Väärteoasi nr. 4-08-6631 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 08. juulil 2008.a. Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Pille Kiho juuresolekul, kohtuvälise menetleja Lõuna Politse

) § 70 p 1, pannes toime liiklusseaduse (edaspidi LS) § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Väärteoprotokolli nr AB 1016318 kohaselt juhtis E.J. 04.07.

1. a. kl 22.45 Tartus Turu tänaval mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui ta oli 04.07.
2. a. Võru politseiosakonna konstaabel Ilmar Ploomi poolt juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega rikkus E.J.

§ 70p 1, pannes toime LS § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Väärteoprotokolli nr AB 896478 kohaselt juhtis E.J. 06.07.

1. a. kl 16.50 Tartus Riia mnt-l mootorsõidukit, omamata vastava B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Samas on isikut varasemalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud 04.07.
2. a. – 18.08.
3. a. Sellega rikkus E.J.

§ 70p 1, pannes toime LS § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohtuistungil E.J. tunnistas oma rikkumisi. Ta tunnistas ka, et juhilube ei ole tal kunagi olnud ning ka autokoolis ei ole ta käinud. Teda on korduvalt ilma juhtimisõiguseta sõitmise eest karistatud ja trahvid on tal tasumata. Ta kahetseb rikkumisi, tahab teha sellest järeldused ning arvab, et kõik karistused on talle piisavalt mõjunud. Ta on püüdnud ennast tagasi hoida nii, et pole alati sõitma läinud. Ta arvab, et ta sõidab hästi, teab liiklusmärke ning ohtlik ta teistele ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja

idis, et varasemad mõjutusvahendid ei ole E.J. käitumist mõjutanud ja talle mõju avaldanud ning otstarbekas oleks mõista isikule karistuseks kokku kolme rikkumise eest 30 päeva aresti. Kaitsja oli seisukohal, et E.J-

rikkumiste eest mõistetavaks karistuseks peaks olema 20 päeva aresti. Kuivõrd isik ei ole oma tegusid vaidlustanud ja seda saab käsitleda kui puhtsüdamlikku kahetsust, ei ole otstarbekas mõista talle karistust maksimummääras. Kohus, hinnates kõiki tõendeid nende kogumis,

iab, et kohtuistungil

idis tõendamist, et E.J. juhtis sõiduautot 04.07.

1. a. kahel korral ja 06.07.
2. a. ühel korral, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. E.J. tegu on tõendamist

idnud tema enda ütlustega, väärteotoimikus sisalduvate väärteoprotokollidega (tl 2, 6, 15), E.J. sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsustega 04.07.

1. a., 06.07.
2. a. (tl 7, 11, 16-17) ja tema kinnipidamise protokolliga 06.07.
3. a. (tl 12). Väärteoasjas on 04.07.
4. a. ja 06.07.
5. a. üle kuulatud ka E.J. sõiduki juhtimiselt kinni pidanud politseikonstaablid (tl 4, 8). Oma tegevusega rikkus E.J.

§ 70

p 1, mille kohaselt mootorsõidukijuhil peavad olema kaasas ning ta peab esitama politseiametniku või muu selleks seadusega volitatud isiku nõudel seadusest tulenevalt juhtimisõigust tõendava dokumendi. E.J. pani toime LS § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimise õiguseta isiku poolt, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 741 lg 2 sätestab karistuseks rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. KarS § 48 kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva. E.J. käitumises kohus tema karistust raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Isiku karistust kergendava asjaoluna kohus tema avaldatud kahetsust arvestada ei saa, kuna tegelikud asjaolud näitavad vastupidist. Vaatamata sellele, et ta peeti hommikul kinni rikkumise toimepanekul ja oli teadlik sellele järgnevast vältimatust karistusest, asus ta samal õhtul uuesti autot juhtima. Samuti olles teadlik, et tema suhtes on menetluses juba 2 väärteoprotokolli, istus ta juhtimisõigust omamata ülejärgmisel päeval autorooli. Tema põhjendused autojuhtumise möödapääsmatuse kohta on äärmiselt ennastõigustavad ja lapsikud. Eeltoodut arvestades ja samuti arvestades tema hulgalisi varasemaid karistusi ei viita E.J. poolt avaldatud sõnaline kahetsus tema tegelikule suhtumisele. Seega on kohus seisukohal, et E.J-

tuleb mõista arest. Arvestades, et karistus tuleb määrata 3 samalaadse väga lühikese aja jooksul toimepandud rikkumise eest, siis on põhjendatud määrata see maksimummääras. E.J-t on väärteokorras karistatud 14 korral, millest 5 rikkumist on sooritatud käesoleval aastal. Valdav osa tema väärtegudest on olnud liiklusalased, s.h korduvad juhtimisõiguseta sõitmised. Karistusena on talle mõistetud nii rahatrahve kui arestikaristusi. Rahatrahvid on tasumata. Viimati, s.o 23.05.2008. a. otsusega mõisteti E.J-

juhtimisõiguseta sõitmise eest karistuseks 17 päeva aresti. Sellele vaatamata pani isik juba 04.07.

1. a. ja 06.07.
2. a. toime uued väärteod, s.o juhtis taas mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. Eeltoodu näitab, et E.J-

senini mõistetud erinevad karistused ei ole talle mingit positiivset mõju avaldanud ega kallutanud teda edaspidi seaduskuulekalt käituma. Ta on oma käitumisega jätkuvalt välja näidanud enda negatiivset suhtumist õiguskorda ja seaduskuulekusse. Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 90 lg 1, § 107-111, § 113, kohtunik o t s u s t a s: Mõista E.J-

karistuseks liiklusseaduse § 741 lg 2 järgi arest kolmkümmend