← Eesti

1-21-8528/5

1-21-8528 KOHTUMÄÄRUS KoQ Tallinna RingkonnakoQ Määruse tegemise aeg ja koht 4. jaanuar 2022, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-8528 (21730000125) Kohtunik Julia Katškovskaja Vaidlustatud lahend Riigi

§ 385p 11).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Kriminaalasjas nr 21730000125 alustati X äriühingu X (edaspidi X) esindaja Y kuriteokaebuse alusel
  2. aprillil 2021 kriminaalmenetlust KarS § 209 lg 2 p 3 tunnustel selle kohta, et X, Yyy ettevõtte D AS (edaspidi D) ja Eesti äriühing B OÜ vahel sõlmiti
  3. septembril 2020 leping, mille kohaselt ostab B OÜ D-lt 4 miljoni maski hinnaga 1,12 mln eurot ja X on rahaliste kohustuste garant. Allkirjastatud lepingu preambuli kohaselt on B OÜ-l sõlmitud leping Soome hankijaga Q (edaspidi Q) tarnimaks 4 miljonit maski hinnaga 1,12 mln eurot. Avaldaja garanteeris lepingut, teades, et OÜ-l B on tarneleping Q-iga ja et avaldaja saab selle eest lepingust tulenevat kasumit.
  4. oktoobril 2020 saadeti maskid Yyyst Eestisse, kuid X-ile pole vastavalt kokkuleppele tasutud maskide eest kasumiosa ning B OÜ esindaja on olnud edaspidiselt kättesaamatu. Kuriteokaebuse esitaja hinnangul oli leping Q-iga võltsitud. Avaldaja hinnangul teda peteti ja ta tegi varakäsutuse eksimuses ja sai selle tulemusena varalist kahju.
  6. septembril 2021 koostas Politsei- ja Piirivalveamet kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, mille
  7. septembril 2021 kinnitas Põhja Ringkonnaprokuratuur. Uurimisasutuse hinnangul pole tõendatud, et OÜ-l B või Z-l oli tahtlus petta avaldajat või et nende tegevus olnuks suunatud varalise kasu saamisele ebaõigete andmete esitamise teel. Tegu on tsiviilvaidlusega, mille esemeks võib olla pooltevahelise lepingu mittekohane täitmine. Ainuüksi võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine ei vasta automaatselt KarS § 209 tunnustele. Asjaolu, et lepinguid ei suudeta või ei soovita mingil põhjusel täita, kuulub majandustegevuse tavapäraste riskide hulka. Karistusõigus ei tohiks liigselt sekkuda igapäevasesse majandustegevusse, millega paratamatult kaasnevad riskid ja ka kaotused.
  8. X lepinguline esindaja advokaat Aleksei Forstiman vaidlustas kriminaalmenetluse lõpetamise otsustuse Riigiprokuratuuris
  9. oktoobril
  10. 1

(5)1-21-8528 RIIGIPROKURATUURI MÄÄRUS
  1. Riigiprokuratuur jättis
  2. novembri 2021 määrusega kaebuse rahuldamata. Oma otsustust põhistas riigiprokurör järgmiselt. Kaebus keskendub etteheitele, et B OÜ on lepingut Q-iga võltsinud. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et lepingut sõlmitud ei olnud ja et X-ile on tutvustatud pilte lepingust, millel puudusid allkirjad. Kuna allkirjade ja esindajate nimede puudumise tõttu ei ole sellest lepingust üheselt tuvastatav, et tegemist on poolte tõelise tahteavaldusega, ei täida selline leping dokumendilt nõutavat tõendusfunktsiooni. Seetõttu ei ole kõnealune dokument õiguslikus mõttes käsitatav dokumendina. Kuna teo objektiks olnud leping ei ole õiguslikult käsitatav dokumendina, vaid üksnes selle mustandina või projektina, ei ole ka selle väidetav sisuline moonutamine (s.o intellektuaalne võltsimine) karistusõiguslikult käsitatav dokumendi võltsimisena. Kuriteokaebuses toodud asjaoludel võib aga vastavas osas kõne alla tulla kannatanu eksimusse viimine kelmuse kontekstis. Kelmuse kui KarS § 209 objektiivsetele tunnustele vastavast teost saab rääkida juhul, kui petmise tulemusena satub kannatanu eksimusse, millest tingituna sooritab kannatanu varakäsutuse, mille tulemusena tekib kannatanu varasfääris vahetu negatiivne muutus, s.o vahetu kahju. Varakäsutuse tulemusena kohustus X garanteerima B OÜ rahalisi kohustusi ja teisalt tekkis tal õigus nõuda B OÜ-lt hiljem määratud kasumiosa väljamaksmist. Vahetust kahjust saab rääkida ennekõike juhul, kui B OÜ vastu suunatud nõude reaalväärtus oli madalam vastava nõude bilansilisest väärtusest; seda nt põhjusel, et B OÜ-l puudus võimekus või valmidus oma kohustusi täita. Asja materjalid viitavad, et sõltumata sellest, et B OÜ ja Q vahel puudus kehtiv leping, oli Q siiski valmis nõuetele vastavad maskid B OÜ-lt soetama. Seda enam, et hankelepingu kohaselt oli vastav soov ka Eesti Vabariigil ja asja materjalid viitavad, et ka teistel liikmesriikidel. Seega ei anna juhtumi asjaolud põhjendatud objektiivset alust arvata, et kõnealuse asjaolu moonutamine – s.o Q-ilt kirjaliku ostukinnituse asemel Q-iga lepingu olemasolu jaatamine – oleks B vastu suunatud nõude reaalväärtust vähendanud. Seega puudub ka vahetu kahju. Isegi kui leida, et X-il on tekkinud varakäsutuse tulemusena vahetu kahju, ei saaks lugeda sellise kahju tekkimist Z-le ega B OÜ-le objektiivselt omistatavaks. Üldistavalt on tagajärg isikule objektiivselt omistatav, kui isik lõi karistusõiguslikult relevantse ohu, mis kulges tema valitsemisalas ja realiseerus koosseisupärases tagajärjes. Asja materjalide kohaselt ei õnnestunud B OÜ-l talle tarnitud maske müüa põhjusel, et lepingupartner D tarnis nõuetele mittevastavad maskid, mida kirurgiliste maskide kui isikukaitsevahendite ostmisest huvitatud isikud ei saanud vastu võtta ega ühisturule lubada. Seega pole tagajärjes realiseerinud Z ega B OÜ poolt loodud oht (s.o võimalus, et nõuetele vastavaid maske ei suudeta lubatud tingimustel realiseerida) vaid kolmandast isikust maskide tarnija omavastutusliku sekkumisega tekkinud oht (s.o nõuetele mittevastavate maskide tootmise ja tarnega kaasnev oht, et maske ei saaks Euroopa Liidus isikukaitsevahenditena müüa ka Q-iga kehtiva lepingu olemasolul). Kuna tagajärjes ei ole realiseerunud Z ega B OÜ poolt loodud oht, ei ole tagajärg neile objektiivselt omistatav. Seegi välistab teo vastavuse kelmuse tunnustele. Eelnevat kokkuvõttes on kriminaalmenetluse lõpetamisel asutud põhjendatult järeldusele, et kriminaalasjas seni kogutud materjalid ei anna alust kedagi kuriteo toimepanemises süüdistada. Järgnevalt tuleb hinnata, kas võimalikke kahtlusi isikute süüküsimuses oleks võimalik kõrvaldada täiendavate menetlustoimingutega. Kaebuses tuuakse välja, et täiendavalt tuleks üle kuulata kannatanu esindaja Ä. Riigiprokurör möönab, et on piisavalt tõenäoline, et selle tulemusena oleks võimalik leevendada kahtlusi asjaolu moonutamise osas ja küsimuses, kas kõnealune asjaolu oli lepingu sõlmimise kontekstis objektiivselt piisavalt oluline. Samas isegi kui eeltoodud asjaolud hüpoteetiliselt edasise menetluse käigus ümberlükkamatult tõendamist leiaks, ei mõjutaks see endiselt ülalpool kelmuse koosseisulise kahju puudumise osas märgitut. Nimelt asja materjalide pinnalt puuduks endiselt teo toimepanijatele objektiivselt omistatav vahetu kahju. Olukorras, kus kuriteokoosseisu osad tunnused ei oleks nii või teisiti täidetud, ei saa pidada põhjendatuks muude tunnuste osas püsinud kahtluste kontrollimiseks menetlust jätkamist: lõppastmes ei vastaks tegu kuriteokoosseisule ja kriminaalmenetluse toimetamiseks õiguslik alus endiselt puuduks. Sellest 2
(5)1-21-8528 tulenevalt ei ole käesolevas kriminaalasjas X esindaja Ä ülekuulamine ega ka muude täiendavate menetlustoimingute sooritamine põhjendatud. Eelneva valguses on riigiprokuröri hinnangul kriminaalmenetluse lõpetamisel asutud põhjendatult seisukohale, et kuriteo tunnustele vastava teo toimepanemine ei ole tõendamist leidnud. Kahtlusi isikute süüküsimuses ei oleks võimalik kõrvaldada ka kriminaalmenetluse jätkamisel täiendavate menetlustoimingute sooritamise teel, kuna endiselt puuduks piisav alus rääkimaks teo toimepanijale objektiivselt omistatavast vahetust kahjust KarS § 209 mõttes. KAEBUS RIIGIPROKURATUURI MÄÄRUSELE
  1. Riigiprokuratuuri
  2. novembri 2021 määrusele esitas kaebuse X esindaja A. Forstiman, kes taotleb määruse tühistamist ja kriminaalmenetluse jätkamist. Kaebaja ei nõustu riigiprokuröriga, et X-ile ei olnud vältimatult oluline, et maskid müüdaks just vastavatel tingimustel Q-le. Riigiprokuröri järeldus ei ole kooskõlas tõenditega. Asjaolude kohaselt on X D-i ja B vahelise müügilepingu kohaselt müügihinna 1,12 mln eurot tasumise kohustuse garant. Oleks ebaloogiline X positsioonis olla võlgniku B rahalise kohustuse garandiks ilma detailse teadmiseta võlgniku äriplaanist maskide edasimüümise kohta ja sellega seotud tehingu(te) tingimuste kohta. Koos kuriteokaebusega oli esitatud X esindaja Ä-i
  3. aprilli 2020 kirjavahetus B OÜ esindaja Z-ga. Selles palus Ä-l saata maskide ostjaga sõlmitud leping. Z saatis Q-ga lepingu ja seletas Ä-le lepingu tingimusi. Sellega veenis Z X esindajat Ä Q-ga lepingu olemasolus. Juba sellest on võimalik tuvastada, et X-le oli otsuste tegemiseks oluline asjaolu, et B-l on leping just 5 mln maski müümiseks. Ä huvi tõttu saatis Z Ä-le lepingu Q-ga, kuid tegelikult Q-ga lepingut sõlmitud ei olnud. Q-ga lepingu alusel temale 5 mln maski müümise kohta sõlmisid X ja B OÜ ka kokkulepe Q-ga lepingust tuleneva kasu jagamise kohta ja hakkasid korraldama Qga lepingust tuleneva B kohustuste täitmist. Tehingust tuleneva kasu jagamise kokkuleppest on hästi tuvastatav nii Q nimi kui maskide ostja, kui ka müüdava maskide arv (5 mln). Ka see tõend räägib riigiprokuröri järeldusele vastu, et X-ile ei olnud vältimatu oluline, et maskid müüdaks just vastavatel tingimustel. Ei ole eluliselt usutav riigiprokuröri väide, et vahetu kahju puudub, kuna vaatamata Q-ga lepingu puudumisele oli Q valmis maskid soetama ja maskidele oli ka muid ostjaid. Nagu nähtub tõenditest, ei andnuks X garantiid ja üldse ei oleks osalenud B äris juhul, kui B ei oleks olnud kindla lepinguga maskide ostmiseks. Riigiprokuratuuri väide, et Q-ga lepingu puudumine ei ole varakäsutuse põhjus, sest B-l oli võimalus müüa D poolt tarnitud maskid Q-le lepinguta või muudele ostjatele ning sellega täita kohustusi D eest, on riigiprokuröri oletus. Z väitis ja esitas lepingu Q-ga, et Q-ga sõlmitud lepingu kohaselt on B-l kohustusi tarnida Q-le maskid „3Ply Surgical Disposable Face Mask Type II“. Just nimetatud nõuetele vastavate maskide B esindajana tellis Z D-st X poolt antud garantii all. Ei ole võimalik, et just need maskid olid vajalikud muudele ostjatele kogusega 4 mln hinnaga, mis oli piisav sellise tulu saamiseks, et tasuda D-le müügihind, rääkimata X-ga kokkulepitud kasust. Seda räägib ka riigiprokuröri seisukoha vastu, et asjaolu moonutamise - Q-ga lepingu jaatamise - tulemusel ei ole B vastu suunatud D ja X nõue vähenenud. D ei saanud B-lt kokkulepitud tasu tarnitud maskide eest ning sel põhjusel hoiatas X tema kui garandi andja vastu haginõude esitamisest
  4. septembril 2020 lepingu alusel. Avalikest andmetest on tuvastatav, et B OÜ-l on võlgnevus 125 919,28 eurot riigi maksude osas , mis viitab ka D võimatusele saada B-lt raha temale müüdud maskide eest. Z poolt kriminaalasja menetluses andud ütluste kohaselt ei ole tal õnnestanud realiseerida D poolt saadetud maske puuduste tõttu, sest D-lt saadud maskid ei vastanud väidetavalt Euroopa Liidus kehtivale nõuetele ning seetõttu neid ei ole võimalik müüa Euroopa Liidus isikukaitsevahendina. D seletustel aga vastasid maskid vastasid
  5. septembri 2020 lepingu tingimustele. Isegi kui viidatud asjaolu tekkis, siis kahju tekitamine X-le ja Z poolt moonutanud asjaolu - Q-ga lepingu jaatamine maskide 3Ply Surgical Disposable Face Mask Type II“ osas on omavahel seotud. Juhul, kui Z ei oleks moonutanud asjaolu Q-ga lepingu jaatamist, siis X ei oleks garanteerinud Q-ga lepingus nimetatud maskide B poolt ostmist D-lt. Z poolt asjaolu moonutamise tõttu Q-ga lepingu jaatamisel on X 3
(5)1-21-8528 teinud kahju tekitava varakäsutuse, sest D-l on rahaline nõue X kui garantii andja vastu. Nähtub, et Z-l oli plaan – varalise kahju saamise eesmärgil tekkida X-le vale ettekujutus, et B OÜ-l on leping Q-ga selleks, et X garantiid kasutades ja lubades temaga kasumiosa jagada, saada ilma ettemaksuta D-lt sellised maskid, mis ei sobi kasutamiseks Q-s või sarnastes asutustes. Seejärel aga neid müüa kolmandatele isikutele, jättes maskide müügihinna endale. Samuti välistada B OÜ maksejõuetusega D ja X nõuete täitmist. Z andis asjas ütlusi, et tal olid varem kahjulikud tehingud. Ilmselt eelneva kahju katmiseks Z teostas kirjeldatud plaani maskide tasuta saamiseks. Z ei ole kuidagi seletanud, miks B OÜ ei tagastanud D-le maskid, kui need ei vastanud
  1. septembri 2020 lepingus kokkulepitule. Seetõttu ei ole välistatud, et on vale riigiprokuröri nimetatud põhjus kasu mittesaamise kohta. Menetlusse ei kaasatud ühtegi X esindajat. Tõe väljaselgitamise huvides võiks X esindaja üle kuulata. Selle tulemusena saaks menetleja tõendi, et X ei oleks allkirjastanud D-ga ja B OÜ-ga müügilepingut juhul, kui Z oleks öelnud, et B OÜ-l puudub leping Q-ga. Märkida tuleb muuhulgas seda, et sisuliselt on uurija Z ütlusi seoses lepingu olemasoluga Q-ga aktsepteerinud kontrollimata ning edaspidi keskendus menetleja asjaolude väljaselgitamisele, mis ei puuduta
  2. septembri 2020 lepingu alusel maskide tarnimist. Kuna Z ütlused Q-iga lepingu kohta (ta eitab Q-ga lepingu jaatamist X suhtlemisel) on vastuolus objektiivsete tõenditega ja seetõttu valed, nende alusel kriminaalmenetluse lõpetamine on ebaõige ning Z ütlused ka teiste asjaolude kohta vajavad kontrollimist. X on osutunud Z korraldatud kelmuse ohvriks, kus X korraldas
  3. aastal 4 miljoni kaitsemaski saatmise Eestisse edasimüügiks lepingu alusel, mida tegelikult ei eksisteerinud. Z realiseeris sel viisil pettuse teel maskide tasuta saamise plaani ning seejärel realiseeris maskid, kuid ei tasunud D-le maskide eest müügihinda. Kelmuse tõttu andis X B OÜ kohustuse täitmisele garantii, millest tulenevad X kohustused. Viidatus nähtub konkreetne Z pettuslik tegu, mille alusel X varakäsutuse tegi ning kuivõrd sisuliselt müügihind maskide eest on tänaseni D-le tasumata, siis D nõude X vastu tekitamisega sai X kahtlemata sellest varalise kahju, rääkimata kasumisosa mittesaamisest. X arvates on kriminaalmenetluse lõpetamisel aluseks võetud tõenduslik peamine teave – Z ütlused - olnud vale. X poolt uurijale esitatud tõendid jäeti tähelepanuta. X peab vajalikuks märkida, et kriminaalmenetluses on jäänud välja selgitamata olulist tähtsust omavad tegelikud asjaolud, mida saab teha X poolt asjas esitatud tõendite alusel ja selleks kriminaalmenetlust jätkates. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  4. Ringkonnakohtunik jätab kaebuse rahuldamata.
  5. Riigiprokurör jõudis vaidlustatud määruses järeldusele, et kogutud tõendid on ebapiisavad süüdistuse esitamiseks kelmuse toimepanemises Z-le ja B OÜ-le. Riigiprokurör hindas seejuures kaebaja taotlust, et kriminaalmenetluses kuulataks täiendavalt üle kannatanu esindaja. Prokuratuur leidis, et see ei annaks niisugust tõendusteavet, mille tõttu oleks kahju tekitamine Z-le ja B OÜ-le objektiivselt omistatav, mistõttu jäävad tõendid süüdistuse esitamiseks endiselt ebapiisavaks. Vaidlustatud määruses on riigiprokurör asjakohaselt sisustanud kelmuse koosseisulisi tunnuseid.

§ 208

lg 8 alusel on ringkonnakohtul võimalik teha prokuratuurile ettekirjutusi õigusnormi tõlgendamiseks või kohaldamiseks. Kaebuse pinnalt ei ole vaidlust selles, et prokuratuur tõlgendas mõnda kelmuse koosseisulist asjaolu vääralt. Kaebuses esitab kannatanu lepinguline esindaja omapoolse nägemuse tõenditele antavast hinnangust ja teeb sellest riigiprokuröriga vastupidised järeldused. Seejuures leiab kaebaja, et riigiprokuröri seisukohad ei saa olla tõendite pinnalt eluliselt usutavad või on need oletuslikud. Ringkonnakohus märgib, et kohus ei saa kirjutada prokuratuurile ette, kuidas hinnata tõendeid ega kohustada prokuratuuri esitama süüdistust.

§ 30

lg 1 kohaselt juhib prokuratuur kohtueelset menetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse, ning esindab kohtus riiklikku süüdistust. Viidatud menetlusnormist tuleneb, et prokuratuur kohtueelse menetluse juhina otsustab, kas tõendid on piisavad süüdistuse esitamiseks ja kriminaalasjaga kohtusse minekuks. Vaidlus tõenditele antavatest hinnangutest, seejuures menetluses püstitatud kaitseversiooni elulisest usutavusest, ei ole küsimus õigusnormi 4

(5)1-21-8528 tõlgendamisest. Kaebuses taotleb X lepinguline esindaja, et ringkonnakohus kohustaks prokuratuuri jätkama kriminaalmenetlust. Samas ei ole kaebuses esitatud selgesõnaliselt taotlust mõne menetlustoimingu tegemiseks. Kaebaja leiab, et asjas võinuks üle kuulata kannatanu esindaja. Sellele on vaidlustatud Riigiprokuratuuri määruses vastatud. Ringkonnakohtunik on tutvunud kriminaaltoimiku materjaliga. Ka ringkonnakohtul puudub alus arvata, et see annaks uurimisele tõendamiseseme seisukohalt midagi uut juurde. Kaebuse sisu arvestades on kogutud tõendid kaebaja hinnangul piisavad selleks, et esitada süüdistus Z-le ja B OÜ-le. Eeltoodud asjaoludel puudub ringkonnakohtul alus kaebuse rahuldamiseks. 8. Eeltoodu alusel ning juhindudes

§ 208lg-st 1 jätab ringkonnakohus kaebuse Riigiprokuratuuri 8. novembri 2021 määrusele rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.