Obsah (8)

§ 663§ 657§ 654§ 174§ 175§ 207§ 176§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 31. august 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-16-10526 Kohtuasi X hagi pank

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 12. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada, mistõttu tuleb määruskaebus jätta

§ 657

lg 1 p 1 alusel koosmõjus

§-ga 659 rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Kolleegium nõustub

§ 654

lg 6 kohaselt koosmõjus

§-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. 13. Vastuseks määruskaebuse väidetele juhib kolleegium esmalt tähelepanu sellele, et hüvitatavate menetluskulude, sh lepingulise esindaja kulude suuruse määramise peamiseks kriteeriumiks on

§ 174lg 1 ja § 175 lg 1 järgi nende vajalikkus ja põhjendatus.

Seejuures on menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus [RKTKm] 3-2-1-171-12, p 13). 3 14. Praegusel juhul ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul kostjate I–III esindajate toimingute põhjendatust ja vajalikkust ning toimingutele kulunud aega hinnates diskretsioonipiire ületanud. Seetõttu ei ole alust ka kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Maakohus on

§ 175

lg 1 järgi piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud kostjate I–III esindajate toiminguid ja töö mahtu ning kaevatava määruse põhjendused on selles osas jälgitavad ja arusaadavad. Seejuures on maakohus kontrollinud kostjate I–III lepinguliste esindajate igale toimingule kulunud aega ning hinnanud iga toimingu vajalikkust kohtumenetluses. Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohu hinnanguga toimingute vajalikkuse ja neile kulunud aja kohta, ei anna alust maakohtu määrust tühistada. Ringkonnakohus märgib, et dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (vt RKTKm 3-2-1-88-11, p 12).

1. Hageja väitel peaks kujunenud kohtupraktika kohaselt asja materjalidega (s.h istungiks ettevalmistamine) ja kohtulahenditega tutvumisele ning nende õiguslikule analüüsile, infovahetusele kliendiga ning temaga nõupidamistele, kliendiga seisukohtade kooskõlastamisele, dokumentide ja kohtupraktika uurimisele ja õigusliku positsiooni loomisele vms kuluv aeg olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad hageja sõnul ennekõike sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi menetlusosalised kohtule esitavad. Seega tuleb menetluskulude väljamõistmisel eelkõige arvestada sellega, millises ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o. kohtule menetlusdokumentide esitamisega ja kohtuistungitel osalemisega.
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole menetluskulude suurust määrates arvanud menetluskulude hulka selliseid kulusid, mille tekkimist ei ole võimalik kohtutoimiku järgi kindlaks teha või mida poleks võimalik poole menetluses esindamisega seostada. Kvaliteetse õigusabi osutamine eeldab asjaolude väljaselgitamist, materjalidega põhjalikku tutvumist ja vajadusel koos kliendiga arutamist (kõike seda, mida kostjate I–III lepingulised esindajad on teinud). Asjaolu, et infovahetus kliendiga ei nähtu kohtutoimikust, ei tähenda, et suhtlust poleks toimunud või et sellist toimingut ei tuleks menetluskulude suurust kindlaks määrates üldse arvestada. Erinevalt menetlusosalise suhtlusest kohtuga ei saa lepingulise esindaja suhtlus oma kliendiga nähtuda kohtutoimikust, kuid see on vajalik arvestades mh asjaolu, et lepinguline esindaja peab menetlusosalist esindades lähtuma esindatava juhistest. Ka Riigikohus on selgitanud, et esindaja ja kliendi vahelist õigussuhet iseloomustab vajadus vahetevahel kliendiga nõu pidada kohtuasja senise kulu ja tulevikus tehtavate menetlustoimingute üle (RKTKm 3-2-1-48-16, p 13).
3. Ainuüksi asjaolu, et kostjad ei ole mõnele menetlusdokumendile vastanud, ei muuda dokumendiga tutvumist ebavajalikuks. Kliendi õiguste efektiivse kaitse tagamiseks on menetlusosalise esindajal vajalik tutvuda kõikide seisukohtadega, mis menetluses esitatakse – seda ka juhul, kui kohus ei ole palunud menetlusdokumendile eraldi kirjalikult vastata. Maakohus on ajakulu põhjendatuse hindamisel kostjate menetlusdokumentide sisuga arvestanud.
4. Nii istungiks ettevalmistamine kui ka hagimaterjalide esmaanalüüs, kliendiga kohtumine, asjasse puutuva materjali vastuvõtmine kliendilt, materjalidega tutvumine ja analüüs jms on kohtumenetluses üldiselt vajalikud ja põhjendatud toimingud ning otseselt seotud asjas 4 kostjate huvide esindamisega, sealhulgas menetlusdokumentide ettevalmistamisega. Sellel, kas viidatud kulusid on menetluskulude nimekirjas kajastanud eraldiseiva toiminguna või konkreetse menetlustoimingu koguajakuluna, ei ole määravat tähtsust. Iga konkreetne menetlusega seonduv analüüs või peetav arutelu tehakse mingil konkreetsel eesmärgil ning see on toimiku materjalide pinnalt kontrollitav – olgu selleks siis menetlusdokumendi ettevalmistamine või kohtuistungil osalemine. Suure detailsusatmega menetluskulude nimekiri lihtsustab kulude vajalikkusele ja põhjendatusele hinnangu andmist. Praegusel juhul on kostjate I–III menetluskulude nimekirjades toodud konkreetsele menetlustoimingule eelnenud toimingud olnud põhjendatud nii oma sisult kui ka kestuselt. Maakohus ei ole neile hinnangu andmisel eksinud (maakohtu määruse lk 7-13).
5. Hageja leiab, et kohtuistungi puhul kuulub hüvitamisele ainult ajakulu, mis on vahetult seotud kohtuistungil osalmisega ning istungi ettevalmistamiseks kulutatud aeg hüvitamisele ei kuulu. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Lepinguline esindaja peab olema igaks istungiks ettevalmistanud. Arvestades, et antud kohtuasi oli mahukas ja kestis ca 4,5 aastat, ei ole mõeldav, et lepinguline esindaja mäletab ilma ettevalmistuseta peast kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid või üksikasjalikult iga tõendi sisu. Seetõttu on paratamatu, et igaks asjas toimuvaks kohtuistungiks tuleb uuesti ette valmistada, arvestades muu hulgas menetluses vahepeal toimunut. Kostjate I–III lepingulise esindajate istungite ettevalmistamiseks kulunud aeg oli vajalik ja põhjendatud.
6. Kolleegiumi hinnangul pole menetluskulude vähendamiseks alust ka selle tõttu, et kostjate menetlusdokumentides toodu osaliselt kattus. Kostjate II ja III menetluskulude nimekirjas kajastatud töötundide arv oli poole väiksem võrreldes kostja I töötundide arvuga. Kostjad kinnitasid, et kostja I esindaja tegi suurema osa tööst, kuid kostjate II ja III esindajad on seda asjaolu ka menetluskulude nimekirja koostamisel arvesse võtnud ning see kajastub nende töömahu arvestuses. Seega asjaolu, et kostjate menetluslik positsioon oli paljuski sarnane, ei tähenda, et iga kostja lepingulisel esindajal poleks vajadust menetluses tähtsust omavate materjalidega tutvuda, neid analüüsida, õiguslikku positsiooni kujundada või vajadusel menetlustoiminguid teha.

§ 207

lg 2 kohaselt osaleb iga hageja või kostja menetluses teise poole suhtes iseseisvalt. Hageja või kostja toimingust ei tulene kaashagejale või -kostjale õiguslikke tagajärgi, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

1. Veel märgib hageja, et kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes ühe lehekülje menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele. Lähtudes asjaolust, et siinses menetluses ei olnud tegemist keskmisest keerukama menetlusega (millele osutas ka maakohus), siis tuleb hageja arvates ühe lehekülje koostamise kohta arvestada 40 minutit ehk 0,666 tundi.
2. Ringkonnakohus ei pea hageja sellist seisukohta põhjendatuks, sest seadus (

§ 174lg 1 ja § 175 lg 1) seda ei toeta.

Hinnang menetlusdokumendi ettevalmistamiseks kulunud aja põhjendatusele dokumentide lehekülgede arvust lähtudes ei kujutaks endast menetluskulu põhjendatuse ja vajalikkuse sisulist kontrolli.

§ 175

lg 1 järgi on kulude väljamõistmise kriteeriumiks nende põhjendatus ja vajalikkus. Maakohus on menetluskulude põhjendatuse analüüsimisel võtnud õigesti arvesse seda, et lepingulise esindaja poolt koostatud menetlusdokumentide puhul on oluline eelkõige vaidluse keerukus ja menetlusdokumendi sisu, sealhulgas selle sisuline 5 põhjendatus ja nii vormiline kui sisuline korrektsus. Kokkuvõtliku, kuid hästi põhjendatud, sisuka ja loogiliselt üles ehitatud menetlusdokumendi koostamiseks kulub üldjuhul aega rohkem kui mahuka, kuid laialivalguva või tarbetuid kordusi sisaldava menetlusdokumendi ettevalmistamiseks. Menetlusdokumendi ettevalmistamisele kuluv aeg ei võrdu selle trükkimise ajaga. 23. Hageja on määruskaebuses tuginenud ka sellele, et kostjate I–III poolt õigusabile kulutatud õigusabi maht tööde lõikes ei olnud tõendatud.

§ 176

lg 5 kohaselt kinnitasid kostjad I–III, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud olid kantud seoses kohtumenetlusega. Kostjate I–III kinnituste õigsuses ei ole alust kahelda, sest kostjate I–III kulude koosseis oli kooskõlas toimiku materjalidega. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama (

§ 176lg 6 teine lause).

24. Eelnevatel põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja nõustub maakohtu lõppjäreldusega menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kohta. 25.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. 26. Vastavalt

§ 178

lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. (allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing 6