← Eesti

3-21-1937/20

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar

  1. november 2021, Tartu 3-21-1937 M.M. kaebus Viru Vangla
  2. augusti
  3. a käskkirja nr 6-3/672-1 tühistamiseks ning esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla
  4. augusti
  5. a käskkirja nr 63/672-1 ja
  6. juuni
  7. a käskkirja nr 3-21/1-2/135 täitmise peatamiseks M.M. määruskaebus Tartu Halduskohtu
  8. septembri
  9. a määruse resolutsiooni p-de 4, 5, 6, 7 peale Kirjalik menetlus Kaebaja M.M. Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON
  10. Tagastada M.M. määruskaebus Tartu Halduskohtu
  11. septembri
  12. a määruse resolutsiooni p-de 4 ja 5 peale.
  13. Tagastada M.M. määruskaebus Tartu Halduskohtu
  14. septembri
  15. a määruse resolutsiooni p 6 peale.
  16. Tagastada M.M. määruskaebus Tartu Halduskohtu
  17. septembri
  18. a määruse resolutsiooni p 7 peale. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas on määrus lõplik. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  19. Viru Vangla kohaldas
  20. juuni
  21. a käskkirjaga nr 3-21/1-2/135 Viru Vangla kinnipeetava M.M. suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist ning ohjeldusmeetmete kasutamist (käerauad). Käskkirja kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kuni asjaolude äralangemiseni.
  22. Viru Vangla tunnistas
  23. augusti
  24. a käskkirjaga nr 6-3/672-1 M.M. süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumises ja karistas teda iga rikkumise eest isikliku televiisori kasutamise keelamisega kolmeks päevaks. Käskkirja aluseks oli 37 ettekannet perioodist
  25. juuli 2021–
  26. august 2021, kuna kaebaja ei allunud hommikuste ja õhtuste loenduste ajal vanglaametniku korraldusele tulla käeraudade paigaldamiseks kambriluugi juurde.
  27. M.M. esitas
  28. augustil 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla
  29. augusti
  30. a käskkirja nr 6-3/672-1 tühistamiseks juhul, kui vangla kaebaja vaiet ei rahulda. Samuti palus kaebaja esialgse õiguskaitse korras peatada Viru Vangla
  31. juuni
  32. a käskkirja nr 3-21/1-2/135 ja
  33. augusti
  34. a käskkirja nr 6-3/672-1 täitmine ning liita käesolev haldusasi asjaga nr 3-21-1557, sest need kohtuasjad on omavahel seotud. Kaebaja selgitas, et ei ole 85 päeva saanud jalutada, kasutada pesumasinat, külmutuskappi ega arvutit, laenutada raamatuid, teha arsti määratud kardiotreeningut, helistada osakonna lahtioleku ajal, liikuda osakonnas vähemalt 4 tundi päevas ning ära on jäänud 9 arsti vastuvõttu. Kaebajal on vaimne puue ja hiljemalt
  35. mail 2021 pidi toimuma psühhiaatri poolt määratud korduvvisiit, kuid sinna ei ole ta saanud. Kaebaja osas ei tehtud ühtegi ohuhinnangut, mis põhjendaks tema jätkuvat hoidmist erirežiimil. Kaebaja märgib, et täiendavalt on temalt ära võetud ka televiisor. Kaebaja juurde ei lasta temale määratud abilist. Kaebaja esitas praeguses asjas esimese kaebuse
  36. juunil 2021 ning lisas kahel korral taotlusi, mis olid sellega otseselt seotud. Kaebuseid menetletakse aga neljas erinevas menetluses (3-21 -1423, 3-21-1557, 3-21-1828 ja 3-21-1937), kuigi kaebaja esitas kõik dokumendid, sh praeguse kaebuse asja nr 3-21-1557 täiendustena. Kaebaja palub kohtul võimalusel ühendada eelnimetatud menetlused, sest mitme erineva menetluse haldamine käib talle üle jõu.
  37. Tartu Halduskohus jättis
  38. septembri
  39. a määrusega M.M. esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla
  40. juuni
  41. a käskkirja nr 3-21/1-2/135 täitmise peatamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 4), jättis esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla
  42. augusti
  43. a käskkirja nr 6-3/672-1 täitmise peatamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 5), tagastas kaebuse (resolutsiooni p 6) ning jättis kaebaja taotluse haldusasjade nr 3-21-1937 ja nr 3-211557 liitmiseks rahuldamata (resolutsiooni p 7). Halduskohus leidis, et praeguses asjas esitatud esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla
  44. juuni
  45. a käskkirja nr 3-21/1-2/135 täitmise peatamiseks on samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduv taotlus, mis on sama kohtu poolt juba lahendatud haldusasjas nr 3-21-1423 ja seetõttu jääb taotlus HKMS § 55 lg 3 alusel läbi vaatamata. Kuigi praeguse esialgse õiguskaitse taotluse esitamise ajaks on kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatud oluliselt kauem, kui kohtule
  46. juunil 2021 asjas 3-21-1423 esitatud esialgse õiguskaitse taotluse esitamise ajal, on taotluses kirjeldatud asjaolud ning selle taotlemise alused siiski samad. Kaebaja on mõlemas taotluses väitnud, et tal on liikumispuue, mistõttu ta ei saa raudus käsi ja ilma tasakaalu hoidmata käia, ning tema suhtes käeraudade kohaldamine on jäetud arstiga kooskõlastamata. Asjaolud ei ole muutunud ka seetõttu, et kaebajale on vahepeal määratud distsiplinaarkaristused talle täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega kaasneva kohutuse täitmisest keeldumise tõttu. Kaebaja ei ole ka taotlenud haldusmenetluse uuendamist
  47. juuni
  48. a käskkirja suhtes. Haldusasjades nr 3-21-1557 ja nr 3-21-1828 esitas kaebaja samuti esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla
  49. juuni
  50. a käskkirja täitmise peatamiseks, kuid kohus jättis taotluse läbi vaatamata, kuna kohtu hinnangul oli tegemist korduva taotlusega. Haldusasjas nr 3-21-1557 võttis halduskohus kaebaja nõude Viru Vangla
  51. juuni
  52. a käskkirja tühistamiseks menetlusse. Kohus jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ja palus esitada põhjendused selle kohta, millised pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed talle saabuvad, kui tal ei ole võimalik kasutada isiklikku televiisorit. Kuigi kaebaja vastas kohtule, ei esitanud ta põhjendusi selle kohta, millised pöördumatud tagajärjed saabuvad talle isikliku televiisori 2 kasutamise võimaluseta 111 päeva jooksul, mistõttu ei ole võimalik tuvastada kaebajal esinevat esialgse õiguskaitse vajadust. Kaebaja esitas
  53. augustil
  54. a Viru Vanglale vaide
  55. augusti
  56. a käskkirja kehtetuks tunnistamiseks ja täitmise peatamiseks, kuid vaie on vangla menetluses ning seda ei ole veel tagastatud, osaliselt rahuldatud või jäetud rahuldamata või tähtaegselt lahendamata. Seega on kaebajal täitmata kohtusse pöördumise eelduseks olev kohustuslik kohtueelse menetluse läbimise nõue ning kaebus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada. Kuivõrd kohus tagastab kaebuse ning sellega haldusasjas menetlus Tartu Halduskohtus lõppeb, ei ole põhjendatud haldusasja liitmine teise haldusasjaga, milles menetlus veel jätkub.
  57. M.M. esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu
  58. septembri
  59. a määruse resolutsiooni p-de 4, 5, 6, 7 tühistamiseks. Lisaks palub kaebaja võtta tema kaebus menetlusse, peatada mõlema käskkirja täitmine esialgse õiguskaitse korras ning liita käesolev menetlus haldusasjaga nr 3-21-
  60. Määruskaebuses jääb kaebajale arusaamatuks, miks käesolevas haldusasjas on määrusi andnud kaks erinevat kohtunikku. Selline tegevus on segadust tekitav ja võib olla lubamatu. Käesolevat asja ei saa eraldi menetleda, kuna
  61. augusti
  62. a käskkiri nr 6-3/672-1 on õiguspärane vaid siis, kui
  63. juuni
  64. a käskkiri nr 3-21/1-2/135 on õiguspärane. Kohtu väide, et käesolevas asjas ei pea hindama
  65. juuni
  66. a käskkirja õiguspärasust, ei ole õige. Kohus ei arvesta, et selle käskkirjaga mõisteti kaebaja üksikvangistusse ja seati piiranguid, mis on ajas progresseeruvad. Kaebajal on vaimne puue ja talle osutatav psühhiaatriline abi on puudulik, mistõttu tema mõistus võib blokeerida mõne asja ja seda pika aja jooksul eirata. Nii jäi kaebajal nägemata, et kohus palus tal põhjendada, kuidas mõjub talle pöördumatult see kui ta ei saa kokku 180 päeva jooksul vaadata isiklikku televiisorit. Kaebaja sai alles
  67. septembril 2021 aru, et pidi kohtule vastama. Samas jääb kaebajale arusaamatuks kohtu küsimus, kuna televiisori puudumisega kaasneb mitme põhiõiguse pöördumatu kahjustamine, mis on iseenesestmõistetav ja ei vaja selgitamist. Kohus ei arvestanud, et kaebaja on aja jooksul esitanud
  68. juuni
  69. a käskkirja tühistamiseks rohkem tõendeid kui koos kaebusega, mida kohus menetles eraldi asjast 3-21-
  70. Seega kohus tegi otsustuse kõiki asjaolusid ja tõendeid teadmata, kuigi kaebaja palus need asja juurde võtta. Mõistlik ei ole tagastada tühistamiskaebust, kuna määruskaebuse menetlemise ajal jõuab kätte vaideotsuse tegemise tähtaeg. Kui vaiet ei lahendata, tuleb kaebus menetlusse võtta. Uue kaebuse esitamine on kaebajale koormav ja vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega.
  71. Kaebaja esitas
  72. augustil 2021,
  73. septembril 2021 ja
  74. oktoobril 2021 Tartu Ringkonnakohtule avaldused, milles palub arvestada asja lahendamisel asjaolude ja tõenditega, mis on esitatud
  75. septembril 2021 asjas nr 3-21-
  77. augusti
  78. a käskkirja andis sama ametnik, kes viis läbi sellele eelnenud menetluse. Sellel ametnikul puudus volitus käskkirja andmiseks. Vangla mõttekäik selle kohta, kuidas kaebaja saab käed raudus kõndida, ei ole arusaadav. Ükski valvur pole kunagi öelnud kaebajale, et käed võib raudu panna ka ette, mistõttu käskkirjas sisalduv on ebatõene. Tuginedes VangS § 64 lg-le 41 on
  79. augusti
  80. a käskkiri välja antud tähtaega ületades. Viru Vangla jättis
  81. septembri
  82. a vaideotsusega nr 6-12/303-4 kaebaja
  83. augusti
  84. a vaide rahuldamata, mistõttu on kaebaja tühistamiskaebus lubatav.
  85. oktoobri
  86. a seisuga ei ole vangla alustanud
  87. juunil 2021 toimunud sündmuse menetlemist. Kohtuasjas nr 3-21-2152 asus halduskohus seisukohale, et on võimalik, et kaebaja ei saa oma tervist ohtu seadmata käia nii, et käed on selja taga raudus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  88. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
  89. septembri
  90. a määruse resolutsiooni p-de 4, 5, 6, 7 peale esitatud määruskaebus kuulub tervikuna tagastamisele. 3
  91. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene.
  92. M.M. vaidlustab Tartu Halduskohtu
  93. septembri
  94. a määrust, millega ühtlasi tagastati tema kaebus kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Kaebaja leiab, et tal on õigus esitada kohtule tühistamiskaebus, kuna kohtumenetluse käigus jättis vangla kaebaja vaide rahuldamata ja kaebus on seetõttu lubatav.
  95. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et tal on õigus esitada tühistamiskaebus kohtule enne vangla poolt tema vaide lahendamist. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja Viru Vanglale
  96. augustil
  97. a vaide
  98. augusti
  99. a käskkirja tühistamiseks ja täitmise peatamiseks. Nimetatud vaie oli vaidlustatud Tartu Halduskohtu
  100. septembri
  101. a määruse vormistamise ajal vangla menetluses ning vaideotsust tehtud ei olnud. Tulenevalt VangS § 11 lg-st 7 on vanglal vaide edastamisest selle lahendamiseks ette nähtud 30 päevane tähtaeg. Kuna kaebaja esitas
  102. augusti
  103. a käskkirja tühistamiskaebuse vanglateenistuse kaudu halduskohtule
  104. augustil 2021, siis ei olnud kaebuse esitamise ajaks vangla kaebaja esitatud vaiet tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kuupäevade võrdlusest nähtub, et kaebaja esitas vaide isegi järgmisel päeval pärast kaebuse edastamist kohtule. Vaidemenetluse eesmärgiks on anda haldusorganile võimalus vaidemenetluse käigus oma tegevust kontrollida. Kaebaja esitas vanglale vaide tema suhtes tehtud käskkirja peale, kuid ei oodanud ära enne kohtusse pöördumist vangla poolt vaide osas tehtavat otsust. Halduskohtumenetluse seadustik ei näe ette võimalust kohtule tingimusliku kaebuse esitamist. HKMS § 47 lg 2 sätestab selgelt, et kaebuse võib esitada kohtule 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend. Kuna kaebaja ei oodanud ära kohtueelset menetlust lõpetavat lahendit, siis esitas ta kaebuse halduskohtule ennatlikult ning HKMS § 121 lg 1 p 4 annab kohtule aluse sellises olukorras kaebus tagastada.
  105. Olukorras, kus halduskohus tagastas kaebuse kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu ja ekslik on määruskaebemenetluses väljatoodud kaebaja väide, et tema kaebus on lubatav kui kohtumenetluse käigus vangla jätab vaide rahuldamata, on M.M. võimalus ringkonnakohtule esitatud määruskaebusega oma õiguste kaitseks ilmselgelt vähene.
  106. Vaidlustatavas määruses leidis halduskohus, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla
  107. juuni
  108. a käskkirja nr 3-21/1-2/135 täitmise peatamiseks on korduv taotlus ning määruskaebuses ei ole kaebaja sellele vastuväiteid esitanud. Õige on halduskohtu viide, et haldusasjas nr 3-21-1423 jättis halduskohus
  109. juuli
  110. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse
  111. juuni
  112. a käskkirja täitmise peatamiseks rahuldamata ning kaebaja on selle määruse vaidlustanud ringkonnakohtus. Kaebaja esitas käesolevas asjas esialgse õiguskaitse taotluse sama käskkirja täitmise peatamiseks samadel asjaoludel ja samal alusel kui haldusasjas nr 3-21-1423, mistõttu saab taotlust lugeda korduvaks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise pikkust ning sellel perioodil distsiplinaarrikkumiste toimepanemist ei saa lugeda muutunud asjaoludeks, mille arvestamisel saab järeldada, et esialgse õiguskaitse taotlus esitati uutele asjaoludele tuginedes. Eeltoodu alusel jättis halduskohus õiguspäraselt kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla
  113. juuni
  114. a käskkirja nr 3-21/1-2/135 täitmise peatamiseks läbi vaatamata.
  115. Ringkonnakohus nõustub ka halduskohtu seisukohaga, mis puudutab kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust
  116. augusti
  117. a käskkirja täitmise peatamiseks. Kaebaja ei põhjendanud halduskohtule, millised pöördumatud tagajärjed saabuvad talle televiisori kasutamise võimaluseta täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal. Määruskaebuses on kaebaja selgitanud, et tagajärjed on ilmselged ja ei vaja põhjendamist. Isikliku televiisori kasutamise õigus ei ole isiku põhiõigus, mille kaitseks on vaja kohaldada esialgset õiguskaitset kohtumenetluse läbiviimise ajaks. Üksnes asjaolu, et kaebajal jääb televiisorist nägemata talle meeldiv saade või teleülekanne, ei ole esialgse õiguskaitse 4 kohaldamiseks piisav. Kaebaja ei ole täpsustanud, milles seisneb isikliku televiisori kasutamise võimaluseta kohene kahjulik tagajärg, mille saabumine on vaja ära hoida kohtumenetluse ajal ja mille hilisem kõrvaldamine ei ole võimalik või on ülemääraselt koormav. Arvestades kaebuse asjaolusid ei ole ringkonnakohtule teada kaebajale isikliku televiisori kasutamise keelamisest tulenev hiljem raskesti kõrvaldatav kahjulik mõju, mistõttu on õige jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla
  118. augusti
  119. a käskkirja nr 6-3/672-1 täitmise peatamiseks rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  120. septembri
  121. a määruse resolutsiooni p 5 muutmata.
  122. Vastuseks määruskaebuses sisalduvatele teistele etteheidetele, selgitab ringkonnakohus, et käesolevas haldusasjas tegi halduskohtu
  123. augusti
  124. a määruse, kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta jätmise kohta, kohtuametnik (kohtujurist) ning
  125. septembri
  126. a määruse vormistas kohtuasja lahendanud kohtunik. Halduskohtus menetleb esitatud kaebust üldjuhul üks halduskohtu kohtunik ning HKMS § 12 lg 1 kohaselt võib asja lahendamist ettevalmistava või muu korraldava määruse teha selleks pädev kohtuametnik. Kaebaja suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid Viru Vangla
  127. juuni
  128. a käskkirjaga nr 3-21/1-2/135, mille tühistamiskaebuse on halduskohus menetlusse võtnud haldusasjas nr 3-21-
  129. Nimetatud haldusasja menetluse käigus kontrollib kohus
  130. juuni
  131. a käskkirja õiguspärast, mistõttu sellekohased väited, tõendid ja taotlused on asjakohane esitada vastavas menetluses halduskohtule.
  132. Kuna M.M. võimalus ringkonnakohtule esitatud määruskaebusega oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene, tagastab ringkonnakohus M.M. määruskaebuse Tartu Halduskohtu
  133. septembri
  134. a määruse resolutsiooni p-de 4, 5, 6 peale HKMS § 207 lg 2 alusel.
  135. Tartu Halduskohtu
  136. septembri
  137. a määruse resolutsiooni p 7 peale esitatud määruskaebuse tagastab ringkonnakohus HKMS § 203 lg-le 2 ja § 187 lg 3 p-le 6 alusel, kuna halduskohtu määrus ei olnud haldusasjade liitmisest keeldumise osas vaidlustatav ja seega Tartu Halduskohtu
  138. septembri
  139. a määruse resolutsiooni p-i 7 vaidlustamine määruskaebusega ei ole lubatud. (allkirjastatud digitaalselt) 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.