1-19-8958/19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-8958 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. novembri 2021 määrus Aleksandr Paltšikovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Aleksandr Paltšikov 39608192217), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. novembri 2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Viru Maakohtu 14.11.2019 otsusega karistati Aleksandr Paltšikovi KarS § 200 lg 2 p 4 järgi 3 aasta 11 kuu vangistusega, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Viru Maakohtu 17.12.2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (s.o 4 kuud 18 päeva vangistust) võrra ning üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 3 kuud 18 päeva vangistust. KarS § 68 alusel arvati eelvangistus alates 21.09.2019 karistusaja hulka ning liitkaristuse kandmise alguseks loeti 21.09.
5. Karistuse kandmise aja lõpp 08.01.
7. Viru Maakohtu 22.11.2021 määrusega jäeti A. Paltšikov ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vangistusest vabastamata. 2.
8. Tingimisi enne tähtaega vangistust vabastamise formaalsed eeldused on täidetud, kuna süüdimõistetu on ära kandnud nõutud osa mõistetud karistusest ning elektroonilise valve kohaldamise tingimused garanteeritud elukohas on täidetud. 2.
9. Maakohus toob välja, et A. Paltšikovi käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas, distsiplinaarkaristused puuduvad. Seega on käesoleval juhul täidetud oluline kriteerium, mis toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist. Maakohus leiab, et kui süüdimõistetu on vanglas range järelevalve tingimustes suutnud käituda õigusrikkumisi toime panemata, siis on täidetud eeldus, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. A. Paltšikov suudab oma käitumist korrigeerida vastavalt kehtivale seadusandlusele. Maakohus tõi positiivsete asjaoludena välja ka selle, et A. Paltšikov on õppinud ja olnud pikemat aega töötamisega hõivatud, mis näitab tööharjumust. Töötamisest saadud sissetulek on taganud talle iseseisva toimetuleku ja annab võimaluse tasuda rahalisi kohustusi ning võlgu. Samuti on süüdimõistetu läbinud A1 ja A2 riigikeele kursuse ning sooritanud eksami, omandatud on keevitaja kutseeriala, läbitud sotsiaalprogramm Eluviisitreening ning osaleb sotsiaalprogrammis Õige hetk. Samuti on toetavad suhtes lähedastega. Ametnikega suheldes on A. Paltšikov koostöövalmis ja suhtub positiivselt. A. Paltšikovil on olemas vabanemisfondis rahalisi vahendeid esmaseks toimetulekuks vabaduse tingimustes. 2.
10. Kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal ja tema võimalike elutingimuste arvestamisega, arvestas maakohus ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, isiku varasemat elukäiku ja uue kuriteo toimepanemise riski vähendavas tegevuses osalemist. Süüdimõistva kohtuotsuse tegemise aluseks on kaks kuriteoepisoodi, mis pandi toime relvataolise esemega ähvardades. Kuriteoepisoodid pandi toime vaid mõnepäevase vahega. A. Paltšikov, pannes toime esimese süüdimõistva kohtuotsuse tegemise aluseks oleva kuriteo, on kuriteo toimepanemise õnnestumise järgselt samadel asjaoludel asunud taas toimetama sama teomustri järgi ja samas kaupluses. A. Paltšikov kordas oma käitumisakte. Vanglakaristust kannab kinnipeetav teistkordselt. A. Paltšikov on pidanud võimalikuks käituda viisil, kus ta ei väärtustanud talle antud võimalust kanda karistust vabaduses käitumiskontrollile allutatuna, olles vabastatud karistuse kandmiselt ennetähtaegselt tingimisi ühes käitumiskontrolli nõuete ja kohustustega. A. Paltšikov pani katseajal toime uue tahtliku kuriteo. Karistusregistri väljavõttest selgub seegi, et A. Paltšikov on kriminaalkorras karistatud neli korda ja on toime pannud eriliigilised süüteod, nii liiklus- kui ka varavastase süüteo. A. Paltšikov on isikuks, kes korduvalt ei ole väärtustanud kohtu usaldust kanda karistus vabaduse tingimustes. Varasema ennetähtaegse vabastamise materjalidest selguv A. Paltšikovi optimistlik seisukoht seaduskuulekaks eluks ei realiseerunud. Varasemad vestlused alkoholi tarbimise kahjulikkusest edulootust ei toonud. Olukorras, kus kinnipeetav enda sõltuvust ei tunnistanud, on ta vaid napi aja möödudes vabanemise järgselt pannud toime alkoholi varguse. Toetavad suhted lähedastega ei ole A. Paltšikovile piisavaks motivaatoriks seaduskuulekaks eluks osutunud. Olukorras, kus A. Paltšikov naaseb taas samadesse tingimustesse, puudub edulootus katseaja edukaks läbimiseks. 2.
11. Uute kuritegude riskiteguriks on alkoholi tarvitamine. Arvestades A. Paltšikov eelnevat harjumust alkoholi tarbida, on kohtul võimalik kinnipeetav vabastada ennetähtaegselt vaid siis, kui kohtul tekib selle konkreetse isiku suhtes usaldus. A. Paltšikovi suhtes maakohtul usaldus puudus. Usalduse puudumise tingib A. Paltšikovi enda enne vangistuse kandmisele asumist objektiivselt avaldunud käitumine. Olles süüdi mõistetud alkoholi varguses ja olles vabastatud karistuse kandmiselt ennetähtaegselt, on ta vaid loetud päevade möödumisel peale karistuse kandmiselt ennetähtaegset vabanemist taas asunud varastama alkoholi. Analüüsides seejuures A. Paltšikovi käitumismustrit ja antud selgitusi, on maakohus veendumusel, et A. Paltšikov senine karistuse kandmise aeg ei ole mõjunud viisil, et kohtul tekiks usaldus, et kinnipeetav ei asu uut kuritegu toime panema. A. Paltšikov on alkoholivaba elu elanud vaid karistuse kandmise ajal. Arvestades tema varasemat elukäiku ning väljakujunenud harjumusi ja karistuse kandmise aja pikkust, siis ei ole sedastatavad A. Paltšikov käitumises ja mõttemaailmas sellised korrektiivid, et tõsikindlalt saab väita, et A. Paltšikov on loobunud alkoholi tarbimisest. Kuigi A. Paltšikov avaldas kohtuistungil, et mõistab oma probleemi algpõhjust ja läbitud on ka asjakohaseid sotsiaalprogramme, siis tema varasem käitumine sellele seisukohale tuge ei avalda. Olukorras, kus isik ei mõtle tegu-tagajärg 2 seosesuhtele ning käitub impulsiivselt, ei hinnanud maakohus edulootust selliseks, et vabastada kinnipeetav ennetähtaegselt. Maakohus arvestas ka seda, et A. Paltšikovil on ees ootamas sotsiaalprogrammi jätkutegevused, mis kinnistavad omandatud teadmisi ja loovad suuremad eeldused seaduskuulekaks eluks. 2.
12. Käitumiskontrollile allutatuna pani A. Paltšikov toime uue kuriteo ja seda vaid mõni kuu pärast karistuse kandmiselt vabanemist. Maakohus ei leidnud põhjuseid, mis tekitaksid kohtus arvamuse, et seekord suudab A. Paltšikov pälvida kohtu usalduse. On ilmne, et varasemad karistused ja antud võimalused A. Paltšikovile mingisugust õiguskuulekusele suunavat mõju ei avaldanud ning kriminaalhooldaja järelevalve ei ole piisav motivaator A. Paltšikovi õiguskuulekale teele suunamisel. 2.
13. Analüüsides toimepandud tegude tehiolusid, on maakohus seisukohal, et vaatamata A. Paltšikovi vangistusaegsele positiivsele käitumisele ja progressile, on ta toime pandud teoga kahjustanud õigushüvesid ja õiguskorda sedavõrd, et tema poolt seniks kantud karistusaeg pole piisav, et allutada teda vangistusest erinevale karistuse kandmisele viisile. Olgu ka korratud, et seadusandaja tahte kohaselt (vt KarS § 76 lg 4) on süüdimõistetu vangistusaegne korrektne käitumine vaid üks aspekt, mida kohus arvestab vabastamisküsimuse lahendamisel. Kuna A. Paltšikovi karistamise aluseks olevad teod viitavad võimalusele, et ta on suuteline uuteks kuritegudeks majandusliku kasu saamise eesmärgil ja arvestades, et töökohagarantii puudub, siis viitab see ka küllaldaselt suurele uute kuritegude toimepanemise ohule. A. Paltšikovi vabanemise korral on tal vabaks kasutamiseks rahalisi vahendeid väärtuses, mis võimaldavad tal vähemalt mõne aja jooksul, esialgselt majanduslikku toimetulekut. A. Paltšikovil on võlgnevused, mis tema majanduslikku toimetulekut arvestades on märkimisväärsed, suuruses ca 14 000 eurot. Märgitu, koostoimes asjaoluga, et A. Paltšikovi jaoks oli kuritegude toimepanemise motivaatoriks majandusliku kasu saamine, viitab ühetaoliselt, et A. Paltšikovi majanduslik olukord pole juba varasemalt olnud tema õiguskuulekuse garantiiks, ning on ohuks, mis võib viia uute kuritegude toimepanemisele. Seda enam, kui kuritegude toimepanemise asjaolud on muutunud ohtlikumaks. 2.
14. Maakohus ei pidanud süüdimõistetu vabastamist võimalikuks ka järgmistel põhjustel. Iseloomustuse kohaselt on A. Paltšikov hinnatud kinnipeetavaks, kes vajab järelevalvet, suunamaks teda õiguskuulekale käitumisele ja võimaldamaks vangistusasutusel tema suhtes vangistuse täideviimist. Süüdimõistetu on käitunud suhtlemisel ametiisikutega küll positiivselt, kuid tema kuritegu ei olnudki seotud vägivallaga. Tegemist oli etteplaneeritud toime pandud raske varavastase kuriteoga. Puudub võimalus kinnitada toimunud muutuste püsivust ning A. Paltšikov on alles oma mõttemaailmas suundumas seaduskuulekale teele. Praeguse karistuse kandmise aluseks olnud teo pani A. Paltšikov toime tingimustes, kus tal olid olemas kindel elukoht ja lähedase toetus ehk et sisuliselt olid A. Paltšikovil olemas ligilähedaselt samalaadsed tingimused, mis toetavad vaadeldavalgi juhul tema ennetähtaegset vabanemist. Juba varasemalt pole A. Paltšikovi vabastamise kasuks rääkivad asjaolud tema õiguskuulekust taganud ega välistanud tema poolt uute kuritegude toimepanemist. Ka praegusel juhul polnud maakohtul võimalik positiivsetele ja A. Paltšikovi vabastamiseks kasuks rääkivaile asjaoludele anda tähendust, mis viiks tema suhtes positiivse ennetähtaegse vabastamisotsuse tegemiseni. 2.
15. Elektroonilise valveseadme abil on võimalik kontrollida, kas isik viibib enda elukohas, kuid seadme abil ei ole võimalik kontrollida millega isik tegeleb ja kellega suhtleb. Mõningal määral võib elektrooniline valve küll takistada kuritegude toimepanemist, kuid ei välista seda täielikult. Elektrooniline valve ei võimalda täielikult kontrollida, millega isik vabaduses olles tegeleb, mistõttu on vähetõenäoline, et see meede vähendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Seega ümbritseb A. Paltšikovi vabanemise korral taas tuttav ümbruskond ning esineb risk 3 uute kuritegude toimepanemiseks. Elektroonilise valve ei taga uute varavastaste kuritegude toimepanemise vältimist samas ulatuses nagu vanglas viibimise puhul. 2.
16. A. Paltšikov avaldas kohtuistungil, et vabanemise korral soovib ta jätkata töötamist omandatud erialal. Kiiduväärt on töö tegemise soov ning omades seejuures erialast ettevalmistust ja töö tegemise kogemust, kuid A. Paltšikovi varasem ametlik töökogemus on napp. A. Paltšikovil on harjumus toime panna varavastaseid kuritegusid. Samuti puudub garanteeritud töökoht. Maakohus vangla iseloomustuses toodud uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse arvmääratlusi ei arvestanud lähtuvalt kohtupraktikas avaldatud seisukohast. Määruskaebus
17. Viru Maakohtu 22.11.2021 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Paltšikov, kes soovib, et kohus annaks talle võimaluse tõestada, et ta suudab vabaduses jätkata korrektselt seaduste järgimist. Vaidluse all on see, kas maakohus on õigustatult pööranud tähelepanu asjaoludele, mida hinnati juba karistuse määramisel – kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdlase isik, isiku varasem elukäik ja muu taoline. Süüdimõistetu leiab, et ne bis in idem põhimõttest lähtuvalt ei ole kohus õigustatud arvestamata tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel asjaolusid, mida arvestati juba karistuse mõistmisel. Tähelepanuta tuleb jätta Viru Maakohtu määruse punktid 10-
18. Kuna ülejäänud maakohtu punktide järgi on süüdimõistetut iseloomustav positiivne, siis tuleks A. Paltšikovile anda võimalus tõestada ennast ka vabaduses korrektselt seadust järgiva inimesena. Süüdimõistetu kordab üle, et tal on formaalsed eeldused vabanemiseks täidetud – elukoht, mis sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Soovib kasutada Uue Põlvkonna teenuseid, et vabanemine toimuks kontrollitud keskkonda. Nii elukoht aadressile XXX kui ka XXX tagab A. Paltšikovi turvalise taasühiskonnastumise. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
19. Ringkonnakohtu mittenõustumiseks. hinnangul ei anna esitatud määruskaebus alust maakohtuga
20. Vaidlust ei ole selles, et süüdimõistetu puhul on täidetud formaalsed eeldused, et arutada tingimisi ennetähtaegset vabastamist. A. Paltšikov toob välja, et tal on 2 elukohta nii aadressil XXX, mida maakohus arvestanud ei ole, ning XXX. Maakohus ei ole saanudki arvestada väidetavat süüdimõistetu teenust MTÜ-s Jõhvi Kristlik Kogudus Uus Põlvkond, sest sellist infot ei ole maakohtule esitatud. 13.09.2021 avalduse kohaselt soovis A. Paltšikov elektroonilise valve alla vabaneda aadressile XXX. Ka on seda elukohta kontrollitud, et see vastaks elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Samuti ei ole süüdimõistetu esitanud infot selle kohta, et ta sooviks vabaneda mõnele teisele aadressile, mistõttu ei ole kontrollitud ka elukoha sobivust elektroonilise valve kohaldamisele. Puudub info selle kohta, kas isikule on tagatud koht MTÜ-s Uus Põlvkond. Nagu ka maakohus järeldas, siis süüdimõistetu puhul ei ole täidetud materiaalsed eeldused. A. Paltšikov leiab, et tema suhtes on rikutud topelt karistamise keeldu. Ringkonnakohus märgib, et tingimisi ennetähtaegset vabastamist reguleerib muuhulgas KarS § 76 lg
21. Viidatud sätte kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja 4 neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega ei ole maakohus rikkunud menetlusõigust, vaid on lähtunud seadusest, kui analüüsis kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut ja tema varasemat elukäiku. Need on asjaolud, mis kuuluvad arvestamisele. Isiku edasise õiguskuuleka käitumise olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid, kuid arvesse tuleb võtta ka veel isiku elutingimusi ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivaid tagajärgi. (RKKKm asjas nr 31-1-12-17, p 20) Ehk eeltoodu alusel kujundas maakohus kogumis seisukoha, et süüdimõistetu vabastamine käesoleval ajal tingimisi ennetähtaegselt võimalik ei ole. A. Paltšikovi puhul on uute kuritegude toimepanemise risk märkimisväärne ning maakohus on põhjalikult analüüsinud, et uute kuritegude riski ei ole maandanud süüdimõistetu suhtes ei varasemad karistused, varasem vangistus, kriminaalhooldus läbi tingimisi ennetähtaegse vabastamise ning puuduvad argumendid selles osas, et käesoleval ajal omaks erilist mõju süüdimõistetu käitumisele ja uute kuritegude ärahoidmisele elektrooniline valve. Süüdimõistetul on märkimisväärne risk uuteks kuritegudeks seoses alkoholiga, mille tõttu on ta korduvalt kuritegusid toime pannud, ning vaatamata sellele, et ta ka faktiliselt tunnistab probleemi, ei ole ta suutnud reaalselt oma käitumises midagi muuta. Mõneti kahtlusi tekitab kohtus ka süüdimõistetu poolt sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimine, sest isik on osalenud passiivselt ning asub kaalutlemisfaasis. Ringkonnakohus leiab, et vaatamata sellele, et süüdimõistetul puuduvad distsiplinaarkaristused ja ta on saanud läbida individuaalse täitmiskava, siis analüüsides kõiki asjaolusid kogumis ka lisaks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude alusel, ei ole süüdimõistetu puhul uute kuritegude risk viidud miinimumini, mistõttu ei ole ka ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Võrreldes varasema karistuselt kandmise vabastamise aja seisuga ei esine ringkonnakohtu hinnangul asjaolusid, mis annaksid aluse järeldada, et süüdimõistetu on muutunud. Samaks on jäänud ka tema elutingimused ja need tagajärjed, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Määruskaebus jääb edutuks.
22. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
23. novembri 2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Aarne Sarjas Maarika Kuusk 5