← Eesti

2-21-112650/21

Obsah (5)§ 3141§ 172§ 3111§ 171§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin Määruse tegemise aeg ja koht 29. november 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-21-112650 Tsiviila

) § 3141 lg-tes 1 ja 2 sätestatule, s.o kohtudokumendid loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks.

§ 3141

lg 3 p 1 kohaselt võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras kohus menetlusdokumente kätte toimetada nende saatmisega ka teises käimasolevas kohtumenetluses kohtule teadaolevat menetlusosalise aadressi või muu sidevahendi andmeid kasutades. Puudutatud isik ei ole omapoolseid seisukohti kohtule esitanud. Alates

  1. jaanuarist 2018 kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Kohtule esitatud andmetest ei nähtu puudutatud isikule majandamiskulude tasumiseks erandeid tulenevalt korteriomanike vahelisest kokkuleppest. Puudutatud isik on seega rikkunud majandamiskulude tasumise kohustust KrtS § 40 tähenduses. Avaldaja on esitanud nõude korteriga seotud majandamiskulude võlgnevuse kohta perioodi
  2. november 2019 (s.o arve esitatud oktoober 2019 teenuste eest) kuni
  3. detsember 2020 eest. Võlgnikule esitatud arvete (dtl 93-107) ja raamatupidamistõendi teenustasu arvelduste (dtl 108) põhjal on põhivõlg 1003 eurot 78 senti. Võlg koosneb järgmistest kommunaalteenuste ja tasude liikidest: teenindamine (hooldustasu), küte, külm vesi ja gaas alates juuli 2020 (arvestus vastavalt
  4. juuli 2020 üldkoosoleku otsusele, dtl 118), gaasipliit/teenus. Avaldaja on põhistanud ning tõendanud kommunaalkulude ja kortermajale osutatud teenuste, s.o hooldustasu, kütte (AS Narva Soojusvõrk arved dtl 18-47, kütte arvestus dtl 123), külma vee, gaasi, gaasipliidi/teenuse (dtl 48-60) kulude kujunemise ning jaotuse korteriomanike vahel. Eeltoodust tulenevalt tuleb avaldus rahuldada. Lisaks põhivõlgnevusele taotleb avaldaja puudutatud isikult ka KrtS § 42 lg-s 1 sätestatud määras arvestatud sissenõutavaks muutunud viivise 44 euro 69 sendi väljamõistmist. KrtS § 42 lg 1 kohaselt juhul kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 teine lause sätestab, et viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kohus leidis, et avaldaja viivisenõue on samuti põhjendatud. Maakohus jättis menetluskulud

§ 172lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.

Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

  1. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist. Korteriühistu ei ole esitanud puudutatud isikule ühtegi arvet. Maakohus ei andnud võimalust tutvuda hagiga ja selle lisadega. Kohus ei ole puudutatud isikule ühtegi dokumenti saatnud.
  2. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 3
  3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
  4. Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isiku seisukohaga selles, et maakohtu määrus tuleb tühistada seetõttu, et maakohus ei ole saatnud puudutatud isikule korteriühistu avaldust ja sellele lisatud tõendeid ning puudutatud isik ei saanud esitada oma seisukohti maakohtu menetluses. Kohtute infosüsteemist nähtub, et maakohus on
  5. augustil 2021 saatnud avalduse menetlusse võtmise määruse koos avaldusega ja sellele lisatud tõenditega puudutatud isiku e-posti aadressil XXXXXXXXX. Puudutatud isiku seaduslik esindaja V.L. on
  6. augustil 2021 vastanud maakohtule, et sai dokumendid kätte. Maakohus edastas
  7. augustil 2021 avalduse menetlusse võtmise määruse koos tsiviilasja materjalidega ka puudutatud isiku teisele seaduslikule esindajale T.N.le kohtule tsiviilasjas nr 2-21-4201 avaldatud e-posti aadressil XXXXXXXXX. Kohus hoiatas e-kirjas, et kättesaamise kinnituse esitamata jätmisel loeb kohus kohtudokumendid kättetoimetatuks vastavalt

§ 3141

lg-tes 1 ja 2 sätestatule.

§ 3141

lg 3 p 1 kohaselt võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras kohus menetlusdokumente kätte toimetada nende saatmisega ka teises käimasolevas kohtumenetluses kohtule teadaolevat menetlusosalise aadressi või muu sidevahendi andmeid kasutades. Eeltoodust tuleneb, et maakohus on saatnud menetlusse võtmise määruse koos avaldusega ja sellele lisatud tõenditega, sh avaldaja esitatud arvetega, puudutatud isikule, kes on kinnitanud dokumentide kättesaamist. Seega on avaldus koos lisade ja maakohtu menetlusse võtmise määrusega puudutatud isikule

§ 3111lg 5 kohaselt.

Samuti on ringkonnakohtu hinnangul maakohus pärast seda menetlusdokumendid kehtivalt

§ 3141lg 3 kohaselt kätte toimetanud.

Seejuures on puudutatud isik ise määruskaebuses märkinud enda kontaktandmetena e-posti aadressi, millele maakohus dokumendid saatis. Puudutatud isikul oli võimalus tutvuda tsiviilasja materjalidega ning esitada omapoolne seisukoht avaldusele. Puudutatud isik ei ole oma seisukohta ja vastuväiteid avaldusele esitanud. Järelikult ei ole puudutatud isiku väited, et temale ei ole avaldust ja selle tõendeid kätte toimetatud, õiged ning ei ole aluseks maakohtu määruse tühistamisele.

  1. Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlustatud määrus piisavalt põhjendatud, maakohus ei ole määruse tegemisel rikkunud menetlusõiguse norme ega eksinud materiaalõiguse kohaldamisel. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on analüüsinud võlgnevuse kujunemise asjaolusid ja esitatud tõendeid piisava põhjalikkusega ning jõudnud õigele seisukohale, miks on avaldus põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada. Ringkonnakohtul ei ole alust anda avalduses esitatud asjaoludele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Puudutatud isik on esitanud määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse. Samas ei ole puudutatud isik esitanud konkreetseid vastuväiteid maakohtu seisukohtadele ja lõppjäreldustele, sh ei ole puudutatud isik väitnud, et maakohtu määruses toodud võlaarvestus oleks ebaõige. Avaldusele on lisatud võlgnikule esitatud arved ja raamatupidamistõendid võla kujunemise kohta. Puudutatud isiku kohustus tasuda kommunaalmaksete ja osutatud teenuste eest tuleneb seadusest ja avaldaja põhikirja punkti 4.2 alapunktis f (teeninduskulude tasumise kohustus ja tähtaeg, maksete suuruse arvestamine), punkti 4.2 alapunktis g (ühiste kommunikatsioonide kaudu tarbitavad teenused, arvestuse alused) ja punkti 4.2 alapunktis j (teenustasude määramine lähtudes korteri üldpinnast või korteris elavate elanike arvust arvestite näitusid arvestamata) sätestatust. 4 Avaldusele on lisatud ka
  2. a majanduskava eelnõu (dtl 114) ja
  3. juuli
  4. a üldkoosoleku protokoll (dtl 113), mille kohaselt võeti üldkoosolekul
  5. a majanduskava vastu ning
  6. a majanduskava eelnõu (dtl 116) ja
  7. juuli
  8. a üldkoosoleku protokoll (dtl 115), mille kohaselt võeti üldkoosolekul vastu
  9. a majanduskava. Küttekulude ja gaasiseadmete teenindamise kulu kujunemise kohta on esitatud vastavalt AS-i Narva Soojusvõrk ja OÜ Sipelgas Maurinte arved korteriühistule. Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja eelnimetatud tõenditega tõendanud majandamiskulude kujunemise ja arvestamise korra korteriomanike vahel. Ringkonnakohtu hinnangul on korteriühistu põhikirjas ja majandamiskavade eelnõus toodud arvestuspõhimõtteid arvete koostamisel ka järgitud. Eeltoodud põhjendustel tuleb määruskaebus jätta rahuldamata.
  10. Maakohtu määruse muutmata jätmise tõttu puudub alus muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud puudutatud isiku kanda (

§ 171lg 1).

Maakohus ei ole vaidlustatud määruses määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Seetõttu toimub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine maakohtus

§ 174lg-s 4 sätestatud korras pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi /digitaalselt allkirjastatud/ Triin Uusen-Nacke 5 /digitaalselt allkirjastatud/ Vahur-Peeter Liin

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.