Väärteoasi nr 4-08-8353 Kohus KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Lõpposa Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja 25august 2008. a Tartu linn koht Väärteoasja number 4-08-8353 Kohtukoosseis kohtunik Kaie Uusen Kohtuistungi sekretär Natali Mark kaitsja Anne Vissak Väärteoasi E.J. õigusrikkumises LS§741 lg2 Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja Lõuna Politseiprefektuuri vanemkonstaabel Urmas Solovjov E.J. isikukood 38709012728, Kodakondsus : emakeel: eesti keel ,haridus: , , ei tööta : eluk. X X-X, X,kriminaalakorras karistatud korduvalt väärtegude korras karistatud 15-l korral Lõpposa Juhindudes VärMS §107lg1p1 ,§ 111 kohtunik otsustas: Karistada E.J. liiklusseaduse LS§74 lg2 järgi arestiga 30(kolmkümmend) päeva. Määrata karistuse kandmise aja alguseks 8september 2008 Karistus kanda Lõuna Eesti Politseiprefektuuri arestimajas. Karistusajast arvata maha kinnipidamise aeg 1 1 24.08.08 kell 22.35 -25.08.2008 kell 12.00 so 13 tundi ja 25 min. Välja mõista E. J.lt kaitsjatasu 1109.20 krooni Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Apellatsiooni esitamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule seitsme
(7)päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning apellatsioon tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Tartu Maakohtus tutvumiseks kättesaadav s.o 9 september 2008 a. Kohtumenetluse pool võib loobuda apellatsiooniõigusest kohe. Asjaolud E. J. kohta koostatud väärteoprotokolli kohaselt 24.08.2008 kella 22.35 Tartus , Vaba 53 ees liikudes Turu –Sassi tänaval Sassi tänava suunas juhtis mootorsõidukit Audi A-4 registreerimismärgiga XXX XXX vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta olles varem juhtimiselt kõrvaldatud Lõuna Politseiprefektuuri vanemkonstaabel Aivo Somelari poolt 4.07.
- Rikkudes sellega LE §70lg1 nõudeid ,pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS§741 lg2 järgi. Kohtus tuvastatud asjaolud ja järeldused. E.J. eitab väärteo toime panemist . Kohus asja arutanud hinnanud kogutud tõendeid kogumis ,leiab et kohtuistungil leidis tõendamist ,et E.J. pani toime LS §74 1 lg2 järgi kvalifitseeritava õigusrikkumise . E. J. ütluste kohaselt ei olnud tema see isik ,kes juhtis 24.08.2008 kella 22.35 ajal sõidukit Audi A-4 registreerimismärgiga XXX XXX. Tema istus küll selles autos, kuid juhikõrvalistmel .Sõidukit juhtis elukaaslane H S Nad nägid ,et neid on asunud jälgima politsei ,kuna ka H S ei ole juhtimisõigust läks ta närvi ,siis otsustaski ise minna rooli ,kuid ei jõudnud veel hüpata kõrvalistuja kohalt juhi kohale, kuna H S hüppas talle sülle. Seetõttu tulid nad auto peatumise järel koos ühelt poolt autost välja. Kohus leiab ,et sellised E.J. ütlused on ebausaldusväärsed ja ennast õigustada püüdvad ning ümberlükatavad tunnistaja ,politseitöötaja, M K ütlustega .Kohtul puudub põhjus kahelda tunnistaja ütlustes ,sest mingit isiklikku vihavaenu politseitöötaja ja E.J. vahel polnud võimalik kohtus tuvastada. Tunnistaja M K ütluste kohaselt , olles koos S H patrullis Tartu linnas nägid ,et Turu tänaval kesklinna suunas Raudtee ülesõidu kohal liikus mööda Audi A4.Nad kontrollisid autot politseiregistris, millest oli näha ,et selle autoga on mitmel korral sõitnud juhtimisõiguseta isik ,mistõttu otsustati ka seekord autot kontrollida .Turu tänaval „Selveri“ juures lülitasid nad sisse vilkurid ja andsid 2 peatumise märguande ,samal ajal suunasid autole peale täistuled liikudes autole järele kuni selle peatumiseni Vaba tänaval maja nr. 53 juures. Koos paarimehega nägid kui peale auto peatumist liikus juht kõrvalistuja koha taha istmele. Kõrvalistuja kohal istus samal ajal üks inimene. Kontrollides autos olnud isikute dokumentide selgus ,et kõrvalistuja kohal olnud isikuks oli H S ja noormeheks ,kes istus autoroolis ja hakkas sealt peale auto peatumist ära liikuma oli E.J. E.J. hakkas aga kohe seletama ,et tema ei istunud roolis vaid selleks oli H S. Tunnistaja ütluste kohaselt oli raske eksida isiku suhtes kes tegelikult istus juhikohal , kuna nad sõitsid politseiautoga peatumise märguandest kuni sõiduki peatumiseni vahetult sõiduki taga, kusjuures politseiautol olid täistuled suunatud autole ja oli hästi näha autosalongis toimuv ,sest auto klaasid olid läbipaistvad, kirkad. Selgelt oli näha kui roolis olev isik liikus kõrvalistuja taha. Autost tulid nad korraga ühelt poolt välja. E.J. taotles kohtuistungil ,et tunnistajana kuulatakse üle autos istunud elukaaslane H S. H S aga keeldus kohtus ütlusi andmast põhjendusega ,et on E. J. elukaaslane . Seega kohus hinnanud kogutud tõendeid asub seisukohale ,et usaldusväärseteks saab lugeda politseitöötaja ütlusi ,kes nägi liikumist autos ja selgitas ,et juhikohalt liikus juht kõrvalistuja taha ,mitte kõrvalistuja sülle nagu väitis E.J. E.J. ütluste usaldusväärsust ei olnud võimalik kohtus kontrollida ,sest elukaaslane ,kes viibis samal ajal autos, keeldus ütluste andmisest elukaaslase vastu. Kohus, analüüsides menetlusaluse isiku ,politseitöötajast tunnistaja ütlusi ,samuti võtab arvesse ,et kaassõitjana autos viibinud elukaaslane keeldus ütlusi andmast E. J. vastu , olles hoiatatud vale ütluste andmise eest, asub seisukohale ,et E.J. oli see isik ,kes 24.08.2008 kella 22.35 ajal juhtis sõidukit Audi A-4 registreerimismärgiga XXX XXX omamata juhtimisõigust tõendavat dokumenti ( vt. sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 4 juulist
- (tl.4),pannes sellega toime liikluseeskirja § 70lg1 sätete rikkumise, mis on kvalifitseeritav LS§741 lg2 järgi. Karistamisel võtab kohus arvesse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada isikut edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. E. J. kohta kohtule esitatud karistatuse õienditest nähtub ,et teda on varem väärtegude toimepanemise eest karistatud alates 2003 14-l korral ,neist 13-l korral analoogiliste liikluseeskirjade rikkumise eest. Karistustena on kohaldatud rahatrahve ja areste. Rahatrahvid on kõik tasumata. Viimati karistati teda arestiga 4.juulil 2008 30 päeva. Tegemist on noore isikuga ,kes ei ole teinud oma käitumisest mingeid järeldusi ,vaid on järjekindlalt jätkanud juhilubadeta sõitmist. Seega on sellise isiku suhtes 3 võimalik vaid järjekordselt aresti kohaldamine ja seda mitte miinimumi lähedaselt vaid maksimummääras so 30päevase arestiga. Kantud karistusaja hulka ei ole võimalik arvestada E. J. kinnipidamise aega Tartu arestimajas ,kuna vastavalt KarS §68lg2 kinnipidamine väärteomenetluses arvatakse karistusaja hulka selliselt ,et kahekümne neljale tunnile kinnipidamisele vastab üks päev aresti. E.J. peeti kinni 24.08.2008 kell 22.35 (tl.7) ja vabastati kohtus 25.08.2006 kell 12.00(tl9-11) Kaie Uusen Tartu Maakohtu kohtunik 4