lg 4 alusel pikendada Janne Pillele Tartu Maakohtu 1.03.2021 otsusega määratud katseaega 4 (nelja) kuu võrra s.o kuni 1.01.2023.
lg 4 alusel määrata Janne Pillele katseajaks
§-s 75 lg 2 p 5 sätestatud kohustus osaleda xx xxxxxxxx xxxxxx ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses statsionaarsel rehabilitatsiooniteenusel uimastisõltuvusega täisealisele inimesele ja alluda seal pakutavale ravile, registreerides ennast teenusele hiljemalt 10 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.
lg 4 ja 75 lg 4 alusel määrata Janne Pillele katseajaks kohustus käia kriminaalhooldusametniku määratud ajal üks kord nädalas kriminaalhooldusametniku juures tegemas narkootikumide tarvitamise testi kuni rehabilitatsiooniteenusele asumiseni, kuid mitte kauem kui 3 kuu vältel alates kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlva, Võru tn 12) määruskaebuse 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused Tartu Maakohtu 01.03.2021 otsusega tunnistati Janne Pille süüdi
lg 1 järgi ning teda karistati 1 aasta ja 3 kuulise vangistusega.
Pille ei pane 1 aasta ja 6 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab
lg 2 p-s 21 sätestatud kohustust, s.o hoidub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete omamisest ja tarvitamisest, v.a arsti kirjutatud ravimid. Kohtuotsus jõustus 17.03.
lg 4 ja § 75 lg 2 p 5 alusel kohustus registreerida ennast hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest xxxxxxxxxxx vastuvõtule ravivajaduse hindamiseks ning ravivajaduse ilmnemisel alluma määratud ravile. Kohus asus seisukohale, et süüdimõistetu on erakorralises ettekandes etteheidetud rikkumised toime pannud, ent ei pidanud vangistuse täitmisele pööramist veel põhjendatuks. Tartu Maakohtu 18.06.2021 määrus jõustus 6.07.
§-s 74 lg 4 on sätestatud, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 2
§-s 74 lg 4 ettenähtud meetmeid. Kriminaalhooldusametnik heidab Janne Pillele ette narkootiliste ja psühhotroopsete ainete omamise ja tarvitamise keelu rikkumist 13.09.2021 ja 26.10.2021. 13.09.2021 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollist ( tl 139) nähtub, et 13.09.2021 kell 13.40 kontrollis kriminaalhooldusametnik Võru esinduses J. Pille kohustust mitte tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Janne Pillel tuvastati narkootilise aine tarvitamise tunnused (indikaatorvahendi näit oli positiivne – metamfetamiin). Joobeseisundi tuvastamise saatekirja kohaselt ( tl 140 pöördel) tuvastati 13.09.2021 kell 15.13 Janne Pillelt võetud uriiniproovis narkootilise aine amfetamiini, metamfetamiini esinemine. Janne Pille 30.09.2021 kriminaalhooldusametnikule antud kirjaliku seletuse kohaselt ( tl 130) ei ole ta teadlikult narkootikume tarbinud. 3.09 ja 4.09 käis baaris, kus tarbis erinevaid jooke. J. Pille peab seda ainukeseks viisiks, kuidas need ained organismi võisid sattuda. Kohtuistungil jäi süüdimõistetu sama põhjenduse juurde. 26.10.2021 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollist nähtuvalt ( tl 132) 26.10.2021 kell 10.50 kontrollis kriminaalhooldusametnik Võru esinduses J. Pille kohustust mitte tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Protokolli kohaselt tuvastati Janne Pillel narkootilise aine tarvitamise tunnused (indikaatorvahendi näit oli positiivne metamfetamiin). Joobeseisundi tuvastamise saatekirja kohaselt ( tl 157) tuvastati 26.10.2021 kell 11.55 Janne Pillelt võetud uriiniproovis narkootilise aine metamfetamiini esinemine. Janne Pille 29.10.2021 kriminaalhooldusametnikule antud kirjaliku seletuse kohaselt ( tl 133) ei ole ta teadlikult tarbinud narkootilist ainet. 22.10.2021 käis sõbrannaga uue tuttava sünnipäeval, kus viibis paar tundi. Kohtuistungil jäi süüdimõistetu sama põhjenduse juurde. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollides, joobeseisundi tuvastamise saatekirjades toodut ning süüdimõistetu kriminaalhooldusametnikule antud seletusi ja kohtuistungil antud ütluseid kogumis hinnates loeb kohus tõendatuks, et mingil ajal enne 13.09.2021 ja 26.10.2021 toimunud kontrolle tarvitas Janne Pille narkootilist ainet (metamfetamiin, amfetamiini). Kohtupraktikas omaksvõetud põhimõtte kohaselt narkootilise aine tarvitamise tunnuste esinemine osutab narkootikumi eelnevale tarvitamisele vaid kaudselt (RKKKo 3-1-1-55-13, p 7). Samas kuigi üldjuhul ei saa isiku süüditunnistamine rajaneda vaid ühel kaudsel tõendil, on sellest reeglist võimalikud erandid. Kui isiku kehavedelikus tuvastatakse ettenähtud menetluskorda järgides narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise tunnused (faktiline asjaolu) ja puuduvad muud tõendid (nt narkootilise aine tarvitamist kinnitavad tunnistaja ütlused või isiku valdusest keelatud aine leidmine), ei ole siiski välistatud tõsikindla ning veenva järelduseni jõudmine narkootilise aine eelneva tarvitamise kohta, arvestades seejuures konkreetsele süüteoliigile iseloomulikku kriminoloogilist eripära (vt nt RKKKo 3-1-1-16-04, p 10). Põhimõtteliselt on küll võimalik, et narkojoove või narkootilise aine jäljed inimese organismis on tingitud millestki muust kui narkootilise aine tarvitamisest (manustamisest) isiku enda poolt. Seetõttu osutavad narkojoovet või narkootilise aine jälgede olemasolu kinnitavad tõendid narkootilise aine tarvitamisele kui NPALS § 151 lg 1 koosseisuteole tõesti vaid kaudselt. Samas on tõenäosus, et narkootikumid satuvad inimese organismi muul viisil kui nende tarvitamise tulemusel, üldjuhul äärmiselt väikene. Seega saab olukorras, kus 3
Kriminaalhooldusametnik heidab Janne Pillele ette 10.09.2021 kontrollile mitte allumist. Ettekande kohaselt, mida tõendab ka kriminaalhoolduse elektroonilise päeviku väljatrükk ( tl 161-164), soovisid Võru esinduse kriminaalhooldusametnikud kontrollida 10.09.2021 Janne Pille elukohas kohustuse mitte tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid täitmist. Kontrolli teostada ei õnnestunud, kuna isikut elukohas ei viibinud ning telefonile kell 19.13 ja 19.16 ei vastatud, kuigi liin oli hõivatud. Helistati ka 19.17, telefon kutsus, kuid kõnele ei vastatud. Janne Pille helistas 20.49 kriminaalhooldusametnikule tagasi ning teavitas, et on xxxxx tänaval xxxxxxxxxx korteris eneseisolatsioonis, sest on haige. Ametnikule oli teada, et Janne Pille xxxxxxxxxxxxxxxxxxx aegne karantiin lõppes 31.08.2021. Täpset aadressi Janne Pille öelda ei osanud. Ametnik palus täpse aadressi välja selgitada ja tagasi helistada. Ametnik helistas Janne Pillele kell 21.00, kuid kõne vajutati kinni. Kell 21.02 ametniku kõnele ei vastatud. Janne Pille 13.09.2021 kriminaalhooldusametnikule antud kirjaliku seletuse kohaselt ( tl 128) oli ta reede õhtul xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx uuesti haigestunud (xxxx, xxxx, xxxxxx) ja ravimeid tarvitanud, mistõttu jäi magama. Soovis tervise korda saada, et 14.09.2021 uude töökohta proovipäevale minna. Kohtuistungil jäi süüdimõistetu sama põhjenduse juurde. Samas süüdimõistetu kinnitas, et kriminaalhooldusametnik Eve Lillepuu soovis sel õhtul temaga kohtuda ja sai ka ühel korral J.Pillega telefonitsi suhelda, paludes tagasi helistada ning anda aadressi, kus J.Pille viibib. J.Pille tagasi ei helistanud. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt suhtles J.Pille samal õhtul Perearsti Nõuandeliiniga. E-kirjavahetusest nähtuvalt ( tl 129) 19.09.2021 tegi Janne Pille pöördumise Perearsti Nõuandeliinile, paludes kirjalikku kinnitust, et ta helistas 10.09.2021 perearsti nõuandetelefonile 1220 seoses kehva enesetundega. Vastuseks süüdimõistetu järelepärimisele 4
lg 2 p 21 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete omamise ja tarvitamise keeld, on kriminaalhooldajal kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 261 lg 1 alusel õigus teda kontrollida võimaliku narkootikumi tarvitamise tuvastamiseks. KrHS § 261 lg 6 järgi on tegemist kriminaalhooldaja kontrollile mitteallumisega, kui kriminaalhooldusalune keeldub indikaatorvahendiga kontrollist, proovi andmiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde minekust ja tervishoiuteenuse osutaja juures proovi andmisest. Sellisel juhul loeb kriminaalhooldaja kriminaalhooldusaluse tegevuse karistusseadustiku § 75 lõike 1 punkti 3 kohaseks kontrollinõude rikkumiseks. Kohtu hinnangul kohustus alluda kriminaalhooldaja kontrollile hõlmab endas muuhulgas kohustust luua võimalus kontrolli läbiviimiseks. Narkootikumi tarvitamise kontroll eeldab ametniku ja süüdimõistetu vahetut kokkusaamist. Seega on süüdimõistetu muuhulgas kohustatud vastama kriminaalhooldusametniku kõnedele või kui ta pole kõne ajal telefoni juures, tagasi helistama. Vastasel korral poleks narkootiliste ainete tarvitamise keelu järgimist võimalik kontrollida. Kohtupraktikas on nimetatud kohustust muuhulgas tõlgendatud selliselt, et kriminaalhooldusalusel on ka kohustus võtta vastu kriminaalhooldusametniku telefonikõned ning kõnele mõjuval põhjusel vastamata jätmisega kaasneb kohustus esimesel võimalusel tagasi helistada. Süüdimõistetu on oma kirjalikus seletuses kui ka kohtuistungil antud ütlustes õigeks võtnud, et ta ei olnud kriminaalhooldusametnikule 10.09.2021 õhtul kohustuse kontrolliks kättesaadav ei oma elukohas ega ka sidevahendi kaudu. J. Pille oli teadlik, et tal tuleb kohustuse kontrollile alluda, sest ta on 31.03.2021 allkirjastanud kohustust selgitava lisa ( tl 166), milles on käsitletud ka kontrollile allumist ja kontrolliks kättesaadav olemist. Mõjuval põhjusel telefonikõnele vastamata jättes tuleb tagasi helistada, et ametnik saaks infot tema viibimiskohast ja võimaluse otsustada, kas on võimalik tulla kohustuse kontrolli tegema. Hooldusalust on dokumendis informeeritud, et telefonile mittevastamist, telefoni välja lülitamist või mõjuva põhjuseta kontrolli teostanud ametnikule tagasi helistamata jätmist ja oma viibimiskoha avaldamata jätmist saab käsitleda kontrollile mitteallumisena ehk kriminaalhooldusseaduse § 261 lg 6 rikkumisena. Süüdimõistetu väitel oli ta 10.09.2021 õhtul haige, kuid ei viibinud oma elukohas. Väide, et Janne Pille ei tea oma lähedase sugulase aadressi, ei ole kohtu jaoks usutav. Ka jääb paljasõnaliseks väide, et süüdimõistetu oli 10.09.2021 õhtul oli üldse haige. Asjaolu, et J.Pille 10.09.2021 kontrollile allumise kohustuse täitmist takistas haigestumine, on kohtu arvates usaldusväärselt tõendamata. E-kirjavahetuses toodu tõendab süüdimõistetu väidet, et ta 10.09.2021 õhtul tõesti Perearsti Nõuandeliinile helistas. Telefonikõne Perearsti Nõuandeliinile 10.09.2021 õhtul ei kinnita aga haigussümptomite tegelikku olemasolu. Kõne tehti 10.09.2021 õhtul. Süüdimõistetu väitel olid haigussümptomid (xxxxxxxxxxxxxxxxxxx) kestnud juba vähemalt kahel järjestikkusel päeval. Samas ei pöördunud Janne Pille perearsti poole 10.09.2021 päevasel ajal. 10.09.2021 õhtul toimunu ajaline kulg on järgmine - süüdimõistetu helistas Perearsti Nõuandeliinile alles pärast seda, kui kriminaalhooldusametnik oli talle juba mitu kõnet teinud ja alles peale Nõueandeliinile helistamist helistas süüdimõistetu tagasi kriminaalhooldusametnikule. Sündmuse selline ajaline kulg viitab pigem asjaolule, et Perearsti Nõuandeliinile helistamisega püüdis süüdimõistetu tekitada tõendit oma väidetavast haigestumisest. Kohtule ei tundu veenev, et Janne Pille oli 10.09.2021 haige ka asjaolu tõttu, et esmaspäeval 13.09.2021 oli ta juba täiesti terve, kui ta kriminaalhooldusametniku vastuvõtul käis. Lisaks 5
§-s 75 lg 1 p 3 sätestatud kriminaalhooldaja kontrollile allumise kohustust. Kriminaalhooldusametnik heidab Janne Pillele ette registreerimiskohustuse rikkumist 26.10.
lg 1 p-s 2 sätestatud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajal kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Kuna Janne Pille siiski ilmus registreerimisele ja hilinemine ei olnud väga suur, ei pea kohus seda rikkumist raskeks. Registreerimisele hilinemine samas aga iseloomustab Janne Pillet negatiivselt, osutades, et hooldusalune ei pea kinni registreerimise korrast ja suhtub kriminaalhooldusesse ükskõikselt. Lisaks pidi Janne Pille ettekande kohaselt ilmuma kriminaalhooldusametniku juurde 29.10.2021 kell 9.00, et anda puuduvad seletuskirjad, kuid jõudis vastuvõtule 9.30. J. Pille hilines 30 minutit ja ei teavitanud hilinemise põhjust. Janne Pille 29.10.2021 kriminaalhooldusametnikule antud kirjaliku seletuse kohaselt ( tl 134) 29.10.2021 hilinemise põhjuseks oli tööaja alguse pidevad muutumised. Pani küll aja kirja, 6
lg 4 ja § 75 lg 2 p 5 alusel Janne Pillet registreerima ennast hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest xxxxxxxxxxx vastuvõtule ravivajaduse hindamiseks ning ravivajaduse ilmnemisel alluma määratud ravile. Janne Pillet iseloomustab positiivselt, et ta registreeris 15.07.2021 ennast xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxx xx vastuvõtule, mida tõendab xxxxxxxxxxxxxxxxxx xx 24.10.2021 vastus kriminaalhooldusametniku järelepärimisele (tl 144). xxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnitusel on Janne Pille käinud vastuvõttudel 30.08.2021, 13.09.2021 ja 5.10.
§-st 74 lg 4 tulenevalt olla samuti karistuse täitmisele pööramise aluseks. Ent kuna erakorralises ettekandes pole kuriteoga samalaadsete väärtegude toimepanemist karistuse täitmisele pööramise alusena ette heidetud, ei tee seda ka kohus. Käesolevas menetluses etteheidetavate narkootiliste ainete tarvitamise episoodides ei ole J.Pillet veel NPALS § 15-l lg 1 järgi süüdi tunnistatud. Süüdimõistetut iseloomustab positiivselt, et ta on tööga hõivatud. Töötamise registri väljatrükist nähtuvalt ( tl 145) töötab Janne Pille alates 17.09.2021 xxxxxxxxx xx-s. Süüdimõistetu ütluste kohaselt töötab ta seal ka käesoleval ajal. Janne Pillele on kohtuotsuse tegemisel antud võimalus vangla asemel elada vabaduses tingimusel, et ta täidab kõik kohtu poolt temale pandud kontrollnõuded ja -kohustused. Janne Pille neid tingimusi ei ole täitnud. Võimaluse elu vabaduses jätkata andis kohus ka oma oma 18.06.2021 määrusega, millega jäeti rahuldamata taotlus Janne Pillele mõistetud karistuse 7
Nagu kohus eespool leidis, esineb ka süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid (pöördumine xxxxxxxxxxx poole, tööga hõivatus). Tartu Maakohtu 1.03.2021 otsuse kohaselt ja ka karistusregistri teatisest nähtub, et Janne Pille oli enne kuriteo toimepanemist karistamata isik. Seega on tegemist tema esimese kriminaalkaristusega. Eeltoodud põhjustel peab kohus võimalikuks anda süüdimõistetule veel ühe võimaluse oma elu vabaduses jätkata, jättes hetkel karistuse täitmisele pööramata. Mistahes uue rikkumise lisandumisel on kohtul kriminaalhooldusametniku taotlusel võimalik kaaluda karistuse täitmisele pööramist edaspidigi. Arvestades seniste rikkumiste arvukust võib karistuse täitmisele pööramise tingida edaspidi mistahes uus (eraldi võttes isegi väheoluline) rikkumine. J.Pille kohtuistungil kinnitas, et on nõus pöörduma xxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja/või tegema regulaarseid teste narkootiliste ainete tarvitamise kontrollimiseks. Nõusoleku käia üks kord nädalas kriminaalhooldusametniku juures narkootikumide tarvitamise testi tegemas 3 kuu vältel alates kohtumääruse jõustumisest on süüdimõistetu 26.10.2021 andnud ka kirjalikult ( tl 146). Karistatus narkootiliste ainete tarvitamisega seotud kuriteo eest, katseajal korduvalt narkootiliste ainete tarvitamine annab alust järeldusele, et Janne Pillel on kalduvus narkootilisi aineid tarvitada. Süüdimõistetu ka kohtuistungil ise möönis, et tal on nõrkus narkootiliste ainete vastu. Süüdimõistetu isikut arvestades on kohtu arvates asjakohane xx-s xxxxxxxx xxxxxx ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses pakutav statsionaarne rehabilitatsiooniteenus uimastisõltuvusega täisealisele inimesele. Nagu kohus eespool tuvastas, viibib süüdimõistetu ka käesoleval ajal xxxxxxxxxxx ravil. Ent süüdimõistetu kohtuistungil antud ütlustest tuleneb, et see ravi on määratud pigem seoses xxxxxxxxxxxxxxxxx, kuna ravimiteks on xxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxx. Narkootiliste ainete tarvitamisega jätkamine peale selle ravi alustamist osutab asjaolule, et praegune ravi ei ole ilmselgelt olnud tulemuslik hoidmaks süüdimõistetut eemale narkootiliste ainete tarvitamisest. Kohtule teadaolevalt on rehabilitatsiooniteenusel osalemise kohustust loetud kohtupraktikas ravile allumise kohustuseks
Seega määrab kohus
lg 4 alusel süüdimõistetule
§-s 75 lg 2 p 5 sätestatud kohustuse osaleda xxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx uimastisõltuvusega täisealisele inimesele ja alluda seal pakutavale ravile. Et kohustuse täitmine oleks kontrollitav, määrab kohus teenusele registreerimiseks tähtaja, mille jooksul süüdimõistetu peab ennast teenusele ära registreerima. Teenusel osalemise kohustuse saab lugeda täidetuks, kui süüdimõistetu ei lahku sealt enne teenuse osutaja poolt määratud tähtaja möödumist ja allub rehabilitatsioonikeskuses kehtestatud korrale ja määratud ravile. Kuna eluliselt on usutav, et xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ei pruugi süüdimõistetu saada kohe, on süüdimõistetu distsiplineerimiseks asjakohane ka kuni teenusele pääsemiseni 8
lg 4 alusel.
§-s 75 lg 4 on sätestatud, et kui süüdlane lubab oma käitumist parandada ja võtab endale sama paragrahvi lõikes 2 loetlemata kohustusi, võib kohus need kohustustena kinnitada.
lg 4 alusel kohustuse määramise süüdimõistetule teeb aga problemaatiliseks asjaolu, et
lg 4 teeb viite üksnes
§-s 75 lg 2 loetletud kohustustele. Olukorras, kus põhimõtteliselt on kohtuotsusega võimalik määrata süüdlasele ka tema enda poolt vabatahtlikult võetavaid kohustusi, peab kohus võimalikuks seda teha ka käesolevas menetluses. Kohtu hinnangul puudub mõistlik põhjus, miks erinevalt kriminaalasja sisulise arutamise staadiumist ei peaks see võimalik olema kohtuotsuse täitmise käigus tekkivate küsimuste lahendamisel.
§-s 75 lg 4 sätestatud kohustuse määramine on süüdimõistetule ilmselgelt soodsam lahendus, kui vangistuse täitmisele pööramine.
lg 4 ja 75 lg 4 alusel määrab kohus süüdimõistetule kohustuse käia üks kord nädalas kriminaalhooldusametniku juures narkootikumide tarvitamise testi tegemas. Statsionaarsele xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asumine eeldab süüdimõistetu pidevat kohal viibimist rehabilitatsioonikeskuses, kus eelduslikult narkootiliste ainete tarvitamine pole võimalik. Seetõttu on otstarbeks kohustada süüdimõistetut teste tegema kuni xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asumiseni, kuid mitte kauem kui 3 kuu vältel alates kohtumääruse jõustumisest xx xxxxxxxx xxxxxx ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse veebilehe andmetel statsionaarne rehabilitatsiooniteenus on pikaajaline ja võib kesta 6-9 kuud. Süüdimõistetu katseaeg lõpeb 1.09.2022. Hetkel pole teada, millal jõustub käesolev määrus ja millal süüdimõistetu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx pääseb. Seega võib tekkida olukord, kus senise katseaja piires ei jõua süüdimõistetu rehabilitatsiooniteenust läbida. Süüdimõistetu isikut arvestades ei ole tema huvides, et teenus jääks pooleli. Seetõttu peab kohus lisaks süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramisele põhjendatuks
Kuna süüdimõistetu on toime pannud mitu rikkumist, leiab kohus, et mitme
§-s 74 lg 4 ettenähtud meetme üheaegne rakendamine ei ole käesoleval juhul ebaproportsionaalne. Nagu kohus eespool leidis, oleks rikkumiste arvukust ja raskust arvestades iseenesest põhjendatud ka vangistuse täitmisele pööramine. Selle asemel mitme muu kergema meetme rakendamine ei kahjusta kuidagi süüdimõistetu huvisid. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.