Obsah (7)

§ 112§ 110§ 249§ 252§ 77§ 89§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-2422 Määruse kuupäev 30. oktoober 2021 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi X (X ) esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 11. oktoobri 20

) § 249 lõike 3 tähenduses väheseks. Taotleja töötamisest keeldumist tervise tõttu ei saa pidada põhjendatuks – võib eeldada, et keeldumise taga on muud mitteõiguspärased kaalutlused ning sellisel puhul ei pea isiku õigusi kaitsma esialgse õiguskaitse vahenditega.

1. Viru Vangla edastas
2. oktoobril 2021 taotleja tervisekaardi ning distsiplinaarkaristuste väljavõtte. Vangla osutab, et taotleja terviseseisund praegusel ajal ei takista kartserikaristuse kandmist. KOHTU SEISUKOHT
3. Tartu Halduskohtusse saabus
4. oktoobril 2021 X avaldus, mida kohus käsitab tulenevalt avalduse sisust ja selle eesmärgist üksnes esialgse õiguskaitse taotlusena. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud jätta avaldust käiguta, et selgitada välja, kas isik on ehk soovinud esitada ka kaebust, kuivõrd taotleja on avalduses toodud asjaoludele tuginedes esitanud vanglale samal kuupäeval vaide kui kohtule avalduse. Seega oleks tema võimalik kaebus esitatud ennatlikult.
5. Kohus lahendab esmalt taotleja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel (I) ning seejärel hindab esialgse õiguskaitse taotluse lubatavust ja lahendab selle (II). 2 3-21-2422 I
6. Esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tuleb vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lõikele 6 tasuda riigilõiv 15 eurot. Taotleja on esitanud kohtule menetlusabi taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. Taotleja vanglasisese vabakasutuskonto väljavõttest ajavahemiku
7. juuni 2021 kuni
8. oktoober 2021 (s.o menetlusabi taotluse esitamisele eelneva nelja kuu) kohta nähtub, et taotlejale menetlusabi andmisest keeldumise aluseid antud juhul ei esine (

§ 112lõike 1 punkt 1, Riigikohtu üldkogu 12.

aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15). Seetõttu vabastab kohus taotleja

§ 110

lõike 1 punkti 1 alusel riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. II

1. Taotleja on palunud peatada Viru Vangla
2. oktoobri
3. a käskkirja nr 6-3/861-1 täitmise (

) § 251 lõike 1 punkt 1). Taotleja on esitanud käskkirjale 21. oktoobril 2021 vaide, mistõttu on esialgse õiguskaitse taotlus kohtule esitamiseks lubatav. 11.

§ 249

lõigete 1 ja 3 kohaselt võib kohus teha määruse taotleja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib taotleja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Seega peab esialgse õiguskaitse kohaldamiseks taotlejal esinema esialgse õiguskaitse vajadus, mis kaalub üle asjassepuutuvad avalikud huvid ja kolmandate isikute õigused. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole õigustatud juhul, kui kaebust (või hiljem esitatavat kaebust) saab pidada ilmselgelt perspektiivituks.

1. Kohus leiab, et taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus. Kartserisse paigutamine piirab täiendavalt taotleja õigusi ja vabadusi ning seda ei ole hiljem võimalik tagasi pöörata. Kui taotleja esitab kaebuse vaidlustatud käskkirja tühistamise nõudes, siis kaebuse rahuldamine ei muuda vahepeal kohaldatud piiranguid olematuks. Esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu ei tähenda siiski veel seda, et taotlus tuleks rahuldada.
2. Taotluse lahendamiseks tuleb kohtul kaaluda võimaliku tulevase kaebuse eduväljavaateid, esialgse õiguskaitse kohaldamise või kohaldamata jätmise tagajärgi ning avalikku huvi.
3. Kohus on seisukohal, et esitatud väidete ja materjalide pinnalt ei saa pidada vanglale esitatud vaiet ega võimalikku esitatavat kaebust edukaks.
4. Vaidlust ei ole selles, et taotleja jättis täitmata talle antud korralduse asuda tööle. Tähtajatu Viru Vangla
5. oktoobri
6. a käskkirjaga nr 6-2/567-1 on taotleja määratud majandustöödele abitööliseks, koristaja ametikohale. Vaidlusaluse
7. oktoobri
8. a käskkirjaga nr 6-3/861-1 otsustatud kartserikaristus on määratud tööle asumise korralduse täitmata jätmise eest. Kinnipeetav on kohustatud täitma vanglateenistuse ametnike seaduslikke korraldusi (VangS § 67 punkt 1). Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et kinnipeetaval on õigus keelduda tööle asumise korralduse täitmisest, kui tööle asumisega asetaks kinnipeetav ohtu oma tervise (
9. mai
10. a otsus asjas nr 3-3-1-14-12, punkt 10 ja
11. jaanuari
12. a 3 3-21-2422 otsus asjas nr 3-3-1-53-14, punkt 13). Taotleja põhjendab tööle asumise korralduse täitmata jätmist enda terviseseisundiga, sh tolmuallergiaga. Vangla arst on varasemalt hinnanud taotleja töövõimelisust, andeks selleks
13. oktoobril 2017 kooskõlastuse (VangS § 37 lõige 3). Olukorras, kus taotleja leiab, et ta ei saa terviseseisundist tulenevalt tööle asuda, teeb tema töövõimelisuse kindlaks meditsiinitöötaja. Vahetult peale tööle asumise korraldusele mitte allumist
14. septembril 2021 kontrollis taotleja tervislikku seisundit vangla üldarst, kelle hinnangul oli taotleja võimeline tööle asuma. Taotleja ei ole osutanud ning ka kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et taotlejal oli korralduse andmise ajal mingi ootamatu raske terviserike, mis takistanuks tal tööle asumast. Kohtul puudub alus kahelda meditsiinitöötaja võimelisuses hinnata taotleja töövõimekust konkreetsel ajahetkel. Ainuüksi võimalik tolmuallergia või muu allergia ei tähenda tingimata seda, et taotleja pole võimeline tegema kergemaid koristustöid. Ei ole eluliselt usutav, et ruumis, mida iga päev koristatakse, on tolmu niivõrd palju, et see seab ohtu taotleja tervise.
15. Kohus ei nõustu taotleja seisukohaga, et talle antud korraldus oli tühine, kuna see oli tema hinnangul arusaamatu ja tema tervisele ohtlik. Nagu kohus osutas, siis on vangla üldarst kohe peale
16. septembri
17. a korralduse andmist leidnud, et taotlejal puudus terviseseisundist tulenev põhjus saada töövabastus. Sellele järgnevalt oli taotleja kohustatud täitma valvuri uut samasisulist korraldust asuda tööle. Haldusasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtule usutav taotleja väide, et ta ei saanud talle antud korraldusest aru. Kohus nõustub vangla seisukohaga, et taotleja oskab piisaval määral eesti keelt, et mõista talle antud korraldusi. Taotleja on peale korralduse saamist vastanud valvurile, et vanglal ei ole õigust teda tööle panna. Taotleja ei ole sellele hilisemas menetluses vastu vaielnud. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest (Riigikohtu halduskolleegiumi
18. septembri
19. a otsus asjas nr 3-3-2-1-15, punkt 17;
20. märtsi
21. a otsus asjas nr 3-3-1-103-06, punkt 14). Seega kokkuvõttes ei nähtu antud juhul kohtumaterjalidest asjaolusid, mis võinuksid tuua kaasa taotlejale antud korralduste tühisuse.
22. Kuna VangS § 63 lõike 1 punkti 4 kohaselt võib distsiplinaarkaristusena kinnipeetava paigutada kartserisse kuni 45 ööpäevaks, siis ei saa kohtu hinnangul praegusel juhul asuda seisukohale, et taotlejale määratud 12 ööpäeva kartserikaristust oleks ebaproportsionaalne. Kohus osutab, et tööle asumise korralduse täitmata jätmist peetakse kohtupraktikas raskeks rikkumiseks. Taotlejal oli
23. oktoobri
24. a käskkirja andmise ajal neli kehtivat distsiplinaarkaristust ning eelnevalt oli teda karistatud kartserisse paigutamisega 11 ööpäevaks. Seega on taotleja süstemaatiline korrarikkuja ning varasemad karistused ei ole muutnud teda õiguskuulekamaks.
25. Kohus osutab, et asja materjalidest ei nähtu, et vangla arst oleks leidnud, et taotleja suhtes ei või kartserikaristust kohaldada. Juhul kui taotlejal esineb terviseprobleeme kartserikaristuse kandmise ajal, siis on tal võimalik abi saamiseks kutsuda enda juurde meditsiinitöötaja. Taotleja ei ole esitanud kohtule mitte ühtegi tõendit selle kohta, et meditsiinilistel põhjustel oleks talle üksikvangistus vastunäidustatud. Taotleja on üksnes abstraktselt viidanud õiguskantsleri seisukohale, et üksikvangistus avaldab negatiivset mõju tervisele ja psühholoogilisele seisundile.
26. Kohus selgitab, et vastavalt riigisisesele kohtupraktikale ei ole kinnipeetava hoidmine VangS § 63 lõike 1 punkti 4 alusel üksinda kartseris kuni 45 päeva järjest üldjuhul õigusvastane ja kinnipeetava vaimset tervist kahjustav toiming. Õigusvastaseks (sh tervist kahjustavaks) saab 4 3-21-2422 see aga muutuda juhul, kui üksikvangistus on kinnipeetavale vastunäidustatud tervislikel põhjustel kas üldse või peale konkreetset perioodi. Samas võib õigusvastaseks osutuda mitme korraga või väikese ajalise vahega määratud kartserikaristuse järjestikune täitmisele pööramine.
27. Viru Vangla
28. oktoobril 2021 edastatud andmetest nähtuvalt puuduvad taotlejal kohtu hinnangul vastunäidustused üksikvangistuses viibimise osas. Taotleja tervisekaardist ei nähtu, et taotlejal oleks diagnoositud vaimse tervisega seotud haigusi. Taotleja distsiplinaarkaristuste väljavõtte kohaselt pöörati
29. oktoobri
30. a käskkirjaga nr 6-3/861-1 määratud 12-päevane karistus täitmisele
31. oktoobril 2021 ning see peaks lõppema
32. novembril
33. Viimati viibis taotleja kartseris ajavahemikul
34. august 2021 kuni
35. august
36. Seega on kahe kartserikaristuse kandmise vahele jäänud enam kui kaks kuud. Eeloodust tulenevalt ei saa praeguses menetlusstaadiumis asuda seisukohale, et taotleja kartserisse paigutamine oli lubamatu.
37. Kohus leiab, et vanglas julgeoleku tagamise ja vangistuse eesmärgi saavutamise vajadus on antud juhul kaalukam kartserikaristusega kaasnevast taotleja õiguste riivest. Kohtu hinnangul kõneleb esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise poolt oluline avalik huvi, milleks on distsipliini tagamine vanglas ning korda rikkuva kinnipeetava mõjutamine, suunamaks teda õiguskuulekale teele.
38. Kohtul tuleb seejuures arvestada ka seda, et vangla saab distsiplinaarkaristuse täitmisele pöörata üksnes piiratud aja jooksul (VangS § 65 lõige 6). Taotleja huvid kartserikaristuse täitmisele pööramise korral on kaitstud seeläbi, et vangla kindlustab tema tervise kaitse ja tagab taotleja tervisliku seisundi jälgimise ning vajaduse korral katkestab kartserirežiimi. Kohus osutab, et taotlejal on võimalik kartseris viibimise ajal helistada vähemalt kord nädalas oma perele. Täiendavate telefonikõnede ja võimalike kokkusaamiste alternatiiviks on kirjavahetus, mille osas ei sea kartserirežiimil viibimine piiranguid. Seega võimalik kahju peresuhetele saab olla üksnes vähene. Seoses taotleja väitega, et kartserisse paigutamine takistab tal töötamast töölepingu alusel, märgib kohus, et töölepingu alusel töötamine ei vabasta teda VangS § 37 lõikest 1 tulenevast kohustusest töötada. Taotleja on iseenda käitumisega kujundanud olukorra, kus ta ei saa töölepingust tulenevaid kohustusi täita. Kohus selgitab, et kui karistuse määramine peaks siiski osutuma õigusvastaseks, on taotlejal võimalus taotleda alusetult kartseris viibimise eest kahju hüvitamist.
39. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus taotleja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
40. Esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav (

§ 252lõige 7).

25. Tulenevalt

§ 77

lõikest 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lõike 1 punktiga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselgelt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Kuna praegune haldusasi sisaldab dokumente, milles on kajastatud taotleja terviseandmeid, peab kohus põhjendatuks kuulutada menetluse taotleja eraelu kaitseks tervikuna kinniseks. Asjas puudub avalik huvi, mis võiks takistada menetluse kinniseks kuulutamist isiku eraelu kaitseks.

§ 89

lõike 2 kohaselt ei või menetlusväline isik tutvuda kinnises menetluses arutatud asja toimikuga. 5 3-21-2422 26. Taotleja eraelu kaitseks asendab kohus määruse avaldamisel taotleja nime tähemärgiga (

§ 175lõige 3 ja § 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 6