lg 5 alusel allutada Siimo Sepp katseajaks
§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all. Käitumiskontrolli ajal kohustada Siimo Seppa täitma
§-s 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja § 75 lg 2 p-des 2, 4 sätestatud kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha 2 vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitada alkoholi; 8) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Siimo Sepa katseaja algust arvata alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Siimo Sepp vabastada vangistuse kandmisest alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlvas, Võru tn 12). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Tartu Maakohtu 27.01.2021 otsusega on Siimo Sepp süüdi mõistetud
lg 1 järgi ning teda karistati vangistusega 5 kuud.
– 8. oktoober 2020, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning määrati, et Siimo Sepal tuleb ära kanda veel 4 kuud ja 28 päeva vangistust.
09.2020 otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osas, s.o 1 aasta 1 kuu ja 22 päeva vangistuse võrra ning mõisteti Siimo Sepale liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud ja 20 päeva vangistust.
lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena Siimo Sepalt ära sõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. Siimo Sepa karistuse kandmise aja algust arvatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 27.01.
lg 2 p 1 järgi, on prokurör kohtule 23.11.2021 telefonitsi kinnitanud, et käesolevaks ajaks on selles kriminaalasjas menetlus Siimo Sepa suhtes lõpetatud. Kohtu põhjendused Siimo Sepp kannab vanglakaristust teise astme kuriteo toimepanemise eest. Vastavalt
lg-le 1 teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem 2
§-s 76 lg 1 p-s 2 sätestatud formaalsed eeldused süüdimõistetu vabastamiseks. Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). Küll aga on kinnipeetaval õigus seaduses sätestatud tähtaegade saabumisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemisele.
lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et Siimo Sepa võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Vangla iseloomustuse kohaselt Siimo Sepal puuduvad distsiplinaarkaristused. Alates 11.06.2021 alustas töötamist osakonnas koristajana. Käesolevalt tööga hõivatud ei ole, sest omandab haridust. Alates 2.09.2021 õpib puidupingioperaatori erialal. Ajavahemikul 28.05.2021 läbis sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Läbiviija hinnangul on Siimo Sepp motiveeritud tarvitamisest hoiduma. Ajavahemikul 7.06.2021-30.07.2021 läbis programmi „Viha juhtimine“. Isik on motiveeritud kasutama tulevikus programmis omandatud teadmisi riskiolukordade hindamisel. Siimo Sepp on lähedase isikuna nimetanud ainult oma tüdruksõbra. Samas on Siimo Sepal ka vanemad, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kes on sündinud xxxxxxxxxxxxxxxxxxx.10.2021 seisuga Tartu Vangla K-raha andmetel on vabanemisfondis 87,05 eurot ning nõudeid summas 6429,77 eurot. Kuigi Siimo Sepp on avaldanud soovi vabanemise korral tööle asuda xx-s xxxxxxx, pole viimane kinnitanud Siimo Sepale töökoha garanteerimist. Vabanemisel on Siimo Sepal võimalik elama asuda tädile kuuluvasse korterisse aadressil xxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kohus peab positiivseks, et Siimo Sepp on karistuse kandmise ajal käitunud õiguskuulekalt, läbinud sotsiaalprogrammid „Viha juhtimine“ ja „Eluviisitreening“, omandab puidupingioperaatori eriala ning on töötanud osakonnas koristajana. Lisaks saab pidada positiivseks, et Siimo Sepal on vabanemisel elukoht ning tädi toetus. Isiklikus toimikus olevast Viru vangla 20.10.2021 käskkirjast nähtuvalt on Siimo Sepp paigutatud Viru Vangla kinnisest osakonnast Tartu Vangla avavanglasse. Eeltoodu iseloomustab süüdimõistetut positiivselt ning räägib tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt. 3
lg 2 p 2 ja § 169 järgi liitkaristusega 7 kuud vangistust
Tartu Maakohtu 4.09.2019 otsusega karistati Siimo Seppa
lg 2 p-de 2,3 järgi vangistusega 6 kuud,
lg 2 alusel mõisteti kogumis eelmise otsusega mõistetud karistusega liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu vangistust, mis
Tartu Maakohtu 14.09.2020 otsusega tunnistati Siimo Sepp süüdi
lg 2 p 2, 3 järgi ja mõisteti talle karistuseks 3 kuud vangistust, mida suurendati
lg 2 alusel Tartu Maakohtu 4.09.2019 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s. o 1 aasta 14 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud ja 14 päeva, mida asus vanglas kandma alates 5.12.2020. 7.10.2020 juhtis Siimo Sepp mootorsõidukit joobeseisundis, mille eest teda karistati Tartu Maakohtu 27.01.2021 otsusega, millega mõistetud liitkaristust kannab Siimo Sepp ka käesoleval ajal. Seega süüdimõistetule on korduvalt ( Tartu Maakohtu 23.03.2017 ja 4.09.2019 otsusega) antud võimalusi viibida vabaduses ja näidata, et see on tema puhul sobiv karistuse kandmise viis. Siimo Sepa suhtumine varasematesse karistusesse ja ka temale antud võimalusele kanda karistust vabaduses, on olnud ükskõikne. Selline varasem elukäik ei tekita veendumust, et varem korduvalt karistatud süüdimõistetu on just käesoleva vangistuse ajal teinud vajalikud järeldused ja käituks edaspidi teisiti. Ka kohtupraktika kohaselt on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus vältimatult suurem nende isikute puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud (RKKKm 3-1-1-103-06, p 15). Jätkuvalt suur uute kuritegude toimepanemise oht teeb kaheldavaks Siimo Sepa tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise. Vangla iseloomustuse kohaselt Siimo Sepp lähedaste isikute suhtes toimepandud tegusid pisendab, isiku käitumine on impulsiivne ning probleemide sihipärane lahendamise oskus puudub. Kuritegude soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Alkoholi tarvitamist tunnistab, kuid selles probleemi ise ei näe. Senine elukäik on näidanud motivatsioonipuudust loobuda alkoholist. Siimo Sepp on joobeseisundis autoroolist tabatud ning alkoholijoobes käitub vägivaldselt lähedaste suhtes. Kriminaalhooldustingimusi üldkasuliku töö tegemisel ei järginud (registreerimiskohustuse rikkumine ja ajakavast mitte kinni pidamine). Kinnipeetav ei aktsepteeri ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. Kriminaalhooldusametnikul ei ole alust eeldada, et vangistus on loodetud mõju avaldanud ja Siimo Sepp oleks suuteline järgima kriminaalhooldusnõudeid ja täitma kohtu pandud kohustusi. Samas inspektor-kontaktisikul kinnipeetava osas etteheiteid ei ole ning käitumine on olnud viisakas. Ka kohtuistungil süüdimõistetu kinnitas, et liialdas vabaduses alkoholiga ja on kõik kuriteod toime pannud alkoholijoobes. Õige ei ole vangla iseloomustuses märgitu, et ta alkoholi tarvitamises probleemi ei näe. Siimo Sepp soovib alkoholist hoiduda. Kuritegude toimepanemine alkoholijoobes ja süüdimõistetu istungil avaldatu viitab süüdimõistetu kalduvusele alkoholiga liialdada. Erinevalt vangla iseloomustuses toodust annab kohtuistungil avaldatu annab alust järeldusele, et Siimo Sepp on muutnud oma suhtumist alkoholi tarvitamisse. Alkoholi tarvitamisest tingitud probleemi teadvustamine ja soov edaspidi alkoholist hoiduda iseloomustab süüdimõistetut positiivselt. Ent asjaolude valguses, et Siimo Sepp ei ole alkoholi tarvitamisest varem suutnud hoiduda, kuid ei pidanud oluliseks ka selle probleemiga tegeleda (nt pöörduda ravile), ei ole eriti veenev Siimo Sepa istungil avaldatud soov edaspidi alkoholi tarvitamisest loobuda. Kohtu hinnangul ei saa välistada ohtu, süüdimõistetu jätkab vabaduses alkoholi tarvitamist. Kalduvus alkoholiga liialdada suurendab uute kuritegude toimepanemise ohtu veelgi. 4
lg 5 kohaselt katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud.
Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada süüdimõistetu ka
Kuna Siimo Sepa kuritegude toimepanemise põhjuseks on eelkõige alkoholi kuritarvitamine, peab kohus vajalikuks uute kuritegude toimepanemise riski vähendamiseks määrata
Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, süüdimõistetu oleks hõivatud ega jääks aega alkoholi tarvitamisele, peab kohus otstarbekaks
lg 2 p 4 alusel määrata talle ka kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.