Obsah (8)

§ 152§ 45§ 10§ 7§ 9§ 49§ 2§ 151

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene 11. november 2021, Tartu 3-19-2392 X kaebus Politsei-

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kui haldusakt on täielikult ammendunud, on tühistamiskaebus menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse ära langemise tõttu. Haldusakti ammendumisel saab kohus tühistamiskaebuselt haldusakti õigusvastasuse tuvastamisele üle minna vaid kaebaja taotlusel ja tema põhjendatud huvi korral. Kaebaja kaebeõigus on ka 10. detsembri 2019 ettekirjutuse nr 1049757856 (lahkumisettekirjutuse tegemine ja sissesõidukeelu kohaldamine) tuvastamisnõudega halduskohtusse pöördumiseks oluliselt kitsendatud võrreldes näiteks tühistamis- või kohustamisnõude või kahju hüvitamise nõude esitamise õigusega. Tuvastamiskaebuse esitamiseks peab isikul olema eriline preventiivne huvi. Ka

§ 45

lõike 2 esimese lause kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kuivõrd kaebajal on võimalik esitada hüvitamiskaebus PPA vastu 2 Tallinna Halduskohtule, siis eraldi tuvastamisnõude läbivaatamine ei ole põhjendatud ning tuleb lähtuda analoogiast

§ 152lg 1 punktiga 4 ja lõikega 2 ehk menetlus lõpetada.

4.

1. Kuivõrd vaidlustatud ettekirjutus on ammendunud (lahkumiskohustus on täidetud, sissesõidukeeld 1 aastaks lõppes
2. detsembril 2020) ning hüvitamiskaebust on võimalik esitada vastustaja asukoha järgi Tallinna Halduskohtule, siis lõpetas halduskohus haldusasja menetluse

§ 152lg 1 p 4 alusel.

1. X esitas
2. mail 2021 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu
3. mai
4. a määrus tühistada, saata kaebus menetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtule ning jätta kõik X poolt kantud menetluskulud PPA kanda. Määruskaebuse põhjendused on järgnevad. 5.
5. Kohus jättis kaebuse muutmise taotluse rahuldamata, kuid ei lahendanud kaebaja alternatiivset taotlust. Sisuliselt on jätnud kohus hüvitamiskaebuse alusetult menetlusse võtmata.

§ 10

lg 1 esimene lause sätestab, et kui kohus teeb pärast kaebuse esitamist kindlaks, et haldusasi ei allu sellele kohtule, teeb kohus määruse asja üleandmiseks kohtualluvuse järgi. Järelikult pidi halduskohus, olukorras, kus ta leidis, et hüvitamiskaebus on esitatud valele kohtule, andma selle määrusega üle teisele kohtule, mitte aga jätma selle menetlusse võtmata. 5.2.

§ 7lg 1 sätestab, et kaebus esitatakse vastustaja asukoha või teenistuskoha järgi.

Kui vaidluse esemeks on vastustaja piirkondliku struktuuriüksuse või ametiisiku tegevus, sellega tekitatud kahju või selle tagajärjed, esitatakse kaebus piirkondliku struktuuriüksuse asukoha või ametiisiku teenistuskoha järgi. Vaidlustatavad haldusaktid on kaebaja suhtes teinud Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur, mis asub Rahu tn 38, 41588 Jõhvi vald. Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja teeninduspiirkonnaks Ida-Viru maakond. Eeltoodust tulenevalt allub ka kaebaja esitatav hüvitamiskaebus Tartu Halduskohtule, mitte Tallinna Halduskohtule, nagu vaidlustatavas määruses on selgitatud. Vastustaja ei ole 4. mail 2021 seisukohas kohtualluvust hüvitamiskaebuse osas vaidlustanud, mistõttu tuleneb ka

§ 9lg-st 1 vaidluse allumine Tartu Halduskohtule.

5.3.

§ 49

lg 1 sätestab, et kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal. Halduskohus määras

1. novembri 2020 kohtumääruse resolutsiooni p-s 2 asja läbivaatamise vormiks kirjaliku menetluse ning p-s 3, et menetlusosalisel on õigus esitada täiendavaid seisukohti, taotlusi ja tõendeid, sealhulgas menetluskulude väljamõistmise taotlusi ja kulude kandmist tõendavaid dokumente, kuni
2. detsembrini
3. Järelikult oli kaebaja esitatud taotlus kaebuse muutmiseks kooskõlas

§ 49lg-ga 1.

5.

1. Praegusel juhul muutusid kohtumenetluse ajal asjaolud – kaebajale määratud aasta pikkuse sissesõidukeelu tähtaeg saabus ja tühistamiskaebus (
2. detsembri
3. a ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ning sissesõidukeelu tühistamiseks) ammendus. Seega, võttes arvesse kohtupraktikat, oli käesoleval juhul kaebuse muutmine otstarbekas. Riigikohus on selgitanud, et kehtivusaja möödumise tõttu kehtetuks muutunud haldusakti peale esitatud tühistamiskaebust on põhjust menetleda juhul, kui sellel säilib mõju ja praktiline tähendus ka pärast kehtivusaja möödumist ning haldusorganil, kohtul või kolmandatel isikutel on võimalik tugineda selle varasemale kehtivusele. Kohtul pole alust lahendada kohtumenetluse ajal kehtivuse kaotanud haldusakti tühistamise nõuet üksnes juhul, kui kohus veendub, et kehtetu haldusakti „ületühistamine“ ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kaebaja on seisukohal, et halduskohus ei ole järginud talle

§ 2

lõikega 1 pandud kohustust olukorras, kus asja menetlemise kiirus toob kaasa tühistamiskaebuse perspektiivituks muutmise ning võimaldab kohtul lõpetada menetluse põhjusel, et tuvastamiskaebus pole lubatav, mille tagajärjel jäävad kõik menetluse 3 käigus tekkinud märkimisväärsed kulud kaebaja kanda. Kui kohus oleks jätkanud kaebuse menetlemist hüvitamiskaebusena, ei oleks menetluskulude problemaatikat tõstatunudki, kuid tagastades põhjendamatult hüvitamiskaebuse, on tekkinud ebaõiglane olukord, kus olenemata täidesaatva võimu õigusvastasest käitumisest, kaebaja kulusid ei hüvitata. Praegune menetlus on kestnud ligikaudu 1,5 aastat ning pooled on esitanud enda sisulised argumendid ja olemasolevad tõendid. Sellises olukorras puudusid kohtul takistused asja sisuliseks lahendamiseks ning lähtuvalt Riigikohtu lahendis nr 3-20-580/47 p-s 12 selgitatust, oleks olnud lubatav jätkata ka tuvastamiskaebusega. Kuid kindlasti oleks pidanud menetlust jätkama olukorras, kus kaebaja oli juba esitanud hüvitamiskaebuse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada.
2. Tartu Halduskohus võttis
3. jaanuari
4. a määrusega menetlusse
5. detsembri
6. a Eestist lahkumise ettekirjutuse nr 1049757856 osas kaks nõuet: õigusvastasuse tuvastamisnõude ning üheaastase sissesõidukeelu tühistamisnõude.
7. Kaebaja esitas
8. detsembril 2020 kaebuse täienduse paludes kaebus läbi vaadata ka kahju hüvitamise nõudes, alternatiivselt võtta see uue kaebusena ja liita asjaga. Kahju põhjustas väidetavalt viibimistähtaja ennetähtaegne lõpetamine
9. detsembri
10. a otsusega nr 2566/2019 ning
11. detsembri
12. a Eestist lahkumise ettekirjutus nr
13. Kaebuse täiendamine hüvitamisnõudega
14. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus ebaõigesti jätnud kaebuse muutmise taotluse rahuldamata. Vaidlustatud määrusest ei nähtu sisulisi põhjendusi, miks halduskohus kaebuse muutmise taotlust ei rahuldanud. Halduskohus on üksnes öelnud, et kuivõrd halduskohtu
15. novembri 2020 määruse resolutsiooni p 1 (PPA
16. detsembri
17. a otsusega nr 2566/2019 tehtud viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise õigusvastasuse tuvastamiseks) on jõustunud, puudub põhjus praeguse asja täiendamiseks veel ka kahju hüvitamise nõudega. Viidatud määrusega jättis halduskohus X taotluse kaebuse muutmiseks rahuldamata, sest kaebajal leidus oma õiguste kaitseks tõhusamaid õiguskaitsevahendeid (

§ 45

lg 2) ning seega puudus halduskohtu hinnangul kaebajal ilmselgelt kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks. Praeguses määruskaebemenetluses on vaidlus selle üle, kas on põhjendatud lubada kaebajal kaebust täiendada kahjunõudega. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks halduskohtu seisukoht, et kuivõrd (PPA

1. detsembri
2. a otsusega nr 2566/2019 tehtud viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise õigusvastasuse tuvastamise osas) halduskohus
3. novembri
4. a määrusega kaebust muuta ei lubanud, siis ei ole põhjendatud ka kaebuse täiendamine kahjunõudega. Kaebuse muutmine ei eelda seda, et selle konkreetse haldusakti üle peaks nõue kohtu menetluses olema. Kaebuse muutmise lubatavuse ja otstarbekuse otsustab

§ 49lg 1 kohaselt halduskohus.

Muutmise otstarbekuse hindamine on küll kohtu kaalutlusotsus, kuid vaidlusalusest määrusest ei nähtu, miks halduskohus ei pidanud kaebuse muutmist võimalikuks. Ringkonnakohus ei näe põhjust, miks keelata kahju hüvitamise nõudega kaebuse täiendamist. Sellist põhjust ei ole vaidlusaluses määruses välja toonud ka halduskohus. Asja uuel lahendamisel tuleb halduskohtul uuesti hinnata kaebuse muutmise lubatavust. 4 Menetluse lõpetamine tuvastamisnõude osas 10. Kui halduskohus juba võttis 3. jaanuaril 2020 kaebuse menetlusse 10. detsembri 2019. a Eestist lahkumise ettekirjutuse nr 1049757856 õigusvastasuse tuvastamise nõude, siis ei saanud kohus

§ 152lg 1 p 4 alusel enam menetlust lõpetada ega väita, et haldusakt on ammendunud.

Eestist lahkumise ettekirjutuse oli kaebaja täitnud juba kaebuse menetlusse võtmise hetkeks, sest lahkus Eestist

1. detsembril
2. Seega oli ettekirjutuse mõju lõppenud juba tuvastamisnõude menetlusse võtmise ajaks. Olukord ei muutunud kohtumenetluse ajal. Selle nõude puhul pidi kohus põhjendatud huvi olemasolus ja tuvastamiskaebuse lubatavuses olema veendunud juba nõuet menetlusse võttes. Kui halduskohus siiski võttis tuvastamisnõude menetlusse põhjendatud huvi hindamata, oleks halduskohus hiljem, kui leidis, et kaebeõigus ikkagi puudub, pidanud kaebuse kas sisuliselt lahendama või menetluse lõpetama

§ 151lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel ilmselge kaebeõiguse puudumise tõttu.

Seega on kohus ka tuvastamisnõude menetluse lõpetamise õiguspärasus ebaselge. Asja uuel lahendamisel peab halduskohus selle küsimuse uuesti lahendama, kontrollides muuhulgas seda, milline on kaebaja põhjendatud huvi tuvastamisnõude esitamiseks. Kui halduskohus lubab kaebuse muutmist ja lahkumisettekirjutuse ning Eestis viibimisaluse lõpetamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamist, siis võib see mõjutada hinnangut sellele, kas tuvastamiskaebuse esitamine iseseisvalt on kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Menetluse lõpetamine tühistamisnõude osas 11. 10. detsembri 2019. a ettekirjutuses nr 1049757856 sisalduva üheaastase sissesõidukeelu tühistamisnõude osas on halduskohus õigesti selgitanud, et selle mõju kaebajale on lõppenud, sest sissesõidukeelu tähtaeg on möödunud. Sissesõidukeeld lõppes 12. detsembril 2020, mistõttu kohalduks menetluse lõpetamise alusena

§ 152lg 1 p 4.

Samas ka siin oleks pidanud halduskohus andma kaebajale võimaluse tuvastamiskaebusele üleminekuks tulenevalt

§ 152lg-st 2.

Asja materjalidest ei nähtu, et halduskohus oleks enne menetluse lõpetamist andnud kaebajale võimaluse üle minna tuvastamisnõudele ning vastavalt selgitanud välja kaebaja põhjendatud huvi või selle puudumise. Ringkonnakohus märgib, olukorras, kus tühistamisnõude rahuldamine on haldusakti mõju lõppemise tõttu muutunud võimatuks, on ringkonnakohus aktsepteerinud tuvastamisnõudele üleminekul põhjendatud huvina ka seda, et tuvastamisnõude rahuldamine annaks isikule õiguse menetluskulude hüvitamiseks (nt Tartu Ringkonnakohtu

1. oktoober 2014, 3-11-1990, p 12;
2. märtsi
3. a otsus haldusasjas nr 3-16-1748, p 6).
4. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et halduskohtu põhjendused kaebuse muutmiseks ja kahju hüvitamise nõude esitamise keelamiseks ei ole asjakohased. Lahkumisettekirjutuse osas esitatud tuvastamisnõude menetluse lõpetamisel ei saanud kohus tugineda

§ 152lg 1 p-le 4.

Ning sissesõidukeelu osas tühistamisnõude menetluse lõpetamisel ei kontrollinud halduskohus seda, kas kaebaja soovib üle minna tuvastamisnõudele. Seega on halduskohus teinud asja menetluse lõpetamisel hulgaliselt menetlusvigu. Asja uuel lahendamisel tuleb halduskohtul eeltoodud küsimusi uuesti kontrollida.

1. Alternatiivse nõudena taotles kaebaja halduskohtult, et kohus võtaks
2. detsembril 2020 esitatud kaebuse täienduse eraldi kaebusena menetlusse ja liidaks selle praeguse haldusasjaga. Kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul on korrektselt lahendamata kaebuse täiendamise taotlus kahju hüvitamise nõudega, siis ei käsitle ringkonnakohus kaebuse muutmise alternatiivset nõuet. 5
3. Eeltoodut arvestades rahuldab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse, tühistab Tartu Halduskohtu
4. mai
5. a määruse ja saadab asja halduskohtule tagasi menetluse jätkamiseks.
6. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks, siis ei võta ringkonnakohus seisukohta poolte menetluskulude osas. (allkirjastatud digitaalselt) 6