ütlused. 7.6 Vaidlust ei ole ka selles, et sõiduautot BMW X5 kasutati X baasis käimiseks. Seda kinnitavad jälitustoimingu protokoll ja A. Ditleri ütlused. A. Ditleri sõnul kuulub sõiduauto 12 BMW X5 Autode Lammutusele, kuid on tema nimel. Sama kinnitas ka J. Vladimirov. Seega on nimetatud sõiduki näol tegemist süüteo toimepanemise vahendiga, mis kuulub A. Ditlerile. 7.7 Kriminaalasjas on kolmanda isikuna kaasatud V.R. , kes on väitnud, et E korterist leitud sularaha 9600 eurot on tema raha. Kaitsja tõi maakohus välja, et J. Vladimirov on järjepidevalt kinnitanud, et XXX , E korterist leitud raha kuulub tädipojale V.R. le. V.R. ise kinnitas, et sularaha on kogutud pikema perioodi jooksul ning raha kogub oma maja ehituseks. 7.8 Kuigi J. Vladimirov ja V.R. väitsid, et sularaha kuulub V.R. le, leidis maakohus, et V.R. versioon raha päritolu kohta on väga üldine, ta ei osanud kirjeldada, kust ta selle täpselt oli saanud, lõi vaid üldsõnalise ja mitte kontrollitava kaitseversiooni. Lisaks erines V.R. kohtus kirjeldatud raha olemus kupüüride poolest sellest, mis korterist leiti. Samuti pidas kohus ebausutavaks, et V.R. oleks hoidnud oma raha tumba sahtlis korteris, mida ta pidevalt võimaldas kasutada oma sugulasel. Maakohus luges sularaha 9600 eurot J. Vladimirovi rahaks, mis tuleb konfiskeerida. 7.9 J. Vladimirovi kaitsja tõi välja, et J. Vladimirov töötas ning teenis tasu sularahas, kuid teenitu ei ole käsitletav süüteoga saadud varana. Süüdistatav on andnud müntide osas ütlusi, et Juhkentali korteri läbiotsimisel ära võetud mündid kuulusid temale, on kogutud pikema aja jooksul ning seos süüdistusega puudub. 7.10 Maakohus tuvastas, et enne vahistamist J. Vladimirov ametlikult ei töötanud. Ta ei osanud anda piisavalt põhjalikke selgitusi igakuiste sissetulekute kohta ega loonud võimalust ka oma sõnu reaalselt kontrollida. Kuna J. Vladimirov ei ole tõendanud, et tegemist ei ole kuriteoga saadud varaga, siis kuulub Viru Maakohtu 17.07.2019 määrusega nr 1-19-5517 arestitud 11 224,35 eurot

§ 832lg 1 alusel konfiskeerimisele.

7.11

§ 832lg 1 alusel kohaldas maakohus laiendatud konfiskeerimist A.

Ditleri varale ja konfiskeeris sularaha 244,46 eurot, mis on kantud PPA tagatiskontole. 7.12

§ 832lg 1 alusel kohaldas kohus laiendatud konfiskeerimist J.

Vladimirovi varale ja konfiskeeris sularaha 11 224,35 eurot, mis oli arestitud Viru Maakohtu 17.07.2019 määruse alusel ja kantud PPA tagatiskontole. 7.13

§ 832lg 1 alusel kohaldas kohus laiendatud konfiskeerimist ka J.

Vladimirovi sularahale summas 1950 eurot, mis oli arestitud Viru Maakohtu 04.06.2019 määruse alusel ja kantud PPA tagatiskontole. 7.14 Prokurör ja J. Vladimirovi kaitsja taotlesid Viru Maakohtu 17.07.2019 määrusega nr 119-5517 konfiskeerimise tagamiseks arestitud sülearvuti Lenovo Z50-70 aresti alt vabastamist ja omanikule tagastamist. Kohus hindas taotluse põhjendatuks ja rahuldas selle.

1. Kohus tegi otsustused ka asitõendite ja kriminaalasjas ära võetud esemete kohta (kohtuotsuse lk 45-51). Menetluskulud
2. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb A. Ditler ja J. Vladimirovil hüvitada menetluskulud. Mõlema menetluskuludeks on sundraha 1460 eurot, toksikoloogia ekspertiisiakti nr 50I maksumus 103 eurot, narkootilise aine ekspertiisiakti nr 19E-AN0388 maksumusest 50% summas 2100 eurot, DNA ekspertiisiakti nr 19E-GE0372 maksumusest 50% summas 2194,50 eurot, kokku 13 ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud 4397,50 eurot ning eksperdile L. Meigasele kohtuistungil osalemise eest makstud tasust 50% summas 5,06 eurot. Maakohus leidis, et menetluskulud tuleb süüdimõistetutelt välja mõista. Mõlemal tuleb tasuda menetluskulud kokku summas 5862,56 eurot. Apellatsioonid
3. A. Ditleri kaitsja E. Landbergi apellatsioonis palutakse tühistada Viru Maakohtu otsus osaliselt, s.o osas millega A. Ditler tunnistati süüdi ja karistati

§ 188lg 2 p-de 1,2 ja § 184 lg 21 järgi.

Samuti tühistada otsus menetluskulusid puudutavas osas. Uue otsusega tunnistada A. Ditler süüdi

§ 188lg 2 p 1 järgi, mõista talle kergem karistus ja jätta see tingimisi kohaldamata.

Mõista A. Ditler süüdistuses

§ 184lg 21 järgi õigeks.

Jätta menetluskulud riigi kanda. Konfiskeerimist puudutavas osas otsust ei vaidlustata. 11. J. Vladimirovi kaitsja K. Tuule apellatsioonis palutakse tühistada Viru Maakohtu otsus J. Vladimirovi süüditunnistamises ja karistamises

§ 188

lg 2 p-de 1,2 ja § 184 lg 21 järgi ning mõistetud karistuse ning menetluskulude osas. Samuti osas, millega J. Vladimirovilt konfiskeeriti 13 174,35 eurot (11 224,35+1950). Tühistatud osas teha uus otsus, millega mõista J. Vladimirov süüdi

§ 188lg 2 p 1 järgi.

Mõista kergem karistus ja jätta vangistus tingimisi kohaldamata. Mõista J. Vladimirov õigeks

§ 184lg 21 järgi.

Jätta kriminaalmenetluse kulud osaliselt riigi kanda. Vabastada J. Vladimirovi vara (sularaha ja mündid) aresti alt ja tagastada talle. 12. Kolmanda isiku V.R. esindaja K. Tuule apellatsioonis palutakse tühistada Viru Maakohtu otsus osaliselt ja teha uus otsus, millega vabastada aresti alt V.R. le kuuluv vara – sularaha 9600 eurot ning tagastada talle see. Süüdistus

§ 188lg 2 p-de 1,2 järgi 13.

J. Ditlerit ja J. Vladimirovi ei ole võimalik

§ 188lg 2 p-de 1,2 järgi süüdi tunnistada.

Ebaõigesti on kohaldatud materiaalõigust ning rikutud ne bis in idem põhimõtet. 13.1 Süüdistus on puudulik. Blanketset kuriteokoosseisu tuleb sisustada seadusest või muudest õigusaktidest tulenevate kohustuste või keeldudega, millises rikkumises koosseisu realiseerimine seisneb. Praegu süüdistusaktis sellised viited puuduvad. 13.2 Tuvastamist leidis A. Ditleri ja J. Vladimirovi poolt kanepi kasvatamine, milles nad oma süüd ka tunnistasid. Küll aga ei ole tuvastatud, mitu taime kaassüüdistatavad kasvatasid. Süüdistusakti kohaselt ca 500 taime ning kasvavate kanepi taimede kaal oli kokku 12 682 gr. Nimetatud kogus ei ole võimalik üle kanda

§ 184sätestatud kuriteokoosseisule.

Kasvava taime valdamine on hõlmatud kasvatamisega, mis jõuab lõpuni saagi valmimisega. Nii süüdistusaktis, kui ka otsuses on selle vastu eksitud karistades süüdistatavat sama koguse (s.o 12 682 gr) eest topelt, s.o nii

§ 184

, kui ka

§ 188järgi kvalifitseeritavates kuritegudes.

Sellega rikuti ne bis in idem põhimõtet ning kohaldati ebaõigesti materiaalõigust. 13.3 Vähemoluliseks ei ole asjaolu, et otsuses ei ole käsitletudki eksperdi selgitusi, mille kohaselt on värske taime THC sisaldus madalam, kui kuivanud taime oma (vt

1. märtsi
2. a protokoll, lk 18-19). Prokuratuur ei ole tõendanud, milline oli kasvavate taimede THC sisaldus, mis X baasi läbiotsimisel (
3. aprillil 2019) ära võeti, s.o selle kuupäeva seisuga ei ole kanepitaime tetrahüdrokannabinooli sisaldust kriminaalasja menetlemisel tuvastatud. 14 13.4 Tegu ei saa

§ 188lg 2 p-de 1,2 järgi kvalifitseerida korduvana.

Otsusest ei selgu, kuidas jõudis kohus järelduseni, et X baasis kasvatati kanepit rohkem kui aasta. Kohus on teinud järeldusi, milleks on vaja eriteadmisi. Jälgitav ei ole maakohtu järelduskäik selles, et kanepit kasvatati X baasis üle aasta. Demagoogiline on kohtu järeldus (lk 32), et X baasi hoone keldrist leitud kasutatud mullakotid kanepitaime juurtega, mis olid juba üles kasvatatud ja eeluurimisel tuvastamata viisil suure varalise kasu saamise eesmärgil realiseeritud. 13.5 Kohus on seostanud kuriteo toimepanemise aja alguse elektrienergia tarbimise tõusuga, kui X baasi valduse said süüdistatavad. Kohus ei arvestanud tunnistaja A.T. ütlustega, mille kohaselt olid ruumid niisked ja toimiva küttesüsteemita. Kinnistu oli osaliselt antud tähtajatu üürilepingu alusel SA-le Aidu Veespordikeskus. Olulist elektrienergia tõusu põhjendab seega ruumide kuivatamine ja niiskustõrje tegemine. Seetõttu tõusis oluliselt ka elektrienergia tarbimine. 13.6 Ükski kohtus uuritud tõend ei lükka ümber süüdistatavate ütlusi, et X baasi ostmise tingis rentnike kartus, et uued omanikud ei pruugi nendega enam rendilepingut sõlmida. X baas pandi müüki juba

1. aprillil
2. Mõte enda tarbeks kanepit kasvatama tekkis alles siis, kui selgus, et esialgne äriplaan ei hakanud toimima, sest suured veokid X baasini ei pääsenud (seda kinnitasid kohtus ütlusi endnud V.R. ja A.T. ). 13.7 Süüdistatavad ei kasvatanud kanepit kolmes episoodis. Kaitsjad ei nõustu kohtu järeldusega, et kasvatamisega tehti algust
3. a algusest, vaid
4. a suvel, kuivõrd A. Ditler käis Amsterdamis maikuus (vt lennupiletid). 13.8 Süüdistatavate käitumine on kõigil juhtudel suunatud narkootilise aine kasvatamisele. Süüdistatavate käitumist iseloomustab pikaajalisus (ca 1 aasta,
5. a mai kuni 2019), see ei ole ajaliselt olulises määras katkenud ja on ajalises plaanis jälgitavalt lähendane. Kanepi kasvatamine on olnud järjepidev. Ka süüdistatavate ütluste järgi oli kanepi kasvatamine jätkuv protsess: taimed kasvatatakse 4 kuud, siis lõigatakse istikud ja pannakse vette ning oodatakse, et 2-4 kuud kuni tulevad juured (vt
6. märtsi
7. a protokoll, lk 39). Ka otsuses tuvastati, et kanepi kasvatamine võtab aega 8 kuud. Süüdistus hõlmab perioodi
8. a oktoobrist kuni
9. a aprillini (ca 1,6 aastat). Süüdistatavad tuleb tunnistada süüdi

§ 188lg 2 p 1 järgi.

Süüdistus

§ 184lg 21 järgi 14.

Süüdistatavad tuleb mõista õigeks, kuna tõendamist ei ole leidnud tegutsemine suure varalise kasu saamise eesmärgil. Tõendamist ei ole leidnud, et käideldud narkootilise aine kogusest oleks võimalik teenida tulu rohkem kui 40 000 eurot. Tõendatud ei ole seegi, et süüdistatavad käitlesid narkootilist ainet suures koguses. Ebaõige on otsuses sedastatu, et kriminaalasjas puudub vaidlus selles, millist narkootilist ainet ja millises koguses süüdistatavad käitlesid. 14.1 Nõustuda ei saa kanepi ja marihuaana samatähenduslikkusega. Kanep on kultuurtaim. Marihuaana on aga kuivatud kanepiõisikute saadus. Tarvitamiseks kõlbab vili ehk kanepiõisik, sest selle THC sisaldus on kõige kõrgem (nt juurtes on see madalam, vt ekspert L. Meigase ütlused). Ka süüdistatav A. Ditler kinnitas istungil, et tarvitamiseks kuulub üksnes kanepiõisik. Süüdistatavad pidasid kanepi lehti, varsi ja juuri prügiks. 14.2 Kriminaalasjas puudub teave, kas ja milline on kanepitaime, lehe või varre väärtus. Seega ei saa öelda, et kanepitaimel, lehel ja varrel oleks üldse rahaline väärtus. Seega on välistatud, et nende eest oleks võimalik saada suurt varalist kasu. 15 14.3 Hinnang on võimalik anda üksnes õisikute (marihuaana) väärtuse kohta. Süüdistatavate ütluste kohaselt on grammihinnaks 10 eurot. Prokuröri poolt esitatud dokument (narkootiliste ainete jae- ja hulgihinnad) ei oma kaitsja hinnangul tõenduslikku väärtust.

§ 184

sätestatud kuriteokoosseisu kontekstis omab tähendust üksnes kanepiõisiku hind ja kogus. 14.4 Tuvastada tuleb, kui palju marihuaanat süüdistatavad käitlesid. Tuvastamaks, mida ja kui palju läbiotsimisel ära võeti, on võrreldud

1. aprilli
2. a ekspertiisimääruses ja ekspertiisiaktis nr 19E-AN0388 kajastatud andmeid (vt apellatsiooni tabel). Tabelist nähtub, et pakendit D14-0154819 ei ole eksperdi valdusesse antud. Lisaks ei ole eksperdile esitatud ühtegi küsimust pakendite D14-0154891 ja A15117873 osas, kuid nimetatud pakendite osas on ekspert siiski arvamuse avaldanud. 14.5 Ekspertiisiakti nr 19E-AN0388 p-s 1 on tuvastatud, et tegemist on kanepitaimedega massiga 12682 gr. Eksperiarvamuse p-s 1 kajastatud andmete järgi ei ole võimalik tuvastada, milliste taimeosadega on tegemist. Vastavat asjaolu kinnitas ekspert L. Meigas ka kohtuistungil (vt
3. märtsi
4. a protokoll, lk 12 ja 14). Seega puudub võimalus tuvastada, kui palju oli eelviidatud koguses õisikuid (marihuaanat). 12682 gr omab tähendust üksnes

§ 188

kontekstis ning vastava koguse käitlemises ei ole võimalik isikut süüdi tunnistada

§ 184järgi.

14.6 Ekspertiisiakti nr 19E-AN0388 eksperdiarvamuse p-des 4-8 kajastatud andmetes nähtub, et tegemist on taimelehtede ja vartega, mille kogus on 9565,2 gr. ÜRO 1961. a vastu võetud narkootiliste ainete ühtne konventsioon defineerib kanepit nimetusega kannabis, mis tähendab kanepi latvu koos õige ja viljadega (v.a seemned ja lehed, kui need pole koos latvadega), millest ei ole eraldatud vaiku. Seega ei ole taimelehtede ja varte näol tegemist marihuaanaga. 9565,2 gr kogusest ei ole võimalik eristada, kui palju on selles varsi ja lehti. 14.7 Ekspertiisiakti nr 19E-AN0388 eksperdiarvamuse p-des 2,9-13, 15-18, 31-32, 36-37, 3940 ja 44 kajastatud arvamused ei ole samuti

§ 184

lg 21 järgi esitatud süüdistuses asjassepuutuvad ning omavad tähendust ainult kriminaalmenetluse kulude arvestamisel. Nimetatud eksperdiarvamuse p-dest 2, 31 ja 37 tuleneb, et kanepi kogust ei ole võimalik täpselt määrata. Kuna puhta aine kogust (s.o kui palju on 0,28 gr, 0,31 gr ja 0,15 gr kanepit) ei ole võimalik eksperdiarvamusest tuvastada, siis ei ole võimalik eelviidatud koguseid süüdistatavatele omistada ega viidatud kogustest rahalist väärtust tuletada. Eksperdiarvamuse p-dest 13-15, 15-18, 32, 36, 39-40 ja 44 nähtub, et tuvastati üksnes 9tetrahüdrokannabinooli jäljed, kuid kindlaks ei tehtud narkootilise aine toime protsenti. Kanepitaime teeb narkootiliseks aineks esmajoones seal sisalduv toimeaine THC, kui seda ei ole, ei ole põhjust käsitleda ainet narkootilisena. Käesoleval juhul tuleb seega järeldada, et nimetatud ekspertiisipunktides kajastatud objektidel on tetrahüdrokannabinooli (THC) jäljed alla 0,2% ehk tegemist ei ole narkootilise aine kanepiga. Seega ei ole võimalik nimetatud koguseid süüdistatavatele omistada ega viidatud kogustest rahalist väärtust tuletada. 14.8 Kokkuvõttes saab asuda seisukohale, et A. Ditleri ja J. Vladimirovi valdusest leiti kokku 2022,68 gr kanepit, milline kogus omabki tähendust

§ 184

lg 21 sisustamisel, kuna on tuvastatud, et marihuaana rahaline väärtus on 10 eurot gramm. 14.9 Kasu arvutamisel tuleb lähtuda sellest, et 2022,68 gr kanepiõisikute käitlemine turuhinnaga 10 eurot gramm, teeb käideldud aine koguhinnaks 20 226,80 eurot. Kui kuriteost taotletud kasu jaotamise korral toimepanijate vahel võrdsetes osades ei ületaks iga toimepanija 16 kasu eraldivõetuna

§ 121

lg-s 2 nimetatud summat, siis ei piisa isiku süüditunnistamiseks

§ 184lg 21 järgi.

Käesoleval juhul on mõlema süüdistatava osa 10 113,40 eurot, mistõttu ei ole täidetud kuriteo koosseis. 14.10 Kulutused tuleb kuriteoga taotletud või saadud kasust maha arvata. Süüdistatavad on teinud kulutusi summas 58 482,11 eurot. 14.11 V. Vladimirovi kaitsja märgib veel, et kohtu järeldus kuludesse puutuvas on mõneti vastuoluline. Nimelt kinnitas kohus, et X baasi hoone soetamise ainus eesmärk ei olnud ainult kanepi kasvatamine. Seega ei välistanud kohus, et lisaks kanepi kasvatamisele oli X baasil ka muu eesmärk. 14.12 Isegi kui asuda seisukohale, et täies ulatuses (52 000 eurot) soetamiskulu ei ole võimalik maha arvata, kuna soetamisel oli mitu eesmärki, siis tuleb teatud osa kulust siiski arvesse võtta. Kuna Uljase baasis plaaniti tegutseda kahel eesmärgil, siis tuleb baasi soetamise kuluna arvesse võtta vähemalt pool soetusmaksumusest, s.o 26000 eurot. 14.13 A. Ditlerit ja J. Vladimirovi ei ole võimalik süüdi tunnistada ka

§ 184

järgi, kuivõrd prokurör ei ole tõendanud, et nad käitlesid narkootilist ainet suures koguses. Otsusest ei selgu, mille järgi tegi kohus järelduse, et pakendatud kanepist oleks jagunud 1511,35 isikule narkootilise joobe tekitamiseks. Ehkki süüdistusaktis süüdistatakse A. Ditlerit ja J. Vladimirovi narkootilise aine (marihuaana) käitlemises koguses, millest oleks piisanud narkojoobe tekitamiseks enam kui 10 inimesele, ei ole prokurör nimetatud väite osas ühtki tõendit esitanud. Kriminaalmenetluse kulud 15. Narkootilise aine ekspertiisiakti nr 19E-AN0388 ja DNA ekspertiisiakti 19E-GE0372 kulusid ei ole terves ulatuses põhjendatud süüdistatavate kanda jätta. 15.1 Ekspertiisiaktis 19E-AN0388 uuriti 44 objekti, millest 17 ei oma süüdistuse kontekstis tähtsust. Riigikohtu praktikas on leitud, et süüdistatavale saab panna ekspertiisikulu hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele. Seega võttes arvesse hinda ühe ekspertiisiobjekti kohta (84 eurot) ja ekspertiisiks esitatud objekte

§ 188lg 2 pde 1,2 järgi.

16.1 Kaitsja taotleb

§ 188lg 2 p 2 järgi vangistuse kohaldamist, mis jäetaks tingimisi kohaldamata.

Narkootilise aine käitlemise puhul saab suurest või keskmisest süüst rääkida siis, kui teo toimepanija on oluline lüli uimastite käitlemise ahelas või kui käideldakse eriti ohtlikke (nt fentanüül, heroiin) uimasteid. Süüdistatavad ei kuulu meelemürkide käitlemise ahelasse. Süüdistatavad tarvitasid vähemalt iganädalaselt kanepit, mistõttu on usutav, et kasvatasid seda endatarbeks. Kanepit ei saa pidada eriti ohtlikuks uimastiks võrreldes nt metamfetamiini, sünteetilise kanepi, MDMA, amfetamiini, kokaiini ja LSD-ga. 16.2 Süüdistusakti kohaselt oli kasvavate taimede THC sisaldus 9,2%, taimelehtede ja varte THC sisaldus aga 0,89-1,9%, kanepiõisikute THC sisaldus 4-16%. Seega oli 1282,86 gr puhul 392,4 gr puhul THC sisaldus 15-16%, ülejäänu puhul 4-12), 732 gr puhul oli THC sisaldus 1922% ning ühel juhul (0,26 gr) 33%. THC sisaldus on oluline andmaks hinnangut süü suurusele. Süüdistatavate vangistus tuleks jätta tingimisi täitmisele pööramata. Juba kohtumenetluse ajal asendati tõkend vahistamine elektroonilise valvega ja hiljem elukohast lahkumise keeluga. 16.3 A. Ditler sai tõkendi asendamise ajal hästi hakkama, oli õiguskuulekas ning ei pane ka edaspidi kuritegusid toime. A. Ditler on abielus, tal on kolm alaealist last ning peale elektroonilisele valvele allutamist asus ta tööle Prospect Group OÜsse (vt ka positiivset iseloomustust). Kui kohus peab vajalikuks kohaldada käitumiskontrolli nõudeid, on A. Ditler nõus narkootiliste ainete keelule alluma. A. Ditleril puudusid enne kehtivad karistused. 16.4 J. Vladimirov on tõestanud kohtumenetluse ajal, et saab hästi hakkama ega pane edaspidi kuritegusid toime. Tänaseks on ta abiellunud ning peret loomas. Ta toimetab edukalt tööl Shroma OÜ juures. Tööandja iseloomustuse kohaselt on ta vastutustundlik, usaldusväärne, avatud, heatahtlik, korrektne ja täpne. Juhul, kui kohus peab vajalikuks kohaldada käitumiskontrolli nõudeid, on süüdistatav nõus alluma narkootikumide tarvitamise keelule. Konfiskeerimine 17. J. Vladimirov 17.1 J. Vladimirovilt ära võetud mündid ja sularaha (v.a 9600 eurot) kuulus talle. Ta palub selle aresti alt vabastada ja tagastada. Prokurör ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis tõendaks, et isikud on neilt ära võetud raha saanud kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise vara arvelt. Seega

§ 832

sätestatud vara konfiskeerimise alust ei esine ning prokuratuuri taotlus tulnuks jätta rahuldamata. 17.2

§ 832kohaldamise välistab seegi, et kriminaalasjas puuduvad J.

Vladimirovi varalist seisundit kajastavad protokollid. Ka see näitab, et äravõetud sularaha ja mündid ei pärine eeldatavalt varasemast kuriteost. Ainuüksi asjaolust, et süüdistaval puudub deklareeritud tulu või legaalne sissetulek, ei saa järelduda konfiskeeritava vara pärinemist kuriteost. Tegelikkuses J. Vladimirovil on legaalne sissetulek, sest ta töötab alates

1. a Autode Lammutus OÜs. 18 17.3 Põhjendamatu on kohtu väide, et J. Vladimirov ei loonud võimalust oma väidete tõepärasuse kontrollimiseks. Vastupidi – tunnistajad J.Z. , D.B. , M.M. i ja kolmandad isikud V.R. ja N.D. kinnitasid, et enne kinnipidamist töötas J. Vladimirov Autode Lammutus OÜs ja HansaHelp OÜs. Täiendavalt tegi J. Vladimirov erinevaid transpordi teenuse ja betooni ning ehitustöid ettevõttes HansaHelp OÜ suusõnalise lepingu alusel. Ka seda asjaolu on kinnitanud nii kaassüüdistatav kui ka tunnistajad. Näiteks on HansaHelp OÜ kaudu tellinud teenuseid Nordecon AS (vt M.M.i ütlused). Seega lõi kaitsja nii isikuliste kui ka dokumentaalsete tõenditega võimaluse kontrollida J. Vladimirovi sissetulekute tõepärasust. Et arveldamine toimus sularahas ja J. Vladimirovil puudus pangakonto, ei olnud muid võimalusi tõendite esitamiseks. 17.4 Vaidlust ei ole selles, et J. Vladimirov oli töökas ja abivalmis inimene, kes teenis tasu sularahas. Nimetatu ei ole aga käsitletav süüteoga saadud varana. Süüdistatav andis müntide kohta ka ütlusi, sh et kogus neid pikema aja vältel ning süüdistuses tooduga neil seos puudub. Prokuratuur on jätnud esitamata tõendid, mis annaks alusel laiendatud konfiskeerimise kohaldamiseks. Kolmas isik V.R.
2. V.R. kaasati menetlusse kolmanda isikuna määrusega
3. juunil
4. Määruse kohaselt teostati
5. aprillil 2019 läbiotsimist XXX E , Lüganuse vald, Ida-Virumaa J. Vladimirovi kasutuses olevas, aga V.R. le kuuluvas korteris. Läbiotsimise käigus leiti magamistoa öökapi ülemisest sahtlist valget värvi kinkekott kirjega Dior, milles minigripp, milles sularaha 9600 eurot. Nimetatud summa konfiskeeriti

§ 832alusel Viru Maakohtu otsusega J.

Vladimirovilt. 18.1 Kohtuotsus on vastuolus Riigikohtu praktikaga, kuivõrd kolmandale isikule ei laiene

§ 832lg-s 1 ette nähtud ümberpööratud tõendamiskoormis.

Asjaolusid peab tõendama prokuratuur. Seega on kohtuotsuses märgitu, et V.R. ei tõendanud raha kuuluvust, kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine. 18.2 Kohus ei pidanud kolmanda isiku ütlusi vara legaalse päritolu kohta usaldusväärseks. See on vastuolus KrMS § 61 lg-s 1 sätestatuga. Tõendeid tuleb hinnata kogumis üht tõendit teisele eelistamata. Kolmas isik ei nõustu kohtu järeldustega, mille kohaselt on isiku ütlused raha päritolu kohta väga üldised ja et ta ei osanud kirjeldada, kust ta raha täpselt saanud oli. V.R. andis ütlusi, et töötab üle 10 aasta OÜs Artiston. Tema töötasu on 1000 eurot (neto). Lisaks on V.R. metsanõustaja ja osutab nõupidamisteenust, mille eest ta sai töötasu sularahas. Metsanõustamise eest tasuti erinevates kupüürides (50, 100 ja 200 eurosed). Kolmas isik kogus ja hoidis raha talle kuuluvas korteris. Kuna korteris elas tema sugulane J. Vladimirov, ei ole midagi kummalist, et ta hoidis sularaha seal. Sularaha on kogutud pikema perioodi vältel majaehituseks. V.R. omab XXX , E alevikus kinnistut, millele on väljastatud ka ehitusluba. Seega kinnitavad tema ütlused koos dokumentaalsete tõenditega sularaha kuulumist V.R. le. 18.3 V.R. kutsuti menetlustoimingule

1. aprillil 2018 ning tal tekkis võimalus anda ütlusi tema korterist leitud sularaha kohta. Lisaks edastas ta Ida prefektuuri uurijale K.P. le elektronkirja taotlusega sularaha tagastada. Ka see tõendab, et V.R. on tundnud huvi talle kuuluva sularaha vastu, mistõttu on eluliselt usutav selle kuulumine talle. Kolmanda isiku ütluste ebausaldusväärseks tunnistamisega rikuti põhjendamiskohustust. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS 19
2. Ringkonnakohtu istungil jäid apellandid kaebuste juurde, süüdistatavad ning kolmas isik toetasid kaitsjate ja esindaja kaebusi. Prokuratuuri esindaja palus jätta kõik apellatsioonid rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium tutvus kriminaalasjas kogutud tõenditega, kuulas kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad ning märgib esmalt, et selliseid olulisi menetlusõiguslikke minetusi, mis võiks kaasa tuua maakohtu otsuse tühistamise ning kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks tagasisaatmise, apellatsioonikohus ei tuvastanud. Samuti ei saa olla nõus kaebajatega selles, et kohus on otsust tehes rikkunud põhjendamiskohustust. Kohus on omapoolsed seisukohad otsuses esitanud ning asjaolu, et kaebajad kohtuga nõus ei ole, ei tähenda põhjendamiskohustuse rikkumist. Maakohus on lahendit põhistades hinnanud tõendeid ning käsitlenud ka kaitsjate vastuväiteid süüdistusele. Seega kaebajate poolt osutatud ulatuses kriminaalmenetlusõiguse rikkumist maakohtu poolt ei leidnud tuvastamist. Alljärgnevalt esitab kohtukolleegium omapoolsed seisukohad apellatsioonidele vastates. A. Ditleri ja J. Vladimirovi süüdistus

§ 188lg 2 p 1,2 järgi 21.

A. Ditlerit ja J. Vladimirovi süüdistati

§ 188lg 2 p 1,2 järgi kanepi ebaseaduslikus kasvatamises grupi poolt, korduvalt.

21.1 Maakohus tuvastas süüdistatavate süü, nõustudes prokuratuuri poolt pakutud teokvalifikatsiooniga. 21.2 Süüdistatavate kaitsjad vaidlustavad A. Ditleri ja J. Vladimirovi süüditunnistamise eeltoodud süüdistuses. Kokkuvõtvalt leiavad kaitsjad, et süüdistus on puudulik, sest puudub viide kasvatamisteo keelunormile, pole täpselt tuvastatud, mitu taime süüdistatavad kasvatasid, tuvastatud kogust ei saa üle kanda

§ 184

järgi kvalifitseeritavale teole, pole selge, kuidas kohus jõudis järeldusele, et kanepit kasvatati X baasis enam kui aasta, süüteo toimepanemise algus on valesti tuvastatud ning kasvatamine toimus jätkuva, mitte korduva teona. 21.3

§ 188

lg 2 p 1,2 järgi on süüteokooseisu objektiivseks tunnuseks unimaguna, kanepi või kokapõõsa ebaseaduslik kasvatamine. Kasvatamine tähendab seemne teadlikku külvamist ja taime arengu tagamist. Kasvatamine on lõpule viidud juba seemne külvamisega. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 2 kohaselt on unimaguna või kanepi kasvatamine ebaseaduslik, kui taimi kasvatatakse narkootilise aine valmistamise eesmärgil. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab süüteokoosseis tahtlust. 21.4 Kohtukolleegium ei ole nõus kaebajatega selles, et A. Ditlerile ja J. Vladimirovile esitatud süüdistus

§ 188lg 2 p 1,2 järgi on sedavõrd puudulik, et selle alusel ei saa neid süüdi mõista.

Tõepoolest puudub nimetatud paragrahvi järgi esitatud süüdistuse tekstis viide NPALS sätetele, millest tuleneb kanepi kasvatamise ebaseaduslikkus. Maakohus märkis, et aine käitlemise ebaseaduslikkus on normatiivne tunnus, mis seisneb narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 kohase loa puudumises kõnealuste ainete käitlemiseks. 21.5 Kohtukolleegiumi arvates on eeltoodud viide asjakohane ning hindab süüdistuse tekstis NPALS sätetele viite puudumise väheoluliseks puuduseks. Seda enam, et A. Ditlerile ja J. Vladimirovile esitatud süüdistuse tekstis

§ 184lg 21 järgi on viide NPALS normile, samuti 20 ka sotsiaalministri 18.

mai 2006.a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjale olemas. Kuna prokuratuur on süüdistuse üles ehitanud selliselt, et esimesena tuuakse välja süüdistus

§ 184

lg 21 järgi, milles on vastatavad keelunormi viited tehtud, seejärel süüdistus

§ 188

lg 2 p 1,2 järgi, polnud mingit vajadust veelkord viidata eelmises süüdistuse tekstis toodud normidele. 21.6 Kohtukolleegium osutab täiendavalt veel NPALS § 3 lg-s 2 sätestatule, mille kohaselt on kanepi kasvatamine narkootilise aine valmistamise eesmärgil keelatud. Nagu nähtub maakohtus toimunud istungite protokollidest, pole süüdistatavad avaldanud, et neile on süüdistus arusaamatu, sest nad ei mõista nende teo ebaseaduslikkust. Vastupidi, A. Ditler ja J. Vladimirov on kogu menetluse tunnistanud oma süüd kanepi kasvatamises, nad teadsid, et see tegu on ebaseaduslik, seega karistatav karistusseadustiku sätte järgi, milles neile esitati süüdistus. 21.7 Maakohus tuvastas, et HansaHelp OÜ omandas 05.09.2017 X vallas X külas X baasi kinnistu. Äriühingule omandatud kinnistul hakkasid süüdistatavad kasvatama kanepit. Neis asjaoludes vaidlus puudub. 21.8 Süüdistuse kohaselt leppisid A. Ditler ja J. Vladimirov tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui 2017.a oktoobris kokku kanepi kasvatamises nende valduses olevas X baasis. Maakohtu hinnangul kinnitavad kogutud tõendid süüdistuse versiooni kuriteo toimepanemise algusaja kohta. Kaitsjad ei ole kohtuga nõus. Mõte hakata kasvatama kanepit tekkis alles siis, kui selgus, et esialgne äriplaan ei hakka toimima. Kaitsjad ei ole nõus sellegagi, et kasvatamisega tehti algust 2018.a alguses, vaid 2018.a suvel, sest A. Ditler käis Amsterdamis mais. 21.9 Kohtukolleegium on nõus maakohtuga tõendite hindamises eeltoodud asjaolude tuvastamisel. Nagu märgitud, omandas HansaHelp OÜ (omanik N.D. , A. Ditleri ema) ostumüügilepingu alusel X baasi 05.09.

1. Tehingus esindas HansaHelp OÜd A. Ditler. Süüdistatavate sõnul oli nende eesmärgiks soetatud kinnistule viia üle senised ärid –HansaHelp OÜ ja Autode Lammutus OÜ (omanik J. Vladimirovi isa). Kogutud tõendid näitavad, et ühtegi sisulist tegu, millest võiks järeldada nimetatud äriühingute uude asukohta üleviimise eesmärki, ei ole tuvastatud. Süüdistatavad on rääkinud ka võimalusest hakata ajama puidugraanuli äri, mis on jäänudki paljasõnalise jutu tasemele. Maakohus süüdistatavate sõnu ei uskunud. X baasi asukoht on kõrvaline, mis arvestades süüdistatavate senist äritegevust, oli selgelt ebaõnnestunud kohavalik. Seda on süüdistatavad ka ise rääkinud, et äripinda omada Harjumaal oli klientide saamise seisukohalt kasulikum. Küll aga sobis kõrvalise asukohaga X baas kanepi ebaseaduslikuks kasvatamiseks ning selle edasiseks käitlemiseks. Oluline on seegi, et koheselt peale soetamist alustati baasihoone keldriruumide kuivatamisega hallituse ja liigniiskuse tõttu. Neis ruumides hakatigi kasvatama kanepit. Ühtegi teist hoonet - ruumi tulevaseks võimalikuks seaduslikuks äritegevuseks ei korrastatud. 21.10 Maakohus uuris Elektrilevi OÜ vastust nr KHO-1/438-2, millest nähtub X baasi elektritarbimine 01.01.2017 kuni 30.01.
2. HansaHelp OÜga sõlmiti võrguleping 24.09.
3. Tõendi kohaselt tõusis elektritarbimine oluliselt ajast, mil kinnistu said oma valdusesse süüdistatavad. Maakohus leidis õigesti, et kinnistu valgustus ei olnud elektritarbimise olulise suurenemise põhjus, sest see moodustas tarbimisest vaid väikese osa. Tarbimise oluline tõus toimus esialgu keldriruumide kuivatamise vajadusest, seejärel taimede kasvatamiseks vajalike tingimuste loomisest (soetati puhurid, valgustid, ventilatsiooniseadmed). 21.11 Süüdistuse kohaselt kasvatasid A. Ditler ja J. Vladimirov kanepit X baasi keldris alates 2018.a algusest. 21 Kohus nõustus süüdistusega. Maakohtus rääkis A. Ditler, et seemned tõi ta 2018.a suvel Amsterdamist ning kaitsjate arvates sellest ajast sai alguse ka kasvatamistegu. Kohtukolleegium nõustub siingi maakohtuga. A. Ditler rääkis maakohus sedagi, et seemned soetas ta Amsterdamist hoopis 2018.a talvel. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et seemneid käis A. Ditler toomas talvel
4. Nagu mainitud sai, alustasid süüdistatavad ettevalmistustega 2017.a sügis-talvel (keldriruumine kuivatamine, lakke lampide paigaldamine, ventilaatorite paigaldamine, seinte vooderdamine, kasvulavade ehitamine). Taimede kavatamiseks toodi kohale vesi, muld, väetised, elektronkaal, minigrip kilekotid, tööriistad jms. Maakohus põhjendatult osutas siinkohal 04.04.2019 toimunud baasi läbiotsimisprotokollile. Sellest nähtuv (kasvama pandud taimede kogus, suur hulk kotte ja plastämbreid taimejuurtega) kinnitas kohtu veendumust, et kanepit kasvatati baasis enam kui aasta. Pole välistatud, et talvel külvatud seemnetest taimed võisid tõepoolest mädaneda, misjärel külvati uued mais 2018 toodud seemned ning taimed läksid kasvama. Kokkuvõttes peab kohtukolleegium õigeks järeldust, et septembris 2017 leppisid süüdistatavad kokku hakata kasvatama kanepit ning 2018.a alguses tegid kasvatamisega algust. 21.12 Kaebajate arvates pole tuvastatud süüdistatavate poolt kasvatatud kanepitaimede täpne arv. Süüdistuse kohaselt kasvatasid A. Ditler ja J. Vladimirov X baasis kokku ca 596 kanepitaime. Maakohus nõustus süüdistusega. Kohtukolleegiumi arvates polegi süüteokoosseisu täidetuse aspektist vajalik tuvastada A. Ditleri ja J. Vladimirovi poolt kasvatatud kanepitaimede täpne kogus. Kasvatatud taimede arvu võib välja tuua ka hinnangulise suurusjärguna, nagu antud juhul ongi tehtud. Selles pole midagi taunimisväärset. Nimetatud asjaolu on seletatav sellega, et X baasi vaatlusel ja läbiotsimisel 04.04.2019 tuvastati nii kasvavaid kanepitaimi kui ka erinevast töötlusastmes taimede osi, mistõttu ongi menetlejate poolt saadud kanepitaimede kogus hinnanguline - kokku vähemalt 596 taime. 21.13 Süüdistuse kohaselt heidetakse A. Ditlerile ja J. Vladimirovile ette faktilist korduvust kanepi kasvatamisel. Maakohus luges tõendatuks, et süüdistatavate tegevus on korduv, s.o panid toime kanepi ebaseadusliku kasvatamise kolmes episoodis. Kaitsjad ei ole maakohtuga nõus ning leiavad, et A. Ditler ja J. Vladimirov kasvatasid kanepitaimi jätkuva teona. Kohtukolleegium on siinkohal nõus apellantidega. 21.14 Maakohus tõi välja järgmise. Süüdistus on esitatud kolmes episoodis, mis on osaliselt üksteisega põimuvad (kasvatamise koht), üksteist katkestavad (üks kogus taimi kasvas üles ja kasvatamine katkes) ja üksteisega paralleelselt kulgevad (esimene ja teine kord- osasid taimi kasvatati, teiste seemnete järele sõitis A. Ditler). Seega on tegu kolme erineva korraga, tegemist ei ole ühe jätkuva teoga, kuna kasvatamissoov ja varalise kasu saamise soov oli suuremates kogustes korduv (vt maakohtu otsuse lk 35). 21.15 Vastupidiselt maakohtule, näeb apellatsioonikohus ainuüksi maakohtu eeltoodud arutelus selgeid viiteid süüteo jätkuvale toimepanemisele - samad isikud, sama koht, pidev taimede kasvatamistegu - esimesest istutuskorrast oli järel kotid, ämbrid taimejuurtega, osad taimed olid töödeldud- pandud kuivama, pakendatud, osa kasvasid. Jätkuv süütegu on kantud ühtsest tahest, üldjuhul on tegu ajaliselt lähedaste tegudega suunatuna sama objekti vastu ja toime pandud samal viisil. Ühtset tahet näitab see, kui toimepanijate tahe on suunatud enne ühe teo lõpuliviimist juba järgmisele teole. Sarnased teod on need, mis ründavad sarnastel asjaoludel sama õigushüve ning täidavad sama süüteokooseisu, on omavahel ajaliselt ja ruumiliselt seotud. 22 21.16 Maakohus tuvastas, et A. Ditler ja J. Vladimirov kasvatasid kanepitaimi X baasis kokku üle aasta - 2018.a algusest kuni 04.04.
5. Kasvatamistegu selle aja jooksul oli pidev- ühed taimed pandi kasvama, millest olid järel ämbrid, kotid taimejuurtega, teised olid töödeldud kuivamas, kuivatatatud, pandud paarisaja grammistesse kotikestesse ning lõpetuseks olid ka kasvavad taimed. Seega on tegu kohtukolleegiumi hinnangul ühe teoga, mis oli kantud samast tahtest. Kohtukolleegiumi arvates ei ole tuvastatud asjaoludest võimalik objektiivse kõrvaltvaataja aspektist eristada A. Ditleri ja J. Vladimirovi kasvatamisteos kolme eraldiseisvat tegu. Süüdistatavatel oli soov kasvatada kanepit ning sellesse panustasid nad pidevalt ajaliselt ja materiaalselt. Süüdistatavate teo ulatusest annab ilmeka pildi 04.04.2019 X baasi läbiotsimisprotokoll, fototabel ja video. Prokurör on maakohtus välja toonud, et korduvusest annab tunnistust see, et igaks kasvatamiskorraks oli vaja soetada muld, seemned, luua sobivad tingimused, taimi hooldada. Kohtukolleegiumi arvates need asjaolud iseenesest ei näita süüdistatavatel uue tahtluse tekkimist. Kanepi kasvatamise tahe oli neil pidev, mida selgelt näitab X baasi, samuti muude objektide läbiotsimisel tuvastatu – kasvavad taimed, mahalõigatud taimede töötlussaadused, juurikad ning kasvatamiseks vajalikud vahendid (sh kinnised mullakotid). 21.17 Eeltoodud seisukohta kokku võttes tuleb maakohtu otsus A. Ditleri ja J. Vladimirovi süüditunnistamises

§ 188lg 2 p 2 järgi tühistada ning nad tuleb selles osas õigeks mõista.

Süüdistatavate süü

§ 188

lg 2 p 1 järgi kanepi ebaseaduslikus kasvatamises grupis on aga tõendatud ning selles osas jääb otsus muutmata. A. Ditleri ja J. Vladimirovi süüdistus

§ 184

lg 21 järgi 22.

§ 184

lg 1,2 süüteokoosseis tähendab narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslikku käitlemist. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule.

§ 184

lg 21 teokoosseis näeb ette vastutuse

§ 184

lg-s 1 või lg-s 2 sätestatud teo eest, kui see on toime pandud suure varalise kasu saamise eesmärgil. 22.1 A. Ditlerile ja J. Vladimirovile esitati süüdistus suures koguses, s.o rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi ulatuses kanepi (marihuaana) ebaseaduslikus käitlemises suure varalise kasu saamise eesmärgil. 22.2 Maakohtu arvates ei ole vaidlust selles, et süüdistatavad käitlesid narkootilist ainet marihuaanat suures koguses - rohkem kui kümnele inimesele mõeldud mõjudoosi ulatuses. Nimetatud asjaolu on maakohtu hinnangul kinnitust saanud süüdistavate ütlustega, samuti läbiotsimisprotokollide ning ekspertiisiaktidega. 22.3 Kõigepealt märgib kohtukolleegium, et siinkohal puudub praktiline vajadus veelkord välja tuua 04.04.2019 X baasi ning muude A. Ditleri ja J. Vladimiroviga seotud objektide (korterite, auto, jms) läbiotsimisprotokollides (3 kd, lk 17-18, lk 34-65, lk 70-80, lk 105-123, lk 85-100, lk 142-165), ekspertiisiaktis nr 19E-AN0388 fikseeritut (3 kd, lk 219-230) ja ekspertiisiaktis nr 19E-GE0372 (3 kd, lk 231-243) analüüsitut. Ülalnimetatud tõendites esitatu on maakohtu poolt põhjalikku kajastust leidnud otsuse lk 37jj. Maakohus sedastas, et kokku leiti A. Ditleri ja J. Vladimirovi valdusest 24 269 gr kanepit (marihuaanat). 22.4 Kaebajad leiavad, et maakohus pole saanud aru mis on kanep ja mis on marihuaana. Neile tundub, et prokuratuur ja kohus käsitlevad kanepit ja marihuaanat samatähenduslikult. 23 Kohtukolleegium kaitsjate arvamust ei jaga. Tutvudes prokuratuuri süüdistuse teksti ja maakohtu otsuse põhistustega, nähtub neist, et menetlejad siiski eristavad kanepit ja marihuaanat. Nimetatud terminite kasutamine tuleneb olulises ulatuses ekspertiisiaktis nr 19EAN0388 nimetatust ning läbiotsimisprotokollides fikseeritust (läbiotsimisel leiti ja EKEI eksperdi poolt uuriti nii kanepitaimi, mis uuringu eesmärgil kuivatati, kui ka kanepi töötlussaadusi). Kokkuvõttes on apellatsioonikohtu jaoks arusaadav, mida kohus ja prokuratuur on kanepi ja marihuaana nimetuste kasutamisel silmas pidanud ning maakohtu otsus selles osas korrigeerimist ei vaja. 22.5 Nagu eelnevalt sai märgitud, ei olnud maakohtu arvates vaidlust selles, et süüdistatavad käitlesid narkootilist ainet - marihuaanat suures koguses - rohkem kui kümnele inimesele mõeldud mõjudoosi ulatuses. Kaitsjad sellise järeldusega nõus ei ole. Kuigi kaebajad käsitlevad narkootilise aine suure koguse tõendamatuse teemat kaebuste lõpus, toob kohtukolleeegium oma vastava seisukoha juba siin, sest

§ 184

lg 21 teokoosseisu tuvastamiseks tuleb ennekõike teha kindlaks, kas süüdistatavate tegu vastab

§ 184lg 1 või lg 2 koosseisutunnustele.

Nimetatu tähendab seda, et esmalt tuleb tuvastada, kas süüdistatavad panid toime narkootilise aine käitlemisteo ning kas nad käitlesid narkootilist ainet suures koguses. 22.6 Süüdistuse kohaselt korraldasid A. Ditler ja J. Vladimirov ühiselt ja kooskõlastatult alates 2018.a algusest enda poolt kasvatatud kanepitaimede edasise käitlemise - nad lõikasid täiskasvanud kanepitaimed juure kohalt maha, kuivatasid need ja pakendasid kanepitaimede töötlemisel saadud narkootilise aine, s.o kanepi (marihuaana) ning käitlesid seda edasiselt eeluurimisel täpselt tuvastamata viisil korduvalt suure varalise kasu saamise eesmärgil. 22.7 Esmalt märgib kohtukolleegium, et eelnevalt leidis tuvastamist asjaolu, et süüdistatavad kasvatasid kanepitaimi mitte korduvalt, vaid kasvatamistegu oli jätkuv. Sellest tulenevalt pole kasvatamisteole järgnevad käitlusteod korduvad, vaid jätkuvad. Kaitsjad märgivad, et süüdistatavaid on karistatud

§ 188

järgi kanepi kasvatamises ja

§ 184

lg 21 järgi kanepi valdamises samas koguses.

§-s 188 tuvastatud kanepikogust ei saa üle kanda

§ 184

järgi kvalifitseeritavale teokoosseisule, sest kasvava taime valdamine on hõlmatud kasvatamisega. Sellisel viisil toimides on isikuid karistatud ühe ja sama teo eest kaks korda. 22.8 Kohtukolleegium siinkohal eksimust prokuratuuri ja maakohtu poolt ei näe. Samas peab kohtukolleegium vajalikuks välja tuua muuhulgas järgmise. Süüdistuse teksti ülesehitus on ebaloogiline, sest alustatakse kõigepealt süüdistusega

§ 184

lg 21 järgi ning sellele järgneb kasvatamisteo süüdistus

§ 188lg 2 p 1,2 järgi.

Samuti on süüdistuse tekst ebavajalikult mahukas, mõlemale isikule esitati samasisuline süüdistus, nad panid teod toime grupis, kuid nende tegusid kirjeldatakse eraldi. Nimetatud viis muudab süüdistuse teksti ebamõistlikult pikaks. Samas ei takista eeltoodu süüdistuse teksti lugemast ja sellest aru saamast. 22.9

§ 184

süüteokoosseisu objektiivseks tunnuseks on narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine. Käitlemise mõiste tuleneb NPALS § 2 p-st 3narkootilise ja psühhotroopse aine omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse-ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine, tasu eest tasuta tarnimine kolmandale isikule. Süüteokoosseisu täitmiseks piisab ka ühe käitlemise osateo toimepanemisest. 24 22.10 Kohtukolleegium ei ole nõus kaitsjatega selles, et süüdistatavaid on karistatud ühe ja sama teo eest kaks korda. Süüdistatavad kasvatasid kokkuvõttes vähemalt 596 kanepitaime ning seejärel käitlesid taimede töötlusprodukte suure varalise kasu eesmärgil. Suure varalise kasu saamise eesmärki käsitleb kohtukolleegium allpool. 22.11 A. Ditleri ja J. Vadimirovi poolt narkootilise aine suures koguses käitlemise kohta märgib kohtukolleegium järgmist. Narkootilise aine suure koguse sisustamisel tuleb lähtuda NPALS § 31 lg-st 3, s.t tuleb teha kindlaks, kas käideldud narkootilisest ainest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Eeltoodud normiviide on tehtud ka süüdistuse tekstis. Peale selle märgib prokuratuur, et narkootilise aine marihuaana puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 7,5 grammist. Seega käitlesid A. Ditler ja J. Vladimirov kanepit (marihuaanat) koguses, millest oleks piisanud narkojoobe tekitamiseks rohkem kui kümnele inimesele. Kaebajad leiavad, et süüdistus pole nimetatud väidet ühegi tõendiga tõendanud. 22.12 Kohtukolleegium peab eksitavaks maakohtu otsuses, samuti ringkonnakohtu istungil prokuröri poolt öeldut, et vaidlust pole asjaolus, et süüdistatavad käitlesid narkootilist ainet suures koguses. Kaitsjad on selle asjaolu tuvastatusele vastu vaielnud juba maakohtus. 22.13 Kohtupraktikas on leitud, et vastavalt KrMS § 62 p-le 2, on narkootilise või psühhotroopse aine suure koguse näol tegemist tõendamiseseme asjaoluga, millest tulenevalt tuleb kriminaalmenetluses igal konkreetsel juhul selle koosseisulise tunnuse olemasolu või puudumine eraldi tuvastada. Asjassepuutuvatele tõenditele peab osutama prokuratuur. Tuvastamaks, millist narkootilise aine kogust oleks vaja selleks, et põhjustada narkojoovet, vähemalt kümnele inimesele, on vaja rakendada eriteadmisi. (vt Riigikohtu lahendid nr 3-1-189-13, 3-1-1-7-14, 3-1-1-95-16). 22.14 Käesoleval juhul on prokuratuur süüdistuses piirdunud tõdemusega, et narkootilise aine marihuaana puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 7,5 grammist. Tõendeid, mis sellist väidet kinnitaksid, süüdistuses ei nimetata ning neid ei esitatud ka maakohtus. Nagu öeldud, maakohus nõustus süüdistusega, märkides eksitavalt, et selles osas vaidlus puudub. Tulenevalt prokuratuuri positsioonist, võib mõista, et tuginetakse senisele juurdunud kohtupraktikale. 22.15 Kuigi kohtupraktikas on leitud, et narkootilise aine suure koguse kindlakstegemiseks on vaja rakendada eriteadmisi, ei eelda see tingimata mõju uurimist ekspertiisi vormis. Vajalikke andmeid võib saada ka erialakirjandusest või muudest asjakohastest allikatest. Samas ei saa narkootilise aine suure koguse olemasolu tõendada ka üldsõnalise viitega varasemale kohtupraktikale. Küll aga võib selliseks tõendiks olla konkreetsed kohtulahendid, mis sisaldavad eelviidatud andmeid. (vt Riigikohtu lahend 3-1-1-7-14). 22.16 Võttes aluseks eeltoodut, peab kohtukolleegium võimalikuks ise osutada asjakohasele kohtupraktikale. 22.16.1 G.M. i süüdistuses

§ 184

lg 1 ja § 292 lg 1 järgi kriminaalasjas nr 1-11-7278 tunnistati isik süüdi

§ 184

lg 1 järgi selles, et olles omandanud 15.01.2011 Hollandis 800 euro eest 1241 gr narkootilist ainet kanep, vedas seda Eestis Pärnu maakonnas, olles selle peitnud musta värvi kilekotti pakendatuna kõlarikasti sõiduauto pagasiruumis. Selles kriminaalasjas viidi läbi ekspertiis, mille kohaselt tekitab kümnele inimesele narkojoobe 25 keskmiselt 7,5 gr kanepit. Selles asjas tegi Riigikohus lahendi nr 3-1-1-97-12 ning eksimusi narkootilise aine suure koguse tuvastamisel ei sedastatud. 22.16.2 Peale selle, A.O. süüdistuses

§ 184

lg 1 järgi kriminaalasjas nr 1-12-7979 tunnistati isik süüdi

§ 184

lg 1 järgi selles, et ta omandas 03.10.2011 ebaseaduslikult vähemalt 8,4 gr marihuaanat, s.o suures koguses narkootilist ainet, samuti omandas isik 2011.a septembrist veel vähemalt 0,98 gr marihuaanat. Omandatud aineid hoidis A.O. oma elukohas. Maakohus tuvastas, toetudes seejuures ekspertiisiaktile ja asjatundja M. Tõnissoni ütlustele, et keskmiselt piisab ühele isikule narkojoobe tekitamiseks 750 mg (0,75 gr). Kümnele isikule narkojoobe tekitamiseks piisab 7,5 gr marihuaanast. Selles kriminaalasjas tegi Riigikohus lahendi 3-1-1-100-13. Riigikohus nõustus maakohtu seisukohaga, et

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu tunnus narkootilise aine suur kogus on koosmõjus NPALS § 31 lg-ga 3 piisavalt määratletud. 22.17 Eeltoodud kriminaalasjades tuvastatut, mille kohaselt piisab narkootilise aine marihuaana puhul kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 7,5 gr, pole hilisem kohtupraktika muutnud. Seega on käesolevas kriminaalasjas süüdistuses märgitu, mille kohaselt narkootilise aine marihuaana puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 7,5 grammist, kooskõlas varasemas kohtupraktikas asjakohaste tõenditega tuvastatuga. Kohtukolleegiumi hinnangul ei riku süüdistuse puudus marihuaana suure koguse määratluse osas süüdistatavate kaitseõigust olulisel määral, sest nagu eelpool sai välja toodud, on senises kohtupraktikas juba pikaajaliselt juurdunud arusaam, et narkojoobe tekitamiseks kümnele inimesele piisab marihuaana puhul 7,5 gr ning seda asjaolu on võimalik tõendada eriteadmiste rakendamise abil (nt ekspertiis, asjatundja seisukoht). Ringkonnakohus ei riku siinkohal ka kohtumenetluse võistlevuse põhimõtet, sest kohtute lahenditega saavad kohtumenetluse pooled ka ise tutvuda. 22.18 Kaebajate arvates pole täpselt tuvastatud kanepi (marihuaana) kogus ning süüdistuses nimetatud kogus sisaldub mõlemas süüteokoosseisus. Veel tuuakse välja, et tarvitamiseks kõlbab vaid kanepitaime õisik, ülejäänud taimeosad on sisuliselt prügi. Muid taimeosi pidasid prügiks ka süüdistatavad ise. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud kanepi (marihuaana) koguse. Siinkohal pole põhjust tuvastatut üle korrata – kokku leiti A. Ditleri ja J. Vladimirovi valdusest 24 269 gr kanepit (marihuaanat). Nimetatud koguses sisalduvad läbiotsimisel leitud kasvavad taimed (ca 500, mis kuivatati edasise uuringu eesmärgil EKEI-s) ning töödeldud ja pakendatud kanepisaadused (marihuaana). 22.19 Mis puudutab väidet, nagu oleks tarvitamiskõlblik vaid kanepiõisik, siis see ei ole nii. Maakohus on põhjendatult osutanud, et A. Ditleri ja J. Vladimirovi valdusest leiti mitte ainult kanepiõisikuid, vaid taimede muid osi - lehti, varsi. Baasi läbiotsimisel leiti ka karp kuivama pandud kanepi lehtedega. Samuti leiti A. Ditleri valdusest rohelise ja pruuni taimepuru segu, mis sisaldas kanepit (marihuaana) ja tubakat. Eeltoodud asjaolud näitavad, et tarvitamiskõlblik ei ole mitte ainult suurima THC sisaldusega taimeosa - õisik, vaid ka muud taimeosad, mille THC sisaldus on väiksem (vt ka ekspertiisiakt nr 19E-AN0388, 4 kd, lk 220jj). Süüdistatavate sõnul tarvitasid nad kanepit erinevalt –suitsetasid, tegid teed. Kohtukolleegium ei pea usutavaks, et isikud pidasid tarbimiskõlblikuks vaid kanepiõisikuid ning lugesid prügiks muid taimeosi, mis samuti sisaldasid THC-d. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole tõepärane, et isikud, kes otsustavad luua ulatusliku kanepikasvatuse, viivad end kurssi kanepi kasvatamise erisustega, s.h teavad kust hankida seemneid, milliseid kasvutingimusi vajavad taimed, kuidas neid hooldada, mida kasvatatud taimedega edasi teha jms, peavad prügiks muid, THC sisaldusega taimeosi. Lisaks osutab kohtukolleegium NPALS § 3 lg-le 2 ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusele nr 73 lisale 1. Keelatud ainena kanepi puhul on tegu juhul, kui taime THC 26 sisaldus ületab 0,2 %. Kanep kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja ning selle käitlemine on keelatud. 22.20 Maakohus tuvastas, et A. Ditler ja J. Vladimirov käitlesid kanepit (marihuaanat) suure varalise kasu saamise eesmärgil. Kaitsjad maakohtuga ei nõustu, leides, et süüdistatavatel oli eesmärk käidelda kanepit vaid enda tarbeks. 22.21 Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohtadega ning täies mahus neid siinkohal ei korda. Ringkonnakohus ei pea usutavaks kaitseversiooni kanepi käitlemisest vaid enda tarbeks. A. Ditleri ja J. Vladimirovi valdusest leiti ja võeti ära kokku 24 269 gr kanepit (marihuaana). Sealhulgas X baasist leiti üle 500 kasvava kanepitaime massiga 12 682 gr, taimelehti ja varsi 9565,2 gr, edasiseks käitlemiseks pakendatud kanepit (marihuaanat) 1770,04 gr. Lisaks veel leiti kanepit (marihuaanat) J. Vladimiroviga seotud kohtadest, sõidukist BMW X5 ja D. Ditleri elukohast. Seega näitab kanepi käitlemise maht A. Ditleri ja J. Vladimirovi suuremat eesmärki kui seda on nende endi tarbimisvajaduse rahuldamine. Süüdistatavad panustasid ettevõtmisesse nii ajaliselt kui ka materiaalselt (äriühingule ostetud X baasihoone keldriruumides loodi kanepi kasvatamiseks soodsad kasvutingimused, soetati vajalik inventar, jms). Süüdistatavate mahuka ettevõtmise eesmärgiks oli teenida suurt kriminaaltulu. 22.22

§ 121p 2 kohaselt on suur kahju või süüteo ulatus üle 40 000 euro.

Seega peab antud asjas olema tõendatud, et süüdistatavad taotlesid varalist kasu vähemalt 40 000 eurot ja 1 sent kumbki. Kriminaalasjas on esitatud Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) tõend, mille kohaselt oli 2018.a Eesti kuritegelikul turul narkootilise aine marihuaana jaemüügihind 20 eurot/gr ning keskmine hulgimüügihind 10 kuni 15 eurot/gr (1 kg kaupa müües). Kaitsjate arvates ei oma eelnimetatud tõend tõenduslikku väärtust, sest ei tõenda süüdistuse seisukohalt midagi. Asjas kogutud tõendid võimaldavad anda hinnangu kanepiõisikute väärtusele. Süüdistatavad on ise kinnitanud, et kanepiõisiku hind on 10 eurot/gr. 22.23 Nagu kohtukolleegium märkis juba varasemalt, ei oma narkootilise aine marihuaana ebaseadusliku käitlemise tõendamise aspektist tähtsust vaid kanepiõisik. Oluline on THC sisaldus taimes vähemalt 0,2% ulatuses. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga selles, et eelmises punktis viidatud tõend marihuaana hindade kohta on asjakohane ning sellele osutamine põhjendatud. Lähtudes A. Ditleri ja J. Vladimirovi poolt käideldud kanepi (marihuaana) kogusest (24 269 gr), saab öelda, et nad käitlesid ainet koguses, mille realiseerimisel oleksid nad teeninud tulu üle 40 000 euro (gr kaupa müümisel oleks teeninud ca 485 380 eurot 20 eurot/gr, hulgimüügihind oleks olnud ca 242 690 kuni 364 035 eurot 10-15 eurot/gr). Seejuures tuleb nõustuda maakohtu seisukohaga selles, et asjaoludest tulenevalt ei saa järeldada, et süüdistatavad oleksid plaaninud tulevikus nende poolt käideldud kanepit (marihuaanat) müüa kilokaupa. Selliseid valmispakendeid ei leitud, küll aga leiti ja võeti ära paarisajagrammiseid narkootilise aine pakendeid. 22.24 Kaebeväitena leitakse, et kohtuotsusest pole aru saada, mille alusel järeldas kohus, et pakendatud kanepist (marihuaanast) oleks jagunud 1511,35-le inimesele narkojoobe tekitamiseks. Nimetatule vastab kohtukolleegium järgmist. 22.25 Maakohus on otsuse leheküljel 40 kirjutanud järgmist. „Ekspertiisiakt nr 19E-AN0388 kinnitas, et leiti ja võeti ära 500 kanepitaime, lisaks edasiseks käitlemiseks juba pakendatud kanepit(marihuaanat) 1770,04 grammi. J. Vladimirovi elukohast, tema valduses olevast eelnimetatud korterist ja tema sagedasest viibimiskohast lisaks veel 245,08 grammi kanepit 27 (marihuaanat). Pakendatud kanepist oleks jagunud 1511,35 isikule narkootilise joobe tekitamiseks“. 22.26 Ka kohtukolleegiumile jääb esialgu ebaselgeks, millest lähtus maakohus, kui eeltoodut kirjutas. Kohtukolleegium kontrollis maakohtu mõttekäiku ning selgitab järgmist. Maakohus osutas õigesti, et edasiseks käitlemiseks pakendatud kanepit (marihuaanat) leiti 1770,04 gr. Nimetud koguses töödeldud kanepit (marihuaanat) leiti X baasist. Lisaks leiti marihuaanat J. Vladimirovi elukohast XXX , tema valduses olevast korterist XXX , E s, Lüganuse vallas, IdaVirumaal ning tema sagedasest viibimiskohast XXX Harku vallas, kokku 245,08 gr kanepit (marihuaanat). Seega leiti eeltoodud andmeid arvestades 1770,04+245,08=2015,12 gr pakendatut marihuaanat. Võttes aluseks asjaolu, et keskmiselt piisab marihuaanast kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 7,5 gr, saigi maakohus otsuses viidatud tulemuse (2015,12x7,5:10=1511,34). Seega saab lugeda õigeks väite, et ainuüksi X baasist ning J. Vladimirovi valdusest leitud pakendatud marihuaanast piisanuks joobe tekitamiseks enam kui 1511 inimesele. 22.27 Maakohus pidas õigesti silmas asjaolu, et seadusandja on

§ 184

lg 21 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu realiseerimise seadnud sõltuvusse kuriteoga taotletud kasu suurusest. Kasu all mõistetakse millestki või millegi kaudu saadavat majanduslikku tulu. Kasu ei viita mitte ainult käibele või laekumisele, vaid tulu ja kulu erinevusele (Riigikohtu lahend 118-2232, p 61). Seega, on seadusandja seadnud

§ 184lg 21 kohaldatavuse sõltuvusse teo toimepanija rikastumissoovi ulatusest.

22.28 Nagu juba korduvalt märgitud, leiti A. Ditleri ja J. Vladimirovi valdusest ja võeti ära kokku 24 269 gr kanepit (marihuaanat). Nende tegevus tõkestati enne kui nad oleksid jõudnud käideldud narkootilist ainet realiseerida. Arvestades seda, et X baasi läbiotsimisel 04.04.2019 leiti lisaks kanepitaimedele ja kuivama pandud ning pakendatud kanepile (marihuaanale) veel 22 kinnist 60 l mullakotti, käitlemiseks vajalikku muud inventari (nt laelambid, soojapuhur, vee happesuse mõõdik, digitaalkaal, väetised jms), näitab leitu, et süüdistatavatel polnud plaanis oma ebaseaduslikku tegevust lõpetada ning ilma õiguskaitseorganite sekkumiseta olekski see edasi kestnud. Kohtukolleegium peab ebausutavaks, et ca 596 kanepitaime kasvatamise ning nende edasise käitlemise eesmärk oli vaid pelk enda tarbimisvajaduse rahuldamine, mis süüdistatavate ütlustest lähtudes polnud eriti suur. 22.29 Asjas pole tuvastatud, et keegi kolmas isik oleks seotud A. Ditleri ja J. Vladimirovi suure kanepikasvatusega. Seega vaid nemad kahekesi seadsid eesmärgiks teenida suurt tulu. Kohtupraktika kohaselt tuleb kasust maha arvata kulud. 22.30 Maakohus tuvastas, millises ulatuses tegid süüdistatavad kulutusi narkootilise aine käitlemiseks sobivate tingimuste loomisele ning vajalike vahendite soetamisele (elektrikulu 6845,35 eurot, tehnika ja inventar ca 2500-3000 eurot). Seega on maakohus maha arvanud kulusid pea 10 000 euro ulatuses. X baasi soetamise kulu maakohus ei arvanud. 22.31 Kaitsjad leiavad, et A. Ditler ja J. Vladimirov kandsid kulusid kokku vähemalt 58 482, 11 eurot. Sealjuures tuleks maha arvata ka X baasi soetamiskulu 52 000 eurot. J. Vladimirovi kaitsja toob välja, et juhul kui kogu kulu maha ei arvata, tuleb kuluna arvestada teatud osa. Seejuures juhib kaitsja tähelepanu maakohtu otsuses kirjutatule. Nimelt märkis maakohus, et hoone soetamise ainus eesmärk ei olnud kanepi kasvatamine. Seega tuleks kuluna maha arvata X baasi soetusmaksumusest vähemalt osa - 50%, s.o 26 000 eurot. 28 22.32 Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjatega selles, et kuluna tuleb võimalikust tulust maha arvata X baasi soetusmaksumus 52 000 eurot. Kinnistu võlaõigusliku lepingu alusel võõrandas AS Kiviõli Kaubahoov kinnistu X baas, X küla, Rägavere vald, Lääne- Virumaa 05.09.2017 HansaHelp OÜle. Seega on tõendatud, et X baasi omandas äriühing, mitte süüdistatavad eraisikutena. Paljasõnaliseks loeb kohtukolleegium väite, et kinnistu soetati süüdistatavate endi raha eest. Asjaolu, et A. Ditler esindas nimetatud äriühingut tehingu tegemisel ning omas ligipääsu rahalistele vahenditele, ei oma tähtsust. Pangakonto väljavõtte kohaselt rahastas kinnistu soetamist täies ulatuses HansaHelp OÜ. Seega puudub alus X baasi soetusmaksumuse arvestamiseks kanepi käitlemisele tehtud kuluna A. Ditleri ja J. Vladimirovi poolt. 22.33 Kohtukolleegiumi hinnangul polnud maakohtul alust tuludest maha arvata ka X baasi elektrikulusid, sest needki on tasunud äriühing, mitte süüdistatavad. Selles osas aga ringkonnakohus maakohtu lahendit muuta ei saa. Muid kulusid on maakohus maha arvanud juba 3000 euro ulatuses, mida kohtukolleegium millegi enamaga ei täienda. Nende kulude kandmine süüdistatavate poolt on jäänud sisuliselt tõendamata paljasõnaliseks jutuks (A. Ditler), mida ei maa- ega ringkonnakohus pole saanud kontrollida. Kuna ringkonnakohus maakohtu otsust selleski osas muuta ei saa, jääb maakohtu otsustus arvata tuludest maha elektrikulu ja inventari soetamiskulud, muutmata. Kokkuvõttes on maakohus põhjendatult jõudnud järeldusele, et A. Ditleri ja J. Vladimirovi eesmärgiks oli teenida suurt varalist kasu (grammikaupa müües oleksid teeninud tulu üle 485 000 euro (24 269 gr x20 eurot/gr), mis on kordades enam kui 40 000 eurot +1 sent mõlema süüdistatava puhul). 22.34 Kokkuvõttes on maakohus A. Ditleri ja J. Vladimirovi põhjendatult süüdi tunnistanud

§ 184lg 21 järgi ning nende õigeksmõistmiseks alust ei ole.

Karistus 23. Kaitsjad taotlevad A. Ditleri ja J. Vladimirovi karistuse kergendamist. Eelkõige peavad kaitsjad silmas olukorda, kus ringkonnakohus mõistaks süüdistatavad

§ 184

lg 21 järgi õigeks ning rakendades

§ 188lg 2 järgi mõistetud vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist.

23.1 Esmalt tuleb märkida, et apellatsioonikohus A. Ditlerit ja J. Vladimirovi süüdistuses

§ 184lg 21 järgi õigeks ei mõistnud ning selles osas jääb kohtuotsus muutmata.

Sellest tulenevalt võtab kohtukolleegium alljärgnevalt seisukoha ka selles, kas maakohus on mõistnud süüdistatavatele

§ 184lg 21 järgi põhjendatud karistuse.

23.2

§ 188lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette vangistuse ühest kuni kümne aastani.

Sanktsiooni keskmine määr on viis ja pool aastat.

§ 184

lg 21 sanktsioon näeb karistusena ette vangistuse kuuest kuni kahekümne aastani või eluaegse vangistuse. Sanktsiooni keskmine määr on kolmteist aastat. 23.3 Mõlema süüdistatava puhul tuvastas maakohus karistust kergendava asjaolu - süü tunnistamise

§ 188lg 2 p 1,2 järgi ning mõlema süüdistatava süü suuruse hindas kohus võrdseks.

Samuti pidas maakohus põhjendatuks mõista neile samasuguse karistuse nende isikuandmeid arvestades (mõlemad varem kriminaalkorras karistamata). Veel võttis kohus arvesse käideldud kanepi (marihuaana) koguse (24 269 gr), mille võimaliku realiseerimise korral oleksid nad teeninud tulu hulgihinna järgi müües vähemalt 242 690 kuni 364 035 eurot. 29 Kohus lähtus sellestki, et kanepitaimi kasvatasid A. Ditler ja J. Vladimirov kolmel korral alates 2018. a algusest kuni 04.04.2019. Samas võttis kohus arvesse asjaolu, et kanep ei ole niivõrd ohtlik narkootiline aine kui nt amfetamiin, alfa-pvp. Neid asjaolusid silmas pidades hindas maakohus süüdistatavate süü alla sanktsioonide keskmiseks

§ 188

lg 2 p 1,2 järgi ning mõistis neile neli aastat vangistust,

§ 184lg 21 järgi seitse aastat vangistust.

23.4 Vaatamata asjaolule, et kanepi ebaseaduslikus kasvatamises

§ 188

lg 2 p 1,2 järgi tühistab ringkonnakohus süüdistatavate süüditunnistamise korduvuse tunnusel ning loeb nende süü tuvastatuks kanepi ebaseaduslikus kasvatamises grupi poolt, s.o

§ 188lg 2 p 1 järgi, jääb maakohtu poolt mõistetud karistus samaks.

Nagu eelpool nimetatud, on antud paragrahvi teise lõike sanktsiooni keskmiseks karistuseks viis ja pool aastat vangistust. Seega mõistis maakohus A. Ditlerile ja J. Vladimirovile karistuse alla santsiooni keskmise määra, mis on kokkuvõttes kooskõlas süüdistatavate süü suurusega ning nende isikuid iseloomustavate asjaoludega. Samuti kajastub selles piisavas ulatuses ühiskonna hukkamõist narkootikumidega seotud süüteosse (kanepi ebaseaduslik kasvatamine). 23.5

§ 184

lg 21 järgi panid süüdistatavad toime narkootilise aine – marihuaana ebaseadusliku käitlemise suure varalise kasu saamise eesmärgil. Nagu eelnevalt öeldud, on selle teokoosseisu sanktsiooni keskmine määr kolmteist aastat. Maakohus karistas A. Ditlerit ja J. Vladimirovi seitsme aastase vangistusega. Seega tunduvalt alla keskmise määra. Ka selle karistuse jätab kohtukolleegium samaks, sest ühtegi täiendavat karistust kergendavat asjaolu ei ole tuvastatud. Kogumis mõistis maakohus süüdistatavatele liitkaristuseks

§ 64

lg 1 alusel, raskema karistusega kergema kaetuks lugemise teel, seitse aastat vangistust. Ka siin on maakohus olnud piisavalt leebe, sest sisuliselt on A. Ditlerit ja J. Vladimirovi karistatud vaid ühe teo eest. 23.6 Kaitsjate sooviks on, et ringkonnakohus vabastaks A. Ditleri ja J. Vladimirovi karistuse kandmiselt tingimisi. Seejuures rõhutatakse, et süüdistatavad ei kuulunud narkootiliste ainete käitlemise ahelasse, nad ei saanud mingit kasu, käitlesid kanepit, mis ei ole eriti ohtlik, kanepis THC sisaldus ei olnud eriti suur, seega on nende süü keskmisest väiksem. Karistusest tingimisi vabastamisel tuleks arvestada, et süüdistatavad vabastati vahi alt elektroonilise valve alla ning said vabaduses hästi hakkama, mõlemal on perekond ja töö. 23.7 Nagu eelnevalt leidis kohtukolleegium samaselt maakohtuga, on A. Ditleri ja J. Vladimirovi süü mõlema süüteokoosseisu puhul alla keskmise. Asjaolud, mille tõid kaitsjad kaebustes välja, seda seisukohta ei muuda. Olnuks tegu olukorraga, kus A. Ditler ja J. Vladimirov kuuluksid narkootilise aine käitlemisahelasse, oleks nendele mõistetav karistus senisest ilmselt suurem. Seega asjaolu, et nad nimetatud ahelasse ei kuulunud, nende süü suurust ei mõjuta. Asjaolu, et kanep pole kõige ohtlikum narkootiline aine, on juba maakohtu poolt arvesse võetud ning sellel kohtukolleegium pikemalt ei peatu. Asjas on leidnud tuvastamist käideldud kanepi (marihuaana) THC sisaldus (vt ekspertiisiakt nr 19E-AN0388, 4 kd, lk 220jj), mistõttu ka sellel asjaolul pole põhjust pikemalt peatuda, ammugi karistuse kergendamise kontekstis. 23.8 Mõistetavalt on apellantide eesmärk saavutada A. Ditleri ja J. Vladimirovi karistusest tingimisi vabastamine. Selliseks leebeks karistuslikuks kohtlemiseks kohtukolleegium põhjust ei näe. Süüdistatavad panid toime kaks narkootikumide käitlemisega seotud kuritegu, mille vallas jõudis nad tegutseda üle aasta. Tegu pole kaugeltki väikesemahulise endatarbelise nn potipõllundusega. Süüdistatavad kasvatasid enam kui aasta jooksul üle 500 kanepitaime ning käitlesid neist saadud narkootilist ainet – marihuaanat. Nende tegutsemise ulatus annab tunnistust selgest eesmärgist teenida tulevikus suurt varalist kasu. Nimetatud asjaolusid ei kaalu 30 vähimalgi määral üles perekonna ja töö olemasolu A. Ditleril ja J. Vladimirovil. Ammugi ei mõjuta apellatsioonikohut süüdistatavaid mõistetud karistusest tingimisi vabastama menetluse ajal kohaldatud tõkendi reeglite järgimine nende poolt. Kaitsjate kaebused karistuse osas jäävad rahuldamata. Konfiskeerimine 24. Maakohus kohaldas

§ 832lg 1 alusel laiendatud konfiskeerimist J.

Vladimirovi vara suhtes ja konfiskeeris temalt kohtuotsuse jõustumisel riigituludesse sularaha summas 11 224,35 eurot, mis on arestitud Viru Maakohtu 17. juuli 2019. a määruse nr 1-19-5517 alusel. Samuti konfiskeeris maakohus

§ 832lg 1 alusel J.

Vladimirovilt 1950 eurot, mis arestiti Viru Maakohtu

1. juuni
2. a määrusega nr 1-19-
3. 24.1 Vara konfiskeerimine

§ 832

lg 1 järgi eeldab: 1) süüdistatav on pannud toime kuriteo, mille eest on karistusseadustiku eriosas ette nähtud võimalus kohaldada laiendatud konfiskeerimist; 2) vara kuulub konfiskeerimisotsuse tegemise ajal toimepanijale; 3) kuriteo olemuse, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse või muu põhjuse tõttu on alust eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena või selle vara arvel; 4) isik ei tõenda, et vara eest on täielikult või olulises osas tasutud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. 24.2 Praegusel juhul on täidetud vara laiendatud konfiskeerimise esimene eeldus: s.o J. Vladimirov on toime pannud

§ 188

lg 2 p 1 ja § 184 lg 21 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mille eest on

§ 188lg 4 ja § 184 lg 5 p 2 järgi võimalik kohaldada laiendatud konfiskeerimist.

24.3 Teiseks tuvastas maakohus, et sularaha kuulub J. Vladimirovile. Ehkki 9600 euro kuuluvust J. Vladimirovile vaidlustas kolmanda isiku V.R. esindaja, on kaebeväited kohtukolleegiumi jaoks väheveenvad. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et V.R. versioon raha päritolu kohta on väga üldine, kaitseversioon üldsõnaline ja mittekontrollitav. Kolmanda isiku esindaja märgib, et V.R. l oli kaks sissetulekuallikat: töökoht OÜ-s Artison töötasuga 1000 eurot ja metsanõustamine, mille eest maksti tasu sularahas. Ringkonnakohtu teada ei väljasta sularahaautomaadid 100, 200 ja 500 euroseid kupüüre, mistõttu ei saanud V.R. võtta OÜ-st Artison saadud töötasu suurtes kupüürides välja automaadist. V.R. sissetulekud metsanõustamise eest ei ole aga kontrollitavad. Näiteks ei mäletanud V.R. enam palgamaksjast ettevõtte nime, millega tal oli väidetavalt lepinguline suhe. Samuti ei mäletanud täpselt, millal ta seal töötas (pakkudes välja, et 2-3 aastat tagasi. (5 kd, lk 148 pöördel). 24.4 Lisaks erinevad V.R. poolt kohtus kirjeldatud kupüürid sellest, mis korterist leiti. Nimelt kirjeldas V.R. , et sai raha 50, 100 ja 200 eurostes kupüürides. Läbiotsimisel leitud sularaha hulgas oli aga ka 500-euroseid kupüüre, samas kui 50-euroseid kupüüre seal ei olnud. Veel tugines maakohus kohtupraktikas aktsepteeritud elulise usutavuse kriteeriumile ja ei pidanud usutavaks, et V.R. oleks hoidnud oma raha korteri tumba sahtlis, mida ta võimaldas pidevalt kasutada sugulasel. Ehkki esindaja arvates ei ole midagi eriskummalist selles, et V.R. hoidis oma raha enda korteris, peab ringkonnakohus taolist käitumisviisi siiski kummastavaks, sest V.R. ei kasutanud korterit tihti (4 kd, lk 148) ega teadnud, kas J. Vladimirov käis seal üksi (4 kd, lk 148). Kohtukolleegium leiab lisaks, et V.R. ja J. Vladimirovi selgituste usaldusväärsust sularaha päritolu osas kahandab seegi, et V.R. le väidetavalt kuuluv sularaha oli minigripp pakendis (4 kd, lk 86). Sarnasel viisil pakendatud raha leiti ka BMW X5 läbiotsimisel (4 kd, lk 143) sinist värvi jope Everest taskust, mis A. Ditleri selgituste kohaselt kuulus J. Vladimirovile. Samuti olid minigripp kotti pandud J. Vladimirovi Tallinna korterist leitud sendid (4 kd, lk 31 106). Tühje minigripp kotte leiti nii V.R. le kuuluva, kuid J. Vladimirovi kasutuses olnud korteri, samuti J. Vladimirovi enda korteri läbiotsimisel. Seega ei veena ringkonnakohut V.R. esindaja seisukohad sularaha kuuluvusest V.R. le. Seisukohtadele ei lisa veenvust dokument, mille kohaselt kuulub J.R. le kinnistu XXX , E , millele on väljastatud ehitusluba. Uurijale edastatud e-kiri, milles kolmas isik väidab end olevat raha omanik samuti ei tõenda ringkonnakohtu hinnangul 9600 euro kuuluvust J.R. le. 24.5 Seega on täidetud ka vara konfiskeerimise teine eeldus, s.o Viru Maakohtu 17. juuli 2019. a määrusega nr 1-19-5517 ja Viru Maakohtu 4. juuni 2019. a määrusega nr 1-19-4060 arestitud sularaha (kokku 13 174,35 eurot) kuulus otsuse tegemise ajal J. Vladimirovile. 24.6 Vara arestimise kolmanda eeldusena tuleb tuvastada, et teo toimepanija vara pärineb täielikult või osaliselt toimepanija varasematest kuritegudest. See eeldus peab rajanema konkreetsetel ja tõendatud faktilistel asjaoludel, mille tõendamise koormis lasub prokuratuuril (RKKK 3-1-1-10-16, p 42). Praegusel juhul leidis prokuratuur, et tegemist on kriminaaltuluga. Konfiskeerimisalus põhineb asjaolul, et J. Vladimirov ei ole juba aastaid (2015-2018) tulu deklareerinud, samuti ei ole talle nendel aastatel (ja 2019. a) tehtud väljamakseid. Piisavalt põhjalikke selgitusi isik oma sissetulekute kohta anda ei osanud ega loonud võimalust oma väidete tõepärasuse kontrollimiseks. Põhimõtteliselt samasugusele seisukohale asus ka maakohus. 24.7 Kaitsja peab tähelepanuväärseks, et kohus jõudis sellisele järeldusele vaatamata tuvastatud asjaolule, et keegi kolmas ei ole kasu saanud. Samuti ei ole kaitsja arvates tegemist olukorraga, kus narkootikume käideldi suure varalise kasu saamise eesmärgil ning puuduvad mistahes tõendid, et keegi süüdistatavatest oleks saanud käesoleva kriminaalasja esemeks oleva kuriteo toimepanemisega seoses mistahes vara, mis annaks aluse vara konfiskeerimiseks

§ 831

või

§ 832alusel.

Siinkohal juhib ringkonnakohus kaitsja tähelepanu asjaolule, et maakohus konfiskeeris J. Vladimirovi vara

§ 832lg 1 alusel.

Riigikohus on korduvalt märkinud, et

§ 832

kohaldamisel ei ole tähtis, et konfiskeerimisele kuuluv vara pärineks kuriteost, mille eest isik selles asjas süüdi tunnistatakse (RKKK 3-1-1-4-11, p 14, 3-1-1-28-14, p 30.3, 3-1-1-85-15, p 14). Prokuratuur ei pea tõendama kuritegu, millega konfiskeeritav vara saadi, ega isegi näitama vara konkreetset päritoluallikat. Peab olema üksnes alus eeldada, et isik on saanud vara kuriteo tulemusena või sellise vara arvel. 24.8 Kaitsja arvates välistab vara arestimise asjaolu, et J. Vladimirovi varalist seisundit kajastavad vaatlusprotollid puuduvad – seega erinevused isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra vahel puuduvad. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Nagu eespool märgitud, tugines prokuratuur asjaolule, et J. Vladimirovil puudus deklareeritud tulu, samuti ei olnud talle aastaid enne käesoleva kuriteo toimepanemist tehtud väljamakseid. Ka kahtlustatavana kinnipidamise protokollil (4. aprill 2019) on töökoha osas märge: „ei tööta“ (4 kd, lk 23). Kaitsjagi möönab apellatsioonis, et J. Vladimirov arveldas sularahas ning tal puudus pangakonto. Seega andmed, mille alusel teostada isiku legaalse sissetuleku analüüsi, menetlejal puudusid. Prokuratuur ei saa eeldada, et isik, kelle tulude kohta 2015-2018. a Maksu- ja Tolliametil andmed puuduvad ning kellele ei ole nimetatud aastatel (ja 2019.

1. a)tehtud väljamakseid, on saanud palka mitteametlikult. 24.9 Lisaks sellele tuleb märkida, et kohtupraktikat arvestades ei piirdu asjaolude ring, millele tuginedes võib kohus eeldada vara kuritegelikku päritolu siiski vaid legaalse sissetuleku ja elatustaseme erinevusega, ehkki see on üks peamisi kriteeriume. Arvesse võib võtta ka kuriteo olemust või isiku kuritegelikku eluviisi (RKKK 3-1-1-73-10, p 9.1, 3-1-1-28-14, p 30.3). Õiguskirjanduse kohaselt võivad oluliseks osutuda kuriteo iseloom, ulatus, korduvus, 32 süstemaatilisus, teoviisi professionaalsus jne (Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne, 2021, lk 377). Praegusel juhul tuvastas maakohus, et J. Vladimirovi elukohast ja tema peatumisning sagedasest viibimiskohast (XXX ) leiti erinevatesse minigripp kilekottidesse pakendatuna taimeosasid, kanepiõisikuid ning taimepuru. Narkootilise aine leidumine paljudes J. Vladimiroviga seotud kohtades viitab kohtukolleegiumi hinnangul isiku kuritegelikule eluviisile. J. Vladimirovi ja A. Ditleri narkokuritegu oli laiaulatuslik (nad kasvatasid kanepit – ca 500 taime ning edasiselt käitlesid seda- kuivatasid, pakendasid, valdasid), pikaajaline (rohkem kui üks aasta) ning professionaalne (süüdistatavad omasid teadmisi kanepist üldiselt, sh kust saada seemneid, kuidas taimi kasvatada ning võsudest uusi taimi saada, aga teadsid ka tänavamüügi hindasid). Mõlemad süüdistatavad tarvitasid kuriteo toimepanemise ja sellele eelnenud ajal ise kanepit, milleks pidid omama raha ja teadma narkootilise aine liikumise kanaleid. Ka tunnistaja D.B. i ütluste kohaselt tarvitas ta esmakordselt koos J. Vladimirovi ja A. Ditleriga kanepit 5-6 aastat tagasi ja siis edasi selliselt, et 1,2,3 kuu möödudes saadi kokku ning kas Juril või Alekseil oli kanep kaasas (5 kd, lk 5 pöördel). Seega annavad kogutud tõendid kogumis objektiivsele kõrvaltvaatajale mõistliku aluse arvata, et toimepanija vara võib olla saadud toimepanija varasema kriminaalse tegevusega. 24.10 Süüdistatav, kes väidab, et ta on saanud mitteametlikku töötasu, peab oma sissetuleku saamist tõendama või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse seda usaldusväärselt kontrollida. Sellist võimalust kasutas J. Vladimirov kohtus. Nagu eelpool mainitud, möönis kaitsja, et J. Vladimirovi sularahas arveldamise ja pangakonto puudumise tõttu ei olnud tal muud võimalust, kui luua J. Vladimirovi legaalse sissetuleku versiooni kontrollimiseks võimalus kuulates ära süüdistatavate, tunnistajate (J.Z. , D.B. , M.M.
2. i)ja kolmandate isikute (V.R. ja N.D. ) ütlused, lisaks esitas kaitsja kohtus mitmed dokumentaalsed tõendid (raamatupidamisdokumendid, arved, fotod). Järgnevalt peatubki ringkonnakohus sellel, miks eelnimetatud tõendid kogumis ei veena kohtukolleegiumi selles, et J. Vladimirovilt maakohtu otsusega konfiskeeritud vara oli legaalset päritolu. 24.11 J.Z. kinnitas kohtus, et töötas Autode Lammutus OÜ-s alates 2015. a, A. Ditler ja J. Vladimirov olid ettevõttes ülemused. Nende töö oli autode lammutamine. Ettevõttest lahkus J.Z. pooleks aastaks, millal see vaheaeg oli, ta ei mäleta, vist oli 2 aastat tagasi. Prokuröri küsimusele, kuidas J.Z. selgitab seda, et töötamise registri andmetel oli J.Z. il töösuhe ESP Service OÜ, Shuare OÜ ja Wikman Partner OÜga, vastas J.Z. , et ei mäleta selliseid firmasid. Autode Lammutus OÜga tal töölepingut ei olnud, ta õppis seal ning sai miinimumpalka (5 kd, lk 3 pöördel ja 4). D.B. i kinnitusel töötasid J. Vladimirov ja A. Ditler Autode Lammutuses, lammutasid autosid ja tegid betoonitööd. Tööd oli neil palju, iga päev muudkui töötasid. Küsimusele, kas ta puutus 2019. a J. Vladimiroviga tööalaselt kokku, vastas D.B. „Tõesti ei tea, miks mitte, võib olla puutusin kokku“ (5 kd, lk 6) Tunnistaja teadis ka seda, et Juri ja Aleksei tegelesid betoonitöödega, täpsemalt oli neil kaks betoonimikserit ja kallutaja ning nad vedasid Tallinnas betooni. Tunnistaja M.M. i ütluste kohaselt möllas J. Vladimirov Autode Lammutuses ja vedas betooni. Tunnistaja on temalt ühel korral betooni ostnud ning neid ka välja reklaaminud (täpsemalt ei oska öelda, vist kuskil 2017, 2016). Tema arvates vedas J. Vladimirov betooni ja A. Ditler tegi tõstetöid. 24.12 Ringkonnakohtu arvates on tunnistajate ütlused vastuolulised – näiteks kinnitas J.Z. , et J. Vladimirov viibis pidevalt Autode Lammutus OÜs ning tööpäevad kestsid 8-17 või 18ni. Seega jääb mõistetamatuks, kuidas said süüdistatavad samal ajal vedada betooni ning juhtida kallurautot. Samuti ei osanud J.Z. selgitada, miks ta oli töötajate registri alusel registreeritud tööle mitmesse teise ettevõttesse. Asjaolu, et J. Vladimirov ja A. Ditler ei saanud pidevalt viibida J.Z. i poolt nimetatud ajal Autode Lammutus OÜ territooriumil näitab seegi, et 5. aprilli 2019. a jälitustoimingu protokolli (4 kd, lk 8-12) kohaselt viibisid A. Ditler ja J. Vladimirov 5. 33 veebruarist kuni 4. aprillini 2019. a väga tihti (kas iga päev või mõnepäevaste vahedega) LääneVirumaal X vallas X baasis ja seda erinevatel kellaaegadel ajal, mil nad tunnistaja ütlusi arvestades pidid viibima Autode Lammutus OÜs. 24.13 Ka süüdistatava A. Ditleri ütluste kohaselt oli tema töö „väga liikuv“ (5 kd, lk 46), mis näitab samuti, et süüdistatava ja tunnistaja ütlused ei riimu. 24.14 D.B. töötas kaugsõiduautojuhina ning viibib Eestist eemal 1-1,5 kuud ning seejärel Eestis nädal aega. Nende kokkupuuted piirdusid harvade kohtumistega. Sellest järeldab ringkonnakohus, et tegelikult ei tea tunnistaja millega A. Ditler ja J. Vladimirov igapäevaselt tegelesid ja ei saa loogiliselt võttes anda kontrollitavaid selgitusi nende sissetulekute kohta. Kuigi tunnistajad D.B. ja M.M. i peavad J. Vladimirovi ja A. Ditlerit väga töökateks, on nad süüdistatavate tegevusest peamiselt teadlikud nende endi poolt avaldatu pinnalt. Seda kinnitab ka asjaolu, et süüdistatavate õigusvastane tegevus oli D.B. ile „suureks üllatuseks, mitte ainult mulle, kõikidele“(5 kd, lk 6). Ka M.M. i ütluste kohta võib öelda sama – asjaolu, et ta tellis ühel korral süüdistatavatelt betooni ning teadis, et nad veavad Tallinnas betooni ja osutavad tõstetöid, ei saa teha järeldusi süüdistatavate sissetulekute kohta. Kolmas isik N.D. , kellele kaitsja samuti apellatsioonis osutab, ei ole ülekuulamisel (28. juuni 2019. a kolmanda isiku ülekuulamise protokoll, 2 kd, lk 189-192) kinnitanud, et enne kinnipidamist töötas J. Vladimirov Autode Lammutus OÜs ja HansaHelp OÜs. Ka V.R. on prokuröri küsimusele: „Milline oli teie teada Juri Vladimirovi enda sissetulek?“ vastanud: „Ei ole kursis“. (4 kd, lk 150). 24.15 J. Vladimirovi enda selgitused sissetulekute osas on samuti vastuolulised. Vastates kaitsjale kinnitas J. Vladimirov, et sissetulek oli umbes 5000, +/-, seda summat jagati omavahel (5 kd, tl 31). Samas prokuröri küsimusele vastas J. Vladimirov, et tema igakuine sissetulek oli 1000+ eurot, talvel vahel vähem. Paremal ajal 2000 (5 kd, lk 35 pöördel). A. Ditleri ütluste kohaselt oli tema ametlik palk HansaHelp OÜs 500 eurot + tulemustasu (5 kd, lk 45 pöördel). Seega ei saa ka süüdistatavate endi ebamääraste ja vastuoluliste ütluste alusel kaitseversiooni kontrollida. 24.16 Ringkonnakohtu arvates ei tõenda ka asjaolu, et J. Vladimirov on läbinud ohtlike jäätmete käitleja pädevuskoolituse seda, et ta tegelikult töötas ja sissetulekut sai. Kaitsja poolt esitatud tõenditega (raamatupidamisdokumendid, arved ja fotod) saaks küll tõendada, et Autode Lammutus OÜ ja HansaHelp OÜ tegutsesid, ent mitte J. Vladimirovi väiteid tema sissetuleku suuruse kohta. Seega nõustub kohtukolleegium maakohtuga selles, et reaalset võimalust J. Vladimirovi ütluste kontrollimiseks kohtul ei olnud. J. Vladimirovi ütlused sularaha legaalse päritolu osas loeb ringkonnakohus paljasõnalisteks. Kuna kohtukolleegium ei tuvastanud asjaolusid, mis lükkaksid ümber maakohtu järeldused, tuleb I astme kohtu otsus J. Vladimirovilt konfiskeeritud sularaha osas jätta muutmata. Menetluskulud 25. Kaitsjad leiavad, et maakohus mõistis süüdistatavatelt välja menetluskulud narkootilise aine ja DNA ekspertiiside eest ebaõiglaselt suures ulatuses. Vastuväited sundraha, toksikoloogiaekspertiisiakti ja tunnistajale kohtuistungil osalemise eest välja makstud tasu osas süüdistatavatel puuduvad. Ringkonnakohus leiab, et kaitsjate seisukohad väärivad osaliselt tähelepanu. 34 25.1 Kohtuekspertiisiseaduse (KES) § 273 kohaselt on DNA-ekspertiisi hind ühe analüüsiobjekti kohta 57 eurot. KES § 276 p-le 2 on narkootilise aine ekspertiisi ühikuhind 84 eurot. KES § 261 lg 1 kohaselt on ekspertiisiasutuses tehtud ekspertiisi maksumuseks kohtuekspertiisiseadusega kehtestatud ekspertiisi hind või ekspertiisi käigus uuritud ekspertiisiobjektide arvu ja käesoleva seadusega kehtestatud ühe ekspertiisiobjekti ekspertiisi hinna korrutis või toksikoloogiaekspertiisi käigus kasutatud metoodikate maksumuse summa ja ekspertiisiobjektide arvu korrutis. 25.2 Arutatavas kriminaalasjas on tehtud kaks ekspertiisi. Ekspertiisiakti nr 19E-GE0388 kuluks on märgitud 4200 eurot (4 kd, lk 220-229) ja 19E-GE0372 kuluks 4389 eurot (4 kd, tl 231-242). 25.3 Ekspertiisiaktis nr 19E-GE0388 uuriti 44 objekti. Ekspertiisi maksumuse õiendis on aga objektide arvuks märgitud 50. Millest selline vahe tuleb, ei ole õiendis märgitud. Kuna vastavalt KES § 276 p-le 2 on narkootilise aine ekspertiisi ühikuhind 84 eurot, siis tuleb süüdistatavatelt nimetatud ekspertiisi eest välja mõista 3696 eurot võrdses osas, s.o mõlemalt süüdistatavalt 1848 eurot. 25.4 Ekspertiisiaktis 19E-GE0372 märgitu kohaselt esitas ekspertiisi määraja ekspertiisiks 16 ekspertiisiobjekti. Võrdlusmaterjalina esitati ekspertiisiks J. Vladimirovi ja A. Ditleri võrdlusproovid. Mõlema proovid olid saadavad riiklikust DNA-registrist. Õiendis märgitud analüüsiobjektide arv 77 on selgitatav asjaoluga, et ekspertiisiakti kohaselt viidi DNA ekspertiisi käigus läbi 77 reaktsiooni, mida on ekspertiisi maksumuse õiendis käsitletud analüüsiobjektide arvuna. Seega on eksperdid võtnud ekspertiisi maksumuse hindamisel aluseks teostud proovide ja analüüside hulga, mitte üle antud objektide hulga. 25.5 Riigikohtu praktikas on leitud, et kuigi kohtuekspertiisiseadus ei sisalda ekspertiisiobjekti ega analüüsiobjekti mõistet, saab seaduse süstemaatilise tõlgendamise pinnalt öelda, et mõlema termini all on silmas peetud objekte, mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud. Seejuures ei sõltu ekspertiisi hind as