lg 2 p 9 järgi ja karistamises liitkaristusena vangistusega 6 aastat 6 kuud 17 päeva Menetluse ese süüdimõistetu vangistusest vabastamise otsustamine Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kaili Bergman Prokurör kirjaliku arvamusega abiprokurör Valdo Gerassimov Süüdimõistetu Jako Orav (isikukood: 37806176011; vabanemisjärgne elukoht: xxxxx-xxxxxxxxxx x xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx, viibib vangistuses Tartu Vanglas) tingimisi enne tähtaega RESOLUTSIOON Juhindudes
MS § 426, § 432 kohus määras:
lg 2 p 9 järgi ja mõistetud karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 1 ja
lg 1 alusel loeti mõistetav karistust 1 aasta vangistust kaetuks Tartu Ringkonnakohtu 21.05.2019.a. otsusega
lg 1 järgi mõistetud karistusega 5 aastat ja 6 kuud vangistust, mida
lg 7 ja 1 § 65 lg 2 alusel kogumis kriminaalasjas nr 1-18-4096 tehtud Harju Maakohtu
lg 2 p 21 – mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
lg 2 p 4 – otsida endale töökoht või võtta ennast Töötukassas arvele 2 nädala jooksul pärast vanglas vabanemist. 2
lg 2 p 8 – osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille läbimisega saab maandada isiku puhul avastatud riske. Eesmärgiks on soodustada muutusi käitumises ja mõtlemises.
lg 2 p 9 – alluda elektroonilisele valvele, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Allutada Jako Orav elektroonilisele valvele 7 kuuks. Prokurör oma kirjalikus arvamuses asus seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör märkis, et positiivsed asjaolud süüdimõistetu puhul on ITK täitmine ja kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine. Vabanemise korral on tal kindel elukoht ja toetavad lähedased. Negatiivne on süüdimõistetu isikuomadused ja kuriteo sooritamise asjaolud. J. Oravat on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ja vangistuses viibib ta seitsmendat korda. Seega järjekordne kriminaalkaristus ei ole talle midagi uut ning ei ole seni muutnud tema käitumist seaduskuulekamaks. Viimane kuritegu on toime pandud tingituna sõltuvusprobleemidest ja majandusliku kasu saamise eesmärgil. Vabanemisel puudub isikul kindel töökoht seega ka seaduslik sissetulek, kuid samas on suured võlakohustused. J. Orav kordab enda vigu, sest ei suuda otsuseid tehes varasematest kogemustest õppust võtta. Iseloomustusest ei nähtu ühtegi uut argumenti, mis annaks alust arvata, et seekordne vangistus on erinev varasematest ning ta suudaks ja tahaks elada vabaduses seaduskuulekalt ja reegleid järgivalt. Iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu küll väljendanud soovi loobuda edaspidi kuritegelikust käitumisest, kuid seda on ta ka varem lubanud, kuid senine isiku käitumine on näidanud, et vabaduses ta ei suuda kinni pidada lubadusest elada seaduskuulekat elu ja paneb toime uusi süütegusid. J. Orav on viibinud varasemalt viiel korral kriminaalhooldusel ja kõigil neil kordadel on pööratud karistus täitmisele. Vangla iseloomustuse põhjal on prokurör seisukohal, et selliselt iseloomustatud süüdimõistetult on alus karta uute kuritegude toimepanemist. Vangla iseloomustusest ei leia uusi asjaolusid, mis annaks alust arvata, et seekordne karistus on toonud tema käitumisse olulised muutused ja nüüd oleks uute kuritegude toimepanemise risk madal. Uute kuritegude toimepanemise risk tuleneb eelkõige süüdimõistetu varasemast käitumisest ja suhtumisest õiguskorda. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on prokurör arvamusel, et Jako Orava tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud, kuna on säilinud oht uute kuritegude toimepanemisele. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid ja eelkõige ohtu uute kuritegude toimepanemises. Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Jako Orava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Süüdimõistetu Jako Orav osales kohtulikus arutamises kaugülekuulamise vahendusel. Jako Orav avaldas soovi elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabaneda. Kinnitas, et xxxxxx on tal võimalik programme läbida ning tal on võimalus tööle asuda keevitajana. Palgas veel kokku leppinud ei ole. Alkoholist ja narkootikumidest tahab üldse loobuda, on sellele tänu programmidele uue pilguga vaatama hakanud. Narkootikume on tarvitanud alates aastast 2000. On proovinud amfetamiini ja fentanüüli ja kanepit. Heroiini ja kokaiini pole oma silmaga näinudki. Ecstasyt ja metadooni on ka tarvitanud. Tarvitas narkootikume vahel ka koos xxxxxxxxxxx, , xxx xxxxxxxxxxxxx xxx xxxxxxxxxx xxxxx. Usub, et läbitud programmid on avaldanud oma mõju ja suudab tarvitamisest loobuda. Hobiks on keevitamine, tahab seda juurde õppida ja heaks spetsialistiks saada. Spordiga hetkel ei tegele. Peale läbitud programme enam narkootikumide peale ei mõtle. Kriminaalhooldusametniku poolt ettenähtud kohustuste täitmisega on nõus ja usub, et saab hakkama. On ka varasemalt olnud kriminaalhooldusel, aga need ebaõnnestusid ja karistused pöörati täitmisele. Arvab, et need ebaõnnestusid, kuna talle ei ole varem lisakohustusi pandud. Samuti pole varasemalt programme läbinud. On jäänud kogu aeg samasse keskkonda. aga kui nüüd turvakodusse saaks, siis oleks natuke teine keskkond. Usub kindlasti, et seekord võib tal minna paremini tänu läbitud programmidele. Tugivõrgustikuks on ema E.T , ämm S.S ja abikaasa A:O . Nendega suhtleb igapäevaselt. Kuna nüüd on tal olemas 3 kindel eriala, siis arvab, et juba see välistab tema poolt uute kuritegude toime panemise. Tal on keevitaja paberid olemas ja saab igale poole tööd, kuhu vaja. II Kohtu põhjendus
lg 2 p 1 kohaselt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Jako Orav on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus märgib esmalt, et üksnes
lõike 2 punktis 1 sätestatud tähtaja saabumine ja sellega formaalsete eelduste olemasolu ei anna iseenesest süüdimõistetule subjektiivset õigust vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks, vaid kohtul tuleb arvestada ka sisuliste eelduste täidetusega (RKKKm 3-1-1-18-11 p 9.1).
lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Positiivse asjaoluna väärib märkimist, et Tartu Vangla esitatud materjalidest, s.h kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul on vanglast ennetähtaegse vabanemise korral võimalik elama asuda xxxxxxx-xxxxxxxx x xxxxxxxxx xxxx Samaaria Eesti Misjon MTÜ-le kuuluvasse xxxxx Turvakodusse. Kriminaalhooldaja arvamuse järgi Samaaria Eesti Misjoni MTÜ-le kuuluvates Turvakodudes pakutakse vanglast vabanenud isikutele võimalus osaleda 6 – 12 kuulises alkoholi- ja narkosõltuvuse taastumise programmis koos majutus- ja nõustumisteenusega. Samaaria turvakodus on olemas tingimused elektroonilise valve kohaldamiseks ning olemas on kirjalik nõusolek elektroonilise valve paigaldamiseks. Elukoha näol on tegemist majutusteenusega, kus isiku elukohana käsitletakse talle määratud tuba. Samuti väärib positiivsete asjaoludena märkimist Jako Orava kinnipidamisasutuses tööhõives osalemist, keevitaja kutseõppe ja erinevate sotsiaalprogrammide läbimist, vangistuses distsiplinaarkaristuste puudumist ning vabaduses lähedaste toetust. Negatiivse asjaoluna tuleb arvestada, et Jako Orav on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud isik ja nähtuvalt prokuröri antud seisukohast olnud varasemalt viiel korral kriminaalhooldusel. Kõigil neil kordadel ei ole Jako Orav suutnud talle määratud kriminaalhoolduse nõudeid täita ja karistused on täitmisele pööratud. Jako Orav avaldas kohtuistungil, et varasemad kriminaalhooldused ebaõnnestusid, kuna talle ei määratud lisakohustusi. Kohus leiab, et isikule määratud lisakohustused ei taga kriminaalhoolduse nõuetekohast läbimist, kuna nende rikkumine on samuti määravaks karistuse täitmisele pööramise otsustamisel. Vabanemisel puudub isikul kindel töökoht seega ka seaduslik sissetulek, kuid samas on suured võlakohustused. Tartu Vangla 19.10.2021 andmetel (K-raha) on isikul võlgnevusi 17 876,16 eurot. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et Jako Orava kuritegude toimepanemise riski suurendavaks faktoriks on ka narkootikumide tarvitamine. Karistuse kandmise ajal ei ole Jako Orav narkootikume tarvitanud range järelevalve tõttu ja seetõttu on olnud võimalus elada sõltuvusvaba elu, kuid sõltuvusvaba elu on kinnipeetav elanud vaid vangistuse kandmise ajal. Kuivõrd Jako Orav on sõltuvusainete vaba elu elanud vaid vangistuses viibimise perioodil, siis 4 puudub kohtul veendumus, et vabadusse siirdudes suudab ta narkootikumide tarbimisest hoiduda. Kuivõrd käesolevaks ajaks on Jako Oraval kandmata veel ligilähedaselt pool karistusajast, ei oleks tema vabastamine arvestades tema isikuomadusi ja kuriteo sooritamise asjaolusid ning talle antud kõrget riskitaset arvestades põhjendatud. Kuigi kinnipeetava puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need kohtu hinnangul üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks
Kohus leiab, et Jako Orava vabastamine karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega ja seda seaduses ettenähtud esimese võimaluse avanemisel oleks ennatlik ja ei vastaks süüdimõistetu isikule ning toimepandud kuriteo raskusele ja asjaoludele. Praeguseks ärakantud karistus ei vasta toimepandud kuritegude raskusele ega ole kooskõlas ka karistuse preventiivsete eesmärkidega. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et Jako Orav ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks alused puuduvad ja ta tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.