lg 6 alusel pöörata täitmisele Almar Liivikule Tartu Maakohtu 11.06.2020 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa s.o 9 (üheksa) kuud 8 (kaheksa) päeva vangistust. Kohtumääruse jõustumisel kohustada Almar Liivikut ilmuma vangistust kandma kohtu poolt teatatud ajal ja kohta. Almar Liiviku vangistuse kandmise aja algust arvata alates tema vanglasse saabumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlvas, Võru tn 12) määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused Tartu Maakohtu 11.06.2020 otsusega tunnistati Almar Liivik süüdi
lg 2 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta.
Ülejäänud mõistetavat karistust, s.o 11 kuud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui A. Liivik ei pane 1 aasta 8 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja
lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust osaleda sotsiaalprogrammis.
Liivikut registreerima ennast kriminaalhooldaja määratud ajal riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenusele ning tegema koheselt kandmisele kuuluva karistuse kandmiselt vabanemisest 15 tööpäeva jooksul ja kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin). Vereproovide näidud tuleb esitada kriminaalhooldajale. Katseaja algust arvestatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 11.06.2020 ja käitumiskontrolli nõuete kohaldamist otsuse jõustumisest, s.o alates 27.06.
Kohus tuvastas, et süüdimõistetu ilmus alkoholi tarvitanuna registreerimisele 16.12.2020, rikkudes sellega registreerimiskohustust ning rikkus 11.12.2020 vereanalüüsi tegemist kohustust. Määrus jõustus 9.02.2021. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus esitas 8.07.2021 Tartu Maakohtule A. Liiviku suhtes kolmanda erakorralise ettekande, milles taotletakse A. Liiviku karistuse täitmisele pööramist. Tartu Maakohtu 23.07.2021 määrusega ( tl 59-62) taotlus rahuldati. Kohus tuvastas, et A. Liivik rikkus 25.06.2021 alkoholi tarvitamise keeldu ning 28.05.2021 kontrollile allumise kohustust. Kohus määras 11.06.2021 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s. o 11 kuud vangistust pöörata täitmisele.
lg 1 ja 3 alusel asendati Almar Liiviku täitmisele pööratud vangistus 11 kuud üldkasuliku tööga 330 tundi, mille tegemise tähtajaks määrati 18 kuud alates käesoleva määruse jõustumisest.
lg 4 alusel kohustati Almar Liivikut üldkasuliku töö tegemise tähtaja kestel täitma
§-s 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja §-s 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustust.
lg 4 ja
Erakorralise ettekande aluseks on Almar Liiviku allumatus kriminaalhooldaja kontrollile 9.09.
lg-s 6 on sätestatud, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada üldkasuliku töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva vangistusega. Kohus leiab, et erakorralises ettekandes esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kriminaalhooldusosakond on Almar Liivikule ette heitnud kriminaalhooldusametniku kontrollile mitteallumist 9.09.2021, 20.09.2021, 4.10.2021 ja 13.10.2021. Kriminaalhoolduse elektroonilise päeviku kohaselt (tl 46 pöördel) ametnikud soovisid 9.09.2021 kella 10.03 paiku kontrollida alkoholi mittetarvitamise kohustuse täitmist. Kontrolli teostada ei õnnestunud, A. Liivik ei viibinud kodus. Telefonile vastates süüdimõistetu täpse asukoha aadressi ei andnud, väitis, et viibib xxxxxx xxxxxxxxxxxxxx taga asuvas majas. Päeva ja õhtu jooksul üritati veel korduvalt A. Liivikut kodust ja telefoni teel tabada, kuid tulutult. Ust ei avatud ning telefon oli välja lülitatud või sellele ei vastatud. Kriminaalhooldusametnikule 10.09.2021 antud seletuses (tl 48) väitis A. Liivik, et sõitis 13.30 ajal Võrru ning telefonile ei vastanud, sest oli telefoni ära kaotanud. 14.09.2021 seletuses (tl 49) tunnistas Almar Liivik, et valetas ja telefon ei olnud kadunud, vaid autos. Isik nägi, et ametnik helistab, kuid ei soovinud kellegagi kohtuda. Ka kohtuistungil Almar Liivik kinnitas, et 9.09.2021 telefoni tegelikult ära ei kaotanud, vaid ei kuulnud seda. 3
HS) § 261 lg 1 alusel õigus teda kontrollida võimaliku alkoholi tarvitamise tuvastamiseks. KrHS § 261 lg 6 järgi on tegemist kriminaalhooldaja kontrollile mitteallumisega, kui kriminaalhooldusalune keeldub indikaatorvahendiga kontrollist, proovi andmiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde minekust ja tervishoiuteenuse osutaja juures proovi andmisest. Sellisel juhul loeb kriminaalhooldaja kriminaalhooldusaluse tegevuse karistusseadustiku § 75 lõike 1 punkti 3 kohaseks kontrollinõude rikkumiseks. Kohtu hinnangul kohustus alluda kriminaalhooldaja kontrollile hõlmab endas muuhulgas kohustust luua võimalus kontrolli läbiviimiseks. Alkoholi tarvitamise kontroll eeldab ametniku ja süüdimõistetu vahetut kokkusaamist. Seega on süüdimõistetu muuhulgas kohustatud vastama kriminaalhooldusametniku kõnedele või kui ta pole kõne ajal telefoni juures, tagasi helistama. Vastasel korral poleks alkoholi tarvitamise keelu järgimist võimalik kontrollida. Kohtupraktikas on nimetatud kohustust muuhulgas tõlgendatud selliselt, et kriminaalhooldusalusel on ka kohustus võtta vastu kriminaalhooldusametniku telefonikõned ning kõnele mõjuval põhjusel vastamata jätmisega kaasneb kohustus esimesel võimalusel tagasi helistada. Samuti loetakse rikkumiseks telefoni väljalülitamist või enda asukoha mitteavaldamist. Kriminaalhoolduse elektroonilise päeviku väljatrükid, süüdimõistetu kirjalikud seletused ja kohtuistungil antud ütlused, telefoni kuvatõmmised kogumis tõendavad, et A. Liivik ei olnud 9.09.2021, 20.09.2021, 4.10.2021 ja 13.10.2021 kriminaalhooldusametnikule kontrolliks kättesaadav ei oma elukohas ega ka sidevahendi kaudu. Kohus loeb süüdimõistetu esile toodud põhjendusi ( ei kuulnud telefoni, magas, ei olnud aega vastata) mittearvestatavaks. Kriminaalhooldusametnikud on soovinud A.Liivikut kontrollida küll ka õhtusel ajal, kuid mitte ebamõistlikult hilisel ajal, mil võiks eeldada inimese magamist. A. Liivik oli teadlik, et tal tuleb kontrollile alluda, sest ta on juba 15.02.2021 allkirjastanud kohustust selgitava lisa ( tl 54), milles on käsitletud ka kontrollile allumist ja kontrolliks kättesaadav olemist. Kohustuse lisaleht selgitab muuhulgas alkoholi mittetarvitamise kohustusega klientidele, et kohustuse kontrollide läbiviimiseks on oluline kaasas kanda töökorras mobiiltelefoni. Mõjuval põhjusel telefonikõnele vastamata jättes tuleb tagasi helistada, et ametnik saaks infot tema viibimiskohast ja võimaluse otsustada, kas on võimalik tulla kohustuse kontrolli tegema. Hooldusaluseid on dokumendis informeeritud, et telefonile mittevastamist, telefoni välja lülitamist või mõjuva põhjuseta kontrolli teostanud ametnikule 4
§-s 75 lg 1 p 3 sätestatud kriminaalhooldaja kontrollile allumise kohustust. Süüdimõistetut iseloomustab positiivselt, et muid kontrollnõudeid ja kohustusi on süüdimõistetu peale viimase kohtumääruse tegemist täitnud. Lisaks omab süüdimõistetu töökohta. Kohtule teadaolevalt pole süüdimõistetu uusi kuritegusid toime pannud. Seega on seni täidetud peamine karistuse eesmärk - süüdimõistetu hoidumine edaspidisest süütegude toimepanemisest. Vaatamata asjaolule, et esineb ka süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, tuleb kohtu arvates vangistus käesoleval juhul pöörata siiski reaalselt täitmisele. Kohtu hinnangul ei ole A. Liivik mõistnud siiani käitumiskontrolli nõuete kõrvalekaldumatu täitmise vajadust. Varasemalt kohaldatud abinõud (hoiatus, katseaja pikendamine, alkoholi tarvitamise keeld, programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenus, liiklusohutusprogrammis osalemine, vangistuse asendamine üldkasuliku tööga) ei ole Almar Liivikut mõjutanud rikkumistest hoiduma. Seega on tegelikult ammendunud muud võimalused Almar Liiviku rikkumistele reageerida. Just asjaolu, et tegemist ei olnud mõne juhusliku ühekordse rikkumisega, vaid A. Liiviku rikkumised on korduvad, annab antud juhul alust pöörata vangistus
Kriminaalhooldusosakonna kinnitusel ( tl 64) on Almar Liivikul tegemata 278 üldkasuliku töö tundi. Sama kinnitas süüdimõistetu ka kohtuistungil. Seega on Almar Liivikul karistusest ( 11 kuu vangistust) kantud 1 kuu 22 päeva vangistust ( mis vastab 52 tunnile üldkasulikule tööle) ja kandmata 9 kuud 8 päeva vangistust ( mis vastab 278 tunnile üldkasulikule tööle). Seega tuleb
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.