KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Rakvere kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Angelina Abol Määruse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2021 kell 13.00, Rakveres Tsiviilasja number 2-21-17529 Tsiviilasi M.

) § 102 lg

1. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
2. Pankrotihalduril teavitada teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saata teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile.
3. Kohustada M. H.d vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut
4. jaanuaril 2022, algusega kell 10.40, Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas. Kui M. H. vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.
5. Määrata ajutise pankrotihalduri Jüri Truuts tasu suuruseks 1 270.50 eurot (käibemaksu ei lisandu ega sisaldu).
6. Hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu summas 584.00 eurot. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o OÜ B2C Konsult (arvelduskonto xxxx).
7. Jätta ajutise halduri tasu summas 686.50 eurot võlgniku kanda ja mõista see võlgnikult ajutise halduri kasuks välja. Tasu kanda büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o OÜ B2C Konsult (arvelduskonto xxxx).
8. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Määrus teha teatavaks

§ 33lg 1 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ning koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Edasikaebamise kord Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist kohtumääruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja pankrotiavaldus Võlgnik esitas kohtule pankrotiavalduse, milles palub algatada tema pankrotimenetlus põhjusel, et ta on maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on madal sissetulek ja võlgnevused summas kokku 95 729.80 eurot võlausaldajate ees. Võlgnik on varatu ja püsivalt maksejõuetu. 24.11.2021 määrusega on M. H. ajutiseks halduriks nimetatud Jüri Truuts. Ajutine haldur esitas aruande 10.12.2021. Võlgnik ei ole ajutise halduri aruande osas seisukohta esitanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada M. H. pankrot. M. H. pankrotihalduriks tuleb nimetada Jüri Truuts. Pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ning põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.

§ 31lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

2 Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik vahetas alates 29.11.2021 töökohta, praeguseks tööandjaks on Xxxx, kus töötab xxxx. Töötasu 1 900.00 eurot (bruto) laekub võlgniku Xxxx AS arvelduskontole. Lisaks laekub võlgniku arveldusarvele sotsiaaltoetus 41.17 eurot kuus. Võlgnikule on määratud ka töövõimetoetus kuni 19.02.2023 summas 273.78 eurot. Võlgnik elab xxxx, mis on kuni mai 2020 kuulunud võlgnikule, kuid mille on ta kinkelepinguga kinkinud oma vanematele. Võlgnik tasub interneti ja teleteenuste eest. Võlgnik on alates xxxx abielus H. H., kehtiv varasuhe varalahususe varasuhe, võlgnik on vastuses ajutise halduri päringule teatanud, et tema ülalpeetavaks on abikaasa poeg, perekonnaseaduse mõistes aga ülalpeetavad puuduvad. Abikaasade ühine laps peaks sündima xxxx. Võlgnik on pankrotiavalduses ja vastuses ajutise halduri päringule teatanud, et kohustused tekkisid seoses hasartmängude mängimisega, mille finantseerimiseks on ta laenanud vahendeid nii juriidilistelt kui füüsilistelt isikutelt, seejärel võttis laenu juba olemasolevate laenude tasumiseks. Võlgnik on oma hasartmängusõltuvust täiel määral endale teadvustanud, on pöördunud Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskuse poole (vastuvõtt 24.11.2021), samuti on 08.11.2021 seadnud endale Maksu- ja Tolliameti keskkonnas hasartmängude mängimise piirangu. Arvelduskontodele laekunud sissetulekust võtab võlgnik suure osa välja sularahas, selle kasutamine ei ole jälgitav. Arvukalt on tehinguid abikaasa poja T. L. kontodega ning ema M. H. kontoga. Samuti on võlgnikul palju ülekandeid omaenda kontode vahel, arveldused teiste eraisikutega jms. Olulise osa sissetulekust ja võetud laenudest kasutab võlgnik online kasiinodes mängimiseks. Arvelduskontode väljavõtetest nähtub, et võlgnik on teinud tehinguid krüptovaluutadega (arvukalt tehinguid coinbase ie eur\coinbase ireland limited\dublin\000000 irlirl, coinbaselm9dtalty kontodele). Võlgnik on lisaks enda selgituses välja toodud keskkondadele mänginud ka Eesti Lotot vähemalt juba 2016 aastast, samuti ka PAF-is, teinud makseid PAYPAL *STEAM GAMES-ile ja veel erinevaid PAYPAL makseid (vb need pole mängud). Kokkuvõttes võib ka pangakontode väljavõtetest järeldada, et võlgnik on hasartmängusõltlane. Äriregistri andmetel võlgnikul ei ole ja ei ole olnud seost ühegi äriühinguga. Nasdaq CSD Eesti filiaal andmetel võlgniku nimel väärtpaberikontot avatud ei ole. Pensionikeskuse AS andmetel on võlgniku nimel avatud pensionikonto xxxx, selle saldo seisuga 06.12.2021 oli 0 osakut. Võlgnik on esitanud kogumispensionist loobumise avalduse. Osakute väärtuse väljamakse võlgniku pangakontole xxxx on teostatud 02.09.2021 summas 10 703.05 eurot, täiendav kompensatsioonimakse teostati 28.09.2021 pangakontole xxxx summas 615.65 eurot. Transpordiameti andmebaasi põhjal võlgniku nimel registreerimisele kuuluvaid sõidukeid ei ole. Võlgnikule on kuulunud xxxx, reg.märk xxxx, esmase registreerimise aasta

1. Sõiduk on võõrandatud 2017 aastal A OÜ-le, lisaks veel 1 omanikuvahetus ning tänaseks sõiduk registrist kustutatud. Võlgnikule on kuulunud ka sõiduk xxxx, reg.märk xxxx, esmase registreerimise aasta
2. Sõiduki omanikuvahetus on e-teeninduses registreeritud 04.11.2021, omanik C. A. (xxxx). Võõrandamise dokumente ei ole võlgnik esitanud, seega tagasivõitmise võimalust ei saa praegu hinnata. Tõenäoliselt tagasivõitmise võimalust siiski ei esine, kuna 2005 aasta xxxx turuväärtus on nii väike, et võimalik vaidlus ei tasuks rahaliselt ära. Võlgnikule on kuulunud ka xxxx, reg.märk xxxx, esmase registreerimise aasta
3. Võlgnik on selle sõiduki eest Xxxx AS arvelduskontolt 01.07.2021 tasunud E OÜ-le 1 500.00 eurot selgitusega „xxxx“. Sõiduk on 08.11.2021 e-teeninduses registreeritud võlgniku ema M. H. nimele, võlgnik on sõiduki kasutaja. Võõrandamise dokumente ei ole võlgnik esitanud, seega tagasivõitmise võimalust ei saa praegu hinnata. Rohkem registreerimisele kuuluvaid sõidukeid võlgnikule ei kuulu ja ei ole kuulunud. Riikliku Ehitisregistri andmetel võlgnikule ehitisi kui vallasasju ei kuulu. Vastavalt kinnistusraamatu andmetele on võlgnikule kuulunud tema praegune elukoht xxxx, registriosa 3 xxxx, katastritunnus xxxx, elamumaa 100%, 6273 m
4. Vastavalt ajutise halduri poolt kinnistusraamatust tellitud dokumentidele on 21.05.2020 Rakvere notar I. R. juures vormistatud kinkeleping, millega võlgnik kinkis kinnistu oma emale M. H. (xxxx) ja isale E. H. (xxxx), kummalegi kuulub ½ kaasomandist. Võlgnikule jäi elamu tähtajatu ja tasuta kasutusõigus. Sama kinnistu on varem juba kuulunud M. H. omandisse alates 1999 aastast ning ta võõrandas selle võlgnikule 2019 aastal (kinnistamiskanne 28.11.2019). Sama tehinguga kanti kinnistusraamatusse isiklik kasutusõigus M. ja E. H. kasuks. Sõlmitud lepingus on elamu väärtusena märgitud 34 000.00 eurot. Selle kinketehinguga ilmselt kahjustati võlgniku võlausaldajate huve. Tehing võib olla tagasivõidetav. Tagasivõitmise rahalise perspektiivi hindamiseks on vajalik tellida maja hindamine, võttes arvesse sellel oleva võimaliku M. ja E. H. eluaegse kasutusõiguse (maja olukord kinkimise hetkel). Kinnistu on tänaseks koormatud hüpoteegiga AS Xxxx kasuks, mis tagab M. ja E. H. kohustusi panga ees. Rohkem võlgnikule kinnisasju ei kuulu ja ei ole kuulunud. Võlgnikule kuulub Xxxx AS arvelduskonto xxxx, saldo seisuga 29.11.2021 oli 0.16 eurot, päringule vastamise hetkel 06.12.2021 450.63 eurot. Xxxx AS-is on võlgnikul arvelduskonto xxxx, mille saldo seisuga 29.11.2021 oli 0.00 eurot ja arvelduskonto xxxx, mille leping lõpetati 04.04.2019 panga algatusel, lepingu lõpetamisel konto jääk 1.90 eurot. Xxxx AS arvelduskonto xxxx saldo seisuga 02.12.2021 oli 0.00 eurot. Xxxx AS arvelduskonto xxxx saldo seisuga 01.12.2021 oli 0.00 eurot. AS Xxxx konto xxxx saldo seisuga 30.11.2021 oli -1.50 eurot. Lisaks on võlgnik omanud hulgaliselt ka muid arvelduskontosid, mis on käesolevaks ajaks suletud. Võlgniku sularaha olemasolu kohta andmed puuduvad. Ajutise halduri aruandest nähtub seega, et võlgnikul on vara kokku hinnangulises väärtuses 450.63 eurot (raha pangakontol), mida ilmselt ei saa kasutada pankrotimenetluse kuludeks, kuna ei ületa igakuist võlgnikule ettenähtud nn mittearestitavat miinimumi. Võlgnikul on kohustusi vähemalt summas 79 998.76 eurot. Maksuvõlg Maksu- ja Tolliameti ees seisuga 07.12.2021 puudub. Vastavalt täitemenetluse registrile on võlgniku suhtes algatatud 1 täitemenetlus

§ 108kohaselt olla vara tagasinõudmine või vara tagasivõitmine.

Ajutisele haldurile kättesaadavate andmete põhjal võib olla tagasivõidetav maja kinkimise tehing. Selle rahalise perspektiivi hindamiseks on vajalik tellida kinkimise hetkel olnud kinnisasja väärtuse (koos koormavate õigustega) hindamine. Arvestada tuleb ka kinnistu tänast koormatust hüpoteegiga AS Xxxx kasuks. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse.

§ 171

lg 11 järgi kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti.

§ 31lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

§ 86

lg 1 alusel kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade, majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut.

§ 23

lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.

§ 23

lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasuga kaetud ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

§ 23

lg 3 kohaselt ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust.

§ 23

lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine pankrotihaldur on teinud tööd 11,55 tundi, tunnitasuga 110.00 eurot, kokku summas 1 270.50 eurot. Ajutine haldur palub määrata tasu ja kulutuste tasumise OÜ B2C Konsult (registrikood 10504196) arvelduskontole xxxx. OÜ B2C Konsult ei ole registreeritud käibemaksu kohustuslane (käibemaksu ei lisandu tasule ega sisaldu tasus). Võlgnik ei ole ajutise halduri tasule vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 110.00 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 1 270.50 (käibemaksu ei lisandu ega sisaldu).

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus 5 lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

§ 23

lg 51 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021 Justiitsministri määrusega nr 2 on kehtestatud „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“. Nimetatud määruse § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33.00 eurot poole tunni kohta. Kuna võlgniku varast ei jätku pankrotimenetluse läbiviimiseks (sh ka ajutise halduri tasu väljamakseteks), taotleb ajutine pankrotihaldur

§ 23

lg 4 ülemmäära arvestades ajutise halduri tasu summas 584.00 eurot hüvitamist riigi vahenditest. Kohus, tutvunud ajutise halduri poolt esitatud aruandega, leiab, et ajutise halduri tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse ajutisele halduri tasu summas 584.00 eurot riigi vahenditest. Ülejäänud ajutise halduri tasu summas 686.50 eurot jääb võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik 6