← Eesti

2-21-12110/10

Obsah (6)§ 37§ 182§ 38§ 2§ 3§ 221

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 29. november 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-21-12110 Kohtuasi X hagi Tall

) §-des 217 ja 218 sätestatud korras kaebusega kohtutäituri täitekulude otsuse peale. Seejuures ei saa kohtutäituri otsuse peale kohtule kaevata ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata. Eelnevast tulenevalt ei ole hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Määruskaebus ja menetluse edasine käik 3. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega võtta hagi maakohtu menetlusse. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 2

(6)2-21-12110 Hageja väitel leidis maakohus ebaõigesti, et hageja tasaarvestus on lubamatu. Maakohus leidis ekslikult, et kostja tehtud küttesüsteemi kulutuste nõue hageja vastu kuulub kohtutäiturile, mitte kostjale. Hageja tasaarvestas kostja küttesüsteemi taastamise kulude nõude võlgnike vastu. Hageja ei tasaarvestanud

§ 37lg 1 kohast täitekulude nõuet võlgnike vastu.

Hagejale jääb arusaamatuks, miks kohus leidis, et kostja nõue hageja vastu summas 900 eurot kuulub tegelikult kohtutäiturile. Hagist ja tasaarvestusavaldusest tuleneb üheselt, et kostjal on nõue hageja vastu. Maakohtul ei olnud hagi menetlusse võtmise otsustamisel alust hinnata tõendeid. Kohus pidi võtma hagi menetlusse ning alles pärast kostja seisukoha ärakuulamist võtma lõpplahendis seisukoha tasaarvestuse lubatavuse kohta. Hagi tuleb anda teise kohtuniku menetlusse, kuna kohtunik A. Uritam on erapoolik. Kuna kohtunik on juba oluliselt eksinud hagis esile toodud asjaolude hindamisel, siis on ilmselge, et kohtuniku arusaam tasaarvestuse lubamatuse kohta kandub edasi ka siis, kui kohus hagi menetlusse võtab.

  1. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
  3. Hageja
  4. augusti
  5. a hagiavalduses, selle
  6. septembri
  7. a täpsustuses ning
  8. oktoobri
  9. a määruskaebuses esile toodu põhjal on hagi aluseks järgmised asjaolud: • hagejat ja Y kohustati Harju Maakohtu
  10. septembri
  11. a otsusega tsiviilasjas nr 215-17250 kõrvaldama oma korteris aadressiga XXX küttesüsteemi osa ümberehitus ja taastama küttesüsteem vastavalt küttesüsteemi plaanile 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest. Hagejat ja Y kohustati küttesüsteemi taastamine tellima OSAÜHINGULT VESKANTEL või osaühingult KEEMI KINNISVARAHOOLDUS; • hageja ega Y kohtulahendit vabatahtlikult ei täitnud; • hageja ja Y suhtes alustati kostja täitmisavalduse alusel Harju Maakohtu
  12. septembri
  13. a otsuse tsiviilasjas nr 2-15-17250 sundtäitmiseks täitemenetlused nr 022/2016/6886 ja 022/2016/
  14. Nõude sisuks oli kohustada hagejat ja Y kõrvaldama korteris XXX küttesüsteemi osa ümberehitus ja taastama küttesüsteem vastavalt küttesüsteemi plaanile ning kohustada tellima küttesüsteemi taastamine OSAÜHINGULT VESKANTEL või osaühingult KEEMI KINNISVARAHOOLDUS; • kuna hageja ja Y ei täitnud kohustust vabatahtlikult, andis kohtutäitur

§ 182lg 1 alusel kostjale loa teha toiming ise võlgnike kulul.

Kostja tellis küttesüsteemi taastamise OSAÜHINGULT VESKANTEL ja see läks maksma 750 eurot, koos käibemaksuga 900 eurot; • kohtutäitur tegi 30. jaanuaril 2017 täitekulu väljamõistmise otsuse, millega mõistis võlgnikelt (hageja ja Y) solidaarselt välja täitekulu 900 eurot (tl 65); • täiteasjades nr 022/2016/6886 ja 022/2016/6887 nõuti hagejalt ja Y-lt kokku 1106,32 eurot (kohtutäituri tasu 168 eurot, täitekulu 900 eurot, täiteasja nr 022/2016/6886 3

(6)2-21-12110 alustamistasu 19,16 eurot, täiteasja nr 022/2016/6887 alustamistasu 19,16 eurot). Seisuga
  1. august 2021 on nõude katteks laekunud 341,31 eurot ja nõude jääk seega 765,01 eurot; • hageja nõuab esitatud hagis sundtäitmise lubamatuks tunnistamist täiteasjades nr 022/2016/6886 ja 022/2016/6887, tuginedes sellele, et täidetav rahaline kohustus on tasaarvestuse tulemusena lõppenud. Hageja väitel oli tal kostja vastu rahaline nõue 1536 eurot, mis tulenes sellest, et hageja tasus kostja eest tsiviilasjas nr 2-16-15153 menetluskulusid, ning
  2. augusti
  3. a tasaarvestusavaldusega tasaarvestas hageja oma nõude sundtäidetava nõudega.
  4. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud asjaolude põhjal maakohtuga, et hageja on hagiavalduses ekslikult leidnud, et täiteasjades nr 022/2016/6886 ja 022/2016/6887 täidetav 1106,32 euro suurune nõue on kostja nõue hageja vastu (vt nt
  5. augusti
  6. a hagiavalduse p-d 2.25 ja 2.26). 7.
  7. Hagiavalduses ja selle
  8. septembri
  9. a täpsustuses välja toodud asjaolude põhjal on nõue, mille sundtäitmise lubamatuks tunnistamist hageja esitatud hagis soovib, kohtutäituri tasu ja täitemenetlusega seotud kulutuste nõue (vt
  10. septembri
  11. a menetlusdokumendi lk 1 p 4). Eelnevat kinnitavad ka hageja määruskaebuse väited ja sellele lisatud dokumendid, sh kohtutäituri
  12. jaanuari
  13. a täitekulu väljamõistmise otsus (tl 65). 7.1.
  14. Hageja määruskaebuses esitatud asjaoludest nähtub, et kuna hageja ja Y ei täitnud Harju Maakohtu
  15. septembri
  16. a otsust tsiviilasjas nr 2-15-17250 vabatahtlikult, siis andis kohtutäitur kostjale

§ 182lg 1 alusel loa taastada võlgnike korteri küttesüsteem võlgnike kulul.

Kostja korraldas küttesüsteemi taastamise, mis läks maksma 900 eurot (koos käibemaksuga). Kohtutäitur Elin Vilippus on need kulud

  1. jaanuari
  2. a täitekulu väljamõistmise otsusega hagejalt täitekuluna välja mõistnud (tl 65).

§ 37

lg 1 järgi hõlmavad täitekulud muu hulgas sissenõudja poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikke kulutusi. Riigikohus on 28. aprilli 2010. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-31-10 käsitanud

§ 182lg-s 2 nimetatud kulusid täitekuludena (p-d 17 ja 18).

Seega ei ole põhjendatud hageja määruskaebuse p-s 4.8 esitatud seisukoht, et kuna küttesüsteemi taastamise kulud kandis kostja, ei ole need käsitatavad täitekuluna

§ 37lg 1 järgi.

Kolleegium märgib, et ka Tallinna Ringkonnakohus on leidnud praeguse vaidluse esemeks oleva täitemenetlusega seoses, et

§ 182

lg 1 järgi sissenõudja poolt kohtuotsuse täitmiseks tehtud kulud on

§ 37lg 1 mõttes täitemenetluseks vajalikud kulud (vt 19.

aprilli

  1. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-3794, p 42). 7.1.
  2. Muus osas koosneb sundtäidetav nõue hageja väitel kohtutäituri tasust 168 eurot ja täiteasjade alustamistasudest 2 × 19,16 eurot, mis on

§ 37

lg 1 järgi samuti täitekulud (sellekohaseid kohtutäituri otsuseid ei ole hageja menetluses esitanud). 7.2.

§ 38lg 1 kohaselt kannab täitekulud võlgnik.

Kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu ja täitekulude kohta on

§ 2

lg 1 p 16 järgi täitedokument.

§ 38

lg 2 järgi nõuab täitekulud võlgnikult sisse täitekulude otsuse alusel kohtutäitur. Seega on täitekulude väljamõistmise otsuse sundtäitmisel sissenõudjaks kohtutäitur (vt Riigikohtu

  1. jaanuari
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-164-13, p 12; vt ka
  3. oktoobri
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-88-09, p 13;
  5. septembri
  6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-15, p-d 12 ja 27). Seejuures täidetakse täitekulude nõue üldjuhul samas täitemenetluses, milles täitekulud tekkisid (vt täituri tasunõude kohta Riigikohtu
  7. juuni
  8. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-16, p 17). Kuna praegusel juhul nähtub hageja esile toodud asjaoludest, et tema suhtes toimub sundtäitmine täitekulude sissenõudmiseks, sh kohtutäituri
  9. jaanuari
  10. a täitekulu väljamõistmise 4

(6)2-21-12110 otsuse täitmiseks, siis on kohtutäitur lisaks täitedokumendi täitmise korraldajale (

§ 3lg 1) ka sissenõudja rollis.

7.

  1. Seega on ekslik hageja seisukoht, et sundtäidetava nõude sissenõudjaks on kostja. Tegemist on täitekulude nõudega, mille osas on sissenõudjaks kohtutäitur Elin Vilippus.
  2. Hageja väitel on ta sundtäidetava nõude tasaarvestanud oma nõudega kostja, s.o Tallinn, Tuulemaa tn 10 korteriühistu vastu. Kuna täitekulude osas ei ole sissenõudjaks kostja, vaid kohtutäitur, siis ei saa hageja oma nõuet kostja vastu kohtutäituri täitekulude nõudega tasaarvestada. VÕS § 197 lg 1 kohaselt eeldab tasaarvestuse tegemine seda, et kummalgi tasaarvestuse poolel oleks teise poole ees rahaline või muu samaliigiline kohustus. Praegusel juhul ei ole hageja väitnud, et tal oleks rahaline nõue kohtutäitur Elin Vilippuse vastu. Kuna hageja ei saa tasaarvestada täitekulude nõudega nõuet, mis tal on kostja vastu, ei ole hagis esile toodud asjaolude pinnalt võimalik saavutada vaidlustatud sundtäitmiste lubamatuks tunnistamist. Seega on maakohus õigesti keeldunud TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi hagi menetlusse võtmisest perspektiivituse tõttu.
  3. Ringkonnakohus ei nõustu siiski maakohtuga selles, et hageja on enda õiguste kaitsmiseks valinud ebasobiva õiguskaitsevahendi, kuna kohane õiguskaitsevahend kohtutäituri tasu ja täitekulude vaidlustamiseks on kohtutäituri täitekulude otsuse vaidlustamine

§-des 217 ja 218 sätestatud korras. Selles osas muudab ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi. 9.

  1. Praeguses asjas ei vaidlusta hageja kohtutäituri täitekulude otsuse õiguspärasust (sh seda, et temalt mõisteti
  2. jaanuari
  3. a otsusega välja täitekulu 900 eurot). Hageja vaidlustab sisuliselt kohtutäituri täitekulude otsuse sundtäitmise, leides, et sundtäidetav nõue on tasaarvestuse tõttu lõppenud.

§ 221

lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks mh põhjusel, et nõue on tasaarvestatud. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude korral on tegemist hagiga, mille eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine. Leides, et sundtäidetav nõue on tasaarvestusega lõppenud, esitas hageja iseenesest õigesti sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. See ei muuda praeguses asjas esitatud hagi siiski perspektiivikaks, kuna hageja esile toodud asjaoludel ei ole tal kohtutäituri vastu nõuet, mida ta oleks saanud sundtäidetava täitekulude nõudega tasaarvestada. Seejuures peaks juhul, kui hagiga taotletakse täitekulude väljamõistmise otsuse sundtäitmise lubamatuks tunnistamist, olema kostjaks sissenõudjana kohtutäitur. 9.2. Kolleegium märgib, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja esitanud kohtutäituri 30. jaanuari 2017. a otsuse peale

§-des 217 ja 218 ettenähtud korras kaebuse, kuid jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu

  1. aprilli
  2. a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-3794 on see jäetud rahuldamata. Seega kinnitab kohtutäituri
  3. jaanuari
  4. a täitekulude väljamõistmise otsuse õiguspärasust jõustunud kohtulahend.
  5. Ringkonnakohus täiendab maakohtu määruse põhjendusi ka sellega, et hageja saaks taotleda ainult sellise sundtäitmise lubamatuks tunnistamist, mille puhul ta on ise võlgnik (täiteasi nr 022/2016/6886). Praegusel juhul on hageja esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ka täitemenetluse nr 022/2016/6887 kohta, mis hagiavaldusest ja selle
  6. septembri
  7. a täpsustusest (lk 1 p 4) nähtuvalt on algatatud Y suhtes (seda kinnitab ka kohtutäituri
  8. jaanuari
  9. a otsus (tl 65)). Seega esineb täitemenetluse nr 022/2016/6887 osas hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks ka TsMS § 371 lg 2 p-s 1 nimetatud alus, kuna täitemenetlus nr 022/2016/6887 ei saa hageja õigusi rikkuda. Üldjuhul saab isik pöörduda kohtusse üksnes enda eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks ning ei saa pöörduda kohtusse teise isiku õiguste kaitseks (TsMS § 3 lg-d 1 ja 2). Seda ei muuda asjaolu, et hageja ja Y on sundtäidetava kohustuse osas solidaarvõlgnikud. Y saab esitada hagi enda 5

(6)2-21-12110 suhtes algatatud täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks kas ise või volitatud esindaja vahendusel.
  1. Maakohtu määruse põhjendustest tuleb jätta välja viide TsMS § 3401 lg-le 2 hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusena. Maakohus ei ole vaidlustatud määruses viidanud hagiavalduse puudustele, mille hageja oleks jätnud kohtu määratud tähtajaks kõrvaldamata, ega selgitanud, kuidas need oleks takistanud hagi läbivaatamist.
  2. Kuna maakohus on hagi menetlusse võtmisest põhjendatult keeldunud ja asja ei saadeta maakohtule menetluse jätkamiseks, puudub ringkonnakohtul vajadus analüüsida määruskaebuse väiteid, mis seavad kahtluse alla asja lahendanud esimese astme kohtuniku erapooletuse. Siiski märgib ringkonnakohus, et kohtuniku taandamiseks ega asja uuel arutamisel kohtuniku vahetamiseks ei annaks alust asjaolu, et menetlusosaline ei nõustu kohtuniku seisukohtadega õiguse tõlgendamisel.
  3. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
  4. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Kohtumääruse peale saab TsMS § 372 lg 5 kohaselt kaevata Riigikohtule. (allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.