← Eesti

3-21-1828/16

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar

  1. november 2021, Tartu 3-21-1828 M.M. kaebus Viru Vangla
  2. juuli
  3. a käskkirja nr 6-3/549-1,
  4. juuli
  5. a käskkirja nr 6-3/622-1 ja
  6. augusti
  7. a käskkirja nr 6-3/634-1 tühistamiseks koos esialgse õiguskaitse taotlusega M.M. määruskaebus Tartu Halduskohtu
  8. augusti
  9. a määruse resolutsiooni p-de 2, 5, 6 ja 7 peale Kirjalik menetlus Kaebaja M.M. Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON
  10. Tagastada M.M. määruskaebus Tartu Halduskohtu
  11. augusti
  12. a määruse resolutsiooni p 2 peale.
  13. Tagastada M.M. määruskaebus Tartu Halduskohtu
  14. augusti
  15. a määruse resolutsiooni p-de 5, 6, 7 peale.
  16. Jätta M.M. taotlus täiendavate tõendite kogumiseks rahuldamata.
  17. Jätta M.M. taotlus kohtuasja materjalidest koopia saamiseks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas on määrus lõplik. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  18. Viru Vangla kohaldas
  19. juuni
  20. a käskkirjaga nr 3-21/1-2/135 Viru Vangla kinnipeetava M.M. suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist ning ohjeldusmeetmete kasutamist (käerauad). Käskkirja kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kuni asjaolude äralangemiseni.
  21. Viru Vangla tunnistas
  22. juuli
  23. a käskkirjaga nr 6-3/549-1 M.M. süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumises ja karistas teda noomitusega. Käskkirja aluseks oli 34 ettekannet perioodist
  24. juuni 2021–
  25. juuni 2021, kuna kaebaja ei allunud hommikuste ja õhtuste loenduste ajal vanglaametniku korraldusele tulla käeraudade paigaldamiseks kambriluugi või trellukse juurde.
  26. Viru Vangla tunnistas
  27. juuli
  28. a käskkirjaga nr 6-3/622-1 M.M. süüdi VangS § 67 p 1 rikkumises ja karistas teda noomitusega. Käskkirja aluseks oli 10 ettekannet perioodist
  29. juuni 2021–
  30. juuli 2021, kuna kaebaja ei allunud hommikuste ja õhtuste loenduste ajal vanglaametniku korraldusele tulla käeraudade paigaldamiseks kambriluugi või trellukse juurde.
  31. Viru Vangla tunnistas
  32. augusti
  33. a käskkirjaga nr 6-3/634-1 M.M. süüdi VangS § 67 p 1 rikkumises ja karistas teda iga rikkumise eest isikliku televiisori kasutamise keelamisega kolmeks päevaks. Käskkirja aluseks oli 23 ettekannet perioodist
  34. juuli 2021–
  35. juuli 2021, kuna kaebaja ei allunud hommikuste ja õhtuste loenduste ajal vanglaametniku korraldusele tulla käeraudade paigaldamiseks kambriluugi või trellukse juurde.
  36. M.M. esitas
  37. augustil 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla
  38. juuli
  39. a käskkirja nr 6-3/549-1,
  40. juuli
  41. a käskkirja nr 6-3/622-1 ja
  42. augusti
  43. a käskkirja nr 6-3/634-1 tühistamiseks juhul, kui vangla kaebaja vaiet ei rahulda. Samuti palus kaebaja esialgse õiguskaitse korras peatada Viru Vangla
  44. juuni
  45. a käskkirja nr 3-21/1-2/135,
  46. juuli
  47. a käskkirja nr 6-3/549-1,
  48. juuli
  49. a käskkirja nr 6-3/6221 ja
  50. augusti
  51. a käskkirja nr 6-3/634-1 täitmine. Kaebaja selgitas, et tema käitumine ja vangla otsused kinnitavad, et kaebaja ei ole agressiivne ega vägivaldne, mistõttu käeraudade kohaldamine ei ole põhjendatud. Kaebajat on hoitud 65 päeva suletud kambris, tal ei lubata kasutada veloergomeetrit ning teda sunnitakse kandma käeraudu, kuigi ta ei saa ilma enda tervist ohtu seadmata seda teha. Kaebaja hinnangul määrati karistused talle seetõttu, et vangla pani talle kohustuse, mille täitmine on tema jaoks tervist ohtu seadmata võimatu. Karistuste määramine jätkub kuni
  52. juuni
  53. a käskkiri tühistatakse või selle täitmine peatatakse.
  54. juuli
  55. a,
  56. juuli
  57. a ja
  58. augusti
  59. a käskkirjad on antud VangS § 64 lg-s 41 sätestatud tähtaega ületades. Vangla on eiranud nii vangla arsti kui ka ekspertarstide tehtud otsuseid ning andnud ise hinnangu kaebaja tervisele.
  60. Tartu Halduskohus tagastas
  61. augusti
  62. a määrusega M.M. kaebuse (resolutsiooni p 2), jättis esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla
  63. juuni
  64. a käskkirja nr 3-21/1-2/135 täitmise peatamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 5), jättis esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla
  65. juuli
  66. a käskkirja nr 6-3/549-1 ja
  67. juuli
  68. a käskkirja nr 6-3/622-1 kehtivuse peatamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 6) ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla
  69. augusti
  70. a käskkirja nr 6-3/634-1 täitmise peatamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 7). Halduskohus leidis, et praeguses asjas esitatud esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla
  71. juuni
  72. a käskkirja nr 3-21/1-2/135 täitmise peatamiseks on samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduv taotlus, mis on sama kohtu poolt juba lahendatud haldusasjas nr 3-21-1423 ja seetõttu jääb taotlus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 55 lg 3 alusel läbi vaatamata. Haldusasjas nr 3-21-1557 esitas kaebaja samuti esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla
  73. juuni
  74. a käskkirja täitmise peatamiseks, kuid kohus jättis taotluse läbi vaatamata, kuna kohtu hinnangul oli tegemist korduva taotlusega. Viimati nimetatud haldusasjas võttis halduskohus menetlusse kaebaja nõude tühistada vangla
  75. juuni
  76. a käskkiri. Kuna distsiplinaarkaristusena määratud noomitust ei saa täitmisele pöörata, mõistab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust
  77. juuli
  78. a ja
  79. juuli
  80. a käskkirjade kehtivuse peatamise taotlusena. Kohtu hinnangul puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja karistamine distsiplinaarkorras noomitusega ei too talle kaasa täiendavaid piiranguid ega pöördumatuid tagajärgi, mille saabumist peaks esialgse õiguskaitse kohaldamisega vältima. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas rikuvad talle määratud noomitused tema õigusi või millised pöördumatud tagajärjed talle käskkirjade kehtivuse peatamata jätmisega kaasnevad. Sellised tagajärjed ei ole äratuntavad ka kohtule. 2 Kuna kaebaja ei ole esitanud kohtule põhjendusi selle kohta, millised pöördumatud tagajärjed saabuvad talle isikliku televiisori kasutamise võimaluseta 69 päeva jooksul ning televiisori omamine ja kasutamine vangla ei ole hädavajalik, puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus Viru Vangla
  81. augusti
  82. a käskkirja täitmise peatamiseks. Kaebaja esitas
  83. augustil
  84. a Viru Vanglale vaide
  85. juuli
  86. a,
  87. juuli
  88. a ja
  89. augusti
  90. a käskkirjade kehtetuks tunnistamiseks ja täitmise peatamiseks, kuid vaie on vangla menetluses ning seda ei ole veel tagastatud, osaliselt rahuldatud või jäetud rahuldamata või tähtaegselt lahendamata. Seega on kaebajal täitmata kohtusse pöördumise eelduseks olev kohustuslik kohtueelse menetluse läbimise nõue ning kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.
  91. M.M. esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu
  92. augusti
  93. a määruse resolutsiooni p-de 2, 5, 6, 7 tühistamiseks. Määruskaebuses kaebaja selgitab, et käesolev vaidlus on jätk asjale nr 3-21-1557 ja selle asjaga lahutamatult seotud, mistõttu palub kaebaja võtta asja nr 3-21-1557 materjalide hulgast tõendid käesoleva asja materjalide juurde. Ebaõige on kohtu järeldus, et kaebajale ei kaasne
  94. juuni
  95. a käskkirja täitmisega pöördumatut kahju. Kaebaja ei ole saanud 87,5 päeva jooksul kasutada külmkappi, pesumasinat, arsti määratud veloergomeetrit, internetti, laenutada raamatuid, käia jalutamas, tühjendada prügikasti, kasutada määratud abistaja abi, osaleda sotsiaalprogrammides, liikuda osakonnas vähemalt neli tundi päevas ja kasutada sellel ajal telefoni. Samuti on ära jäänud kõik arstide vastuvõtud. Tänaseks on ära võetud ka televiisor.
  96. juuli
  97. a,
  98. juuli
  99. a ja
  100. augusti
  101. a käskkirjade täitmise peatamine on vajalik seetõttu, et vangla pikendab nendes nimetatud väidetavate rikkumiste alusel
  102. juuni
  103. a käskkirja täitmist. Pöördumatu kahju, mis kaasneb televiisori vaatamise keelamisega, on ilmselge ja ei vaja põhjendamist. Kaebajale jääb kättesaamatuks kogu edastatav uudistevoog ning teised saated (presidendivalimisega seotud debatid, uue presidendi sõnavõtud, võrkpalli EM-i ülekanded, meelelahutussaated). Neid saateid ega uudiseid pole võimalik tagantjärgi näidata ning isegi kui oleks, on nende väärtus oluliselt madalam. Esmase õiguskaitse taotluse rahuldamise ja kaebuse menetlemise põhjuseks on see, et vangla pole küsitlenud intsidendi juures olnud isikuid ega kontrollinud meditsiiniosakonnast, kas kaebaja on võimeline ilma oma tervist ohtu seadmata käima käed selja taga raudus. Kaebaja poolt A. Roosimäele öeldu ei anna alust kaebaja erirežiimile paigutamiseks ning sellel hoidmiseks 87,5 päeva, kuna isegi asjaolusid ei ole vangla selgeks teinud.
  105. septembril 2021 esitas M.M. Tartu Ringkonnakohtule avalduse, milles teatas, et Viru Vangla tegi
  106. septembril
  107. vaideotsuse nr 6-12/277-4, millega jättis rahuldamata kaebaja vaide
  108. juuli
  109. a,
  110. juuli
  111. a ja
  112. augusti
  113. a käskkirjade peale. Kaebaja leiab, et tal on õigus esitada kohtule koos esialgse õiguskaitse taotlusega tingimuslik tühistamiskaebus, mis võetakse menetlusse üksnes siis kui kaebaja vaiet ei rahuldata. Kohus ei saa nõuda, et kaebaja esitaks kaks sisult sama kaebust. Kinnipeetav peab käsitsi kogu teksti uuesti kirjutama ja uued koopiad tellima. Kaebaja probleemiks on asjaolu, et tema parem jalg võib ettearvamatult alt ära kaduda ning kui tal pole sellel hetkel karku või käsi millegi vastu toetada, kukub kaebaja maha. Direktori väide kuupäevade osas ei ole õige, kuna VangS § 64 lg-s 41 on sätestatud erinorm. Kaebaja on viibinud suletud kambris 98,5 päeva ja selle aja jooksul ei ole kontrollitud käskkirja aluseks oleva ettekande tõepärasust. Kaebaja palub kohtul need tunnistajad välja nõuda.
  115. oktoobril 2021 esitas M.M. Tartu Ringkonnakohtule taotluse saata tema puuet ja töövõimet tõendavate dokumentide koopiad advokaat Arvo Suubanile meili peale või temale vanglasse, et kaebaja saaks need advokaadile edastada. Kaebajal endal neid dokumente enam ei ole, kuna on kohtule esitanud erinevates menetlustes. Kuna kaebaja ei tea, milliseid dokumente on käesolevas asjas esitanud vastustaja ja milliseid kaebaja koostatud dokumente 3 on kohus asja juurde võtnud, siis soovib kaebaja kõigist tema ja vastustaja koostatud dokumentidest koopiat. Kuna vangla ei võimalda tutvuda toimikuga oludes, mis arvestaks kaebaja puudega, ei ole kaebajal mõtet taotleda toimikuga tutvumist. Kaebaja ei saa ise koopiaid teha, kuna vangla keeldub andmast tema puudega arvestavat tööd ja teenida sissetulekut. Kaebaja lähedased ei pea tasuma kaebaja kohtumenetlusega kaasnevate kulude eest. Kohtul on HKMS § 88 lg-st 1 tulenev kohustus teha kaebajale menetlusdokumentidest koopiaid või vormistada keeldumine määrusega, mida on võimalik vaidlustada. Korraldava määrusega võib seda teha ainult Riigikohus. Kaebajat on erirežiimil hoitud 109 päeva ja kartserirežiimil 20 päeva. Kaebaja juhib tähelepanu õiguskantsleri
  116. augusti
  117. a seisukohale nr 16-4/211408/
  118. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  119. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses toodud väited ei anna alust Tartu Halduskohtu
  120. augusti
  121. a määruse tühistamiseks ning määruskaebus kuulub tervikuna tagastamisele.
  122. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene.
  123. M.M. vaidlustab Tartu Halduskohtu
  124. augusti
  125. a määrust, millega ühtlasi tagastati tema kaebus kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Kaebaja leiab, et tal on õigus esitada kohtule tingimuslik tühistamiskaebus, mis võetakse menetlusse siis kui kaebaja vaiet ei rahuldata.
  126. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et tal on õigus esitada tühistamiskaebus kohtule tingimuslikult enne vangla poolt tema vaide lahendamist. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja Viru Vanglale
  127. augustil
  128. a vaide
  129. juuli
  130. a,
  131. juuli
  132. a ja
  133. augusti
  134. a käskkirjade tühistamiseks ja
  135. augusti
  136. a käskkirja täitmise peatamiseks. Nimetatud vaie oli vaidlustatud Tartu Halduskohtu
  137. augusti
  138. a määruse vormistamise ajal vangla menetluses ning vaideotsust tehtud ei olnud. Tulenevalt VangS § 11 lg-st 7 on vanglal vaide edastamisest selle lahendamiseks ette nähtud 30 päevane tähtaeg. Kuna kaebaja esitas
  139. juuli
  140. a,
  141. juuli
  142. a ja
  143. augusti
  144. a käskkirjade tühistamiskaebuse vanglateenistuse kaudu halduskohtule
  145. augustil 2021, siis ei olnud kaebuse esitamise ajaks vangla kaebaja esitatud vaiet tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kuupäevade võrdlusest nähtub, et kaebaja esitas vaide isegi järgmisel päeval pärast kaebuse edastamist kohtule. Vaidemenetluse eesmärgiks on anda haldusorganile võimalus vaidemenetluse käigus oma tegevust kontrollida. Kaebaja esitas vanglale vaide kolme tema suhtes tehtud käskkirja peale, kuid ei oodanud ära enne kohtusse pöördumist vangla poolt vaide osas tehtavat otsust. Halduskohtumenetluse seadustik ei näe kaebajale ette võimalust esitada kohtule tingimuslik tühistamiskaebus. HKMS § 47 lg 2 sätestab selgelt, et kaebuse võib esitada kohtule 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend. Kuna kaebaja ei oodanud ära kohtueelset menetlust lõpetavat lahendit, siis esitas ta kaebuse halduskohtule ennatlikult ning HKMS § 121 lg 1 p 4 annab kohtule aluse sellises olukorras kaebus tagastada.
  146. Olukorras, kus halduskohus tagastas kaebuse kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu ja ekslik on määruskaebemenetluses väljatoodud kaebaja väide, et tal oli õigus tingimusliku tühistamiskaebuse esitamiseks halduskohtule, on M.M. võimalus ringkonnakohtule esitatud määruskaebusega oma õiguste kaitseks ilmselgelt vähene.
  147. Vaidlustatavas määruses leidis halduskohus, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla
  148. juuni
  149. a käskkirja nr 3-21/1-2/135 täitmise peatamiseks on korduv taotlus ning määruskaebuses ei ole kaebaja sellele vastuväiteid esitanud. Õige on halduskohtu viide, et haldusasjas nr 3-21-1423 jättis halduskohus
  150. juuli
  151. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse
  152. juuni
  153. a käskkirja täitmise peatamiseks rahuldamata ning kaebaja on selle määruse vaidlustanud ringkonnakohtus. Kaebaja esitas käesolevas asjas esialgse 4 õiguskaitse taotluse sama käskkirja täitmise peatamiseks samadel asjaoludel ja samal alusel kui haldusasjas nr 3-21-1423, mistõttu saab taotlust lugeda korduvaks. Eeltoodu alusel jättis halduskohus õiguspäraselt kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla
  154. juuni
  155. a käskkirja nr 3-21/1-2/135 täitmise peatamiseks läbi vaatamata ning seetõttu on M.M. võimalus ringkonnakohtule esitatud määruskaebusega oma õiguste kaitseks ilmselgelt vähene. Ringkonnakohus selgitab, et mitmes kohtuasjas esialgse õiguskaitse taotluse esitamine sama vangla käskkirja täitmise peatamiseks ei taga kaebajale tema taotluse rahuldamist, vaid pikendab kohtumenetlusi ja kulutab liigselt kohtute ressurssi. Kuna haldusasjas nr 3-21-1557 on halduskohus võtnud menetlusse kaebaja nõude Viru Vangla
  156. juuni
  157. a käskkirja tühistamiseks, on asjakohasem esitada esialgse õiguskaitse taotlus nimetatud käskkirja täitmise peatamiseks viidatud haldusasjas.
  158. Ringkonnakohus nõustub täielikult ka halduskohtu seisukohaga, mis puudutab kaebajal esialgse õiguskaitse vajaduse puudumist vangla
  159. juuli
  160. a,
  161. juuli
  162. a ja
  163. augusti
  164. a käskkirjade täitmise peatamiseks. Distsiplinaarkaristusena noomitus on karistus, mis üldjuhul ei too kaebajale kaasa pöördumatuid tagajärgi või ebamõistlikke piiranguid, mida esialgse õiguskaitse kohaldamisega tuleks vältida. Noomitus on kõige kergemat liiki distsiplinaarkaristus, mis peaks kaebajat juhtima õiguskuulekale käitumisele vanglas. Kaebaja ei ole täpsustanud, milles seisneb noomituse kohene kahjulik tagajärg, mille saabumine on vaja ära hoida kohtumenetluse ajal ja mille hilisem kõrvaldamine ei ole võimalik või on ülemääraselt koormav. Samuti ei saa lugeda isikliku televiisori kasutamise õigust selliseks õiguseks, mida oleks vaja esialgse õiguskaitse korras tagada kohtumenetluse kestvuse ajaks. Kaebaja on küll välja toonud, millised telesaated ja teleülekanded jäid tal nägemata, kuid ei ole põhjendanud, millised pöördumatud tagajärjed sellega tema olukorrale tekivad. Üksnes asjaolu, et kaebajal jääb televiisorist nägemata talle meeldiv saade või teleülekanne, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamiseks piisav. Kaebuse asjaoludel ei ole ringkonnakohtule teada kaebajale määratud noomituste ja isikliku televiisori kasutamise keelamisest tulenev hiljem raskesti kõrvaldatav kahjulik mõju, mistõttu leidis halduskohus õigesti, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus Viru Vangla
  165. juuli
  166. a ja
  167. juuli
  168. a käskkirjade kehtivuse peatamiseks ning
  169. augusti
  170. a käskkirja täitmise peatamiseks. Esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks ei saa olla ka asjaolu, et vangla pikendab vaidlustatud käskkirjades nimetatud väidetavate rikkumiste alusel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. Distsiplinaarrikkumiste toimepanemine on karistatav. Kui kaebaja jätkab täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal distsiplinaarrikkumiste toimepanemist, ei ole see aluseks, et esialgse õiguskaitse korras distsiplinaarrikkumise toimepanemise eest määratud karistuse täitmine peatada.
  171. Kuna M.M. võimalus ringkonnakohtule esitatud määruskaebusega oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene, tagastab ringkonnakohus M.M. määruskaebuse Tartu Halduskohtu
  172. augusti
  173. a määruse resolutsiooni p-de 2, 5, 6, 7 peale HKMS § 207 lg 2 alusel.
  174. Kaebaja taotluse haldusasja nr 3-21-1557 materjalidest tõendite käesoleva asja juurde võtmiseks ja tunnistajate ülekuulamiseks jätab ringkonnakohus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul puudub praeguses menetlusetapis vajadus uute tõendite kogumiseks, kuna halduskohus tagastas õigesti kaebaja kaebuse ning ringkonnakohus tagastab halduskohtu määruse vaidlustamiseks esitatud määruskaebuse. Käesoleva haldusasja sisulist menetlust kohtutes ei toimu. Kaebuse tagastamise põhjendusel ei pea ringkonnakohus vajalikuks koguda täiendavaid tõendeid nagu kaebaja määruskaebemenetluses on soovinud.
  175. Kaebaja taotluse, koopiate saamiseks kõigist tema ja vastustaja koostatud dokumentidest ning advokaadile või kaebajale edastamiseks, rahuldamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et kui kaebaja on iseseisvalt võtnud endale advokaadi, on advokaadil õigus kaebaja esindamist tõendava volikirja alusel tutvuda kohtu pabertoimikuga 5 kohtu kantseleis ning vajadusel taotleda kohtus asja materjalidest koopia tegemist. Lisaks on advokaadil võimalik tutvuda kohtuasja materjalidega avaliku e-toimiku kaudu, mis on oluliselt lihtsam ja soodsam viis end asja materjalidega kurssi viimiseks. Ringkonnakohus selgitab, et haldusasja nr 3-21-1828 toimikus on halduskohtule esitatud kaebaja kaebus koos lisadega. Vastustaja on esitanud ja kohus asja juurde võtnud
  176. augusti
  177. a seisukoha kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse kohta, Viru Vangla
  178. augusti
  179. a vaideotsuse nr 6-12/181-2, kaebaja
  180. juuni
  181. a vaide nr 6-12/181-1, kaebaja
  182. juuli
  183. a vaide nr 6-12/208-1 (registreeritud
  184. juunil 2021), Viru Vangla
  185. juuni
  186. a käskkirja nr 3-21/1-2/135, Viru Vangla
  187. juuli
  188. a käskkirja nr 6-3/549-1, Viru Vangla
  189. juuli
  190. a käskkirja nr 6-3/622-1, Viru Vangla
  191. augusti
  192. a käskkirja nr 6-3/634-1, kaebaja
  193. augusti
  194. a vaide nr 6-12/277-
  195. Lisaks võttis halduskohus
  196. augusti
  197. a määrusega asja juurde Tartu Halduskohtu
  198. juuli
  199. a määruse haldusasjas nr 3-21-1423 ja Tartu Halduskohtu
  200. juuli
  201. a määruse haldusasjas nr 3-21-1557 ning kaebaja vanglasisese vabakasutuskonto väljavõtte ajavahemiku
  202. aprill 2021-
  203. august 2021 kohta. Eelpool nimetatud Viru Vangla käskkirjad ja vaideotsused on kaebajale vangla poolt edastatud ning kaebaja koostatud vaiete sisu peaks olema talle samuti teada. Kaebajale peaks teada olema ka tema halduskohtule esitatud kaebuse sisu ning kaebusele lisatud tõendid. Viru Vangla
  204. augusti
  205. seisukohas avaldatud arvamus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse kohta on ära toodud Tartu Halduskohtu
  206. augusti
  207. a määruse p-s
  208. Kõik halduskohtu määrused on kaebajale kohtu poolt allkirja vastu kätte toimetatud. Menetlusdokumentidest ärakirjade saamise õigus ei ole piiramatu. Kaebajal puudub vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumentidest, kuna sellise dokumendi sisu on talle teada. Kui kaebaja soovib tagasi saada tema kaebusele lisatud tõendeid, tuleb tal vastav taotlus esitada Tartu Halduskohtule pärast seda, kui käesolevas kohtuasjas tehtud lõpplahend on jõustunud ja kohtumenetlus lõppenud. Eeltoodud asjaolude alusel jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse kohtuasja materjalidest koopia saamiseks rahuldamata. Määrus ei ole koopiate saamise taotluse rahuldamata jätmise osas vaidlustatav HKMS § 11 lg 2, § 12 lg 1, § 178 lg 1 ja § 188 lg 3 alusel, hoolimata asjaolust, millise kohtuastme poolt on määrus koostatud. (allkirjastatud digitaalselt) 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.