) tähenduses. Taotluse menetlus lõppes FI 24.05.2021 otsusega nr 4.1-1/62 (edaspidi otsus), millega jäeti TAG Funds Management OÜ taotlus rahuldamata. Otsuse kohaselt ei kajasta TAG Funds Management OÜ esitatud ülevaade piisavas mahus teavet tema tegevusega seotud riskide kohta ning ei nähtu, et taotleja oleks detailselt ja piisava hoolsusega olulisi riske kaardistanud ja analüüsinud. Taotleja ei täida registrisse kandmiseks vajalikke tingimusi ja taotlus ei vasta
Olukorras, kus finantsjärelevalvele ei ole esitatud kõiki seaduses nõutud andmeid, ei ole võimalik täita finantsjärelevalve jaoks seatud eesmärki. Taotleja soovib siseneda turule, millele on seatud kõrgendatud nõuded, mistõttu kaalub registreeringust keeldumine üle riive taotleja õigustele.
lg 2 kohase taotluse ning informatsiooni Komisjoni delegeeritud 19.12.2012 määruse (EL) nr 231/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL seoses erandite, üldiste tegutsemistingimuste, depositooriumide, finantsvõimenduse, läbipaistvuse ja järelevalvega (edaspidi EL määrus) lisa 4 vormil, fondi lepingu ning riigilõivu tasumise tõendi, misjärel algas tavapärane küsimuste-vastuste voor kaebaja ja vastustaja vahel. Ühtegi abistavat materjali taotluse esitamiseks koostatud ei ole, vaid kujunenud on praktika, mille kohaselt esitatakse taotluse põhiline informatsioon lühidalt ning muu info esitatakse menetluses konkreetsetele küsimustele vastates. Vastustaja esitas kaebajale riskide kohta küsimusi ühel korral, pärast mida kinnitas vastustaja töötaja, et täiendavaid küsimusi ei ole. Sellest järeldas kaebaja, et esitatud info riskide kohta oli piisav. Otsuses jõuti vastupidisele järeldusele ning selgitamiskohustuse täitmise ja puuduste kõrvaldamise aja andmise asemel asuti seisukohale, et otstarbekas on jätta taotlus rahuldamata. Vastustajal on menetluse käigus selgitamiskohustus ning see on suurem olukorras, kus seadus ei täpsusta, millist informatsiooni ja millises mahus tuleb esitada (sh riskide kohta). 3.
lg 2 enda sõnastus ei toeta vastustaja seisukohta, et siseriiklikult on soovitud minna Euroopa Liidus kehtestatud väikefondivalitsejale kehtestatud miinimumnõuetest kaugemale. Seda seisukohta ei toeta ka
seletuskirja tabel
lg 5 annab vastustajale õiguse valida, kas taotluse nõuetele mittevastavuse korral jätkata taotluse puuduste kõrvaldamisega või jätta taotlus rahuldamata. Kuigi vastustajal on õigus nõuda lisaandmeid või -selgitusi (
lg 3), siis puudub vastustajal kaebaja soovitud mahus selgitamiskohustus ning kaebaja kirjeldatud viisil selgitamiskohustuse täitmine võib äärmuslikul juhul viia olukorrani, kus vastustaja sisustab ja täidab avalduse fondivalitseja eest.
lg 2 määratleb üheselt isiku, kes on kohustatud esitama vastava avalduse ning ka selle nõuded. Väide, et puudulikus õigusruumis peaks vastustaja asuma taotlejat õpetama ja sisuliselt ise koostama seda, millised on taotleja fondi planeeritava äritegevuse peamised riskid, ei ole kohane ega põhine seadusel. Taotleja, kes oma fondi peamisi riske ei oska esitada, ei ole valmis ka vastavas valdkonnas tegutsema ega oma õigust registreeringule. Ent isegi kui kohus selgitamiskohustust HMS § 36 lg 1 alusel möönab, siis ei tulene sellest sättest üldist nõustamiskohustust. Kaebaja ei ole palunud riskide osas selgitusi ning sellised selgitusi ei saa vastustaja ka anda, kuna vastustaja ei saa kaebaja eest asuda sisustama planeeritava äritegevuse, fondide investeerimispoliitikate ja investeeringute peamisi riske. Tegu on selgelt juhatuse kohustusega
Vastustaja märgib otsuses, et kaebaja 31.03.2021 esitatud vastusest ei nähtu, et ta oleks detailselt ja piisava hoolsusega riske kaardistanud ja analüüsinud. Seega on otsuses üheselt selgitatud, milles seisneb registrisse kandmiseks vajalike tingimuste täitmata jätmine ning puudub igasugune põhjus etteheideteks. 4.2. Etteheited kaalutlusõiguse rikkumisest on alusetud. Seadusandja on näinud ette võimaluse nõuda puuduste kõrvaldamist. Tegemist ei ole kohustusega. Kaalutlused, miks vastustaja otsustas puuduste täiendava kõrvaldamise asemel valida taotluse rahuldamata jätmise, on otsuses toodud. 3
sõnastus on kooskõlas EL õigusega, kuna võimaldab liikmesriigil valdkonda täiendavalt reguleerida ning kohaldada rangemaid eeskirju. Ehkki EL määruse ja direktiivi sõnastus on
-ist erinev, siis on FI õiguspäraselt lähtunud
-i sõnastusest. Seega on käesoleval juhul EL-i õiguse puhul tegemist minimaalse harmoniseerituse tasemega. Viidatud direktiivis, määruses ja määruse IV lisas sätestatud aruande vormis on käsitletud minimaalselt nõutavaid andmeid, mis ei takista siseriiklikult
Seetõttu tuleb Finantsinspektsioonile
Kaebaja viide eelnõu seletuskirjale ei ole asjakohane, kuna on üldsõnaline ja selle alusel ei saa teha kaugeleulatuvaid järeldusi. Asjaolu, et seletuskirjas on täiendavate nõudmiste kehtestamine käsitlemata, ei tähenda, et seaduse sõnastusest ei tulene EL-i õigusest rangemad nõuded. Lisaks on kaebaja viidatud lause teabe kogumise eesmärgi kohta seotud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tegevusega, mitte ei käsitle üheselt andmete Finantsinspektsioonile esitamise eesmärki. Seega seletuskirjas kajastatu ei lükka kuidagi ümber asjaolu, et
-s on sätestatud mõneti rangemas vormis nõuded, kui EL-i õiguses. Ebaõige on ka kaebaja väide, et kui seletuskirja tabelis 20 (lk 376) on tegevusloata väikefondi valitsejate puhul nimetatud kohalduva regulatsioonina alternatiivfondide direktiivi art 3 lg 3, siis Eesti siseriiklikult EL-i miinimumnõuetest kaugemale minna ei ole soovinud. Samuti ei ole asjakohane kaebaja väide, et vastavat seisukohta kinnitab ka seletuskirja lisa 8.
lg 2 näeb selgelt ette väikefondi valitseja registreerimiseks esitatavad andmed ja dokumendid, sisaldades nii direktiivi art 3 lg-s 3 nimetatut kui ka fondi peamisi riske. Seega tuleneb nii seletuskirja tabelist 20 kui lisast 8, et
§-s 453 on tõepoolest üle võetud minimaalselt nõutav direktiivi art 3 lg 3. Küll aga ei ole viidatud tabelist ja lisast loogiliselt järeldatav, et
lg 2 p-s 4 ei ole kehtestatud mõneti rangemaid nõudeid, kui viidatud art 3 lg-s
lg 1 sätestas, et Eestis asutatud väikefondi valitseja, kes tegevusluba ei taotle, peab oma tegevuse registreerima viivitamata pärast fondi valitsemisega alustamist või kui tal on kavatsus hakata usaldusfondi valitsema, sealhulgas täisosanikuna. Sama paragrahvi lõige 2 täpsustab registreerimise korda ning taotluse esitamist. Selle sätte kohaselt esitab fondivalitseja juhatus Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid EL määruse lisas 4 esitatud vormil (avaldus, andmed ja dokumendid ühiselt edaspidi
taotlus): 1) väikefondi valitseja kontaktandmed ja põhikiri või muu samaväärne dokument; 2) valitsetavate fondide arv ja nende nimetused või ärinimed; 3) valitsetavate fondide moodustamise või asutamise kuupäevad ja millise riigi õiguse alusel on need moodustatud või asutatud; 4) teave fondide investeerimispoliitika kohta, sealhulgas fondi investeeringute ja kaubeldavate instrumentide, kauplemiskohtade, fondi peamiste riskide ning valitsetava vara koosseisu ja koguväärtuse kohta.
lg 2 aluseks on direktiivi artikkel 3, mille lg 3 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et lõikes 2 osutatud alternatiivsete investeerimisfondide (edaspidi AIF) valitsejad täidavad vähemalt järgmisi nõudeid:
lg 2 sõnastus on ebaõnnestunud, kuid normi tuleb siiski mõista selliselt, et lisaks EL määruse lisale IV tuleb registreeringu taotlemisel vastustajale esitada ka 5
Seda seisukohta ei väära ka eelnõu seletuskirjas toodud viited, mille kohaselt
lg 2 vastab direktiivi artikli 3 lg-le 3.
lg 2 reguleerib mh siseriikliku avalduse vorminõuet ning selliselt on seda mõistnud haldusmenetluses ka kaebaja. Seda järeldust ei muuda ka vastustaja kiri Rahandusministeeriumile
ei ava peamiste riskide mõistet. Ehkki direktiivis ja EL määruses on eestikeelses versioonis samuti toodud välja vajadus esitada peamised riskid, siis võttes aluseks direktiivi ja EL määruse teised keeleversioonid5, on eestikeelse tõlke „peamiste riskide“ all tegelikult silmas peetud riskipositsioone. Fondi riskipositsioonid ning fondi peamised riskid ei ole samatähenduslikud. Arvestades asjaolu, et registreerimiskohustuse eesmärgiks on võimaldada korraldada järelevalvet investeerimisvaldkonna süsteemsete riskide üle, siis siseriiklikult kehtestatud nõue esitada teave fondi peamiste riskide kohta, ei välju registreerimiskohustuse eesmärgist. Seega peamiste riskide kohta teabe andmine on siseriiklik nõue ning tegemist on määratlemata õigusmõistega, mille sisustamise kohustus on vastustajal endal. Määratlemata õigusmõistete kasutamisel ning nende sisustamisel on vastustajal oluliselt suurem selgitamiskohustus, et taotleja mõistaks, mida temalt haldusmenetluses oodatakse ning haldusmenetluse lõppemisel saaks isik mõista, miks selline otsus tehti (vt ka Riigikohtu 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, punktid 17-18; 19.02.2019 otsus nr 3-17-1545, punkt 26). Sel põhjusel ei nõustu kohus ka vastustajaga, et selgitamiskohustuse täitmine eeldab HMS §-st 36 tulenevalt adressaadi selgelt väljendatud vastavasisulist taotlust. Täiendav selgitamisvajadus võib väljenduda ilmneda ka adressaadi ja haldusorgani vahelisest suhtlusest või õigusaktidest enestest. Menetluse läbipaistvuse, sujuvuse ja proportsionaalsuse tagamine on haldusmenetluse läbiviija üks põhikohustusi (HMS § 3 lg 2, § 5 lg 2). 10. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja selgitamiskohustust täitnud ning see on viinud olukorrani, kus kaebaja ja vastustaja mõistavad
lg 2 punktis 4 toodud kohustust esitada teave fondi peamiste riskide (edaspidi ka riskihinnang) kohta erinevalt. See nähtub nii kaebaja 31.03.2021 ekirjast6 kui ka esitatud vastuväidetest otsuse projektile
lg 5 annab vastustajale õiguse nõuda taotluses kas puuduste kõrvaldamist või jätta registreerimisavaldus rahuldamata, kuid tegemist on vastustaja kaalutlusõiguse alusel tehtava otsusega. HMS § 4 lg 2 näeb ette, et kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja sisuliselt kaalutlusõigust teostanud, ehkki formaalselt see otsuses kajastub. Riigikohus on selgitanud, et taotluse lahendamisel on haldusorgan seotud taotluse eesmärgiga (Riigikohtu 04.03.2015 otsus nr 3-3-1-74-14, punkt 13). Praegusel juhul ei vastanud kaebaja taotlus
lg 2 punkti 4 nõuetele üksnes sel põhjusel, et vastustaja hinnangul ei olnud kaebaja antud teave riskide kohta piisav. Seega muus osas vastas kaebaja taotlus vastustaja hinnangul
Nii kohtumenetlusest kui ka otsusest järeldub, et vastustaja peab riskihinnangut võrreldes teiste taotluse osistega olulisimaks, kuid otsusest ei nähtu, miks võrreldes ülejäänud taotlusega on just riskihinnangu vastustaja ettekujutusele mittevastamine selline asjaolu, et selle täiendav täpsustamine ei olnud põhjendatud või et selle puudusest saab järeldada, et kaebaja ei ole pädev valdkonnas tegutsema. 13.
§-s 453 sätestatud registreerimise eesmärgiks on saada ülevaade Euroopa fondituru mahust, selle suundumustest ja selle mõjust süsteemsetele riskidele10 ning kohus nõustub vastustajaga, et riskide hindamine on investeerimisfondi tegutsemisel olulise tähtsusega. Hinnates aga vastustaja tegevust haldusmenetluses, siis on vastustaja riskihinnangu olemasolu asunud väärtustama alles otsuse tegemisel. Nimelt palus vastustaja esimest korda taotlust täpsustada 22.02.2021 e-kirjas, kus aga ei ole toodud välja, et taotluses puudub või on ebapiisavalt esitatud teave fondi peamiste riskide kohta. Kui tegemist oleks taotluse aspektist kõige olulisemaga, nagu vastustaja väidab, siis oleks ju loogiline, et haldusorgan sellist puudust taotluses märkab ning selle esmajärjekorras ka välja toob. Nimelt eeldab haldusmenetluses kehtiv menetlusökonoomia põhimõte, et kui taotluses on kõrvaldatavaid puuduseid ja haldusorgan valib nende kõrvaldamise tee, siis tuleks püüda tuua kõik puudused koheselt välja. Alles 16.03.2021 e-kirjas tõusetus peamiste riskide kaardistamine, kusjuures küsimus on tõstatatud kui muud taotleja tegevust puudutav küsimus. Kaebuse lisa 3, küsimus 11. Kaebuse lisa 6. 10 Direktiivi preambuli punkt 17 ning
seletuskiri, mis on kättesaadav www.riigikogu.ee leheküljelt 8 9 7
lg 2 punkt 4 ei kohusta välja tooma teavet kõikide riskide kohta, vaid üksnes fondi peamiste riskide kohta. Vastustaja ei ole otsuses ega selle eelnõus välja toonud, miks ei saa kaebaja esitatud riske pidada fondiga seotud peamisteks riskideks. Vastustaja tõi vastuseks kohtu küsimusele välja erinevaid võimalikke riske, kuid kohtule ei nähtu, et vastupidiselt kaebaja väljatoodud riskidele tuleks vastustaja märgitud riske käsitada fondi peamiste riskidena. Seega on otsus kontrollimatu. 15. Kohus nõustub kaebajaga, et otsuses toodud väide, mille kohaselt on otsus eesmärgipärane, mõõdukas ja proportsionaalne, kuna haldusmenetlus on kestnud juba pikka aega, on põhjendamatu. Kohtu hinnangul on otsus selles osas formalistlik ning näitab kaalutlusõiguse teostamise puudumist. Vastustaja väidab otsuses muu hulgas, et puuduste kõrvaldamine ei ole põhjendatud, kuna taotluse menetlus on kestnud juba pikemat aega.
ei sätesta registreerimistaotluse menetluse tähtaega, kuid vaatamata sellele peab vastustaja haldusmenetluse aega sedavõrd oluliseks kaalutluseks, et sellele viidates jätta taotlus puuduste kõrvaldamise asemel rahuldamata. Otsusest ei nähtu, miks vastustaja pidas taotluse menetluse tähtaega kaalukamaks kaebaja huvist enda tegevuse registreerimiseks. Seda veel olukorras, kus kaebaja on menetluses kõikidele muudele vastustaja küsimustele ammendavalt vastanud ning muid puudusi taotluses ei ole. Seejuures on vastustaja jätnud läbivalt tähelepanuta, et kaebaja on olnud valmis täpsustama esitatud hinnangut (vt eriarvamus ja 31.03.2021 e-kiri). Eelnevast tulenevalt on paljasõnaline otsuses toodud väide, et taotluse rahuldamata jätmine on vajalik meede, kuna eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, taotlejat vähem koormava meetmega, mis oleks vähemalt sama efektiivne. Otsuse eesmärgina on vastustaja otsuses märkinud finantsturu usaldusväärsuse ning klientide huvide kaitsmise saavutamise (otsuse punkt 4.6). Otsusest ei nähtu, kuidas sellise eesmärgi saavutamine oleks võimatu või raskendatud, kui vastustaja oleks kaebajale öelnud, et ta mõistis 16.03.2021 e-kirja küsimust vääralt ning vastustaja eesmärgiks on laiapõhjalise riskihinnangu saamine ning selles osas tuleb taotlust täpsustada. 16. Ka vastuses eriarvamusele nõustub vastustaja, et puuduse kõrvaldamist oleks võimalik küll nõuda, aga seda ei peeta vajalikuks põhjusel, et informatsiooni esitamise kohustus on taotlejal ning kõrgendatud nõuetega sektorisse sisenemisel ei ole õigustatud ootus, et haldusorgan küsib täiendavat informatsiooni kuni kõik puudused on kõrvaldatud. Registreeringu keeldumise aluseks ei ole isiku ebausaldusväärsus vastustaja silmis (
17. Vastusena kaebaja väitele halduspraktika muutmise lubamatusest, nõustub kohus vastustajaga, et iga fondi peamised riskid võivadki olla erinevad, mistõttu ei saa välistada, et kui mõnel juhul on kaebaja esitatud kujul olnud riskide väljatoomine piisav, siis ei pruugi see olla piisav praegusel juhul. Sel põhjusel ei ole asjakohased ka kaebaja väited, et vastustaja on kindlasti halduspraktikat muutnud. Samas aga isegi kui nõustuda kaebajaga, et halduspraktika muutmine toimus, siis isegi kui haldusorgan võib oma püsiva praktikaga anda aluse õiguspärase ootuse 8
Eelnevat ei muuda ka asjaolu, et kaebaja ei esitanud riskianalüüsi koos eriarvamusega, ehkki kohtuistungil esitas kaebaja väite, et tal oli riskianalüüs olemas ning selle pinnalt tehti ka 31.03.2021 esitatud kokkuvõte
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.