Obsah (4)

§ 76§ 329§ 65§ 64

1-20-221 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 07. oktoober 2021, Narva kohtumajas Kohtuasja number 1-20-221 Kohtunik Olga Dorogan Kohtuistungi sekretär Ljubov Allikmäe Tõlk Svetlana Ham

§ 76; Kr

MS § 426, § 383, § 384 ja § 387 maakohus määras:

1. Jätta STANISLAV NOROK vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
2. Välja mõista Stanislav Norokilt menetluskuluna riigituludesse 114 eurot vandeadvokaadi Valeriy Gimaevi poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB Pank), nr EE502200221014193355 (Swedbank), nr EE401700017002872300 (Luminor Bank) viitenumbriga 99920700004361 1 1-20-221 selgitusse märkida: „1-20-221, menetluskulud“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
3. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Narva Esimese Advokaadibüroo kasuks 114 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi Valeriy Gimaevi poolt süüdimõistetu Stanislav Noroki kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumäärus teha teatavaks süüdimõistetule Stanislav Norokile, tema kaitsjale, prokurörile ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Stanislav Norok on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 23.01.2020 otsusega

§ 329

järgi ning teda karistati vangistusega 2 kuud.

§ 65

lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Harju Maakohtu 22.05.2018 otsusega mõistetud ärakandmata karistus 2 aastat 6 kuud vangistust. Karistusest arvati maha ära kantud karistus 3 kuud 11 päeva vangistust ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 2 aastat 2 kuud 19 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 23.01.

1. Karistusaeg lõppeb 11.04.
3. 20.01.
4. a määrusega jättis Viru Maakohus Stanislav Noroki elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
5. Viru Vangla esitas 13.09.2021 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Stanislav Noroki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla Stanislav Noroki tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
6. Kinnipidamisasutuses Stanislav Noroki kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tema ohtlikkus seisneb suures koguses narkootikumide vahendamises ja füüsilise vägivalla kasutamises. Oht on kõige tõenäolisem, kui isikul on majanduslikud raskused ja kui ta tarvitab narkootikume, ei leia probleemidele sobilikke lahendusi ja käitub mõtlematult.
7. Viru Ringkonnaprokuratuur nõustub oma kirjalikus arvamuses vanglaga ning toetab Stanislav Noroki ennetähtaegset vabastamist, omapoolseid argumente esitamata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
8. Süüdimõistetu Stanislav Norok taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et narkosõltuvuse tõttu taotleb vabanemist rehabilitatsioonikeskusesse, kus saab sõltuvusest vabanemiseks läbida erinevaid programme, ka vanglas läbitud sotsiaalprogrammid on õpetanud, kuidas narkootikumidest hoiduda, näeb tulevikku narkovabana. Vabanedes plaanib tööle minna ettevõttesse V ja kasvatada oma väikest tütart. Selgitas, et töökogemus on keevitaja ja sepa töö alal. Avaldas, et on varem olnud kriminaalhooldusel, aga rikkus reegleid, tarbis 2 1-20-221 narkootikume ja karistus pöörati täitmisele. Võlgasid tahab hakata maksegraafikute alusel tasuma. Distsiplinaarkaristuse kohta selgitas, et ei olnud nõus töötama koristajana palga eest 5 eurot kuus. Lähedasteks nimetas õe, vennad, ema, tädi, õe ja vendade lapsed. Arvas, et tema elus ei ole enam kohta sõltuvusainetel, ka elu rasketel hetketel mitte, tahab elada normaalset elu.
9. Kaitsja Valeriy Gimaev oli seisukohal, et kuna senise kohtupraktika kohaselt on ennetähtaega vangistusest vabastamise eelduseks õiguskuulekas käitumine, siis Stanislav Noroki puhul see tingimus täidetud. Vanglasse sattus ta aga sellepärast, et rikkus kriminaalhoolduse reegleid tarvitades narkootilisi aineid. Vanglas on isik aga aktiivselt tegelenud oma sõltuvusprobleemiga, ta on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja selle programmi läbiviija hinnangul narkootikumidest tulenev risk on maandatud. Ka on isik osalenud erinevatel vestlustel. Kaitsja tõi välja, et Stanislav Norok avaldas ka ise kohtuistungil, et ta suudab narkootikumidest vabalt raskeid olukordi elus lahendada. Kindluse mõttes soovib isik vabaneda rehabilitatsioonikeskusesse, mis peaks veelgi maandama narkootiliste ainetega seotud riske. Kõige suuremaks motivaatoriks on aga tütar, kelle eest tahab kinnipeetu hoolitseda. Kaitsja sõnul on töökoht keevitajana vabaduses garanteeritud, tasumata nõuete kohta soovib Stanislav Norok koostada graafikud. Kaitsja hinnangul kindel töökoht ja lähedaste toetus aitavad tal võlad tasuda nii, et materiaalseid raskusi ei teki. Distsiplinaarkaristus tööst keeldumise kohta oli määratud tingimisi ja selle katseaja läbis ta edukalt. Kaitsja arvates ei ole Stanislav Noroki puhul tegemist subkultuursetel hoiakutel põhineva tööst keelduva isikuga ja seetõttu ei peaks see asjaolu kaaluma üles muud positiivset. Kaitsja palus kohtul Stanislav Norokit usaldada ja vabastada isik vangistusest enne tähtaega. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
10. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja seisukohtadega ning kuulanud ära kohtuistungil süüdimõistetu ning tema kaitsja, leiab, et Stanislav Norok tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
11. Kohus märgib esmalt, et Stanislav Norokile on mõistetud liitkaristus esimese astme tahtliku kuriteo toimepanemise ja teise astme kuriteo toimepanemise eest, seega tuleb tingimisi enne tähtaega vabastamise võimaluse tekkimise aja määramisel kokkuvõttes lähtuda

§ 76

lgs 2 sätestatust (Riigikohtu 28.11.2018 lahend kohtuasjas nr 1-16-2295, p 22).

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

1. Käesoleva lahendi tegemise ajaks on Stanislav Norok talle mõistetud karistusest (2 aastat 2 kuud 19 päeva vangistust) ära kandnud 1 aasta 8 kuud ja 14 päeva ehk enam kui kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Seega on isiku enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalne eeldus täidetud. Elektroonilisele valvele allumise on kinnipeetav endale kohustuseks võtnud vabatahtlikult.
2. Kuigi formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on Stanislav Noroki puhul täidetud, ei ole kohtul veendumust, et Stanislav Norok on juba enne karistuse täielikku ärakandmist suunatud õiguskuulekale käitumisele. Vastavalt

§ 76

lg 4 arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes 3 1-20-221 või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega peab kohus arvestama nii isiku käitumist karistuse kandmise ajal kui ka enne seda. Kohus märgib, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi.

§ 76

lg-s 4 nimetatud kohtu kohustus arvestada erinevaid asjaolusid tähendabki seda, et kui esineb nii isiku kasuks kui kahjuks rääkivaid asjaolusid, peab kohus kaaluma, kummad argumendid teised üles kaaluvad.

1. Ennetähtaegse vabastamise poolt räägivad vabanemisel elu- ja töökoha olemasolu. Kriminaalhooldusametnik on välja selgitanud, et Stanislav Norok asuks vabanemisjärgselt elama J rehabilitatsioonikeskusesse, kust on kinnitatud, et nende juures on võimalik kohaldada isiku suhtes elektroonilist valvet. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis kinnipeetava ennetähtaega vangistusest vabastamise vältimatuks eelduseks. Stanislav Norokile on töökoha garanteerinud V OÜ, firma tegeleb metallkonstruktsioonide valmistamisega. Isik on varasemalt töötanud erinevates ehitusega tegelevates ettevõtetes ja omab erinevaid töökogemusi. Samas on isik toime pannud varguse majandusliku kasu saamise eesmärgil, seega ei pruugi töökoha ja stabiilse sissetuleku olemasolu välistada uue kuriteo toimepanemise riski.
2. Positiivseks loeb kohus asjaolu, et Stanislav Norok on vanglas töötanud koristajana ja on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ , kus aga siiski osales pigem kuulaja kui aktiivse osalejana ning jättis mõnel korral kodutööd tegemata. Ka on isikuga viidud läbi vestlused riskivast elustiilist ja probleemide lahendamisest. Vestluse läbiviija kokkuvõttest nähtub, et isik mõistab, et kui ta jätkab narkootiliste ainete tarvitamist, siis ta kaotab oma lapse, kuna lapse kasvatamine ja narkootikumide tarvitamine ei sobi kokku. Samuti on isik omandanud riigikeele A1 tasemel ja õpib riigikeelt A2 tasemel. Kohus on seisukohal, et Stanislav Norok on vanglas viibitud aega siiski kasutanud otstarbekalt enesearendamise huvides.
3. Samas leiab kohus, et süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud ei kaalu üles distsiplinaarrikkumist vangistuse ajal, samuti tema varesemast elukäigust lähtuvat ohuprognoosi. Stanislav Norokit iseloomustab asjaolu, et teda kriminaalkorras korduvalt karistatud ning korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasemad karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist.
4. Süüdimõistetu Stanislav Norok on varem viibinud kriminaalhooldusel, kuid rikkus korduvalt lisakohustust mitte tarvitada narkootilisi aineid. Stanislav Norok näitas oma käitumisega, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda ning ta ei olnud huvitatud tegema kriminaalhooldusametnikuga koostööd, mistõttu pöörati isikule mõistetud vangistus täitmisele. Kohus märgib, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel katseaja tingimuste rikkumine ei võimaldaks teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Seega puudub kohtul veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja Stanislav Norok suudab seekord ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. 4 1-20-221
5. Lisaks märgib kohus, et Stanislav Norok kannab

§ 64

lg 1 alusel mõistetud liitkaristust I astme rahvatervisevastase (narko-)kuriteo toimepanemise eest. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. Stanislav Noroki ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkokuritegude toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises.

1. K-raha andmetel on Stanislav Norokil tasumata nõudeid 22 011 eurot ning seda vaatamata sellele, et isik on enne vangistust töötanud ja omanud sissetulekut. Isiku enda sõnul on ta valmis nõudeid tasuma, kui selleks sobilik aeg tuleb. Kohtu hinnangul näitab selline suhtumine võlgade likvideerimisse tõsiselt võetava motivatsiooni puudumist. Kohus on seisukohal, et finantssurve tasumata võlgade näol halvendab süüdimõistetu majanduslikku toimetulekut ning suurendab uue kuriteo toimepanemise riski (näiteks narkootikumide vahendamine majandusliku kasu saamise eesmärgil).
2. Süüdimõistetu lähedasteks on ema ja alaealine tütar. Lapse ema on kriminaalkorras karistatud (pani koos kinnipeetavaga toime narkokuriteo). Last kasvatab Stanislav Noroki ema ja omavahelised suhted on head ning toetavad. Ema on kinnipeetavat vabanemise korral valmis toetama nii materiaalselt kui moraalselt. Arvestades aga isiku korduvkaristatavust kuuluvad isiku suhtlusringkonda ilmselgelt ka kriminaalkorras karistatud isikud vaatamata asjaolule, et Stanislav Noroki enda sõnul ta nendega ei suhtle. Narkootikumide vahendamine eeldab laia suhtlusringkonda. Kohus on seisukohal, et kriminaalset mõtteviisi toetavate isikutega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa süüdimõistetu resotsialiseerumisele. Suhtlusringkonna muutmine on aga meele- ja järjekindlust nõudev protsess ning seda olukorras, kus isik vabaneb vanade tuttavatega samasse piirkonda IdaVirumaal.
3. Stanislav Norokil ei ole probleeme alkoholi tarvitamisega, tarbis vähe ja tarbides ei ole vägivaldne. Kohus loeb selle positiivseks. Küll aga tarvitas Stanislav Norok narkootikume, peamiselt amfetamiini ning on narkootikume ka süstinud. Teda on NPALSi alusel karistatud kolmel korral. Ka kriminaalhooldusel olles rikkus narkootiliste ainete omamise ja tarvitamise keeldu. Vabaduses olles ei olnud isik valmis tegelema sõltuvusprobleemidega. Kohus on seisukohal, et narkootikumide taastarvitamist ei saa eitada ning sellest tulenevalt jääb uue kuriteo toimepanemise risk püsima. Stanislav Norok on narkootikumidest loobumise peamiseks motivaatoriks toonud oma lapse ja tema kasvatamise. Kohus peab aga vajalikuks märkida, et kasvatamist ning ülalpidamist vajav laps oli Stanislav Norokil olemas ka enne vangistust, kuid tema olemasolu ei pannud teda varasemalt hoiduma riskeerivast elustiilist ega kuritegelikust käitumisest.
4. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-191-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Stanislav Noroki käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas, tal on kehtiv distsiplinaarkaristus vaatamata sellele, et distsiplinaarkaristust ei pööratud täitmisele. Seega on käesoleval juhul see tingimus täitmata. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. 5 1-20-221 Kohus on seisukohal, et kui süüdimõistetu tahab oma käitumisega veenda kohut selles, et ta on tõesti muutunud, peaks tema käitumine vangistuses olema eeskujulik. Kuna käitumist vangistuses peetakse oluliseks näitajaks, prognoosimaks, milliseks kujuneb isiku käitumine väljaspool vanglat, siis võib teha järelduse, et Stanislav Noroki karistus ei ole veel eesmärki täitnud.
5. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et kuigi isiku vabanemisjärgsed elutingimused, elu- ja töökoha olemasolu ning positiivne toetus lähedaste näol, on head, ei kaalu kohtu hinnangul kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Selliseks järelduseks annavad aluse tema varasem karistatus, varasemalt kriminaalhooldusele mitteallumine, distsiplinaarkaristus vanglas, majanduslik ebakindlus ja narkootikumide tarvitamine. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.

1. Stanislav Noroki tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist toetavad küll prokurör ja Viru Vangla, kuid prokuröri seisukoht on motiveerimata, mistõttu ei ole kohtule teada, mis asjaoludele tuginedes prokurör sellisele arvamusele jõudis. Prokuröri ja vangla seisukoht ei ole kohtule siduv.
2. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.
3. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Stanislav Noroki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Menetluskulud
4. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja vandeadvokaat Valeriy Gimaev, kelle taotluse kohaselt kulus Stanislav Norokile õigusabi osutamiseks 114 eurot (koos käibemaksuga). Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kaitsjatasu summas 114 eurot kuulub välja mõistmisele S. Norokilt. /allkirjastatud digitaalselt/ Olga Dorogan Kohtunik 6